“Ami Lo̦mo̦o̦r Epaak”!

“Kom̦win jutak im reilõñl̦o̦k, bwe ami lo̦mo̦o̦r epaak.”—LUK 21:28, UBS.

AL: 49, 43

TA UWAAK EO AM̦?

Ejjabto jãn kiiõ, ta ko jenaaj iiooni me rej ãinl̦o̦kwõt men ko rar wal̦o̦k ilo iiõ eo 66?

Iien ta eo enaaj wal̦o̦k ñe naaj ko̦kkure “Babil̦on El̦ap”?

Iien aintok eo me bokin Matu 24:31 ej kwal̦o̦k kake ej jitõñl̦o̦k ñan ta?

1. Ta ko rar wal̦o̦k ilo iiõ eo 66? (Lale pija eo itulõñ.)

PIJAIKL̦O̦K m̦õk am̦ mour ilo iiõ eo 66 im kwõj juon iaan Kũrjin ro rej mour ilo Jerusalem. Ilo iien in, elõñ men ko rar wal̦o̦k. Juon ruutiej in Rom etan Florus ear ko̦o̦te 17 tal̦õn jãn m̦weiuk ko raorõk ilo tampel̦ eo. Kõn men in, RiJu ro rar lukkuun illu. Rar kajju m̦an elõñ iaan rũttarin̦ae ro an Rom im rar make kõjenolo̦k er jãn ium̦win maroñ eo an aelõñin Rom. Bõtab, RiRom ro rar m̦õkaj in tarin̦aeik RiJu ro. Ejjabto ium̦win 3 wõt allõñ, Cestius Gallus im 30,000 rũttarin̦ae ro ippãn rar kaapool̦e Jerusalem. RiJu ro me rar jum̦ae RiRom ro rar ko im kũttiliek ilo tampel̦ eo. Bõtab, RiRom ro rar kajjioñ in rupe wõrwõr in tampel̦ eo bwe ren maroñ del̦o̦ñe. Aolep ro ilo Jerusalem rar mijak im lõl̦ño̦ñ. Enaaj kar ta eñjake eo am̦ ke kwõj loe an aolep men kein wal̦o̦k?

2. (1) Ta eo Kũrjin ro ilo iiõ eo 66 rar aikuj in kõm̦m̦ane ke rar loe an rũttarin̦ae ro an Rom kaapool̦e Jerusalem? (2) Ta eo ear wal̦o̦k bwe en pel̦l̦o̦k ial̦an an Kũrjin ro ko?

² Elõñ iiõ m̦oktal̦o̦k, Jijej ear kakkõl rũkal̦oor ro an kõn men in enaaj kar wal̦o̦k, im ear jiroñ er im ba: “Ñe kom̦ naaj lo jarin rũttarin̦ae ro rej kaapool̦ Jerusalem, innem kom̦ naaj jel̦ã epaak kajeepepl̦o̦ke. Innem ro rej pãd i Judia ren ko ñan tol̦ ko: im ro rej pãd iol̦apen ren diwõjl̦o̦k; im ro rej pãd iãne ko iturin ren jab del̦o̦ñ ilowaan.” (Luk 21:20, 21) Ak ewi wãween aer maroñ l̦oore naanin jiroñ in an Jijej im diwõjl̦o̦k jãn Jerusalem ke ewõr rũttarin̦ae rej kaapool̦e? Eokwe, ewõr juon men ekabwilõñlõñ ear wal̦o̦k. Ilo jidimkij, rũttarin̦ae ro an Rom rar ilo̦k jãn Jerusalem! Ejejjet an kar Jijej kanaan im ba bwe naaj kar “kãietl̦o̦k raan ko.” (Matu 24:22) Ãlikin an rũttarin̦ae ro etal, ear maroñ pel̦l̦o̦k iien ñan an Kũrjin ro l̦oore naanin jiroñ eo an Jijej. Kõn men in, rar m̦õkaj im ko ñan tol̦ ko ippãn aolep Kũrjin ro jet retiljek.a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Tokãlik ilo iiõ eo 70, juon jarin tarin̦ae ekããl an Rom ear jepl̦aak ñan Jerusalem im ko̦kkure. Bõtab, aolep ro rar pokake naanin jiroñ eo an Jijej rar el̦l̦ã im mour.

3. (1) Ta eo m̦õttan jidik jenaaj iioone me ear bar wal̦o̦k ñan ro ilo Jerusalem? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

³ Naanin jiroñ im kakkõl ko an Jijej rej bar jerbal ñan kõj ilo raan kein. Etke? Kõnke m̦õttan jidik jenaaj bar iioon ejja wãween eo ear wal̦o̦k ñan ro ilo Jerusalem. Jijej ear kwal̦o̦k ta ko rar wal̦o̦k ilo Jerusalem ñan kaalikkar ta ko renaaj wal̦o̦k ilo iien ‘eñtaan eo el̦ap’ me enaaj wal̦o̦k ilo jidimkij. (Matu 24:3, 21, 29) Ilo iien eo ear jorrããn Jerusalem, ear wõr Kũrjin ro rar el̦l̦ã im mour. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, enaaj wõr juon “jar el̦ap” me renaaj el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap. (Riit Revelesõn 7:9, 13, 14.) Elukkuun aorõk bwe jen mel̦el̦e ta ko Baibõl̦ ej ba kõn men kein me renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. Etke? Kõnke ad mel̦el̦e enaaj jipañ kõj bwe jen el̦l̦ã im mour. Kõn men in, jen etale wãween an men kein naaj jelõt mour ko ad.

JINOIN EÑTAAN EO EL̦AP

4. Ewi wãween an naaj jino eñtaan eo el̦ap?

⁴ Ewi wãween an naaj jino eñtaan eo el̦ap? Enaaj jino ñe naaj ko̦kkure aolep kabuñ ko reriab. Baibõl̦ ej n̦aetan kabuñ ko reriab “Babil̦on El̦ap, jinen kõrã rekijoñ.” (Revelesõn 17:5-7) Etke Baibõl̦ ej ba bwe aolep kabuñ ko reriab rej ãinwõt juon kõrã ekijoñ? Kõnke rũtõl ro aer rar jab tiljek ñan Anij. Ijello̦kun aer rejetake Jijej im Aelõñ eo an Anij, rej rejetak kien ko an lal̦ im rej kõjekdo̦o̦n katak ko ilo Baibõl̦ bwe en wõr aer maroñ ilo kien kein. Wãween aer kabuñ ñan Anij ejjab kwõjarjar im erreo ãinwõt rũkkapit ro. (2 Korint 11:2; Jemes 1:27; Revelesõn 14:4) Ak wõn enaaj ko̦kkure Babil̦on El̦ap? Jeova enaaj kõm̦m̦an bwe “doon ko joñoul” ilo bõran ‘kidu eo ebũrõrõ’ ren “kõm̦anm̦an Ankilaan.” ‘Kidu eo ebũrõrõ’ ej kõkkar kõn United Nations, im “doon ko joñoul” rej kõkkar kõn aolep kien ko rej rejetake.​—Riit Revelesõn 17:3, 16-18.

5, 6. Etke jejel̦ã bwe aolep ro uwaan kabuñ ko reriab reban mej ñe naaj ko̦kkure Babil̦on El̦ap?

⁵ Enaaj ke mej aolep ro rar uwaan Babil̦on El̦ap ñe renaaj ko̦kkure? Jaab. Jeova ear kõm̦akũt rũkanaan Zekaraia bwe en je ta eo enaaj wal̦o̦k. Ear kwal̦o̦k bwe ro me rar uwaan kabuñ ko reriab renaaj ba: “‘Ña ijjab juon rũkanaan. Ña ij juon rũkõm̦m̦an jikin kallib, im iar kalibwin ãneo ilo aolepen iien aõ mour. El̦aññe ewõr en̦ ej kajjitõk im ba, ‘Kinjen ta kan̦e iubõm̦?’ Enaaj ba, ‘Iar kinejnej tok jãn m̦weo im̦õn jera.’” (Zekaraia 13:4-6, UBS) Ealikkar bwe ro rar uwaan kabuñ ko reriab, ekoba jet iaan rũtõl in kabuñ ko, renaaj kõm̦m̦an ãinwõt ñe ear ejjel̦o̦k aer kabuñ kar m̦okta im ãinwõt ñe rar jab uwaan kabuñ kein reriab.

⁶ Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan armej ro an Anij ilo naaj tõre en̦? Jijej ear ba: “El̦aññe ar jab kãietl̦o̦k raan ko, ejjel̦o̦k kanniõk enaaj kar mour; a kõn ro rũkããlõt naaj kãietl̦o̦k raan ko.” (Matu 24:22) Ilo epepen eo kein kajuon, kar “kãietl̦o̦k raan ko” ke RiRom ro rar jepl̦aak jãn Jerusalem ium̦win jidik iien. Men in ear kõpel̦l̦o̦k iien ñan “ro rũkããlõt” ak rũkkapit ro bwe ren ko. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ilo naaj jinoin eñtaan eo el̦ap, naaj “kãietl̦o̦k raan ko” kõn “ro rũkããlõt” ak rũkkapit ro. Kien ko an lal̦ ak “doon ko joñoul,” reban tarin̦aeik armej ro an Anij. Ãlikin an jako Babil̦on El̦ap, enaaj wõr aenõm̦m̦an ium̦win jidik wõt iien.

IIEN MÃLEJJOÑ IM EKAJET

7, 8. (1) Ta eo enaaj wal̦o̦k ãlikin an Babil̦on El̦ap jako, im iien in enaaj juon iien em̦m̦an ñan ta? (2) Ewi wãween an armej ro an Anij naaj oktak jãn ro jet ilo naaj tõre en̦?

⁷ Ta eo enaaj wal̦o̦k ãlikin an jako aolep kabuñ ko reriab? Enaaj juon iien ñan kaalikkar ta ko rej pãd ilo bũruod. Ilo naaj tõre en̦, enañin aolep armej ro renaaj kajjioñ reilo̦k wõt ñan “dekã in tol̦ ko” ak doulul ko an armej bwe ren jipañ er. (Revelesõn 6:15-17) Bõtab, armej ro an Jeova renaaj reilo̦k wõt ñan e bwe en kõjparok er im jipañ er. Ke kar “kãietl̦o̦k raan ko” ilo epepen eo kein kajuon, ear jab iien ñan an aolep RiJu ro kajju oktak im erom Kũrjin. Iien in ekar iien ñan an ro me rar Kũrjin maroñ diwõjl̦o̦k jãn Jerusalem ãinwõt an kar Jijej jiroñ er. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt ilo naaj ilju im jekl̦aj, ñe naaj “kãietl̦o̦k raan ko” ilo iien eñtaan eo el̦ap, jejjab aikuj kõtmãne bwe enaaj lõñ armej ro renaaj oktak im erom Kũrjin. Iien in enaaj juon iien ñan an aolep rũkarejar ro rem̦ool an Jeova kaalikkar yokwe eo aer ñan e im ñan rejetake rũkkapit ro.​—Matu 25:34-40.

⁸ Jejjab lukkuun jel̦ã ta ko renaaj wal̦o̦k ilo iien in. Bõtab, jejel̦ã bwe wãween mour enaaj pen im jenaaj aikuj kaarmejjeteik kõj make. Ilo epepen eo kein kajuon, Kũrjin ro rar aikuj ilo̦k jãn m̦õko im̦weer im kijenmej ilo apañ ko rar iiooni bwe ren maroñ mour wõt. (Mark 13:15-18, UBS) Kõn men in, jej aikuj in kajjitõk ippãd make im ba: ‘Ipojak ke in kõjekdo̦o̦n aolep men ko m̦weiõ? Ipojak ke in kõm̦m̦ane jabdewõt men ij aikuj kõm̦m̦ani ñan kaalikkar aõ tiljek wõt ñan Jeova?’ Baj l̦õmn̦ak m̦õk, ilo naaj tõre en̦, jenaaj ãinwõt kar rũkanaan Daniel kõnke enaaj kõj wõt jej karejar ñan Jeova jekdo̦o̦n ta ko rej wal̦o̦k.​—Daniel 6:10, 11.

9, 10. (1) Ta ennaan eo rũkarejar ro an Anij renaaj kwal̦o̦k kake ilo iien eñtaan eo el̦ap? (2) Ewi wãween an naaj men in jelõt ro me rej kõjdate armej ro an Anij?

⁹ Iien eñtaan eo el̦ap eban juon iien ñan ad kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an kõn “aelõñin lañ.” Ilo naaj tõre en̦, iien kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an em̦õj an dedel̦o̦k kõnke em̦õj an moottok “jem̦l̦o̦kin.” (Matu 24:14) Bõtab, ejjel̦o̦k pere bwe armej ro an Anij renaaj kwal̦o̦k kõn juon ennaan in kakkõl me enaaj jelõt aolep armej ro. Ennaan in emaroñ kõn an naaj jako jukjukun pãd in enana an Setan. Baibõl̦ ej keidi ennaan in ñan aij ko reppen me rej wõtlo̦k jãn lañ. Baibõl̦ ej ba: “Aij jãn lañ, rel̦l̦ap im tarrin jibukwi bo̦un eddoier, rar wõtlo̦k jãn lañ ioon armej ran̦; im armej rar bũl̦aajpiim Anij kõn menin kaeñtaan an aij jãn lañ, bwe menin kaeñtaan eo an ekanooj l̦ap.”—Revelesõn 16:21.

¹⁰ Rũkõjdat ro ad renaaj roñ kõn ennaan in. Jeova ear kamaroñ rũkanaan Ezekiel bwe en kõmel̦el̦eik ta eo juon kumi in aelõñ ko, me Baibõl̦ ej n̦aetan Gog jãn aelõñin Megog enaaj kõm̦m̦ane. Baibõl̦ ej ba: “Eñin men eo Irooj Anij ej ba ñan Gog: ‘Ñe iien eo enaaj itok, kwõn jino am̦ l̦õmn̦ake juon pepe nana. Kwõnaaj l̦õmn̦ak in tarin̦aeik juon lal̦ eo ejjel̦o̦k an maroñ im armej ro ie rejokwane im raenõm̦m̦an, im rej jokwe ilo jikin kweilo̦k ko ejjel̦o̦k aer wõrwõr im jikin likõpejñak. Kwõnaaj ko̦o̦te im rakimi armej ro rej jokwe ilo jikin kweilo̦k ko rar jorrããn m̦okta. Rar itok jãn elõñ aelõñ, im kiiõ ewõr aer menninmour im m̦weiuk im rej jokwe iol̦apen lal̦ in.’” (Ezekiel 38:10-12, UBS) Armej ro an Anij renaaj oktak jãn armej ro jet. Joñan an naaj alikkar aer oktak, enaaj ãinwõt ñe rej jokwe “iol̦apen lal̦ in.” Men in enaaj kõm̦m̦an bwe kumi in aelõñ ko ren kõn̦aan tarin̦aeik rũkkapit ro im ro rej rejetake er.

11. (1) Ta eo jej aikuj keememej kõn laajrakin men ko me renaaj wal̦o̦k ilo eñtaan eo el̦ap? (2) Armej ro renaaj ta ñe renaaj loi kakõl̦l̦e ko ilañ?

¹¹ Ta eo enaaj wal̦o̦k ãlikin men in? Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k laajrakin ta ko renaaj wal̦o̦k, bõtab jet iaaer remaroñ naaj wal̦o̦k ilo juon wõt iien. Ke Jijej ear kwal̦o̦k kanaan eo an kõn jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, ear ba: “Enaaj wõr kakõl̦l̦e ko ilo al̦, ilo allõñ, im ilo iju ko. Ilo lal̦ in, armej otemjej ilo kajjojo aelõñ renaaj ebbeer im mijak kõn ñũrñũr in lo̦jet im lijem̦õrm̦õr in n̦o ilo ibwijtok. Armej renaaj l̦otl̦o̦k kõn aer lõl̦ño̦ñ ilo aer ekkõljake men ko renaaj wal̦o̦k ioon aolepen lal̦; kõnke kajoor ko ilo lañ renaaj em̦m̦akũt jãn ijoko rej pãd ie. Innem, Nejin Armej enaaj wal̦o̦ktok ilo juon kõdo̦ kõn kajoor im aiboojoj el̦ap.” (Luk 21:25-27, UBS; riit Mark 13:24-26, UBS.) Ñe ejejjet kitien kanaan in, enaaj ke wal̦o̦k men ko rekaamijak im kakõl̦l̦e ko ilo lañ? Jej aikuj in kõttar bwe jen lale. Bõtab, jejel̦ã bwe ñe rũkõjdat ro an Anij renaaj loi kakõl̦l̦e kein, renaaj lukkuun lõl̦ño̦ñ im mijak.

12, 13. (1) Ta enaaj wal̦o̦k ñe Jijej enaaj itok ilo “kajoor im aiboojoj el̦ap”? (2) Ta eo rũkarejar ro an Anij renaaj kõm̦m̦ane ilo iien en̦?

¹² Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe Jijej enaaj itok ilo “kajoor im aiboojoj el̦ap”? Enaaj kajeraam̦m̦an ro rar tiljek ñane im ko̦kkure ro rar jab. (Matu 24:46, 47, 50, 51; 25:19, UBS; 25:28-30) Jijej ear kwal̦o̦k juon waanjoñak ñan kõmel̦el̦eik men in. Ear ba: “Ñe Nejin armej enaaj itok ilo wõj eo An, im enjel̦ ro otemjej Ippãn, iien eo Enaaj jijet ioon tũroon in wõj eo An. Im naaj ko̦kweilo̦ktok riaelõñ otemjej im̦aan mejãn, im Enaaj kõjepel er jãn doon, ãinwõt jabõt ej kõjepel jiip ko jãn koot ko. Im enaaj kajutak jiip ko anmoon̦in, a koot ko ianmiiñin.” (Matu 25:31-33) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan jiip im koot ko ãlikin aer naaj ekajete er? Koot ko ak ro me rar jab tiljek renaaj jako ñan indeeo. Bõtab, jiip ko, ro me rar tiljek wõt, renaaj mour ñan indeeo.​—Matu 25:46.

¹³ Ta eo koot ko renaaj kõm̦m̦ane ñe renaaj jel̦ã bwe renaaj jako? “Renaaj bũrom̦õj.” (Matu 24:30) Ak rũkkapit ro im ro rej rejetake er, ta eo renaaj kõm̦m̦ane? Renaaj l̦oore naanin jiroñ eo an Jijej ke ear ba: “Ñe men kein rej jino wal̦o̦k, kom̦win jutak im reilõñl̦o̦k, bwe ami lo̦mo̦o̦r epaak.” (Luk 21:28, UBS) Ilo naaj iien en̦, jenaaj tõmak im kõjatdikdik bwe iien ad bõk lo̦mo̦o̦r epaak.

ROMAAK ÃINWÕT AL̦ ILO AELÕÑ EO

14, 15. (1) Iien aintok eo me enaaj wal̦o̦k ãlikin an Gog jãn aelõñin Megog jino tarin̦aeik armej ro an Anij ej jitõñl̦o̦k ñan ta? (2) Ewi wãween an naaj rũkkapit ro wanlõñl̦o̦k ñan lañ?

¹⁴ Ta eo enaaj wal̦o̦k ãlikin an Gog jãn aelõñin Megog jino tarin̦aeik armej ro an Anij? Baibõl̦ ej ba bwe Nejin armej enaaj “jilkinl̦o̦k enjel̦ ro An, im Enaaj ko̦kweilo̦ktok ro ar kããlõt er jãn emãn kõto, jãn m̦õttan lal̦ ettol̦o̦ktata ñan m̦õttan lañ ettol̦o̦ktata.” (Mark 13:27; Matu 24:31) Iien aintok in ejjab jitõñl̦o̦k ñan iien eo m̦oktata me kar kããlõt rũkkapit ro. Im ejjab bar jitõñl̦o̦k ñan iien jiil̦ eo ãliktata an rũkkapit ro me renaaj mour ilo lal̦ in ilo naaj tõre en̦. (Matu 13:37, 38, UBS) Iien jiil̦ in ãliktata enaaj wal̦o̦k m̦okta wõt jãn an jino eñtaan eo el̦ap. (Revelesõn 7:1-4) Innem, iien aintok in ej jitõñl̦o̦k ñan ta? Ej jitõñl̦o̦k ñan iien eo me rũkkapit ro ijin ioon lal̦ renaaj bõk ãjinkõj eo aer ñan etal ñan lañ. (1 Tessalonika 4:15-17; Revelesõn 14:1) Iien in enaaj wal̦o̦k ãlikin an Gog jãn aelõñin Megog jino tarin̦aeik armej ro an Anij. (Ezekiel 38:11, UBS) Innem, ãinwõt an kar Jijej ba: “Ro doon Anij renaaj romaak ãinwõt al̦ ilo Aelõñ eo an Jemãer.”—Matu 13:43, UBS.b (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

¹⁵ Mel̦el̦ein men in ke bwe rũkkapit ro renaaj wanlõñl̦o̦k kõn ãnbwinnin armej? Elõñ armej ro ilo kabuñ ro reriab rej tõmak bwe naaj bõk Kũrjin ro ñan lañ ilo ãnbwinnin armej. Rej bar l̦õmn̦ak bwe renaaj loe an Jijej bar jepl̦aaktok ñan lal̦ in. Bõtab, Baibõl̦ ej lukkuun kaalikkar bwe jeban lo Jijej ñe enaaj bar jepl̦aaktok. Baibõl̦ ej ba bwe “kakõl̦l̦en Nejin armej enaaj weaak ilañ” im bwe Jijej enaaj itok “ilo kõdo̦ ko ilañ.” (Matu 24:30) Baibõl̦ ej bar ba bwe “kanniõk im bõtõktõk rejjab maroñ bõk aer jolõt aelõñin Anij.” Kõn men in, ro me renaaj etal ñan lañ renaaj aikuj in m̦okta oktak ak “ãinjuon, ilo bũkkinkwõle, ilo rom, ilo jilel eo ãliktata.”c (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Riit 1 Korint 15:50-53.) Mel̦el̦ein bwe ilo naaj tõre en̦, naaj aini ak bõk rũkkapit ro ilo juon wõt iien.

16, 17. Ta eo ej aikuj in wal̦o̦k m̦okta jãn iien kwõjkwõj in pãlele an L̦aam̦ eo?

¹⁶ Ñe aolep rũkkapit ro 144,000 repãd ilañ, renaaj kiiõ jino iien kõppojak eo aer ãliktata ñan iien kwõjkwõj in pãlele an L̦aam̦ eo. (Revelesõn 19:9) Bõtab, m̦okta jãn an iien in ekam̦õn̦õn̦õ jinoe, ewõr juon men ej aikuj in wal̦o̦k. Keememej bwe ilo tõre en̦ me Gog jãn aelõñin Megog ej jino tarin̦aeik armej ro an Anij, enaaj wõr wõt bween rũkkapit ro ijin ioon lal̦. (Ezekiel 38:16) Ta eo armej ro an Anij renaaj kõm̦m̦ane ilo iien in? Renaaj pokake naanin jiroñ in me ej ba: “Enaaj ejjel̦o̦k unin ami ire ilo tarin̦ae in; kom̦win pãdwõt im jutak, im lo lo̦mo̦o̦r an Jeova ippemi. . . . Kom̦win jab mijak im jab lõl̦ño̦ñ.” (2 Kronikel 20:17) Ãlikin an naaj Gog jino tarin̦aeik armej ro an Anij, aolep bween rũkkapit ro ijin ioon lal̦ renaaj wanlõñl̦o̦k ñan lañ. Im bokin Revelesõn 17:14 ej kwal̦o̦k ta eo rein renaaj kõm̦m̦ane ñan Gog. Ej kwal̦o̦k bwe rũkõjdat ro an armej ro an Anij “renaaj tarin̦aeik L̦aam̦ eo, im L̦aam̦ enaaj bõk anjo̦ ioer, bwe Ej Irooj in Irooj ro, im Kiiñ an kiiñ ro, im ro Ippãn renaaj bareinwõt bõk anjo̦, ro ri kũr, ro ar kããlõt er, im retiljek.” Ealikkar bwe Jijej im rũkkapit ro 144,000 me renaaj pãd ilañ ippãn, renaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro an Anij ijin ioon lal̦.

¹⁷ Iien in me naaj lo̦mo̦o̦ren armej ro an Anij enaaj wal̦o̦k ñe ejino tarin̦ae in Armagedon. Iien in enaaj kõm̦m̦an bwe en aiboojoj ãt eo eokkwõjarjar etan Jeova. (Revelesõn 16:16) Ro me naaj ekajete er im renaaj uwaan koot ko, renaaj jako. Enaaj ejjel̦o̦k bar nana ijin ioon lal̦ im ‘jar eo el̦ap’ enaaj el̦l̦ã im mour jãn Armagedon. Ãliktata, iien eo ekam̦õn̦õn̦õ me jem̦l̦o̦kin bokin Revelesõn ej kwal̦o̦k kake enaaj wal̦o̦k. Enaaj jino iien kwõjkwõj in pãlele an L̦aam̦ eo! (Revelesõn 21:1-4)d (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Aolep ro renaaj mour ijin ioon lal̦ renaaj m̦õn̦õn̦õ kõnke Anij ebuñbũruon ippãer im renaaj kile jouj im yokwe eo an Anij ñan er. Jej reim̦aanl̦o̦k im kijoororetok iien in ekam̦õn̦õn̦õ. Ejjel̦o̦k juon iien enaaj ãinwõt in ñe jenaaj pãd ilo iien kwõjkwõj in pãlele an L̦aam̦ eo!—Riit 2 Piter 3:13.

18. Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane kiiõ ke epaaktok an wal̦o̦k men kein rekãitoktoklimo?

¹⁸ M̦õttan jidik iien kein rekãitoktoklimo renaaj wal̦o̦k. Innem, ta eo kõj kajjojo jej aikuj in kõm̦m̦ane kiiõ? Jeova ear kõm̦akũt rijjilõk Piter bwe en je im ba: “El̦aññe naaj ko̦kkure men otemjej ilo wãween in, ak enaaj kõjkan kom̦, mour rot eo kom̦ naaj mour kake? Mour ko ami ren kwõjarjar im kom̦win aji ñan Anij, ilo ami kõttar Raan eo an Anij . . . Innem, ro jera, ilo ami kõttar Raan eo, kom̦win kate kom̦ bwe kom̦win erreo wõt, im ejjel̦o̦k n̦otaami im̦aan mejãn Anij, im kom̦win pãd ippãn ilo aenõm̦m̦an.” (2 Piter 3:11, 12, 14, UBS) Kõn men in, jej aikuj in peek ilo bũruod bwe wãween ad kabuñ en erreo wõt. Im jej aikuj in rejetake wõt Kiiñ in Aenõm̦m̦an eo, Jijej Kũraij.

[Kõmel̦el̦e ko itulal̦]