Kajedmatmat Ri Jumae Christ Eo
EWI wãwen am naj kar kejbãrok yuk make elañe kwar jelã bwe ewõr juõn nañinmij elap an kauwatata im ekabobo im emwij an jededlok ilo jikin eo kwoj jokwe ie? Alikar bwe kwonaj kar kakajurlok ejmour eo am im bed ettolok jen armij ro emwij air bõk nañinmij in ekabobo. Jej aikwij kõmman eindein ilo jitõb. Jeje ko rej jiroñ kij bwe ri jumae Christ ‘ej bed ilo lõl.’ (1 Jon 4:3) Elañe jekõnan deor jen menin “ekabobo,” jej aikwij jelã kajjen “ro rej bõk nañinmij in” im bed ettolok jen ir. Jej kamolol, bwe Bible eo ej letok ñan kij elõñ melele ko kin menin.
“Dri Jumae Kraist” melelen “nae (ak ejjab) Christ.” Inem, nan in ej jitõñlok ñan aolep ro im rej jumae ak ilo mon ba bwe rej Christ ak ro rej jutak kin Christ. Jesus make ear ba: “Eo e jab iba ej jumae Iõ [ri jumae Christ]; im eo e jab ainitok iba, ej kejibliklok.”—Luk 11:23.
Aet, John ear jeje kin ri jumae Christ elõñlok jen 60 yiõ ko elikin an kar Jesus mij im jerkakbiji im wanliñlok ñan lañ. Kin menin, jej aikwij melele kin jerbal im makitkit ko an ri jumae Christ kin wãwen rej jelet ri kalor ro an Jesus retiljek ijin ion lal.—Matu 25:40, 45.
Ri Jumae Christ Ej Nae Ri Kalor ro an Christ
Jesus ear kakkõl ri kalor ro an bwe lal in enaj kijirãte ir. Ear ba: “Ien eo re naj ketõk kom ñõn iñtan, im re naj mõn kom: im dri ailiñ otemjelok re naj kijirãte kom kin eta. Im elõñ dri kanan wan re naj walok, im re naj kejebwãbweik elõñ.”—Matu 24:9, 11.
Kinke ri jilek ro an Jesus rej bõk matõrtõr “kin eta [Jesus],” alikar bwe ro rej matõrtõr ir rej ri jumae Christ, ak nae Christ. “Dri kanan wan” ro, jet iair rar Ri Christian ro mokta, ir bareinwõt rej ri jumae Christ. (2 Jon 7) Rein relõñ “dri jumae Kraist,” John ear jeje kake ir, rar “drioijlok jen lo bwiljer a r’ar jab iar; bwe elañe r’ar iar re naj kar berwõt iber.”—1 Jon 2:18, 19.
Nan ko an Jesus im John jimor rar lukkun kalikar bwe ri jumae Christ ejjab juõn wõt armij ak ej kitibuj elõñ armij ro, ro rej jumae Christ. Bareinwõt, kinke rej ri kanan wan, juõn ian kõtõbar eo air elap ej riap ko ikijen kabuñ. Ta jet ian kõl ko rej kajerbali?
Kajededlok Riap Ko Ilo Kabuñ
Ri jilek Paul ear kakkõl Timothy ri jerbal eo mõttan ñan an ekkõl kin katak ko an ri jumae ro, einwõt Hymenaeus im Philetus, ro me “nan ko air re naj einwõt bõkke ko rej mõñañi.” Paul ear bar kobaiktok nan kein: “[Lõmarein] r’ar bwir kake mol im ba, bwe emwij an armij jerkakbiji, im rej ukoji tõmak an jet.” (2 Timote 2:16-18) Alikar, Hymenaeus im Philetus rar katakin bwe jerkakbiji eo kar juõn nan in kõkkar wõt im bwe Ri Christian ro rej mour wõt emwij air jerkakbiji ilo jitõb. Emol, ilo mejen Anij, juõn armij ej oktak im mour ilo ien eo ej erom juõn ri kaloran Jesus emol, eñin men eo Paul make ear lukkun kalikar. (Dri Epesõs 2:1-5) Bõtab, katak eo an Hymenaeus im Philetus ear kajekdon kallimur eo an Jesus kin juõn lukkun jerkakbiji an ro remij iumin iroij eo an Ailiñ eo an Anij.—Jon 5:28, 29.
Lemnak ko kin juõn jerkakbiji ilo kõkkar kar waloktok jen juõn kumi naetan Gnostics. Kinke rej tõmak bwe jelãlokjen (gno’sis ilo Greek) emaroñ walok ilo juõn wãwen ettino, Gnostics ear kobaik katak ko an ri jumae ro rej ba rej Christian ibben meletlet ko an Greek im katak ko an kabuñ ko ilo ailiñ ko ilo Asia einwõt China, Japan im ailiñ ko jet ituriir. Ñan wanjoñok, rar tõmak bwe aolep men ko ewõr enbwiniir im rej mour renana, im kin unin in, Jesus ear jab itok ilo kanniek ak ear einwõt ñe ear wõr juõn enbwinin armij ibben. Einwõt emwij ad loe, eñin men eo ri jilek John ear kakkõl nae.—1 Jon 4:2, 3; 2 Jon 7.
Bar juõn riap elap, me ear walok elõñ yiõ ko tokelik, ej katak eo naetan Trinity, eo ej ba bwe Jesus ej Nejin Anij bareinwõt bwe e ej Anij Ekajur Bata. Ilo book eo an The Church of the First Three Centuries (Kabuñ eo ilo Ebeben ko Jilu Jinoin), Dr. Alvan Lamson ej ba bwe katak eo kin Trinity “ear itok jen juõn eo me Jeje ko an Ri Jew im Ri Christian rar jaje kake, ear eddeklok, im rar kobaik tok ñan katak ko an Christian ikijen Platonizing Fathers.” Kar wõn rein “Platonizing Fathers”? Rein kar ri katakin ro rar ellok im jumae Anij me rar yokwe katak ko an ri pagan eo etan Plato, eo ear juõn ri meletlet in Greek.
Air kobaiktok katak eo kin Trinity ilo katak ko an Christian ej juõn men elap ri jumae Christ ear kõmmane, kinke katak in ej kõmman bwe Anij en einwõt juõn eo ettino im ej kõmman bwe kõtan eo an Anij ibben Nejin en tinaad ak jab alikar. (Jon 14:28; 15:10; Dri Kolosse 1:15) Baj lemnak mõk, ewi wãwen an juõn maroñ “druaklok ñõn Anij,” einwõt an Jeje ko ilo Bible rejañ kake, elañe Anij ej juõn eo ettino?—Jemes 4:8.
Bar juõn men ej kõmman elap bwok, eñin bwe elõñ ri ukok in Bible ro rar jolok etan Anij, Jehovah, jen ukok ko rar kõmmani, meñe ãt in ej walok 7,000 alen ilo jeje ko jinoin tata! Alikar, kõtõbar eo ñan ukõt eo Ekajur Bata ñan ejjab baj juõn eo ettino wõt ak ñan juõn eo im ejelok etan ej juõn emmakit elap an jab kautiej Ri Kõmanman eo ad im Nan eo an ekakõrmol. (Reveles̃õn 22:18, 19) Bareinwõt, ilo air kõmman bwe title ko einwõt Iroij im Anij ren bõk jikin ãt eo ekwojarjar ej juõn wãwen ej jumae jar eo an Jesus, eo im ej ba: “En kwojarjar Etõm.”—Matu 6:9.
Ri Jumae Christ Ro Rej Kajekdon Ailiñ in Anij
Ri jumae Christ ro elap air boub ilo “ran [kein] eliktata,” tõre kein me jej mour e. (2 Timote 3:1) Kõtõbar eo elap an ri jelã mon ro ilo ran kein ej ñan air kajebwãbweik armij ro jen air lemnak kin jerbal eo an Jesus einwõt King eo an Ailiñ in Anij, juõn kien ilo lañ eo ejjab to enaj iroij ion aolepen lal.—Daniel 7:13, 14; Reveles̃õn 11:15.
Ñan wanjoñok, jet ri tel in kabuñ ko rej katakin bwe Ailiñ in Anij ej juõn wãwen ilo buruen armij ro, juõn lemnak me ejelok bedbed in ilo Jeje ko. (Daniel 2:44) Jet rej ba bwe Christ ej jerbal ikijen kien ko an armij im dolul ko. Ak, Jesus ear ba: “Ailiñ eo Aõ e jab jen lõl in.” (Jon 18:36) Aet, Satan, jab Christ, e eo ej “iroij in lõl in” im “anij in lõl in.” (Jon 14:30; 2 Dri Korint 4:4) Menin ej kalikar unin Jesus enaj kokkure aolep kien ko an armij im e wõt enaj Iroij in lal. (Sam Ko 2:2, 6-9; Reveles̃õn 19:11-21) Armij ro rej jar bwe men in en walok ñe rej jar kin Jar eo an Iroij, eo ej ba: “En itok Am ailiñ. Ren kõmõnmõn ankil Am einwõt i lõñ, bareinwõt ion lõl.”—Matu 6:10.
Kinke rej jurake jukjuk in bed eo an kien ko ilo lal, elõñ ri tel in kabuñ ko rar jumae, bareinwõt matõrtõr, ro im rej kwalok mol eo kin Ailiñ in Anij. Ekaitoktoklimo bwe, Book eo ilo Bible Reveles̃õn ej kwalok kin juõn kõrã ekijoñ ilo kõkkar—“Babilõn Elap”—eo “ekarek kin bõtõktõkin ro remõn, im kin bõtõktõkin ro dri kennan an Jisõs.” (Reveles̃õn 17:4-6) Liin ej bareinwõt kõmman jerbal in lũñ ilo jitõb ikijen an lelok jibañ ñan “kiñ ro” an lal, ak ri tel in kien ro, im bareinwõt ilo an bõk jibañ jen rein. Kõrã in ilo nan in kõkkar ej jitõñlok ñan kabuñ wan ko an lal in. Ej mõttan eo elap in ri jumae Christ.—Reveles̃õn 18:2, 3; Jemes 4:4.
Ri Jumae Christ ej ‘Karemõm Lojiliñi’
Ijellokin air kajekdon mol eo ilo Bible, elõñ ro rej naetair Christian emwij air ellok jen kien ko an Bible kin mwil erreo im lor manit ko kin mwil ko me ekkã an aolep ro jet kõmmani. Nan in Anij ear kanan kin menin, ilo an ba: “Bwe ien e naj itok ñe [ro rej ba rej karejar ñan Anij] re naj drike katak emõn, a kin mõm ko air re naj koorlok ro dri kaki ñõn ir mõke, eremõm lojiliñiir.” (2 Timote 4:3) Ri tel in kabuñ rein me rej katakin kin katak ko rewan rej bareinwõt “dri jilik riõp, dri jerbal etao, im rej mõke kõmõn ir dri jilikan Kraist.” Bible eo ej wõnmanlok wõt im ba: “jemlokair e naj ekar ñõn jerbal ko air.”—2 Dri Korint 11:13-15.
Jerbal ko air rej kitibuj “ejej,” eo ejelok an kea kin nan in kaiñi ko kin mour erreo. (2 Piter 2:1-3, 12-14) Jej lo ke an lõñlok oran ri tel in kabuñ ro im armij ro air rej lor—ak rej kamelim—jerbal ko rejjab an Christian, einwõt emaan ro rej belek don ak kõrã ro ibben don im an juõn babu ibben juõn eo ejjab belen? Joij im bõk jidik ien im keidi lemnak im wãwen mour kein me re buñbuñ ibben ta eo Bible ej ba ilo Livitikõs 18:22; Dri Rom 1:26, 27; 1 Dri Korint 6:9, 10; Dri Hibru 13:4; im Jud 7.
“Melejoñ Jitõb Rõn”
Ekkar ñan nan kein ilõñ, jej aikwij roñjake im bokake nan eo an ri jilek John im jab watõk bwe men ko jej tõmak kaki rejjab aorõk. “Komin jab tõmak jitõb otemjej,” ej kakkõl, “a melejoñ jitõb rõn elañe rej jen Anij ke jab ke: bwe elõñ dri kanan riõp r’ar drioijlok na ilo lõl.”—1 Jon 4:1.
Jen etale juõn wanjoñok emõn an jet ro “remõn” me rar mour ilo jikin eo etan Beroea ilo ebeben eo kein kajuõn. Rar “bõk nan im mõnõnõ, im bukot ilo Jeje ko ran otemjej, bwe ren jela men kein [Paul im Silas rar ba] remol ke jab ke.” (Jerbal 17:10, 11) Aet, meñe rar kijoror ñan katak, Ri Beroea ro rar lukkun lale bwe men eo rar roñjake im bõke ear bedbed ilo Jeje Ko ilo Bible eo.
Rainin, bareinwõt, Ri Christian ro remol rejjab kõtlok bwe ibwep in lemnak im manit ko rebuñbuñ ren jelet ir ak rej aikwij bin im eddeb wõt ñan mol eo ilo Bible. Ri jilek Paul ear jeje: “Im ij jare men in, bwe ami yokwe en ke im õkekelok wõt ilo jela im ilo kili otemjej.”—Dri Pilippai 1:9.
Elañe kwo jañin kõmmane menin, kõmman bwe en am mejenkajjik ñan am bõk “jela im ilo kili otemjej” ikijen am katak ta eo Bible ej lukkun katakin kake. Ro im rej kajeoñe Ri Beroea ro rejjab jebwãbwe ikijen “nan in etao ko” an ri jumae Christ ro. (2 Piter 2:3) Jen an eindein, rej anemkwoj ikijen mol ko ilo jitõb an Christ eo emol im ri kalor ro an remol.—Jon 8:32, 36.
[Bo̦o̦k/Pija eo ilo peij 4]
TA EO BIBLE EO EJ BA KIN RI JUMAE CHRIST
“Ajiri rõn, ej auõ eliktata [ilo mol jemlokin ien ko an ri jilek ro]; im einwõt kom ar roñ bwe dri jumae Kraist ej itok, ien in elõñ dri jumae Kraist r’ar walok.”—1 Jon 2:18.
“Wõn dri riõp elañe jab eo ej ba bwe Jisõs e jab dri Kraist? E in dri jumae Kraist, eo ej karmijete Jemer im Nejin.” —1 Jon 2:22.
“Im jitõb otemjej re jab kwalok Jisõs re jab jen Anij: im e in jitõb dri jumae Kraist, eo kom ar roñ bwe ej itok; im ien in ej ilo lõl.”—1 Jon 4:3.
“Elõñ dri kejebwãbweik r’ar drioijlok ilo lõl, ro re jab kwalok kin an Jisõs Kraist itok ilo kõniek. E in dri kejebwãbwe im dri jumae Kraist.”—2 Jon 7.
[Bo̦o̦k/Pija eo ilo peij 5]
JUÕN RI JELÃ MON IM ELÕÑ MEJEN
Nan in “ri jumae Christ” ej jerbal ñan aolep ro me rej jumae ta eo Bible ej ba kin Jesus Christ, aolep ro rej jumae ak kajekdon Ailiñ eo an, im aolep ro rej kõmman nana ñan ri kalor ro an. Ej bareinwõt koba armij ro kajjojo im dolul ko, im ailiñ ko me rej ba bwe rej jutak kin Christ meñe rejjab ak rej lelok ñan ir make ilo jõkkar jerbal eo an Messiah eo im ilo wãlok rej kallimur ñan kõtõbrake meñe Christ wõt emaroñ kõmmane—bõktok ainemõn im jokane eo emol.
[Credit Line]
Augustin: ©SuperStock/age fotostock
[Pija eo ilo peij 7]
Einwõt Ri Beroea ro, jej aikwij ‘etale Jeje ko kajjojo ran’