Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
Jãnwõde 1-7
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | MATU 1-3
“Aelõñin Lañ Epaak!”
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon ko ilo Mt 3:1, 2, UBS
kwal̦o̦k: Ilo kajin Grik, mel̦el̦ein naan in ej “ñan keeañ ãinwõt juon eo ej bõkto bõktak juon ennaan eaorõk ñan aolep armej.” Im ej kaalikkarl̦o̦k wãween kwal̦o̦k ennaan eo: ekkã wõt an itok ãinwõt juon kõjjel̦ã ñan armej ro ilo̦bwilej im jab ãinwõt juon katak rej kwal̦o̦ke im̦aan juon jarin armej.
Aelõñ: Eñin jinointata an wal̦o̦k naanin Grik eo ba·si·leiʹa, me ej jitõñl̦o̦k ñan kien ak aelõñ eo an juon kiiñ, im ej kitibuj jikin eo im armej ro rej pãd ium̦win tõl eo an kiiñ eo. Ewõr 162 alen an wal̦o̦k naan in ilo Jeje ko ilo Kajin Grik (bokin Matu ñan Revelesõn). Bõtab, ewõr 55 alen an wal̦o̦k ilo bokin Matu im enañin aolepeer rej jitõñl̦o̦k ñan aelõñ eo an Anij ilañ. Joñan an ikkutkut an Matu kõjerbal naan in jemaroñ n̦aetan Gospel in an, Gospel eo kõn Aelõñ eo.
Aelõñin lañ: Naan in ej wal̦o̦k wõt ilo bokin Gospel eo an Matu im ewõr tarrin 30 alen an wal̦o̦k ie. Ilo bokin Gospel eo an Mark im Luk rej kõjerbal naan eo, “Aelõñin Anij.” Men in ej kaalikkar bwe ‘Aelõñ eo an Anij’ ej pãd ilañ im ej tõl jãn lañ.—Mt 21:43; Mk 1:15; Luk 4:43; Dan 2:44; 2Ti 4:18, UBS.
epaak: Ijin ej kaalikkar bwe m̦õttan jidik Rũtõl eo an naaj Aelõñin lañ epojak in wal̦o̦k.
nwtsty-E pija ko kõn eoon ko
Nuknuk eo an Jon RiPeptaij im Paotokin
Nuknuk eo Jon ear kõn̦ake kar kiji im kõm̦m̦ane jãn kilin kamel̦, im ewõr juon kañũr ilo ipin kõm̦m̦an jãn kilin menninmour ko ãinwõt kau, me emaroñ ãti men ko reddik n̦a ie. Rũkanaan Ilaija ear kõn̦ak ejja kain nuknuk rot in wõt. (2Kñ 1:8, UBS) Kilin kamel̦ ko rejjab meoeo im rekool̦ol̦, im ekkã an kar armej ro rejeram̦õl kõn̦aki. Eoktak jãn nuknuk ko an kar rũm̦weiie ro me remeoeo im rem̦m̦an, im kar kõm̦m̦ani jãn silk ak linen. (Mt 11:7-9) Kõnke Jon ear juon Nazirait jãn ke ear l̦otak, ejjel̦o̦k pere bwe ejjañin kar m̦wijbar kool̦an bõran. Nuknuk eo an im paotokin rar kaalikkar bwe ear mour ilo juon wãween ejokwane kõn men ko ewõr ippãn im bwe ear wũjlepl̦o̦k aolepen mour eo an ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij.
Lokõs Ko
Baibõl̦ ej kõjerbal naan in “lokõs ko” im emaroñ jitõñl̦o̦k ñan jabdewõt iaan jel̦o ko me ekadu antena ko bõraer, ak kein kakõlkõl ko aer, el̦aptata kain jel̦o ko me rej kãlo̦k ippãn doon ãinwõt juon jar el̦ap. Ekkar ñan etale ko kar kõm̦m̦ani ilo Jerusalem, rej ba bwe ewõr 75 bõjjããn in protein ak vitamin in kõkajoor ilo kanniõkin lokõs ko me rej pãd ilo ãne jem̦aden. Ilo raan kein, ñe rej kõpooje lokõs ko ñan m̦õñã rej jol̦o̦k bõraer, neer, peier, im lo̦jieer. El̦ak pãdwõt, kanniõk ko, im remaroñ kõmatti ak ukoodi. Rej ba bwe menninmour kein rej ãinwõt nemãn shrimp ak baru im elukkuun l̦ap protein ie.
Honey Awiia
Pija kein ijin rej kwal̦o̦k kõn (1) im̦õn l̦o̦ñ pi ko me rej kõm̦m̦an honey im (2) honey ko rej eddãp ippãn doon. Honey eo kijen Jon emaroñ kar itok jãn l̦o̦ñ pi ko rawiia etaer Apis mellifera syriaca, me rej mour ilo bukwõn eo an. L̦o̦ñ pi in emaroñ mour ilo jikin ko rebwil im rem̦õrã ãinwõt ãne jem̦aden eo ilo Judia, ak ejjab em̦m̦an ñan an armej nãjnej ñan kõm̦m̦an honey kõnke ej ikkũj armej. Ijoke, ilo kar jinoin 800 jim̦a ko, m̦okta jãn Christ, armej ro rar jokwe ilo Israel rar likũt l̦o̦ñ pi ko ilowaan jãpe ko rewaitoktok. Kar kõb im loe elõñ jãpe ko rar nãjnej l̦o̦ñ pi ko ie ñan kõm̦m̦an honey, ilo iol̦apl̦apen juon jikin kweilo̦k (etan ilo raan kein ej Tel Rehov), me ej pãd ilo Kom̦lal̦ Jordan. Honey ko jãn jãpe kein, rar kõm̦m̦an jãn juon kain l̦o̦ñ pi me remaroñ kar bõktok jãn jikin eo etan ilo raan kein ej Turkey.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 1:3, UBS
Temar: Kõrã eo m̦oktata iaan kõrã ro 5 me kar kõllaajrake etan ilo menmenbwij eo an Messaia eo ilo bokin Matu. Etan kõrã ro emãn ej Rehab im Rut, erro jim̦or rar jab kõrã in Israel (eoon 5); Batshiba, “lio kar pãleen Uraia” (eoon 6); im Meri (eoon 16). Bõlen kar je etaer ilo menmenbwij eo an Jesus me ej laajrake etan aolep em̦m̦aan, kõnke ewõr juon men ekanooj in em̦m̦an kõn wãween an kar kajjojo iaan kõrã rein erom jibwin im jinen Jesus.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 3:11
peptaij kom̦: Ak “katulo̦k kom̦.” Naanin Grik eo ba·ptiʹzo ej mel̦el̦ein “ñan katulo̦k; ñan tulo̦k.” Bok ko im kõmel̦el̦e ko an ro jet kõn Baibõl̦ rej kwal̦o̦k bwe peptaij ej kitibuj an jakol̦o̦k aolepen ãnbwinnin armej eo ilo dãn. Juon iien, Jon ear peptaiji armej ro ilo juon jikin iturin Selim ilo Kom̦lal̦ Jordan kõnke “el̦ap dãn ijo.” (Jon 3:23) Ke Pilip ear peptaiji eunõk eo jãn Itiopia, erro jim̦or ar “wanlal̦l̦o̦k ñan lowaan dãn eo.” (Jrb. 8:38, UBS) Ukokin Baibõl̦ eo etan Septuagint ear kõjerbal ejja naanin Grik in wõt ilo 2Kñ 5:14 me ej kwal̦o̦k bwe Neaman ear “tulo̦k jiljilimjuon alen ilo reba Jordan.”
Jãnwõde 8-14
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | MATU 4-5
“Men ko Jej Katak jãn Katak eo an Jesus Ioon Tol̦ Eo”
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 5:3
Em̦õn̦õn̦õ: Ejjab baj juon eñjake em̦m̦an me ej wal̦o̦k ñe juon ej limo im em̦m̦õn̦õn̦õ ilo iien eo. Ak ej jitõñl̦o̦k ñan juon armej em̦õn̦õn̦õ kõnke Anij ej kõjeraam̦m̦ane im buñbũruon kake. Kar bar kõjerbale naan in ñan kwal̦o̦k kõn Anij im kõn Jesus ilo an kiiñ ilañ.—1Ti 1:11; 6:15.
ro rej [kile bwe rej aikuji tõl eo an Anij, NW]: Naanin Grik eo kar ukote ñan “ro rej kile,” ej mel̦el̦ein “ro rejeram̦õl (riaikuj; ro repãd ilo apañ; rieowar),” ak ilo eoon in ej jitõñl̦o̦k ñan ro ewõr juon aer aikuj im relukkuun jel̦ã kake. Kar kõjerbal ejja naan in wõt ilo Luk 16:20, 22 ke kar kõnono kõn “rieowar” eo Lazerõs. Ke jet ukokin Baibõl̦ rar ukot naanin Grik in rar ba, “ro rejeram̦õl ilo jetõb.” Men in ej kaalikkar l̦õmn̦ak eo kõn armej ro me rej lukkuun kile aer aikuji Anij ilo mour ko aer.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 5:7
tũriam̦o: Ñe Baibõl̦ ej kõjerbal naan kein “tũriam̦o” im “tũriam̦okake” ejjab jitõñl̦o̦k wõt ñan iien eo rej ekajete juon armej im rej jeorl̦o̦k bõd eo an ak kapidodoikl̦o̦k kien ko ñane. Enañin aolep iien ej jitõñl̦o̦k ñan eñjake ko ãinwõt jouj im bũrom̦õj me rej kõm̦akũt juon armej ñan jipañ ro repãd ilo aikuj.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 5:9, UBS
ro rej kõm̦m̦an aenõm̦m̦an: Ro me rejjab baj aenõm̦m̦an wõt ak rej bar kõm̦m̦an bwe en wõr aenõm̦m̦an ñe ejjel̦o̦k aenõm̦m̦an.
w07-E 12/1 17
Katakin Ajri eo Nejũm̦ bwe En Kõm̦m̦an Aenõm̦m̦an
Kũrjin ro ewõr nejier el̦ap aer kõn̦aan katakin ajri ro nejier bwe ren “pukot aenõm̦m̦an im kõttõpare.” (1 Piter 3:11, UBS) M̦õn̦õn̦õ ej wal̦o̦k jãn ad juon eo ej rũkõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Im el̦ap tokjãn ad kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in kõnke ej jol̦o̦k l̦õmn̦ak nana n̦ae ro jet, inepata, im dike doon.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 4:9
pedo im kabuñ: Naanin Grik eo me kar ukote ñan “kabuñ” ilo ijin ej jitõñl̦o̦k ñan juon men rej kõm̦m̦ane ilo iien eo wõt im em̦õj. An eoon in ba “pedo im kabuñ” ej kwal̦o̦k bwe Tepil̦ eo ear jab kajjitõk ippãn Jesus bwe en kõm̦m̦ane men in aolep iien ak bwe en wõnm̦aanl̦o̦k im kabuñ ñan e; ear kõn̦aan bwe Jesus en “pedo im kabuñ” juon wõt alen.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 4:23
katakin . . . kwal̦o̦k: Katakin eoktak jãn kwal̦o̦k kõnke juon rũkaki ejjab baj kõjjel̦ã im kwal̦o̦k wõt, ak ej katakin, kõmel̦el̦e, kõjerbal naan ko renaaj kareel bũruon armej, im lel̦o̦k kein kam̦ool ko.
Jãnwõde 15-21
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | MATU 6-7
“Wõnm̦aanl̦o̦k Wõt im Pukot M̦okta Aelõñ Eo”
Kepaak Anij ilo Am̦ Jar
12 Aolep men ko kõn Jeova Anij im ad kabuñ ñane, rej aikuj men ko rej itok m̦oktata ilo jar ko ad. Ej tõllo̦kũn ad nõbar im kam̦m̦oolol Jeova kõn aolep men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani im litok ñan kõj. (1 Kronikel 29:10-13) Ilo bokin Matu 6:9-13, Jijej ear kwal̦o̦k ñan kõj kilen ad jar. Ilo eoon kein, Jijej ear ba jen jar bwe en eokkwõjarjar etan Anij. Ta mel̦el̦ein men in? Mel̦el̦ein bwe jen jar bwe en erreo ãt eo etan. (Riit.) Ear bar ba bwe jen jar bwe Aelõñ ak kien eo an Anij en itok im bwe ankilaan Anij en jejjet ioon lal̦ in ãinwõt an jejjet ilañ. Ãlikin an kar kõnono kõn men kein me rej ekkejell̦o̦k ñan Jeova, kiiõ ej kab ba bwe jen jar kõn aikuj ko ad. Ñe jej likũt Anij m̦oktata ilo jar ko ad, jej kaalikkar bwe eaorõkl̦o̦k jãn kõn̦aan im aikuj ko ad make.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 6:24, UBS
karejar: Naan eo ilo kajin Grik ej jitõñl̦o̦k ñan eo ej jerbal ãinwõt juon rũkõm̦akoko, mel̦el̦ein armej eo ej karejar ñan juon wõt irooj. Ilo ijin, Jesus ej ba bwe juon Kũrjin ejjab maroñ lel̦o̦k aolepen an ñan Anij im ilo ejja iien eo wõt lel̦o̦k aolepen an ñan koorl̦o̦k m̦weiuk ko.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 6:33, UBS
kom̦win pukot: Naan eo ilo kajin Grik ej rõjañ juon ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in. Wãween eo juon jemaroñ bar ukote ej, “Kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pukot.” Rũkal̦oor ro rem̦ool an Jesus reban pukot Aelõñ eo ium̦win wõt jidik iien, innem etal im bar pukot men ko jet. Bõtab, aolep iien rej aikuj likũti bwe en men eo eaorõktata ilo mour ko aer.
Aelõñ eo: Ilo jet jeje in etto ilo kajin Grik rej ba, “Aelõñ eo an Anij.”
an: Ej jitõñl̦o̦k ñan Anij, eo ‘Jemãdwõj ilañ’ ekkar ñan Mt 6:32.
ankilaan: Ro rej pukot ankilaan Anij repojak in pokake men ko ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani im l̦oori kien ko an kõn ta eo ejim̦we im ta eo ebõd. Men in Jesus ear katakin ro jet kake ear lukkuun oktak jãn katak ko an Parisi ro me rar make ejaake kien ko aer kõn jim̦we im wãnõk.—Mt 5:20, UBS.
Jen Pukot Aelõñ eo im Jab Inepata kõn Men ko Jet
18 Riit Matu 6:33. Ro rej rũkal̦ooran Kũraij rej aikuj likũt bwe Aelõñ eo an Anij en men eo m̦oktata ilo mour ko aer. El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, Jijej ear ba, “Naaj koorl̦o̦k men kein otemjej ñan kom̦.” Etke ear ba men in? Ear kõmel̦el̦e m̦oktal̦o̦k im ba: “Jememwõj ilañ ejel̦ã ami aikuj men kein otemjej.” Men kein rej jitõñl̦o̦k ñan aikuj ko ad. Jeova ejel̦ã ta ko kajjojo armej ej aikuji ãinwõt m̦õñã, nuknuk, ak jikin jokwe. Ejel̦ã kadede kõn men ko jenaaj aikuji meñe jejjañin jel̦ã kaki. (Pilippai 4:19) Ejel̦ã ñããt eo jej aikuj nuknuk, kain m̦õñã ta ko jej aikuji, im kain em̦ rot eo jej aikuji me enaaj ekkar ñan joñan baam̦le eo ad. Jeova ejel̦ã kõn men ko jej lukkuun aikuji, im ej kabwe aikuj kein ad.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
Kõm̦m̦an Em̦m̦an ñan Ro Jet Ñe Kwõj Kwal̦o̦k Naan
14 Jen ba bwe juon armej ear ko̦o̦le eok ak kwõjaje kajjien. Im ej kajju kajjitõk kõn kain m̦õñã rot enno̦ ippam̦. Kwõj bwilõñ kõn wõn armej in ej ko̦o̦le eok im etke ej ko̦o̦lwaj. Kõnke kokõn̦aan kwal̦o̦k jouj, kwõj baj kõnnaan wõt jidik ippãn. Bõtab, baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn men in, ejja armej in ej ko̦o̦le eok ak kiiõ ej kwal̦o̦k etan im ba bwe jerbal eo an ej ñan rõjañ armej ro bwe ren kañi m̦õñã ko rem̦m̦an ñan ãjmour ko aer. Innem, ej kwal̦o̦k ñan eok ilo jouj bwe ewõr jet men me remaroñ jipañ eok. Alikkar bwe kwõnaaj kar kõn̦aan roñjake e. Ilo m̦ool, em̦m̦an ippãd ñe ro jet rej kwal̦o̦ktok kajjier ñan kõj ñe rej kõnono ippãd. Ewi wãween ad kõm̦m̦ane ejja men in wõt ñe jej kwal̦o̦k naan ippãn armej ro?
15 Ñe jej kwal̦o̦k naan, jej aikuj kaalikkar ñan rũm̦weo unin ad lol̦o̦ke. Em̦ool bwe ewõr jet mel̦el̦e ko raorõk me jekõn̦aan kwal̦o̦k ñane im remaroñ jipañe. Ak baj l̦õmn̦ak m̦õk, jen ba bwe jejjab kwal̦o̦k wõn kõj im etke jej lol̦o̦ke ak jej kajju ba: “El̦aññe en kar wõr am̦ maroñ ñan jol̦o̦k jabdewõt apañ ilo lal̦ in, ta eo kwõnaaj kar jol̦o̦ke?” Em̦m̦an bwe jej kwal̦o̦k kajjitõk in ñan jel̦ã l̦õmn̦ak eo an armej in bwe jen maroñ kwal̦o̦k ta eo Baibõl̦ ej ba. Bõtab, armej in emaroñ ba ippãn make: ‘Wõn armej e ke ijaje kajjien, im etke ej kwal̦o̦k kajjitõk rot in ñan ña? Ej ita?’ Eokwe en kar jab ãindein. Jekõn̦aan bwe armej ro ren m̦õn̦õn̦õ in bwebwenato ippãd. (Pilippai 2:3, 4, UBS) Innem ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?
16 Juon em̦m̦aan me ej lol̦o̦k eklejia ko ej kõm̦m̦ane wãween in: Ãlikin an yokyokwe rũm̦weo, ej lel̦o̦k tũrããk eo me ej ba Kwo Kõnan ke Jelã Mol Eo? Innem ej ba: “Rainin, kõmij leto letak peba in ñan aolep armej ro ilo taun in am̦. Peba in ej kwal̦o̦k 6 kajjitõk ko me ekkã an armej ro kajjitõk kaki. Eñin ej kaape eo am̦.” Em̦m̦aan in ej ba bwe armej ro rel̦ak jel̦ã unin an lol̦o̦k er, enañin aolepeer rej bõjrak im roñjake, im epidodo an wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k naan ippãer. Innem, ej kajjitõk ippãn rũm̦weo: “Kwõnañin ke kar baj l̦õmn̦ak kõn jabdewõt iaan kajjitõk kein?” El̦aññe rũm̦weo ej kwal̦o̦k juon iaan kajjitõk ko, em̦m̦aan in ej kõpel̦l̦o̦ke tũrããk eo ñan kõmel̦el̦e eo kõn kajjitõk in, innem etale ta eo Baibõl̦ ej ba. Bõtab, el̦aññe rũm̦weo ejjab, em̦m̦aan in ej make kããlõt juon iaan kajjitõk ko im wõnm̦aanl̦o̦k wõt kake bwe armej in en jab jook. Elõñ bar wãween ko jet jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jino kõnnaan ippãn armej ro. Ilo jet jikin, jej aikuj l̦oore jet m̦anit ko kõn kilen ad yokyokwe armej ro m̦okta jãn ad kwal̦o̦k unin ad lol̦o̦k er. Eaorõk bwe jen jel̦ã men in ñan ad maroñ ukoktak ilo wãween ad kwal̦o̦k naan bwe armej ro ren m̦õn̦õn̦õ in roñjake.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon ko ilo Mt 7:28, 29, UBS
bwilõñ: Naan eo ilo kajin Grik ej mel̦el̦ein “joñan an l̦ap aer bwilõñ, relukkuun l̦o̦kjenaer.” Ej bar kaalikkar bwe naan ko an Jesus rar jelõt jarlepju in armej ro ilo aolepen mour ko aer.
wãween an katakin er: Naan kein rej jitõñl̦o̦k ñan wãween an kar Jesus katakin ak kõl ko ear kõjerbali ilo an kwal̦o̦k naan, me ekitibuj aolep men ko ear katakin armej ro kaki ilo Katak eo an Ioon Tol̦ eo.
Ejjab ãinwõt rũkaki ro rej katakin armej kõn Kien Moses: Ijello̦kun an kar ãliji naan ko an rũkaki ro reutiej an kabuñ eo an RiJu, me kar juon m̦anit an skraib ro ak rũkaki ro rej katakin armej kõn Kien Moses, Jesus ear kõnono ãinwõt juon eo ej itok ikijjeen Jeova. Ear kõnono ãinwõt juon eo ewõr maroñ ippãn ilo an kar kõm̦m̦an bwe katak ko an ren pedped wõt ioon Naanin Anij.—Jon 7:16, UBS.
Jãnwõde 22-28
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | MATU 8-9
“Jesus Ear Yokwe Armej”
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 8:3
uñũr e: Ekkar ñan kien Moses, ro relõba rar aikuj makel̦o̦k iaaer ilo juon jikin ñan kõjparok ro jet jãn aer bõk nañinmej in lõba. (Lv 13:45, 46; Bõn 5:1-4) Bõtab, rũtõlin kabuñ ro an RiJu ro rar kobaikl̦o̦k kien ko jet kõn men in. Ñan waanjoñak, juon ej aikuj pãd 6 ne ettol̦o̦k jãn rũlõba eo, im ilo raan ko el̦ap an ekkõtoto, ear aikuj ettol̦o̦k kõta eo ñan 150 ne. Kien kein rar kõm̦m̦an an ro jet lãj im nana aer kõm̦m̦an ñan rũlõba ro. Bwebwenato ko an armejin ijin rej kwal̦o̦k bwe ej juon men em̦m̦an bwe juon rũkaki in kabuñ eo an RiJu ro ear kũttiliek jãn rũlõba ro im an kar bar juon kade er bwe ren jab kepaakel̦o̦k e. El̦ap an oktak jãn men eo Jesus ear kõm̦m̦ane. Ke Jesus ear lo an rũlõba eo eñtaan, ear tũriam̦okake im kõm̦m̦ane men eo me RiJu ro jet rejjab tõmak ke enaaj kar kõm̦m̦ane. Jesus ear uñũri em̦m̦aan eo elõba. Ear kõm̦m̦ane men in meñe emaroñ kar kõmouri ilo an ba juon wõt naan bwe en mour.—Mt 8:5-12.
Ikõn̦aan: Jesus ear jab eo̦roñ wõt kajjitõk eo an ak ear kwal̦o̦k bwe elukkuun kõn̦aan jipañe. Ear kaalikkar bwe ekõn̦aan kõm̦m̦ane men in jãn bũruon im jab kõnke ej loe ke ej aikuj in kõm̦m̦ane.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 9:10, UBS
kõjota: Ak “jijet ilo tebõl̦ eo.” Ñe ro jet rej jijet ippãn juon armej ilo juon tebõl̦, men in ej kaalikkar bwe rej m̦õñã im bwebwenato ippãn armej in. Kõn men in, RiJu ro ilo raan ko an Jesus reban kar jijet ilo juon tebõl̦ ak m̦õñã ippãn ro rejjab RiJu.
rũtõl eowõj: Elõñ RiJu ro rar tõltõl eowõj ñan ruutiej in kien eo an Rom. Armej ro rar dike RiJu ro me rej rũtõltõl eowõj kõnke rar jab baj kobal̦o̦k wõt ippãn kien in me redike ak rar bar iuun armej ro ñan bõk el̦ap jãn joñan eowõj eo kar kakien kake. RiJu ro jet rar kõjekdo̦o̦ne rũtõltõl eowõj ro im rar watõk er rinana ãinwõt bar rijjerawiwi ro im kõrã ro rekijoñ.—Mt 11:19; 21:32.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 9:36, UBS
tũriam̦o: Naanin Grik eo, splag·khniʹzo·mai, me kar ukote ñan tũriam̦o ej ãinl̦o̦k wõt mel̦el̦ein naan eo ñan “m̦õjñal” (splagʹkhna), im ej kaalikkar kõn juon eñjake ej wal̦o̦k jãn ijo em̦wilal̦ ilowaan ãnbwinnin juon armej, ak juon eñjake ekanooj in kajoor. Naan in ej juon iaan naan ko rekajoortata ilo kajin Grik me ej kwal̦o̦k kõn eñjake in tũriam̦o.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
“I Ar Likit Joñok Ñan Kom”
16 Ilo wãwen in lok wõt, ke juõn officer ri tarinae—bõlen juõn Ri Gentile, juõn Ri Rom—ear kebak Jesus im kajitõk ñan an kemour juõn nañinmij in kamakoko, Jesus ear jelã bwe ri tarinae eo ear wõr an likjap. Juõn officer ri tarinae ilo ran ko bõlen wãwen mour eo an ear obrak kin elõñ kõmman ko kin kõtõrãik kien, katorlok bõtõktõk, im kabuñ wan. Ak, Jesus ear kalimjek wõt men ko remõn—tõmak eo emõn an leo. (Matu 8:5-13) Tokelik, ke Jesus ear konono ñan ri nana eo rar totoike iturin ilo alal in kaeñtan eo, Jesus ear jab lelok kauwe ñan leo kin an kõtõrãik kien ilo ien ko remotlok ak ear kõketak e kin juõn kejatdikdik ñan ran ko rej itok. (Luk 23:43) Jesus ear emõn an jelã bwe elañe ear notaiki armij ro men in emaroñ kabwer ir. Ejelok bere jibadbad ko an ñan an lo emõn ibben ro jet menin ear kõketak elõñ ñan air kõmanmanlok kõmman ko air.
jy-E 70 pãr. 6
Etke Rũkal̦oor ro an Jesus Rar Jab Jitlo̦k?
Jesus ej jipañ ro rũkal̦ooran Jon RiPeptaij ñan mel̦el̦e bwe ejjel̦o̦k juon en̦ ej aikuj kõtmãne bwe rũkal̦oor ro an ren l̦oore m̦anit eo jãn etto an kabuñ eo an RiJu, ãinwõt m̦anit eo kõn jitl̦o̦k. Ear jab itok bwe en kobaiktok im kowõnm̦aanl̦o̦k m̦antin kabuñ in me ej pojak ñan an jako. Wãween kabuñ eo Jesus ear katakin ro jet kake ejjab ñan kobaiki ippãn kabuñ eo an RiJu ro, me el̦ap aer l̦oore katak im m̦anit ko an armej. Jaab, ear jab kajjioñ karpene nuknuk eo em̦or kõn m̦õttan eo ekããl ak likũt wain eo ekããl ilowaan juon nien wain em̦or im ekijñeñe.
Jãnwõde 29–Pãpode 4
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | MATU 10-11
“Jesus Ear Kõn̦aan bwe Jen Lo Ad Kakkije”
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon ko im pija eo kõn Mt 10:29, 30, UBS
bao sparro: Naanin Grik eo strou·thiʹon ej mel̦el̦ein jabdewõt bao jiddik, ak ekkã an jitõñl̦o̦k ñan bao sparro ko, me ediktata on̦ããn iaan aolep bao ko rej wiakaki ñan m̦õñã.
kõn juon jããn bũrõrõ: Ak “kõn juon assarion,” me kar on̦ããn juon rijerbal ium̦win 45 minit. (Lale bok jidikdik eo, Kein Jipañ ñan Katak Naanin Anij, M̦õttan 18.) Ilo iien in kein kajilu ke Jesus ear etal ñan Galili, ear ba bwe on̦ããn ruo bao sparro ej juon assarion. Ilo bar juon iien, emaroñ juon iiõ tokãlik ke ear kwal̦o̦k naan ilo Judia, Jesus ear ba bwe armej ro remaroñ wiaik 5 sparro kõn ruo jããn rot in. (Luk 12:6, UBS) Ilo ad keidi bwebwenato kein, jej lo bwe ruwiakake ro rar watõk pao sparro ko bwe edik tokjãer, joñan rar lel̦o̦k bao sparro eo kein kal̦alem kõn ejjel̦o̦k on̦ããn.
em̦õj bwini aolepen kool̦an bõrami: Rej ba bwe elõñl̦o̦k jãn 100,000 kool̦ ko ilo bõran juon armej. An Jeova lukkuun jel̦ã kõn jete oran aolep kool̦ ko ilo bõran juon armej ej kaalikkar bwe el̦ap an kaorõk kajjojo iaan rũkal̦oor ro an Christ.
nwtsty-E pija eo
Bao sparro
Bao sparro ko rar diktata on̦ãer jãn aolep bao ko rar wiakaki ñan m̦õñã. Kar maroñ wiaik ruo bao sparro kõn joñan jããn eo me on̦ããn juon rijerbal ium̦win 45 minit. Naanin Grik eo kar ukote ñan bao sparro ej jitõñl̦o̦k ñan jabdewõt bao jiddik, ekoba bao sparro ko etaer, house sparrow (Passer domesticus biblicus) im Spanish sparrow (Passer hispaniolensis), me ekanooj in lõñ wõt ilo Israel ñan rainin.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 11:28, UBS
ineek men ko reddo: Ro me Jesus ear ba ren itok ñan ippãn ej ro rar inepata im m̦õk kõn aer ineek men ko reddo. Aer kabuñ ñan Jeova ear oktak im juon men eddo kõn wõt katak im m̦anit ko an armej kar kobaiki ilo Kien Moses. (Mt 23:4, UBS) Kien eo kõn raanin Jabõt me kar kõm̦m̦ane bwe en juon iien ñan kakkije, ear bar oktak im juon kien eddo.—Ex 23:12; Mk 2:23-28, UBS; Luk 6:1-11, UBS.
inaaj kakkijeik kom̦: Naan eo ilo kajin Grik ñan “kakijeik” emaroñ jitõñl̦o̦k ñan kakkije bajjek (Mt 26:45, UBS; Mk 6:31) im kakkije jãn jerbal ko reddo ñan an juon bar em̦m̦an an mour im kajoor (2Ko 7:13; Pai 7, UBS). Eoon ko iturin eoon in rej kwal̦o̦k bwe an juon bõk “ine” ak al̦al̦ in inene eo an Jesus (Mt 11:29) ekitibuj an jerbal, ejjab kakkije. Naanin Grik eo me ej jitõñl̦o̦k ñan Jesus im an kõm̦m̦ane juon men, ej kaalikkar l̦õmn̦ak eo kõn an kaem̦õl̦ol̦oik im kõkajoor ro rem̦õk bwe ren kõn̦aan ineek “ine” eo an emera im epidodo.
nwtsty-E kõmel̦el̦e ko kõn eoon eo ilo Mt 11:29, UBS
Kom̦win bõk aõ ine im likũt iaerami: Jesus ear kõjerbal “ine” ak al̦al̦ in inene eo ñan kõkkar kõn an juon armej kõttãiki ñan maroñ im tõl eo an juon eo eutiej. El̦aññe Jesus ear kõnono kõn al̦al̦ eo me ewõr ruo remaroñ ineeke, eo Anij ear likũt iaeran, innem enaaj kar kajjitõk ippãn rũkal̦oor ro an bwe ren kobal̦o̦k im ineeke ippãn im enaaj kar jipañ er. Ñe kar ãindein, ukok eo en kar ba: “Kobatok im ineek ine eo aõ ippa.” Bõtab, ine eo Jesus ear kõnnaan kake, e eo ear likũti ioon aeran ro jet. Kõn men in, juon ej aikuj kõttãiki ñan maroñ im tõl eo an Christ ãinwõt juon rũkal̦ooran.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
jy-E 96 pãr. 2-3
Jon Ekõn̦aan Roñ jãn Jesus Make
Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ejekkar kajjitõk eo an Jon. Bõtab, Jon ear juon eo ekijejeto ilo jerbal eo an Anij. Bareinwõt, ke ear peptaiji Jesus enañin ruo iiõ ko m̦oktal̦o̦k, ear lo an jetõb eo an Anij itok ioon Jesus im ear bar roñ ainikien Anij ke ear kwal̦o̦k an buñbũruon kake Nejin. Jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe tõmak eo an Jon ear m̦õjn̦o̦. Ñe en kar ãindein, Jesus eban kar nõbar im kautiej Jon ãinwõt an kõm̦m̦ane ilo iien in ej kõnono. Innem el̦aññe Jon ear jab pere, etke ejaam̦ kwal̦o̦k kajjitõk in ñan Jesus?
Bõlen Jon ekar kõn̦aan roñ wõt jãn Jesus make bwe E eo ej Messaia eo. Men in enaaj kar kõkajoor Jon ilo an pãd im eñtaan ilo kalbuuj. Im ebar wõr juon un ejim̦we unin an Jon kõn̦aan kajjitõk. Jon elukkuun kar jel̦ã kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k bwe Eo Em̦õj an Anij Kapiti enaaj juon kiiñ im rũlo̦mo̦o̦r. Bõtab, elõñ de allõñ remootl̦o̦k jãn iien eo Jesus ear peptaij ak Jon ekabde pãdwõt ilo kalbuuj. Eñin unin Jon ej kajjitõk el̦aññe ebar wõr juon enaaj itok ãlikin Jesus, me enaaj kajejjet aolepen men ko kar kanaan bwe Messaia eo enaaj kõm̦m̦ani.
jy-E 98 pãr. 1-2
Jerata ñan Epepen eo Ejjab Ukel̦o̦k
Ear l̦ap an Jesus kautiej Jon RiPeptaij, ak ewi wãween an kar enañin aolep armej ro watõk Jon? Jesus ej ba, ‘Epepen in ej ãinwõt ajri ro rej jijet ilo jikin wia im kũrtok doon im ba, Kõmar kõjañjañ ñan kom̦ im kom̦ar jab eb; kõmar lim̦õ ñan kom̦ im kom̦ar jab jañ.’—Matu 11:16, 17.
Ta mel̦el̦ein naan kein an Jesus? Ej kaalikkarl̦o̦k ilo an ba: “Jon ear itok im jab m̦õñã im jab idaak, im rej ba, ‘Tim̦on̦ ippãn.’ Nejin armej ear itok im m̦õñã im idaak, im rej ba, ‘Armej emattiia, im ej idaak wain, jeran rũtõl owõj im ro rijjerawiwi.’” (Matu 11:18, 19) Bõtab, Jon ear mour ilo juon wãween ear jokwane kõn men ko ewõr ippãn kõnke ear juon Nazirait. Meñe ear jab idaak wain ak epepen eo ilo tõre eo ear ba bwe ewõr tim̦on̦ ippãn. (Bõnbõn 6:2, 3; Luk 1:15) Im Jesus ear mour ãinwõt bar armej ro jet. Ear m̦õñã im idaak ilo juon wãween em̦m̦an joñan, ak rar kananaiki im ba emattiia im ekadek. Jekdo̦o̦n ta eo erro ar kõm̦m̦ane ak ear jab jubũruon armej ro kake.