KATAK 39
Wãween an Anij Watõk Bõtõktõk
Elukkuun aorõk bõtõktõk. Ñe ejjel̦o̦k bõtõktõk, ejjel̦o̦k juon iaad emaroñ mour. Ãinwõt ri-Kõm̦anm̦an eo, ewõr an Anij jim̦we im maroñ ñan ba ewi wãween ad aikuj kõjerbale bõtõktõk. Ta ko Anij ear ba kõn bõtõktõk? Jemaroñ ke m̦õñã ak bõk bõtõktõk? Im ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an ikijjeen men in?
1. Ta l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn bõtõktõk?
Jeova ear jiroñ ri-karejar ro an ilo iien ko etto im ba: “Mour an kanniõk otemjej . . . ej [pãd] ilo bõtõktõkier.” (Livitikõs 17:14) Ippãn Jeova, bõtõktõk ej jutak kõn mour. Im kõnke mour ej juon menin letok eaorõk im eokkwõjarjar jãn Jeova, bõtõktõk ej bareinwõt aorõk im kwõjarjar ippãn.
2. Jeova ej kamo kõjerbale bõtõktõk ilo wãween et?
Jeova ear kakien ri-karejar ro an me rar mour m̦okta jãn Christ bwe ren jab m̦õñã bõtõktõk. (Riit Jenesis 9:4, UBS im Livitikõs 17:10.) Ear bar kaalikkar kien in ke governing body eo ak kumi eo ear lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro rar jiroñl̦o̦k Kũrjin ro ñan “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjparok . . . jãn bõtõktõk.”—Riit Jerbal 15:28, 29.
Ta mel̦el̦ein ñan kõjparok jãn bõtõktõk? Eokwe, el̦aññe juon taktõ ear ba ñan kwe bwe kwõn kõjparok jãn arkool̦, alikkar kwoban kar idaak. Ak kwõn kar ke kañe m̦õñã ko ewõr arkool̦ ie ak kõjerbal kein wã ko im kadel̦o̦ñe waj ilo eke in ãnbwinnũm̦? Alikkar kwoban. Ilo ejja wãween in wõt, an Anij kakien bwe jen kõjparok kõj jãn bõtõktõk ej mel̦el̦ein bwe jejjab aikuj idaak bõtõktõk ak m̦õñã kanniõk ko me rekar jab kato̦o̦rl̦o̦k bõtõktõkier. Im bareinwõt jejjab aikuj m̦õñã jabdewõt m̦õñã ko me em̦õj kãreiki kõn bõtõktõk.
Ak ta kõn ad kõjerbal bõtõktõk ñe jej taktõ? Alikkar bwe ewõr jet kilen taktõ ko me rej n̦ae kien ko an Anij. Men in ej kitibuj bõk bõtõktõk, meñe ilo likiio ak ilo jabdewõt iaan m̦õttan ko emãn rel̦l̦ap ilo bõtõktõk—red cells, white cells, platelets, im plasma. Ebar wõr kilen taktõ ko jet me remaroñ jab lukkuun alikkar el̦aññe rej ko̦kkure kien eo an Anij. Ñan waanjoñak, jet kilen taktõ ko remaroñ kitibuj aer kõjerbal men jiddik ko rej itok jãn juon iaan m̦õttan ko emãn rel̦l̦ap ilo bõtõktõk. Ewõr bareinwõt kilen kõm̦adm̦õd ko jet me rej kõjerbal bõtõktõkin armej eo make. Ñe ej itok ñan ad l̦õmn̦ak im keidi wãween kein repel̦l̦o̦k ñan kõj, kõj kajjojo jej aikuj make kõm̦m̦an ad jokãlõt.a—Galetia 6:5.
KAM̦WILAL̦L̦O̦K AM̦ MEL̦EL̦E
Etale im lale ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦an pepe kõn kilen kõm̦adm̦õd ta ko kwõnaaj kããlõti.
3. Kõm̦m̦ani pepe ko ikijjeen kilen taktõ ko me renaaj kabuñbũruon Jeova
Ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ani pepe ko ikijjeen kilen taktõ ko me rej errã ippãn l̦õmn̦ak ko an Anij? Kõjo̦e PIJAIN ALWÕJ eo, innem bwebwenato kõn aorõkin ad l̦oori buñtõn ne kein:
Jar kõn mãlõtlõt.—Jemes 1:5.
Kappok naanin kakapilõklõk ko im lale ewi wãween aer jerbal ñan wãween eo kwõj iioone.—Jabõn Kõnnaan 13:16.
Lale kilen kõm̦adm̦õd ta ko repel̦l̦o̦k ñan kwe ilo jikin eo kwõj jokwe ie.
Lale ta wãween ak kilen taktõ ko kwõjjab errã kaki.
Lale bwe pepe eo am̦ en juon jokãlõt me enaaj kõm̦m̦an bwe en erreo bõklõkõt eo am̦.—Jerbal 24:16.b
Keememej bwe ejjel̦o̦k juon armej—jab eo pãleem̦, juon em̦m̦aan ej lale eklejia, ak eo ej katakin eok—ej aikuj ba ñan kwe kõn ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane ñe ej itok ñan men ko me juon ej aikuj make kããlõt ekkar ñan bõklõkõt eo an.—Rom 14:12.
Je pepe eo am̦ bwe ro jet ren jel̦ã kake.
4. Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej pukot kilen kõm̦adm̦õd ko rem̦m̦antata ñe rej taktõ
Jemaroñ pokake kien eo an Anij kõn bõtõktõk im ilo ejja iien eo wõt bõk kilen kõm̦adm̦õd ko rem̦m̦antata me rejjab kõjerbal bõtõktõk. Kõjo̦e PIJAIN ALWÕJ eo.
Riit Taitõs 3:2, innem bwebwenato kake kajjitõk in:
Etke aolep iien jej aikuj kwal̦o̦k kautiej im ineem̦m̦an ñe jej kõnnaan ippãn taktõ ro?
Kũrjin ro rejjab maroñ bõke |
Kũrjin ro rej aikuj make pepe |
|---|---|
A. Plasma |
Men Jiddik ko jãn plasma |
B. White cells |
Men Jiddik ko jãn white cells |
C. Platelets |
Men Jiddik ko jãn platelets |
D. Red cells |
Men Jiddik ko jãn red cells |
5. Ñe ej itok ñan men jiddik ko ilo bõtõktõk
Ewõr emãn m̦õttan ko rel̦l̦ap ilo bõtõktõk—red cells, white cells, platelets, im plasma. Ilo m̦õttan kein emãn rel̦l̦ap ilo bõtõktõk, elõñ bwijin men jiddik ko ilo kajjojo iaaer.c Jet iaan men jiddik kein rej pãd ilo uno ko taktõ ro rej kõjerbali ñan jol̦o̦k nañinmej ko rel̦l̦ap ak ñan jipañ juon armej bwe en bõjrak jãn an to̦o̦r bõtõktõkin.
Ñe ej itok ñan men jiddik ko ilo bõtõktõk, kajjojo Kũrjin ej aikuj kõm̦m̦an an make pepe ekkar ñan bõklõkõt eo an em̦õj an kammineneiki jãn Baibõl̦. Jet remaroñ kããlõt ñan jab bõk kilen kõm̦adm̦õd ko rej kõjerbali men jiddik ko ilo bõtõktõk. Ijoke bõklõkõt ko an ro jet emaroñ kõtl̦o̦k aer bõk kilen kõm̦adm̦õd ko rej kõjerbale men jiddik kein.
Ñe kwõj kõm̦m̦an pepe ko, l̦õmn̦ak kõn kajjitõk in:
En kar ewi wãween aõ kõmel̦el̦eik taktõ ro kõn unin aõ bõk ak jab bõk jet iaan men jiddik ko ilo bõtõktõk?
JUON EMAROÑ KAJJITÕK: “Ta nana eo ilo bõk bõtõktõk?”
Ta am̦ l̦õmn̦ak?
TARLEP IN KATAK EO ILO TUKADU
Jeova ekõn̦aan bwe en jim̦we wãween ad watõk im kõjerbal bõtõktõk.
Ãlij
Etke Jeova ej watõk bwe bõtõktõk eokkwõjarjar?
Ewi wãween ad jel̦ã bwe kien eo an Anij ñan kõjparok jãn bõtõktõk ej bar jerbal ñan ad jab bõk bõtõktõk?
Ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an ñe ej itok ñan kilen kõm̦adm̦õd ko me rej kõjerbal bõtõktõk?
KAL̦APL̦O̦K AM̦ MEL̦EL̦E
Ta ko kwõj aikuj l̦õmn̦ak kaki m̦okta jãn am̦ kõm̦m̦ane juon pepe kõn kõl ak kein kõm̦adm̦õd ko jet me rej kõjerbale bõtõktõkũm̦?
Ta eo kwõj aikuj l̦õmn̦ak kake ñe ej itok ñan am̦ pepe el̦aññe kwõnaaj kõjerbale kõl ko an taktõ ro me rej kõjerbale men jiddik ko ilo bõtõktõk?
Ta eo ear tõll̦o̦k an juon taktõ tõmak bwe ekkar im jim̦we l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn bõtõktõk?
Lale wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej jerbal ilo kumi eo ej jipañ ro jeid im jatid ñe rej del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦ (Hospital Liaison Committee) jipañ ro jeid im jatid me renañinmej.
b Lale boin 5, “Ñe ej Itok ñan Men Jiddik ko ilo Bõtõktõk,” im Kõmel̦el̦e 3, “Kilen Kõm̦adm̦õd ko Taktõ Ro Rej Kõjerbali Ikijjeen Bõtõktõk.”
c Jet taktõ ro rej watõk bwe m̦õttan ko emãn rel̦l̦ap ilo bõtõktõk rej men jiddik ko ilo bõtõktõk. Kõn men in, kwõmaroñ aikuj lukkuun kõmel̦el̦eik taktõ ro kõn pepe eo am̦ ñan jab bõk bõtõktõk ilo likiio ak m̦õttan ko emãn rel̦l̦ap ilo bõtõktõk ãinwõt red cells, white cells, platelets, ak plasma.