‘Men Kein Kwõn Likũti n̦a Ippãn Ro Retiljek’

1, 2. Ta l̦õmn̦ak eo an elõñ armej kõn jerbal ko aer?

EKKÃ an armej ro m̦õn̦õn̦õ im utiej bũrueer ñe rej bũki jerbal ko reutiej. Ro jet rej jook im l̦õmn̦ak bwe rettã kõn an ettã jerbal ko aer. Ilo jet aelõñ, ñe armej ro ie rej kab iioone juon armej im rej kajjioñ jel̦ã kajjien, m̦õttan men ko m̦oktata rej kajjitõk ippãn ej kõn jerbal eo an.

² Ewõr jet armej ro Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kain jerbal rot ko kar aer. Ñan waanjoñak, ej ba bwe Matu ear juon “rũtõl eowõj,” Saimõn ear juon eo ej “rijerbal kõn kilin kau,” im Luk ear juon “taktõ.” (Matu 10:3; Jerbal 10:6, UBS; Kolosse 4:14, UBS) Ebar wõr armej ro Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kain eddo ak jeraam̦m̦an rot ko rar bũki ilo aer jerbal ñan Jeova. Ñan waanjoñak, ej kwal̦o̦k bwe Devid ear juon kiiñ, Ilaija ear juon rũkanaan, im Paul ear juon rijjilõk. Em̦m̦aan rein rar lukkuun kaorõk jerbal kein aer jãn Anij. El̦aññe ewõr ad jerbal ak eddo ilo doulul in an Jeova, jej aikuj bareinwõt kaorõki.

3. Etke ro rerũtto rej aikuj katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro reddikl̦o̦k? (Lale pija eo itulõñ.)

³ Elõñ iaad em̦m̦an ippãd jerbal ko jej kõm̦m̦ani im jekõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani toon wõt ad mour. Bõtab ekabũrom̦õjm̦õj bwe jãn tõre ko an Adam liktak, kõj aolep jej rũttol̦o̦k im ro jet rej bõk jikid ilo jerbal ko jekõn kõm̦m̦ani. (Ekklisiastis 1:4) An wal̦o̦k oktak rot kein ekõm̦m̦an bwe en jab pidodo ñan armej ro an Jeova ilo raan kein. Rainin, jerbalin kwal̦o̦k naan ej l̦apl̦o̦k wõt, im doulul in an Jeova ej kõjerbal kein jerbal ko rekapeel ãinwõt kampiutõr im men ko ãierl̦o̦kwõt ñan tõpar elõñ armej kõn ennaan eo em̦m̦an. Bõtab, emaroñ pen ñan an jet rũtto katak kilen kõjerbali men kein. (Luk 5:39) Ejjab men in wõt, ak jel̦ak rũttol̦o̦k, edikl̦o̦k ad kajoor im joñan maroñ eo ad ejjab ãinwõt kar m̦okta. (Jabõn Kõnnaan 20:29) Eñin unin elukkuun aorõk im juon menin yokwe bwe rũtto ro ren jino katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro reddikl̦o̦k bwe ren pojak in bũki eddo ak jerbal ko ilo doulul in.​—Riit Sam 71:18.

4. Etke epen an jet lel̦o̦k jet iaan eddo ak jerbal ko aer ñan ro jet? (Lale bo̦o̦k eo “Etke Jet Rejjab Lel̦o̦k Eddo ko Aer ñan Ro Jet?”)

⁴ Emaroñ pen an ro ewõr aer eddo lel̦o̦k jet iaan eddo ak jerbal ko aer ñan ro reddikl̦o̦k. Jet rejjab kõn̦aan bwe en jako aer kõm̦m̦ane eddo ak jerbal ko aer kõnke elukkuun em̦m̦an ippãer. Ro jet remaroñ inepata ñe enaaj jako aer loloorjake jerbal ko kõnke rejjab lõke bwe enaaj em̦m̦an an ro reddikl̦o̦k kõm̦m̦ani jerbal kein. Ak jet remaroñ ba bwe ejjel̦o̦k iien ñan aer katakin bar juon kõn jerbal eo. Ñe ej wal̦o̦k men kein, ro reddikl̦o̦k rej aikuj kijenmej wõt ñe rej loe bwe ro rerũtto rejjab lel̦o̦k el̦apl̦o̦k eddo ak jerbal ñan er.

5. Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

⁵ Jen etale ruo men ko. Kein kajuon, ewi wãween an ro rerũtto maroñ jipañ ro reddikl̦o̦k bwe en l̦apl̦o̦k eddo ko rej bũki, im etke eaorõk men in? (2 Timote 2:2) Kein karuo, etke eaorõk bwe en jim̦we wãween an ro reddikl̦o̦k l̦õmn̦ak ñe rej jerbal ippãn ro rerũtto me el̦ap imminene ippãer, im katak jãn er? Jen jinoe ilo ad lale wãween an kar Kiiñ Devid kõpooj l̦adik eo nejin bwe en pojak in kõm̦m̦ane juon jerbal eaorõk.

DEVID EAR KÕPOOJ IM REJETAK SOLOMON

6. Ta eo Kiiñ Devid ear kõn̦aan kõm̦m̦ane, im kar ta uwaak eo an Jeova?

⁶ Ium̦win elõñ iiõ, Devid ear aikuj ko jãn jikin ñan jikin ñan kõjparok mour eo an. Tokãlik, ear erom kiiñ im mour ilo juon em̦ em̦m̦an im ear em̦m̦an kõjeiien ie. Ke ear loe bwe ejjel̦o̦k “em̦” ak tampel̦ ñan Jeova, ear kõn̦aan kalõke juon. Ear jiroñ rũkanaan Netan im ba: “Ij jokwe ilo juon em̦ aik, a tõptõp in kallim̦ur an Jeova ej pãd wõt ium̦win [em̦] nuknuk ko.” Netan ear uwaake im ba: “Kwõn kõm̦m̦an aolepen men ko ilo bũruom̦, bwe Anij ej pãd ippam̦.” Bõtab, Jeova ear jab kõn̦aan men in. Ear ba ñan Netan bwe en jiroñ Devid im ba bwe eban e eo enaaj kalõke tampel̦ eo. Meñe Jeova ear kallim̦uri Devid bwe enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an jipañ im kajeraam̦m̦ane, ak ear ba bwe l̦adik eo nejin, Solomon, enaaj kalõk tampel̦ eo. Ta eo Devid ear kõm̦m̦ane ke Jeova ear ba men in?​—1 Kronikel 17:1-4, 8, 11, 12; 29:1, UBS.

7. Ta eo Devid ear kõm̦m̦ane ke Jeova ear ba bwe Solomon enaaj kalõk tampel̦ eo?

⁷ Devid ear jab m̦akoko in kõpooj im rejetak Solomon ilo an naaj kalõke tampel̦ eo meñe ejjab e eo armej renaaj kar kile bwe ear kalõke tampel̦ in. Eñin unin tokãlik kar n̦aetan tampel̦ in bwe ej an Solomon. Meñe Devid emaroñ kar bũrom̦õj kõnke ear jab jejjet kõn̦aan eo an ñan kalõke tampel̦ eo, ak ear rejetake jerbal in kõn aolepen bũruon. Ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo an kõllaajrake rijerbal ro im kõm̦m̦an karõk ñan ebbõktok aen, kõba, jelba, kool̦, im al̦al̦ ñan kalõke tampel̦ eo kaki. Ear bareinwõt kõkajoor Solomon ilo an ba: “Kiiõ nejũ, Irooj am̦ Anij en pãd ippam̦, im en kõjparok kallim̦ur eo an bwe en tõprak am̦ jerbal ilo am̦ kõm̦m̦ane Tampel̦ eo ñane.”​—1 Kronikel 22:11, 14-16, UBS.

8. Etke Devid emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Solomon ejjab ekkar ñan an kalõk tampel̦ eo, bõtab ta eo ear kõm̦m̦ane?

⁸ Riit 1 Kronikel 22:5 (UBS). Tampel̦ eo ear aikuj in “aiboojoj im make wõt buñbuñ.” Kõn men in, Devid emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Solomon ejjab ekkar ñan an tõl jerbal in eaorõk kõnke ej dik wõt im ejabwe jel̦ã ippãn. Meñe ãindein, ak Devid ear jel̦ã bwe Jeova enaaj jipañ Solomon bwe en maroñ kõm̦m̦ane jerbal in. Kõn men in, Devid ear l̦õmn̦ak wõt kõn men ko emaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ. Eñin unin ear kõpooj elõñ men ko kõbwebweien tampel̦ eo ñan aer naaj kalõke.

M̦ÕN̦ÕN̦Õ KÕN AM̦ KATAKIN IM KAMMINENEIK RO JET

9. Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe em̦m̦aan ro rerũtto ak l̦al̦l̦ap ro ren m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k eddo ak jerbal ko aer ñan ro reddikl̦o̦k? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁹ Em̦m̦aan ro rerũtto ak l̦al̦l̦ap ro rejjab aikuj bũrom̦õj im ebbeer ñe rej aikuj lel̦o̦k jet iaan eddo ak jerbal ko aer ñan ro reddikl̦o̦k. Rej aikuj keememej bwe men eo eaorõktata ej bwe en tõprak jerbal ko an Jeova. Ñe rej katakin ro reddikl̦o̦k kõn eddo ko ak jerbal ko ilo doulul eo im lo an rein jel̦ã kõm̦m̦ani, ren m̦õn̦õn̦õ kõn men in. L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in. Jen ba bwe juon em̦m̦aan ej katakin l̦adik eo nejin kilen kattõr wa. Ke l̦adik eo ej dik, ej lale wãween an jemãn ettõr. Bõtab el̦ak rũttol̦o̦k, jemãn ej kõmel̦el̦eiki kõn men ko ej kõm̦m̦ani ilo an ettõr. Innem el̦ak jejjet iiõ eo an l̦adik eo bwe en maroñ wõr an l̦aijen, ej jino ettõr kõn wa eo ilo an jemãn pãd im kwal̦o̦k ta eo en kõm̦m̦ane. Kiiõ ke l̦adik in emaroñ ettõr, erro ej jemãn jipañ doon im ettõr. Bõtab tokãlik jemãn el̦ak rũttol̦o̦k im lukkuun l̦al̦l̦ap, l̦adik eo ej kattõr ñane. Ejjel̦o̦k pere bwe jemãn em̦õn̦õn̦õ bwe l̦adik eo ej ettõr ñane im ejako an e eo ej ettõr. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, em̦m̦aan ro rerũtto ak l̦al̦l̦ap ro rej m̦õn̦õn̦õ ñe rej lo an ro me rar katakin im lel̦o̦k kamminene ñan er bũki eddo ak jerbal ko rekõn kõm̦m̦ani.

10. Kar ta eñjake eo an Moses kõn an kar ro jet maroñ bõk jet eddo ko?

¹⁰ Kõj rũtto ro jej aikuj kõjparok kõj jãn ebbanban. L̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar Moses eñjake ke jet iaan RiIsrael ro rar jino kõm̦m̦ani men ko juon rũkanaan ej kõm̦m̦ani. (Riit Bõnbõn 11:24-29.) Joshua, rijjipañ eo an Moses, ear kõn̦aan kabõjrak armej rein. Bõlen ear l̦õmn̦ak bwe men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k an ro jet kautieje Moses. Bõtab Moses ear ba: “Kwõj kam̦o kõn ña ke? Em̦m̦an wõt el̦aññe armej rein otemjej an Jeova [rej] rũkanaan, im Jeova en likũt an Jetõb ippãer!” Moses ear kile bwe Jeova eo ear kõm̦m̦an bwe men in en wal̦o̦k. Ear kwal̦o̦k an jab kõn̦aan kautiej e make ilo an kar kaalikkar an kõn̦aan bwe aolep rũkarejar ro an Jeova ren bõk ejja eddo ak jerbal ko wõt ear bũki. Ãinwõt Moses, jej ke bar m̦õn̦õn̦õ ñe ro jet rej bõk eddo ak jeraam̦m̦an ko jemaroñ kar bũki?

11. Ta eo juon jeid im jatid l̦al̦l̦ap ear ba ke kar lel̦o̦k jerbal eo an ñan bar juon?

¹¹ Rainin, elõñ rũttõmak ro jeid im jatid me em̦m̦an joñak ko aer kõn aer kar kate er kõn eddo ko aer ium̦win elõñ iiõ ko, im rar katakin im lel̦o̦k kamminene ñan ro jet bwe ren bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k. Ñan waanjoñak, juon l̦al̦l̦ap etan Peter ear kal̦apl̦o̦k kun̦aan ilo jerbal ko ilo doulul in ium̦win 74 iiõ, im 35 iaan iiõ kein ear jerbal ilo juon iaan ra ko ilo Europe. Ium̦win elõñ iiõ ko rej kab jem̦l̦o̦kl̦o̦k, ear jerbal ilo ra eo ilo ijo rej loloorjake jerbalin kwal̦o̦k naan im e eo ear loloorjake jerbal eo. Kiiõ juon likao me ear jerbal ippãn Peter ium̦win jet iiõ me etan in Paul ej loloorjake jerbal in. Ke kar kajjitõk ippãn Peter kõn wãween an eñjake kõn men in, ear ba: “Ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe elõñ em̦m̦aan im likao ro em̦õj aer bõk kamminene ñan bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k im elukkuun em̦m̦an aer kõm̦m̦ani jerbal kein.”

KAORÕK RŨTTO RO

12. Ta eo jej katak jãn bwebwenatoun Rihoboam?

¹² Ãlikin an kar Solomon mej, l̦eo nejin etan Rihoboam ear jino kiiñ. Ke Rihoboam ear aikuj naanin kakapilõklõk kõn wãween an kõm̦m̦ani eddo ko an, ear kajjitõk m̦okta jipañ ippãn em̦m̦aan ro rerũtto ak l̦al̦l̦ap ro. Bõtab ear kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõklõk ko aer! Ijello̦kun an kar roñjake er, ear roñjake naanin kakapilõklõk ko an likao ro dettan wõt e me ear dik im rũttol̦o̦k ippãer im rar rijjipañ ñane. Kõn an kar roñjake er, ear l̦ap apañ ko rar wal̦o̦k. (2 Kronikel 10:6-11, 19) Ta eo jej katak jãn men in? Jej katak bwe elukkuun aorõk ñan kappok naanin rõjañ im kakapilõklõk jãn ro rerũtto me el̦ap imminene ippãer. Ejjab mel̦el̦ein bwe ro reddikl̦o̦k rej aikuj l̦oore ejja wãween ko wõt rũtto ro rar l̦oori ilo aer kar kõm̦m̦ani jerbal ko aer. Men eo eaorõk ej bwe ren kwal̦o̦k kautiej ñan l̦õmn̦ak ko an ro rerũtto im jab m̦õkaj in kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõklõk ko aer.

13. Ej aikuj ewi wãween an likao im em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k jerbal ippãn ro rerũtto?

¹³ Ewõr iien rej lel̦o̦k jerbal ak eddo ko ñan likao im em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k me ekkã an ro rerũttol̦o̦k jãn er kõm̦m̦ani. Ñe men in ej wal̦o̦k, eaorõk bwe ren ekkatak jãn rein rerũtto im bõk l̦õmn̦ak ko aer m̦okta jãn aer kõm̦m̦an pepe. Paul, eo ear bõk jerbal eo an Peter ilo Betel̦, ej ba, “Iar kappok naanin kakapilõklõk jãn Peter, im iar rõjañ ro jet ij jerbal ippãer bwe ren bar kõm̦m̦ane men in.”

14. Ta eo jej katak jãn wãween an kar Timote im rijjilõk Paul jerbal ippãn doon?

¹⁴ Ke Timote ear juon likao, ear jerbal ippãn rijjilõk Paul ium̦win elõñ iiõ. (Riit Pilippai 2:20-22.) Paul ear jejel̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo Korint im ba: “Iar jilkinwaj ñan kom̦ Timote, eo nejũ jitõnbõro im etiljek ilo Irooj, eo enaaj kakeememej kom̦ kõn ial̦ ko aõ ilo Kũraij, ãinwõt ij katakin ijoko otemjej ilo jabdewõt eklejia.” (1 Korint 4:17) Naan kein an rej kaalikkar an kar em̦m̦an aerro Timote jerbal ippãn doon. Paul ear bõk iien ñan katakin Timote elõñ men ko, im ear lukkuun em̦m̦an an Timote ekkatak jãne. Men in ear kõm̦m̦an bwe Paul en lukkuun yokwe Timote im lõke bwe enaaj em̦m̦an an lale im katakin rũttõmak ro jeier im jatier ilo Korint. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo raan kein remaroñ anõke joñak in an rijjilõk Paul ilo aer katakin em̦m̦aan im likao ro jet bwe ren bõk eddo ko ilo eklejia ko.

KÕJ AOLEP EWÕR KUN̦AAD

15. Ewi wãween an naanin kakapilõklõk eo an Paul ñan Kũrjin ro ilo Rom jipañ kõj ñe ej wal̦o̦k oktak ko rejjab pidodo ñan kõj?

¹⁵ Ilo tõre in jej mour ie, doulul in an Jeova ilo lal̦ in ej eddekl̦o̦k wõt ilo elõñ wãween. Men in ej kõm̦m̦an bwe en lõñ oktak ko rej wal̦o̦k. Ñe ej wal̦o̦k oktak ko rejjab pidodo ñan kõj, jen kwal̦o̦k wõt ettã bõro im likũt kõn̦aan ko an Jeova m̦okta jãn kõn̦aan ko ad make. Ad kõm̦m̦ane men in enaaj kõm̦m̦an bwe jen bõrokuk wõt. Paul ear jejel̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo Rom im ba: “Ij ba ñan kom̦ otemjej: kom̦win jab kautiej ami l̦õmn̦ak kõn kom̦ make el̦ap jãn joñan. Ak kom̦win kõttãik kom̦ ilo l̦õmn̦ak ko ami, im kajjojo iaami en ekajete e make ekkar ñan dettan tõmak eo Anij ear lel̦o̦k ñane. Elõñ ra ko ilo ãnbwinnid, im aolep m̦õttan kein ãinjuon aer jerbal jãn doon. Ilo ejja wãween in wõt, meñe jelõñ, ak jej juon wõt ãnbwin ilo ad juon wõt ippãn Kũraij.”​—Rom 12:3-5, UBS.

16. Ta ko rũtto ro, likao im em̦m̦aan ro, im kõrã ro ewõr pãleer remaroñ kõm̦m̦ani bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo doulul in an Jeova?

¹⁶ Jekdo̦o̦n eddo ta ko jej kõm̦m̦ani, ak jen kate kõj ñan kowõnm̦aanl̦o̦k jerbal ko rej rejetake Aelõñ eo an Jeova. Kom̦ rũtto ro, katakin ro reddikl̦o̦k bwe ren kõm̦m̦ani jerbal ko kom̦ij kõm̦m̦ani. Kom̦ likao im em̦m̦aan ro, kate kom̦ ñan bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k im kwal̦o̦k wõt ettã bõro, kab kwal̦o̦k kautiej ñan rũtto ro. Im kom̦ kõrã ro ewõr pãleer, anõke joñak eo an Prisilla, kõrã eo ippãn Akula, eo ear jipañ im rejetake l̦ein ippãn meñe ear wõr oktak ko rar wal̦o̦k ñan er.​—Jerbal 18:2.

17. Ta eo Jijej ear lõke bwe rijjilõk ro an renaaj kõm̦m̦ane ñe enaaj jako, im ta jerbal eo ear katakin er bwe ren kõm̦m̦ane?

¹⁷ Ejjel̦o̦k juon joñak em̦m̦anl̦o̦k jãn joñak eo an Jijej kõn an kar m̦õn̦õn̦õ in katakin ro jet ñan bõk jerbal ak eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k. Ear jel̦ã bwe ñe enaaj jako jãn lal̦ in, ro jet renaaj kar aikuj wõnm̦aanl̦o̦k kõn jerbal eo an. Meñe rũkal̦oor ro an rar jab weeppãn, ak ear lõke er im ear ba ñan er bwe renaaj kõm̦m̦ani jerbal ko rel̦l̦apl̦o̦k jãn jerbal ko ear kõm̦m̦ani. (Jon 14:12) Ear lukkuun katakin im lel̦o̦k kamminene ñan er kõn kilen aer kwal̦o̦k naan. Eñin unin rar maroñ kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ilo aolepen lal̦ in ilo tõre ko aer.​—Kolosse 1:23, UBS.

18. Ta jeraam̦m̦an ko jej reim̦aanl̦o̦k ñani, im ta jerbal eo ad kiiõ?

¹⁸ Ãlikin an kar Jijej mej, Jeova ear kajerkakpejeik e im lel̦o̦k elõñl̦o̦k jerbal ko bwe en kõm̦m̦ani ilo lañ. Ear bareinwõt kautieje bwe en “utiej jãn maroñ otemjej, kab kien, kab kajoor, kab irooj.” (Epesõs 1:19-21) El̦aññe jej tiljek ñan mej m̦okta jãn an itok Armagedon, jenaaj jerkak im mour ilo jukjukun pãd eo ekããl, ijo enaaj lõñ jerbal ko jenaaj kõm̦m̦ani me jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ kaki. Bõtab kiiõ, ewõr juon jerbal elukkuun aorõk me kõj aolep ewõr kun̦aad ie. Ta jerbal in? Jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an rũkal̦oor. Kõj aolep, dik im rũtto, jen aolep kate kõj bwe jen “kijejeto iien otemjej ilo [ad] jerbal ñan Irooj.”​—1 Korint 15:58, UBS.