Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
Jeptõm̦ba 6-12
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | DUTERONOMI 33-34
“Bõk Kõjparok ilo ‘Pã ko Pein Jeova me Rej Dãpij Kom̦ ñan Indeeo’”
it-2 51
Jeshuron
Juon taitõl̦ eutiej ñan ri-Israel. Ilo ukokin Greek Septuagint naan eo “Jeshuron” kar kõjerbale ñan kwal̦o̦k kõn yokwe, im kar ukote ñan naan eo “jitõnbõro.” Taitõl̦ eo “Jeshuron” en kar kakeememej ri-Israel ro kõn bujen eo aer ippãn Jeova ãinwõt armej ro an im bareinwõt kõn eddo eo aer ñan dãpij wõt aer jim̦we. (Dt 33:5, 26; Ais 44:2) Ilo Duteronomi 32:15 kar kõjerbal ãt in Jeshuron ilo juon wãween me oktak jãn mel̦el̦ein. Ijello̦kun aer kar mour ekkar ñan ãt in Jeshuron, ri-Israel ro rar pen bũrueer, rar el̦l̦o̦k jãn ri-Kõm̦anm̦an eo aer, im rar kõjekdo̦o̦n ri-Lo̦mo̦o̦r eo aer.
rr 120, bo̦o̦k
Jipañ Kõj ñan Bar Jutak
Jemaroñ kar keememej bwe elõñ epepen ko m̦oktal̦o̦k jãn raan ko an Ezekiel, ri-kanaan eo Moses ear kwal̦o̦k bwe Jeova ejjab wõr wõt an kajoor, bõtab ej bar kõn̦aan kõjerbal kajoor in an ñan jipañ armej ro an. Moses ear je: “Anij ear ami likõpejñak jãn etto; Pã ko pein rej dãpij kom̦ ñan indeeo.” (Dut. 33:27, UBS) Aet, jemaroñ lõke bwe ñe jej oktakl̦o̦k ñan Anij eo ad ilo iien ko reppen, Jeova enaaj likũt kõj ilo pã ko pein, ilo jouj ej kajutak kõj, im jipañ kõj ñan bar jutak.—Ezk. 37:10.
Kijenmej im Ettõr ilo Iãekwõj Eo
Ebream im Moses rar mej m̦okta jãn aer kar lo an jejjet kallim̦ur ko an Anij. M̦okta wõt jãn an kar ri Israel ro del̦o̦ñl̦o̦k ilo Ãnen Kallim̦ur eo, Anij ear jiroñl̦o̦k Moses: “Bwe kwõnaaj alwõj ãneo im̦aam̦, a kwõ jamin ilo̦k ñan lowan ãneo Ij lel̦o̦k ñan ro nejin Israel.” Moses im Aron rar jab del̦o̦ñe Ãnen Kallim̦ur eo kõnke rar jab pokake Jeova ke rar pãd iturin dãn ko ilo Meriba. Rar jab dãpij aer illu ippãn armej ro me rar jum̦ae er. Kõn men in, rar kõm̦m̦ane juon men me ear jab kautiej Anij. (Duteronomi 32:51, 52) Meñe Moses ear jab del̦o̦ñ ilo Ãnen Kallim̦ur eo ak ear jab ebbeer. Ear jab illu im l̦õmn̦ak bwe ejjab jim̦we men eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan e. Jejel̦ã bwe ear jab ãindein kõnke ear kajjitõk ippãn Jeova bwe en kajeraam̦m̦an ri Israel ro. Ilo naan ko an ãliktata ñan er, ear ba: “Israel, elap wõt am mõnõnõ! Ejjelok juõn einwõt kwe, Ailiñ eo Iroij ear lomorene. Iroij ej am kein kattõrak im am jãje, Eo ej kejbarok yuk im lewõj ñõn yuk anjo.”—Duteronomi 33:29, UBS.
Boin ko Raorõk
it-2 439 pãr. 3
Moses
Moses ear mej ke ear 120 an iiõ. Ñan kam̦oole bwe ear kajoor wõt, Baibõl̦ eo ej ba: “Ear jab pilo im ear jab m̦õjn̦o̦l̦o̦k.” Jeova ear kalibwini ilo juon jikin me ejjel̦o̦k en jel̦ã kake. (Dt 34:5-7, UBS) Emaroñ kar kõm̦m̦ane men in ñan bõbrae jãn an ri-Israel ro po ilo kabuñ waan kõn aer kabuñ ñan annañin lõb eo libõn. Alikkar bwe Tepil̦ eo ear kõn̦aan kõjerbale ãnbwinnin Moses ñan kõm̦m̦ane men in, ãinwõt an kar Jud kwal̦o̦k, juon iaan ri-kal̦oor ro me ej jatin Jesus Christ, ke ear je: “Ke Maikõl arkenjel̦ eo, im Tepil̦ eo rar aitwerõk kõn ãnbwinnin Moses, Maikõl ear jab l̦õmn̦ak bwe ekkar ñan an ekajete Tepil̦ eo im kwal̦o̦k naan ko reddo ñane. Ak ear ba: ‘Jeova en ekajete eok.’” (Jud 9) M̦okta jãn aer del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kenan ium̦win tõl eo an Joshua, ri-Israel ro rar kõm̦m̦ane juon iien bũrom̦õj kõn Moses ium̦win 30 raan.—Dt 34:8.
Jeptõm̦ba 13-19
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | JOSHUA 1-2
“Wãween eo bwe en Em̦m̦an Ial̦ eo Am̦”
Kwõn Peran bwe Jeova Ej Pãd Ippam̦!
Jej aikuj katak Baibõl̦ im jerbali men ko jej katak kaki bwe jen maroñ peran ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij. Ãlikin an kar Joshua bõk jikin Moses, Jeova ear ba ñan e: “Kwõn kajoor, im kanooj peran, bwe kwõn lale im kõm̦m̦an ekkar ñan aolepen kien eo Moses karejera ear jiroñ eok kake.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Bok in, bok in kien, en jab jako jãn lo̦ñiim̦, a kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn e, raan im boñ, bwe kwõn lali im kõm̦m̦an men ko otemjej em̦õj jeje ilowaan; innem kwõnaaj kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an ial̦ eo am̦, im kwõnaaj jeraam̦m̦an.” (Joshua 1:7, 8) Joshua ear lo jeraam̦m̦an kõnke ear l̦oore naan in kakapilõk in. El̦aññe jej bar kõm̦m̦ane men in, enaaj l̦apl̦o̦k ad peran im jenaaj lo jeraam̦m̦an ilo ad karejar ñan Anij.
Kwõn Peran bwe Jeova Ej Pãd Ippam̦!
Ejjab pidodo ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij ilo jukjukun pãd in enana. Bõtab, jejjab make iaad. Anij ej pãd ippãd. Im Nejin Anij, eo im ej Bõran eklejia ko otemjej, ej bar jipañ kõj. Bareinwõt, elõñl̦o̦k jãn 7,000,000 Ri Kõnnaan ro an Jeova rej pãd ipel̦aakin lal̦ in. Kõn men in, jen wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k ad tõmak im kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an. Naan ko ilo unin tõl eo an 2013 renaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in. Ej ba: “Kwõn kajoor im kanooj peran. . . . Jeova am̦ Anij ej ippam̦.”—Joshua 1:9.
Boin ko Raorõk
Katak ko Relap Itukaduin Jen Book in Joshua
2:4, 5—Etke Rahab ej mone lõmaro ri karejaran king eo me rej bukõti ri aroñroñ ro? Rahab ej kejbãrok ri aroñroñ rein meñe ear likit mour eo an ilo kauwatata kinke ewõr an tõmak ilo Jehovah. Kin men in, ear jab iumin aikwij eo ñan kwalok tu-ia ri aroñroñ ro rej bed ie ñan lõmaro me rej bukõt ñan kokkure armij ro an Anij. (Matu 7:6; 21:23-27; Jon 7:3-10) Ilo mol, kar “kowãnik e kin jerbal ko,” ekoba an mone lõmaro ri karejaran king eo.—Jemes 2:24-26.
Jeptõm̦ba 20-26
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | JOSHUA 3-5
“Jeova Ej Kõjeraam̦m̦an Ro Rej Kwal̦o̦k Aer Tõmak”
it-2 105
Jordan
Ekkã an m̦õttan eo ilo Reba Jordan ium̦win Lom̦al̦o in Galili emaroñ 3 ñan 10 ne (1 ñan 3 m) m̦wilal̦in im emaroñ 90 ñan 100 ne (27 ñan 30 m) depakpakin. Bõtab ilo allõñin M̦aaj im Eprõl̦, Reba Jordan ej ibwijl̦o̦k im men in ej kõm̦m̦an an depakpakl̦o̦k im m̦wilal̦l̦o̦k. (Jos 3:15) Ilo tõre in, en kar kauwõtata ñan em̦m̦aan ro, kõrã ro, im ajri ro in Israel ñan kijoone Reba Jordan, el̦aptata ilo jikin ko iturin Jeriko. Joñan an lukkuun kajoor aet eo ijin, ewõr ro rar tutu ijen̦ im pel̦o̦k ilo raan kein. Bõtab, ilo kabwilõñlõñ Jeova ear kabõjrak an to̦o̦r Reba Jordan im men in ear kõm̦m̦an bwe ri-Israel ro ren maroñ kijoone ioon ãne m̦õrã. (Jos 3:14-17) Epepen ko tokãlik, menin kabwilõñlõñ in ear bar wal̦o̦k ippãn Ilaija ke ear pãd ippãn Ilaisha, im bareinwõt ippãn Ilaisha ke ear make iaan.—2Kñ 2:7, 8, 13, 14.
Naan in Kakeememej ko an Jeova ak Kien ko An Ren Kalañlõñ Eok
Ñe jej l̦oore naan in tõl ko an Jeova, etke men in ej kal̦apl̦o̦k ad lõke e? L̦õmn̦ak kõn men eo ear wal̦o̦k ñan Ri Israel ro ke rar pojak in del̦o̦ñ ilo Ãnen Kallim̦ur eo. Jeova ear jiroñ bũrij ro me rej ineeke tebteb in bujen eo ñan etal im tuwaak ilo Reba Jordan bwe ren kijoone. Ke armej ro rar epaakel̦o̦k jikin in, rar lo bwe elukkuun ibwij im aete reba eo. Kiiõ ta eo rar kõm̦m̦ane? Rar ke kajutak im̦õn kõppãd ko aer im kõttar ijin ium̦win elõñ wiik ko ñan ñe epããte reba eo? Jaab. Rar lukkuun lõke Jeova im l̦oore naan in jiroñ ko an. Kõn aer kar kõm̦m̦ane men in, ta eo ear wal̦o̦k? Baibõl̦ ej ba: “Ilo wõt iien eo bũrij ro rar tuwaak ilo reba eo, dãn eo ear bõjrak an to̦o̦r.” Im ke bũrij rein rar “jutak wõt ioon bwidej em̦õrã iol̦apl̦ap in Jordan, armej ro rar ilo̦k ioon bwidej em̦õrã m̦ae iien er otemjej rar kijoone reba eo.” (Joshua 3:12-17, UBS) Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an Ri Israel ro kar m̦õn̦õn̦õ ke rar lo bwe ebõjrak an aete reba eo! Kõn aer kar l̦oore naan in tõl ko an Jeova, men in ear kanooj kakajoore tõmak eo aer.
Naan in Kakeememej ko an Jeova ak Kien ko An Ren Kalañlõñ Eok
Jejel̦ã bwe Jeova ejjab kõm̦m̦an menin kabwilõñlõñ rot in ñan ro doon ilo raan kein. Bõtab, ej kajeraam̦m̦ane kõj ñe jej kwal̦o̦k ad tõmak ilo e im l̦oore naan in tõl ko an. Ñan waanjoñak, kajoor eo an Anij ej kaperan kõj ñan kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo ilo aolepen lal̦ in. Im Jijej Kũraij, Ri Kõnnaan eo el̦aptata an Jeova, ear kallim̦uri rũkal̦oor ro an bwe enaaj jipañ im rejetake er ilo jerbal in eaorõk. Ear ba ñan er: “Kom̦win ilo̦k, im kõm̦m̦an ri aelõñ ko otemjej bwe ren rũkal̦oora, . . . Ij pãd ippemi iien otemjej, ñan jem̦l̦o̦kin lal̦.” (Matu 28:19, 20) Elõñ Ri Kõnnaan ro an Jeova me rar ejjookok im immijakjak rej ba bwe kajoor eo an Anij ear kaperan er ñan kwal̦o̦k naan ippãn armej ro me rejaje kajjier.—Riit Sam 119:46; 2 Korint 4:7.
Boin ko Raorõk
Katak ko Relap Itukaduin Jen Book in Joshua
5:14, 15—Wõn eo “inelip in jar in tõrinae an Jeova”? Iroij eo me ej itok ñan kakajur Joshua ke rej jino tarinae ilo Enen Kallimur eo ej “Nan eo”—Jesus Christ mokta jen an kar itok einwõt juõn armij ion lal. (Jon 1:1; Daniel 10:13, NW) Elap an kakajur kij ñan jelã bwe Jesus Christ, eo kar kautiej e, ej bed ibben armij ro an Anij rainin ke rej bõk kunair ilo tarinae eo ilo jitõb!
Jeptõm̦ba 27–Oktoba 3
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | JOSHUA 6-7
“El̦l̦o̦k jãn Men ko Ejjel̦o̦k Tokjãer”
Kajeõrlok Mejõm jen Men ko Rewan!
Elõñ buki yiõ ko tokelik, ke Ekan ear lo jet mweiuk ko ilo ien kokkure eo an jikin kwelok eo ilo Jeriko, ear kwoti. Anij ear kakien bwe ren kokkure aolep men ko ilo jikin kwelok eo, ijellokin wõt jet men ko me ren kar liloki ñõn tempel eo an Jeova. Kar kakkil dri Israel ro: “Komin kanuij kejbãrok kom jen men in aje eo, ñe ab mwijin ami aje, komij bõk jen men in aje ko” jen ene eo. Ke Ekan ear jab bokake, dri Israel ro rar iñtan im jet iair rar mij ke jikin kwelok eo ilo Eai ear anjo ioir. Ekan ear jab kwalok mol bwe e eo ear kwot mae ien eo rar jibwe e. Ekan ear ba: ‘Ke I ar lo mweiuk ko inem I ar ankwonaki im bõki.’ Mõm an mejen ear tellok e ñõn jorran, ekoba “men otemjej iben.” (Josh. 6:18, 19; 7:1-26) Ekan ear kõnan juõn men me emo ñõn an kar bõke.
w97 8/15 28 pãr. 2
Etke Jen Kwal̦o̦k kõn Men eo Enana?
Juon un unin ad aikuj kwal̦o̦k an juon kõm̦m̦ani men ko renana ej ñan kõjparok eklejia eo bwe en erreo wõt. Jeova ej juon Anij in erreo im eokkwõjarjar. Ekõn̦aan bwe aolep ro rej kabuñ ñane ren erreo ilo wãween aer kabuñ im ilo wãween aer mour. Naan eo an ej rõjañ kõj im ba: “Kom̦ ro rej ãinwõt ajri ro rej pokake, en bõjrak an kõn̦aan ko ami ãeik kom̦, kõn̦aan ko kom̦ar kõm̦m̦ani m̦okta ilo ami jaje. Ijoke kom̦win kwõjarjar ilo aolep kõm̦m̦an ko ami ãinwõt Eo Eokkwõjarjar, eo ear kũr kom̦, bwe em̦õj je: ‘Kom̦ij aikuj kwõjarjar, kõnke ña ikkwõjarjar.’” (1 Piter 1:14-16) El̦aññe rejjab kajim̦we ak jol̦o̦k ro rej kõm̦m̦ani men ko rettoon ak renana jãn eklejia eo, men in emaroñ kattoone im kõm̦m̦an bwe Jeova en jab buñbũruon ippãn aolepen eklejia eo.—Keidi Joshua, jebta 7.
Kajeõrlok Mejõm jen Men ko Rewan!
Mõm an mej im an kõniek remaroñ bareinwõt jelet dri Kristian ro remol. Kin men in, Nan eo an Anij ej rejañ kij ñõn jadõr ilo men ko jej kalimjeki im kõnan. (1 Kor. 9:25, 27; riit 1 Jon 2:15-17.) Eman eo etiljek Job, ear kile joñõn an kajur wãwen an mejer jelet kõnan ko ar. Ear ba: “I ar kõmõn juõn bujen iben meja; inem ekijkan aõ maroñ in reilok ñõn juõn virjin?” (Job 31:1) Job ear jab baj makoko in uñir juõn kõra ilo jakkar, ak ear kõmõn bwe men in en jab walok ilo lemnok eo an bareinwõt. Jisõs ear kalikar bwe jej aikwij kejbãrok lemnok eo ar jen men ko retton ke ear ba: “Jabrewõt eo ej kalimjek kõra im mijkaiye emwij an lũñ iben ilo buruen.”—Matu 5:28.
Boin ko Raorõk
Kajjitõk ko Jãn Ro Rej Riit
Ilo iien ko etto, m̦okta jãn an rũttarin̦ae ro tarin̦aeik juon jikin, rej kaapool̦e im jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt en diwõj del̦o̦ñ. Ñe eto kũtien aer naaj tarin̦aeik jikin in, armej ro ie renaaj kamaati enañin aolep m̦õñã ko rar kakon̦i. Ñe rũttarin̦ae ro rej anjo̦ ioon jikin in, renaaj bõk aolep men ko rekõn̦aan, ekoba bween m̦õñã ko rej loe. Eñin unin rũmmãlõtlõt ro rar loe bwe ilo jikin ko rar pãd ilo Palestine me rar tarin̦ae ie ear jeja aer ellolo m̦õñã. Bõtab, ilo ijin me Jeriko ear pãd ie, rũmmãlõtlõt ro rar loe bwe ear lõñ wõt m̦õñã ko ie. Men in ej errã ippãn ta eo juon bok (Biblical Archaeology Review) ej ba: “Ijello̦kun jãpe bwidej ko, ilo jikin in rar loe elõñ m̦õñã ko (grain). . . . Elukkuun kabwilõñlõñ ñan loe bwe ekar lõñ m̦õñã ko ie.”
Ekkar ñan Baibõl̦, ewõr unin an kar RiIsrael ro jab bũki m̦õñã ko jãn Jeriko. Ta unin? Kõnke Jeova ear kakien er bwe ren jab bũki. (Joshua 6:17, 18, UBS) Unin an kar lõñ m̦õñã ilo Jeriko ej kõnke RiIsrael ro rar tarin̦aeik jikin kweilo̦k in ilo iien m̦adm̦õd wiit (grain). (Joshua 3:15-17, UBS; 5:10, UBS) An kar lõñ m̦õñã ilo Jeriko, ej kam̦ool bwe ear m̦õkaj an RiIsrael ro bõk anjo̦ ilo jikin kweilo̦k in, ãinwõt an Baibõl̦ kwal̦o̦ke.
Oktoba 4-10
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | JOSHUA 8-9
“Men ko Jemaroñ Katak jãn Bwebwenatoun Ri-Gibeon Ro”
it-1 930-931
Gibeon
Jerbalin Kon̦ ko Ippãn Joshua. Ilo tõre ko an Joshua, ro im rar jokwe ilo Gibeon ear ri-Hiv ro, juon iaan aelõñ ko jimjuon ilo Ãneen Kenan me rar pojakin bõk ko̦kkure. (Dt 7:1, 2; Jos 9:3-7) Ri-Gibeon ro kar bar n̦aetaer ri-Amor ro; ewõr iien kar kõjerbal ãt in ñan aolep ri-Kenan ro. (2Sa 21:2; keidi Jen 10:15-18; 15:16.) Ijello̦kun aer ãinwõt ri-Kenan ro jet, ri-Gibeon ro rar kile bwe meñe ear kajoor jarin tarin̦ae eo aer im ijo jikier, ak rar jab maroñ anjo̦ kõnke Jeova ear tarin̦ae ñan ri-Israel ro. Kõn men in, ãlikin kar ko̦kkure Jeriko im Eai, em̦m̦aan ro jãn Gibeon rar jilkinl̦o̦k juon kumi ñan ippãn Joshua ilo Gilgal bwe ren kajjitõk ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an; alikkar bwe rar bareinwõt etal ilo etan bukwõn ko jilu an ri-Hiv ro etan Kipaira, Bierot, im Kiriatjierim. (Jos 9:17) Ri-Gibeon ro rar kõn̦ak nuknuk im juj ko rem̦or im ear wõr ippãer nien wain kõm̦m̦an jãn kilin menninmour ko me rem̦or im repotak, pããk ko rem̦or im pilawã ko repen im reliro̦uwe, im rar ba bwe rej itok jãn juon ãne ettol̦o̦k me ejjab juon iaan jikin ko me ri-Israel ro ren kar ko̦kkure. Rar kwal̦o̦k aer jel̦ã bwe Jeova eo ear kõm̦m̦an bwe en buñ Ijipt im kiiñ in ri-Amon ro, Saion im Og. Bõtab ilo mãlõtlõt rar jab kwal̦o̦k kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Jeriko im Eai kõnke ennaan in eban kar tõpar ijo jikier me “kanooj ettol̦o̦k” m̦okta jãn aer kar em̦m̦akũt jãne. Ri-tõl ro an Israel rar etali kein kam̦ool ko im rar lo bwe rem̦m̦an, innem rar kõm̦m̦an juon bujen ippãer bwe ren mour wõt.—Jos 9:3-15.
“Kwõn Jab Atartar Ioon Jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo Am̦”
Kõj aolep jejjab weeppãn. Innem, jejjab aikuj mel̦o̦kl̦o̦k in kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl kõj ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko. Men in ej kitibuj l̦õm̦aro me eto aer elder im el̦apl̦o̦k aer imminene. Ri Gibeon rar jibadekl̦o̦k Joshua im kajjitõk ippãn bwe ren jab tarin̦aek er. Bõtab, m̦okta jãn an Joshua im em̦m̦aan ro rerũtto ilo Israel uwaak, rar jab kajjitõk ippãn Jeova. Meñe Ri Gibeon ro rar jokwe ilo jikin kweilo̦k eo epaak etan Gibeon, ak rar kõjakkõlkõl er bwe ren l̦õmn̦ak ear ettol̦o̦k ijo kapijukuneer. Joshua im em̦m̦aan ro rerũtto rar jab kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl er. Im rar kallim̦ur bwe reban tarin̦aek Ri Gibeon ro. Em̦ool bwe Jeova ear jab kwal̦o̦k bwe ejjab rejetake pepe in aer. Bõtab, ear likũt bwebwenato in ilo Baibõl̦ bwe jen jel̦ã bwe Joshua im em̦m̦aan ro rerũtto ilo Juda rar jab kajjitõk bwe en tõl er. Iien otemjej jej aikuj kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl kõj m̦okta jãn ad kõm̦m̦ani pepe ko.—Joshua 9:3-6, 14, 15.
“Etetal Ilujen Eneo”
Kumi in rar ba: “Kim ar itok jen juõn ene e kanuij etolok, kin etan Jeova am Anij.” (Joshua 9:3-9) Nuknuk ko air im mõñã ko kijeir rar kamol bwe rar itok jen juõn jikin etolok, ak ilo mol Ri Gibeon ro rar bed enañin 20 mile jen Gilgal. Ilo air tõmak, Joshua im iroij ro an rar kõmman juõn bujen ainemõn ibben Ri Gibeon ro im jikin kwelok ko rebak ñan Gibeon. Etao in an Ri Gibeon ro ear baj juõn wãwen ñan bõprae bwe ren jab mõn ir ke? Jaab, ear kwalok juõn kõnan bwe Anij eo an Israel en buñburuen kake ir. Jehovah ear kowãppen an Ri Gibeon ro erom “dri jekjek kani, im dri itõk dren ñõn jar eo, im ñõn lokatok eo an Jeova,” im kabwe kane ko ñan lokatok eo. (Joshua 9:11-27) Ri Gibeon ro rar kwalok air mõnõnõ in kõmmane jerbal ko rettã ilo jerbal eo an Jehovah. Jet iair rar ian Ri Nethinim ro me rar jeblak jen Babylon im jerbal ilo temple eo me rar bar kaleke. (Ezra 2:1, 2, 43-54; 8:20) Jemaroñ anõk lemnak eo air ilo ad kejbãrok ainemõn eo ad ibben Anij im ilo ad mõnõnõ in kõmman jerbal ko rettã ilo jerbal eo an.
Boin ko Raorõk
it-1 1030
Totoik Er
Ium̦win kien eo Jeova ear lel̦o̦k ñan ri-Israel ro, jet ri-nana remaroñ toto ioon juon joor ãlikin aer m̦ane ñan mej, ãinwõt “ej men in lia an Anij,” im rej likũt er ilo̦bwilej ñan kwal̦o̦k bwe ej juon naan in kakkõl. Bõtab ñe juon armej emej im ej toto kar aikuj lelal̦l̦o̦k m̦okta jãn an jook marok im kalibwini, ñe enaaj to an pãdwõt ilo joor eo ilo aolepen boñõn eo enaaj kattoon bwidej eo Anij ear lel̦o̦k ñan ri-Israel ro. (Dt 21:22, 23) Ri-Israel ro rar l̦oore kien in meñe juon eo rar m̦ane ejjab juon ri-Israel.—Jos 8:29; 10:26, 27.
Oktoba 11-17
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | JOSHUA 10-11
“Jeova Ej Tarin̦ae ñan Israel”
it-1 50
Adonai-zedok
Juon kiiñ in Jerusalem ilo iien eo ri-Israel ro rar bõk anjo̦ ilo Ãneen Kallim̦ur eo. Adonai-zedok ear kobal̦o̦k ippãn jet aelõñ ko reddik iturilikin Reba Jordan ñan kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k uwaaer bwe ren maroñ kabõjrak an Joshua bõk anjo̦ ilo tarin̦ae. (Jos 9:1-3) Bõtab ri-Hiv ro ilo ãneen Gibeon rar kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn Joshua. Bwe en bõjrak an wõr ro rej kobal̦o̦k ippãn ri-kõjdat ro an, Adonai-zedok ear kobaik jarin tarin̦ae eo an ippãn emãn iaan kiiñ ro an ri-Amor, im ear kaapool̦e ãneen Gibeon im tarin̦aeiki. Ilo kabwilõñlõñ Joshua ear lo̦mo̦o̦ren ri-Gibeon ro im bõk anjo̦ ioon jarin tarin̦ae eo me rar koba ippãn doon, im ear kõm̦m̦an bwe kiiñ ro l̦alem ren ko ñan Makida, ijo me rar pãd ilo juon roñ im rar jab maroñ ko. Joshua ear make jek im m̦ane Adonai-zedok im kiiñ ro jet emãn im̦aan mejãn rũttarin̦ae ro an, im ear totoik er ilo wõjke ko. Im tokãlik, kar jol̦o̦ke ãnbwinnier ilo ejja roñ eo wõt, me ear kiiõ jikin remej.—Jos 10:1-27.
it-1 1020
Wõt Mijeljel kõn Aij Ko
Jeova ear kõjerbale. Wõt mijeljel kõn aij ko ej juon iaan kajoor im maroñ ko an Jeova ear kõjerbali ilo tõre ko ñan kajejjet naan eo an im kwal̦o̦k an l̦ap an kajoor. (Sam 148:1, 8; Ais 30:30) Iien eo jinointata men in ear wal̦o̦k ej ilo iien eo ke Ijipt ear iioone menin kaeñtaan eo kein kajiljilimjuon, juon wõt mijeljel kõn aij ko ear ko̦kkure kein ekkan ko, bwilo̦ki wõjke ko, im m̦an armej im menninmour ko ilo mel̦aaj eo, bõtab ear jab jelõt ri-Israel ro ilo Goshen. (Ex 9:18-26; Sam 78:47, 48; 105:32, 33) Tokãlik, ilo Ãneen Kallim̦ur eo ke ri-Israel ro rar pãd ium̦win tõl eo an Joshua rar itok im jipañ ri-Gibeon ro me kiiñ ro l̦alem an ri-Amor ro rar kamijak er Jeova ear kõjerbal wõt mijeljel kõn aij n̦ae ri-Amor ro. Ilo iien in elõñl̦o̦k rar mej jãn wõt mijeljel kõn aij jãn an ri-Israel ro tarin̦aeik er.—Jos 10:3-7, 11.
Katak ko Relap Itukaduin Jen Book in Joshua
10:13—Wãwen rot in emaroñ walok ilo wãwen et? “Eor ke men eo Jeova e jab maroñwe,” Eo ej Ri Kõmanman eo an lañ ko im lal? (Jenesis 18:14) Elañe ekõnan, Jehovah emaroñ kabõjrak an rol lal in im kõmman bwe al im alliñ ren einwõt ñe rejjab makitkit ñan ro ion lal rej lali. Ak emaroñ kõmman bwe lal in im alliñ ren rol wõt ke ej ukõt meram eo ej itok jen al im alliñ eo ilo juõn wãwen me ren romak wõt. Jekdon ta eo ej kõmmane, kar “ejelok ran einwõt” ilo bwebwenato in armij.—Joshua 10:14.
Boin ko Raorõk
Kajitõk ko Jen Ro Rej Riit
Meñe dri jeje ro rar konono kin buk kein ke rar je Baibel eo, ak ejjab melelen bwe Anij ear kakõrmoli buk kein. Bõtab, Jeova Anij ear kejbãrok aolep jeje ko ilo “nan ko an” im renaj “bed ñõn indrio.” (Ais. 40:8, UBS) Aet, nan ko me Jeova ear kõnan je ilo buk in Baibel ko 66, rej ñõn ar “wãppen im emwij kõkõmõnmõn [kij] ñõn jerbal emõn otemjej.”—2 Tim. 3:16, 17.
Oktoba 18-24
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | JOSHUA 12-14
“Pokake Jeova kõn Aolepen Bũruom̦”
Katak ko Relap Itukaduin Jen Book in Joshua
14:10-13. Meñe ear 85 yiõ dettan, Caleb ej kajitõk kin jerbal eo ebin ñan ubakelok armij ro jen Hebron. Ri Anak ro rar bed ijo—armij ro re kanuij inea. Kin jibañ jen Jehovah, ri tarinae in ej lo tõbrak, im Hebron ej erom juõn jikin kwelok in kone. (Joshua 15:13-19; 21:11-13) Joñok eo an Caleb ej rejañ kij bwe jen jab ãliklik in bõk jerbal ko rebin an Anij.
Beran Ikijen Tõmak im Mijak Anij
Tõmak rot in ejjab bed ilo ejja joñan eo wõt ak ej laplok ñe jej jerbale mol eo ilo ad mour, “erjoñ” tokjen ko, “lo” uak ko ñan jar ko ad im, ilo wãwen ko jet, jej lo wãwen an Jehovah tel kij ilo mour eo ad. (Sam Ko 34:8; 1 Jon 5:14, 15) Jej jelã bwe tõmak eo an Joshua im Caleb ear mũlallok ke rar edjoñ lejokmen eo an Anij. (Joshua 23:14) Lemnak kin point kein: Rar ellã im mour jen air etetal ilo ene jemaden iumin 40 yiõ ko, einwõt Anij ear kallimur kake. (Bwinbwin 14:27-30; 32:11, 12) Rar bõk kunair ilo tarinae eo iumin jiljino yiõ ko im bõk anjo ion ailiñ ko ilo Canaan. Eliktata, rar lañliñ kin mour aetok im ejmour emõn im rar bareinwõt bõk men in jolet ko air make. Jehovah emol an kajerammõn ro rej karejar ñan e ilo tiljek im beran!—Joshua 14:6, 9-14; 19:49, 50; 24:29.
Boin ko Raorõk
it-1 902-903
Gibal
Jeova ear kobaik “ãneo ãneen ri-Gibal” ro ippãn ãne ko jet me ri-Israel ro renaaj kar aikuj bũki ilo raan ko an Joshua. (Jos 13:1-5, UBS) Ewõr ro rej pere men in im ba bwe ejjab jim̦we, kõnke bukwõn in Gibal ear pãd ilo juon jikin ettol̦o̦k ituiõñin Israel (60 mi [c. 100 km] ituiõñin Dan) im ri-Israel ro remaroñ kar jab anjo̦ ioon. Jet rimmãlõtlõt ro rar ba bwe emaroñ kar jorrããn im jab pidodo riiti ijo me kar je eoon in ie ilo bok lemlem eo ilo kajin Hibru, im bwe ilo iien ko etto eoon in emaroñ kar ba “ãneo ej koba ippãn Lebanon,” ak ‘ãneo me tõrerein ekoba ippãn ane eo ãneen ri-Gibal ro.’ Ijoke, em̦m̦an ñan keememej bwe kallim̦ur ko an Jeova ilo Joshua 13:2-7 (UBS) renaaj kar jejjet el̦aññe ri-Israel ro renaaj dãpij wõt aer tiljek ñan Jeova. Innem ri-Israel ro remaroñ kar jab bõk Gibal kõnke rar jab pokake.—Keidi Jos 23:12, 13.
Oktoba 25-31
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | JOSHUA 15-17
“Kõjparok Menin Jolõt eo Am̦ Eaorõk”
it-1 1083 pãr. 3
Hibron
Ke ri-Israel ro rar wõnm̦aanl̦o̦k im tarin̦aeik iturõkin Kenan, armej ro ilo Hibron ekoba kiiñ eo aer (eo ear bõk jikin Hoham), kar aikuj in ko̦kkure er. (Jos 10:36, 37) Bõtab, meñe ri-Israel ro me rar pãd ium̦win tõl eo an Joshua rar bõk anjo̦ ioon ri-Kenan ro, ak rar jab m̦õkaj im likũt kumi in rũttarin̦ae ro ñan waje jikin kein me rar anjo̦ ioer. Ke ri-Israel ro rar tarin̦ae ilo bar juon jikin, ri-Enak ro rar bar jino jokwe ilo Hibron, im kõm̦m̦an bwe Keleb (ak ro nejin Juda im rej pãd ium̦win tõl eo an Keleb) ren bõk jikin kweilo̦k in jãn er jet iien ko tokãlik. (Jos 11:21-23; 14:12-15; 15:13, 14; Eka 1:10) Ilo jinoin kar lel̦o̦k Hibron ñan Keleb, eo ej jãn bwijjin Juda, im tokãlik kar ajel̦o̦k Hibron bwe en juon jikin kone eokkwõjarjar. Kar bareinwõt kõm̦m̦an bwe en juon jikin bũrij ro. Ijoke, “jikin kallib ko ipel̦aakin Hibron” im jikin ko jet ie rar menin jolõt ñan ro bwijjin Keleb.—Jos 14:13, 14; 20:7; 21:9-13.
it-1 848
Ri-Kõm̦akoko
Ilo iien ko ilo Baibõl̦, ekkã an kar armej iuun ro rar anjo̦ ioer ñan jerbal ñan er ak kõm̦m̦an bwe ren aer “ri-kõm̦akoko” (ilo kajin Hibru, mas). (Dt 20:11; Jos 16:10; 17:13; Est 10:1; Ais 31:8; Lia 1:1) Ilo iien eo ke ri-Israel ro rar ri-kõm̦akoko ium̦win tõl eo an ri-tõl ro an ri-Ijipt me rar kaeñtaan er, rar kalõk im̦õn kakon̦ m̦weiuk ko ilo Paitom im Ramisis. (Ex 1:11-14) Innem, ke rar del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo, ijello̦kun aer pokake naanin jiroñ eo an Jeova ñan kadiwõjl̦o̦k aolepen ri-Kenan ro jãn ãne eo im lukkuun ko̦kkure er, ri-Israel ro rar kõm̦m̦an bwe ri-Kenan ro ren kõm̦m̦ani jerbal ko reddo im bwe ren aer ri-kõm̦akoko. Men in ear jelõt ri-Israel ro bwe ren po ilo aujiid eo ñan kabuñ ñan anij waan ko. (Jos 16:10; Eka 1:28; 2:3, 11, 12) Kiiñ Solomon ear wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦an bwe ro ineen ri-Kenan ro, ãinwõt ri-Het, ri-Periz, ri-Hiv, im ri-Jibus ro, ren ri-kõm̦akoko wõt.—1Kñ 9:20, 21.
it-1 402 pãr. 3
Kenan
Meñe ear lukkuun lõñ ri-Kenan ro rar el̦l̦ã im mour im jum̦aik ri-Israel ro jãn aer kar tarin̦aeiki er im bõk ijo jikier, jemaroñ ba bwe ‘Jeova ear lel̦o̦k ñan Israel aolepen ãneo ear kallim̦ur in lel̦o̦k ñan ro jim̦m̦aer,’ bwe ear lel̦o̦k ñan er “kakkije jãn aelõñ ko iturier,” im bwe “ear jab likjab ñan jidik jabdewõt men eo em̦m̦an Jeova ear kõnono kake ñan im̦õn Israel; e aolep im jejjet.” (Jos 21:43-45) Aolep ri-kõjdat ro an ri-Israel ro me rar jokwe ipel̦aakier rar mijak im jab el̦l̦o̦k ñan er. Anij ear ba m̦oktal̦o̦k bwe enaaj kadiwõjl̦o̦k ri-Kenan ro “jet ilo̦k jet” bwe menninmour ko rawiia ren jab orl̦o̦k ilo juon ãne me ejjel̦o̦k armej ie. (Ex 23:29, 30, UBS; Dt 7:22) Ewõr iien ko ri-Israel ro rar jab anjo̦ ioon juon jikin, ak unin an kar ãindein ejjab kõnke ear wõr an ri-Kenan ro kein tarin̦ae ko me rekajoor, ekoba jariot ko kõm̦m̦an jãn aen. Im el̦aptata, ejjab kõnke Jeova ear likjab in kajejjet kallim̦ur eo an. (Jos 17:16-18; Eka 4:13) Ijoke, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe unin an kar ri-Israel ro luuji jet iaan tarin̦ae ko aer, ej kõnke rar jab dãpij wõt aer tiljek.—Bõn 14:44, 45; Jos 7:1-12.
Boin ko Raorõk
Kwaar Jel̦ã Ke?
Ilo iien ko etto, ear ke lõñ bukun wõjke ilo Israel ãinwõt an Baibõl̦ kwal̦o̦k kake?
BAIBÕL̦ ej kwal̦o̦k bwe ewõr jet jikin ko ilo Ãneen Kallim̦ur eo me ear “lõñ” bukun wõjke ie. (1 Kiiñ 10:27, UBS; Joshua 17:15, 18, UBS) Bõtab ilo raan kein, ejjel̦o̦k kiiõ wõjke ilo elõñ iaan jikin ko me rar m̦õttan Ãneen Kallim̦ur eo. Eñin unin an elõñ armej pere im ba bwe ekar baj ejjel̦o̦k wõt wõjke ilo jikin kein jãn iien ko etto.
Juon bok me ej kwal̦o̦k kõn mour ilo Israel ilo iien ko etto (Life in Biblical Israel) ej kõmel̦el̦e im ba bwe “ilo iien ko etto, ear lukkuun lõñ wõjke ilo Israel jãn raan kein.” Ekar obrak jikin ko reutiej kõn wõjke pine, wõjke ok, im bar juon kain wõjke etan terebinth. Im ilo jikin ko retol̦tol̦e im rettã, me rar kitibuj aolep tol̦ ko iol̦ap l̦o̦k ñan jikin ko iturin Lom̦al̦o Mediterranean, ekõn lõñ juon kain wõjke fig me etan sycamore.
Juon bok me ej kwal̦o̦k kõn mennin eddek ko ilo iien ko etto (Plants of the Bible) ej kwal̦o̦k jet iaan jikin ko ilo kar Israel me ekõn lõñ wõjke ie bõtab rainin ejjel̦o̦k wõjke ie ñan jidik. Etke ejaam̦ ãindein? Bok in ej kwal̦o̦k bwe jidik kõn jidik ekar jino jakol̦o̦k wõjke ko ilo jikin kein. Ej ba: “Armej rejjab bõjrak jãn aer julo̦k wõjke im mennin eddek ko me rar pãd ilo jikin kein kõnke ren maroñ kõm̦m̦an aer atake im mel̦aaj, bareinwõt ñan kõm̦m̦an kane im kein aer ekkal.”