KATAK 11
Ri Pãlele ro, Kom̦win Kaorõk Pãd eo Ami
“Kwõn m̦õn̦õn̦õ kõn lio me ear pãleem̦ jãn ke kwaar likao.”—JABÕN KÕNNAAN 5:18.
1, 2. (1) Ta kajjitõk eo jenaaj etale ilo katak in? (2) Etke eaorõk bwe jen etale kajjitõk in?
EM̦ÕJ ke am̦ m̦are? El̦aññe aet, eokwe kwõj ke m̦õn̦õn̦õ ippãn eo pãleem̦? Ke ta, komiro ej ke tũrabõl̦ im inepata ippãn doon aolep iien? Edikl̦o̦k ke amiro yokwe doon? Kwõj ke baj jokwe im mour ippãn eo pãleem̦ bõtab kwõjjab m̦õn̦õn̦õ ippãn ñan jidik? El̦aññe aet, joñan in ebwe am̦ bũrom̦õj kõnke ejako amiro yokwe doon im epaake doon ãinwõt kar m̦okta. Ke kwõj juon Kũrjin, ejjel̦o̦k pere bwe kokõn̦aan bwe pãd eo amiro en bõktok nõbar ñan Jeova, Anij eo me kwõj yokwe. Kõn men in, bõlen el̦ap am̦ inepata im eddotok bũruom̦ kõn wãween in me ej wal̦o̦k ñan komiro eo pãleem̦. Bõtab, jab ebbeer. Jouj im jab l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en̦ kwõmaroñ kõm̦m̦ane.
2 Rainin, elõñ Kũrjin ro rej lukkuun m̦õn̦õn̦õ ippãn ro pãleer meñe rar jab ãindein ilo jinoin. Rar baj jokwe im mour ippãn eo pãleer bõtab rar jab m̦õn̦õn̦õ ñan jidik. Mekarta, rar kate er im kõm̦m̦an oktak ko bwe ren bar yokwe doon im epaake doon. Kwe bareinwõt kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in. Kwõn kajjitõk ippam̦ make: Ta ko ij aikuj kõm̦m̦ani bwe en em̦m̦an wõt pãd eo am̦ro eo pãleeõ? Jenaaj etale kajjitõk in ilo katak in.
KATE EOK BWE KWÕN EPAAKEL̦O̦K WÕT JEOVA IM EO PÃLEEM̦
3, 4. Etke ri pãlele ro renaaj epaakel̦o̦k doon el̦aññe rej kate er bwe ren epaakel̦o̦k Anij? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.
3 Ta eo emaroñ jipañ komiro eo pãleem̦ bwe komiro en epaakel̦o̦k doon? Ej ilo amiro kate komiro ñan epaakel̦o̦k Jeova. Ejaam̦ ãindein? Eokwe, jen lale juon waanjoñak: Juon em̦m̦aan im juon kõrã rej pãd ilo juon ãne. L̦eo ej jutak ilo jabõn ãne eo, im lio ej jutak ilo jabõn eo juon. Ebwe aerro ettol̦o̦k jãn doon. El̦ap an det jilõñlõñ im elukkuun marmare ial̦ eo, bõtab erro jim̦or kõn̦aan jibadekl̦o̦k iol̦apen ãneo. Kõn men in, erro ej jino etetal im jibadekl̦o̦k iol̦apen ãne in. Ilo aerro etetal im kaiokl̦o̦k jikin in, kõtaan in aerro ejjino epaakl̦o̦k. Jidik kõn jidik erro naaj epaakel̦o̦k wõt doon m̦ae iien eo erro jim̦or tõpar iol̦ap. Ta eo kwõmaroñ katak jãn waanjoñak in?
4 Bõlen komiro eo pãleem̦ ej ãinwõt em̦m̦aan im kõrã eo ilo waanjoñak in. Ãinwõt an em̦m̦aan in im kõrã in kõn̦aan jibadekl̦o̦k ijin iol̦ap meñe epen ñan er, eokwe komiro ej jim̦or kõn̦aan karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruomiro. Im ãinwõt an em̦m̦aan in im kõrã in ettol̦o̦k jãn doon ilo jinoin, bõlen ejako amiro epaake doon. Bõtab, keememej bwe ke em̦m̦aan in im kõrã in rar jino kaiokl̦o̦k iol̦apen ãne in, eñin ej iien eo me rar epaakel̦o̦k doon. Jikin in iol̦ap me erro ej jibadekl̦o̦k ej kõkkar kõn Jeova. Ñe komiro naaj kaiokl̦o̦k ak ruwaakl̦o̦k ñan Jeova, eokwe eñin ej iien eo me komiro naaj jino epaakel̦o̦k doon. Eñin ej men eo eaorõktata im enaaj jipañ eok bwe kwõn epaake im yokwe eo pãleem̦. Ak kiiõ, kwõjel̦ã ke ta ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe kwõn epaakel̦o̦k Anij?
El̦aññe kwõnaaj jerbali katak ko jãn Baibõl̦, men in enaaj jipañ eok kakõm̦anm̦anl̦o̦k pãd eo amiro
5. (1) Ta juon iaan men ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen epaakel̦o̦k Jeova im eo pãleed? (2) Ta l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn pãd eo an ri pãlele ro?
5 Ta ko komiro maroñ kõm̦m̦ani bwe komiro en maroñ epaakel̦o̦k Anij? Eokwe, juon wãween ej ilo amiro l̦oore naan in kakapilõk ko jãn Naan in Anij ñan ri pãlele ro. (Sam 25:4; Aiseia 48:17, 18) Ñan waanjoñak, rijjelõk Paul ear ba: “Armej otemjej ren kaorõk pãlele.” (Hibru 13:4, UBS) Eñin ej wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn pãd eo an ri pãlele ro. Ej watõke ãinwõt juon men me elukkuun aorõk.
YOKWE EO AM̦ ÑAN JEOVA EMAROÑ JIPAÑ EOK
6. (1) Ta mel̦el̦e eo an Paul ke ear ba bwe “armej otemjej ren kaorõk pãlele”? (2) Etke eaorõk bwe jen keememej mel̦el̦ein naan kein an Paul?
6 El̦aññe komiro eo pãleem̦ ej ri karejaran Anij, em̦õj amiro jel̦ã kadede bwe pãd eo amiro ej juon men eaorõk im ekwõjarjar. Ilo jinoin, Jeova make ear karõk bwe l̦eo im lio ren pãlele. (Matu 19:4-6) Bõtab, el̦aññe el̦ap tũrabõl̦ im inepata ikõtaamiro eo pãleem̦, eokwe ejabwe ñan baj jel̦ã wõt bwe pãlele ej juon men eaorõk. Meñe kwõmaroñ jel̦ã, bõtab men in eban jipañ eok bwe kwõn kajju kwal̦o̦k yokwe im kautiej ñan eo pãleem̦. Ta eo emaroñ jipañ eok bwe kwõn kwal̦o̦k wãween kein? Eokwe, jouj im bar lale naan ko me Paul ear kõjerbali ke ear kõnnaan kõn pãlele. Paul ear jab ba: “Pãlele ej juon men eaorõk.” Bõtab, ear ba: “Armej otemjej ren kaorõk pãlele.” Ta mel̦el̦e eo an Paul ke ear ba naan kein? Eokwe, ear jab baj kwal̦o̦k wõt l̦õmn̦ak eo an kõn pãlele. Naan kein an rej kaalikkar bwe ear kanooj rõjañ ri pãlele ro bwe ren “kaorõk pãlele” ak pãd eo aer. Jouj im keememej mel̦el̦ein naan kein an Paul kõnke remaroñ jipañ eok bwe kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate eok bwe kwõn epaake eo pãleem̦. Etke jej ba men in?
7. (1) Ta kien ko jet jãn Baibõl̦ eo im jej l̦oori? (2) Etke jej pokake kien kein? (3) Ta tokjãn ad pokake kien ko an Anij?
7 Jouj im bar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kien ko jet ilo Baibõl̦ eo. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn kakien eo me Jijej ear lel̦o̦k ñan rũkal̦oor ro an bwe ren ilo̦k im kõm̦m̦an rũkal̦ooran. Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn kien eo bwe jen kweilo̦k ippãn doon ñe jej kabuñ ñan Anij. (Matu 28:19; Hibru 10:24, 25, UBS) Ejjab aolep iien epidodo l̦oore kien kein. Jet iien armej ro rejjab kõn̦aan roñjake ñe jej kwal̦o̦k naan ñan er, im jet iien epen ad ilo̦k ñan kweilo̦k ko ad kõnke jelukkuun m̦õk jãn jikin jerbal ko ad. Meñe ãindein, bõtab jejjab ebbeer. Jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan im jejjab bõjrak jãn ad ilo̦k ñan iien kweilo̦k ko ad. Ejjel̦o̦k juon emaroñ kabõjrak kõj, jekdo̦o̦n Setan! Etke? Kõnke jej yokwe Jeova kõn aolepen bũruod. Yokwe in ad ñane ej kõm̦m̦an bwe jen pokake aolep kien ko an. (1 Jon 5:3) Ta tokjãn ad pokake kien ko an Anij? Eokwe, jel̦ak ilo̦k im kwal̦o̦k naan im kweilo̦k, el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ im jelukkuun ineem̦m̦an. Jej bõk eñjake kein rem̦m̦an kõnke jejel̦ã bwe jej kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani. Im eñjake kein rej kõm̦m̦an bwe jen kajoorl̦o̦k wõt im jab ebbeer. (Nihimaia 8:10, UBS) Ta eo jemaroñ katak jãn men in?
8, 9. (1) Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen “kaorõk pãlele” ãinwõt an Baibõl̦ eo jiroñ kõj? (2) Etke men in emaroñ jipañ eok ñan l̦oore naan in jiroñ in? (3) Ta men ko ruo jenaaj kiiõ etali?
8 Unin am̦ pokake kien kein ñan kwal̦o̦k naan im pãd ilo kweilo̦k ko ej kõnke el̦ap am̦ yokwe Anij. Ãindeinl̦o̦k wõt, yokwe in am̦ ñan Jeova emaroñ bar jipañ eok bwe kwõn l̦oore naan in jiroñ eo jãn Baibõl̦ eo ñan ri pãlele ro bwe “ren kaorõk pãlele.” Meñe enaaj pen, ak kwõnaaj kate wõt eok kõnke kwõj yokwe Anij. (Hibru 13:4, UBS; Sam 18:29, UBS; Ekklisiastis 5:4, UBS) Anij ej kajeraam̦m̦an eok ilo elõñ wãween ko kõnke ej lo am̦ kate eok ilo kwal̦o̦k naan im kõn am̦ niknik ñan iien kweilo̦k ko ad. Ilo ejja wãween in l̦o̦k wõt, Jeova enaaj kajeraam̦m̦an eok ñe kwõj kate eok ñan kaorõk im kõjparok pãd eo amiro eo pãleem̦.—1 Tessalonika 1:3; Hibru 6:10.
9 Ta ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe kwõn maroñ kaorõk pãd eo amiro? M̦okta, kwõj aikuj kõjparok eok jãn jabdewõt men ko me remaroñ ko̦kkure pãd eo amiro. Kein karuo, ewõr men ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe en kajoorl̦o̦k wõt im em̦m̦an pãd eo amiro eo pãleem̦. Jen etale men kein ruo kiiõ.
KÕJPAROK EOK JÃN NAAN IM KÕM̦M̦AN KO ME REJ KO̦KKURE IJO AMIRO
10, 11. (1) Ta men eo im el̦ap an ko̦kkure pãd eo an ri pãlele ro? (2) Ta kajjitõk eo jej aikuj kajjitõk ippãn eo pãleed?
10 Jet iiõ ko remootl̦o̦k, juon kõrã im ej Kũrjin ear ba: “Ij jar ñan Jeova bwe en kakajoor eõ bwe in maroñ kijenmej.” Kijenmej kõn ta? Eokwe, kõrã in ej ba: “Elukkuun eddo an l̦eo pãleeõ kõnnaan tok ñan ña. Meñe armej rejjab loe joñan aõ metak, bõtab ñe ej ba ‘Im̦õk kake eok!’ im ‘Ejjel̦o̦k tokjem̦!’ naan kein relukkuun kõmetak bũruõ.” Men in me ej wal̦o̦k ñan kõrã in ej juon men me el̦ap an nana im ekkã an wal̦o̦k ñan ri pãlele ro. Ta in? Naan ko reddo im rekõmmetak me ri pãlele ro rej ba ñan doon.
11 Elukkuun kabũrom̦õjm̦õj bwe jet ri pãlele ro rej kwal̦o̦k naan ko reddo ñan doon meñe er Kũrjin. Joñan an kõmmetak naan kein aer elukkuun to im rej kab mel̦o̦kl̦o̦ki! El̦aññe el̦ap an l̦eo im lio kõmetak doon kõn naan, eokwe men in ej kaalikkar bwe rejjab kaorõke pãd in aerro. Ak ta kõn kwe? Ewi wãween am̦ kõnnaan ñan eo pãleem̦? Eokwe, bwe kwõn maroñ jel̦ã uwaak eo, em̦m̦an ñe kwõj kajjitõk ippãn eo pãleem̦. Ilo jouj, kwõn kajjitõk ippãn, “Ñe ij kõnnaan, kwõj ke metak kõn naan ko aõ?” El̦aññe eo pãleem̦ ej ba bwe elõñ alen am̦ kõmetake kõn naan ko am̦, eokwe kwõj aikuj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak ko bwe en em̦m̦anl̦o̦k pãd eo amiro.—Galetia 5:15, UBS; Epesõs 4:31.
12. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe Anij en jab m̦õn̦õn̦õ ñe kwõj kabuñ ñan e?
12 Jouj im keememej bwe wãween am̦ kõnnaan ñan eo pãleem̦ enaaj jelõt jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova. Baibõl̦ ej ba: “Ewõr ke en̦ ej l̦õmn̦ak bwe e ri tõmak? El̦aññe ejjab kõjparok loõn, ejjel̦o̦k tokjãn tõmak eo an, im ej make m̦on̦e.” (Jemes 1:26, UBS) Ta mel̦el̦ein eoon in? Eokwe, naan ko am̦ rej m̦õttan wãween am̦ kabuñ ñan Anij. Jet armej rej l̦õmn̦ak bwe toõn wõt aer jerbal ñan Anij, eokwe ejjab aorõk jabdewõt men ko rej ba ak kõm̦m̦ani ñan eo pãleer. Bõtab, l̦õmn̦ak in ebõd im Baibõl̦ eo ejjab errã ippãn. Jouj im jab m̦on̦e eok make. Wãween am̦ kõnono im kõm̦m̦an ñan eo pãleem̦ ej juon men me el̦ap an aorõk ippãn Anij. (1 Piter 3:7, UBS) El̦aññe kwõj juon eo eniknik ilo jerbal ko an Anij, bõtab ekkã am̦ kõn̦aan kõmetak eo pãleem̦ kõn naan ko am̦, eokwe men in ej kaalikkar bwe kwõjjab kaorõk karõk eo an Anij kõn pãlele. Toõn wõt am̦ ãindein ñan eo pãleem̦, toõn wõt an Anij ban m̦õn̦õn̦õ ñe kwõj kabuñ ñan e.
13. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an an ri pãlele ro metak?
13 Ri pãlele ro rej aikuj bar kõjparok bwe ren jab kõmetak eo pãleer ilo bar jet wãween ko. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak kein ruo. Jen ba bwe ewõr juon kõrã me ejjel̦o̦k pãleen bõtab ewõr nejin. Ekkã an kõrã in call e l̦o̦k juon iaan em̦m̦aan ro ilo eklejia eo me ewõr pãleen im kajjitõk jipañ ippãn. Ñe erro ej kõnnaan, ekkã an aetok. Ebar wõr juon em̦m̦aan me ejjel̦o̦k pãleen im kajjojo wiik ekkã an jerbal in kwal̦o̦k naan ippãn juon kõrã ilo eklejia eo me ewõr pãleen. Ilo waanjoñak kein ruo, bõlen ri pãlele rein ruo rejjab l̦õmn̦ak in kõm̦m̦ane jabdewõt men ejekkar. Bõtab, ta kõn eo pãleer? Ewi wãween kõm̦m̦an kein aer enaaj jelõt er? Juon kõrã me ej bar iioon ejja wãween in wõt ej ba: “Ñe ij lo bwe el̦ap an l̦eo pãleeõ kõjerbal iien im maroñ ko an ippãn bar juon iaan kõrã ro ilo eklejia eo, men in ej lukkuun kõmetak eõ. Ej kõm̦m̦an bwe in l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k an kaorõk kõrã eo jãn ña.”
14. (1) Ta naan in kakapilõk eo ilo Jenesis 2:24 me ri pãlele ro rej aikuj l̦oore? (2) Ta kajjitõk ko jej aikuj kajjitõk ippãd make?
14 Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap an kõrã in metak. Jabdewõt ri pãlele ro me rej iioone ejja wãween in wõt renaaj bar metak. Etke? Kõnke ro pãleer rejjab l̦oore naan in kakapilõk eo an Anij ñan ri pãlele ro. Baibõl̦ ej ba: “L̦eo enaaj likũt jemen im jinen, im eddãp n̦a ippãn lio pãleen.” (Jenesis 2:24) Ri pãlele ro rej aikuj kautiej wõt jemãer im jineer. Bõtab, ekkar ñan karõk in an Anij, eo pãleer ej aikuj armej eo eaorõktata ilo mour ko aer. Ilo ejja wãween in wõt, Kũrjin ro rej yokwe ri tõmak ro m̦õttaer. Bõtab ekkar ñan Anij, rej aikuj kwal̦o̦k yokwe ñan eo pãleer el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt armej. Ta mel̦el̦ein men in? El̦aññe juon Kũrjin ejjab kõn̦aan kajorrããn pãd eo aerro eo pãleen, enaaj lukkuun kõjparok bwe en jab jol̦o̦k el̦ap iien ak l̦e jãn joñan an epaake ri tõmak ro jet. El̦aptata, l̦õm̦aro ewõr pãleer renaaj kõjparok er bwe ren jab jol̦o̦k el̦ap iien ak l̦e jãn joñan aer epaake kõrã ro jet. Lim̦aro ewõr pãleer renaaj bar kõjparok er bwe ren jab jol̦o̦k el̦ap iien ak l̦e jãn joñan aer epaake em̦m̦aan ro jet. Ak ta kõn kwe? Emaroñ ke eñin unin amiro eo pãleem̦ jab epaake doon? Kwõj aikuj kajjitõk ippam̦ make, ‘Ij ke kõm̦m̦an aõ iien ippãn eo pãleeõ? Ij ke kwal̦o̦k ñan eo pãleeõ bwe ij yokwe im kaorõke?’ Ekkar im ejim̦we bwe kwõn kõm̦m̦ane men kein ñan eo pãleem̦.
15. Ekkar ñan Matu 5:28, etke Kũrjin ri pãlele ro rej aikuj kõjparok er jãn aer jol̦o̦k el̦ap iien ippãn ro me ejjab pãleer?
15 El̦ap an bar kauwõtata ñe ri pãlele ro rej jol̦o̦k el̦ap iien ippãn l̦õm̦aro ak lim̦aro me ejjab pãleer. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe jet Kũrjin ro me ewõr pãleer rar jino aer kõn̦aan ro jet me ejjab pãleer. Ear wal̦o̦ktok kõn̦aan kein rejekkar ñan er kõn wõt an l̦e jãn joñan aer jel̦ã kajjien armej rein. (Matu 5:28) Kõn aer kar etal im lukkuun epaake doon, men in ear tõll̦o̦k er bwe ren kõm̦m̦ane m̦anit eo me ear ko̦kkure kõtaan eo aer ippãn eo pãleer. Jen kiiõ lale ta eo rijjelõk Paul ear ba kõn men in.
“RI PÃLELE RO REN M̦OOL ÑAN DOON”
16. Ta eo Paul ear kakien ri pãlele ro bwe ren kõm̦m̦ane?
16 Ãlikin wõt an kar Paul jiroñ armej ro bwe “ren kaorõk pãlele,” ear bar kakkõl ak kakien er im ba: “Ro ri pãlele ren m̦ool ñan doon. Anij enaaj ekajete ro rej pãlele waan kab ro rej lejãn.” (Hibru 13:4, UBS) El̦aññe em̦õj an juon em̦m̦aan im kõrã m̦are, eñin ej iien eo wõt im erro maroñ babu ak pãd ippãn doon. Kũrjin ro rej l̦oore karõk in an Anij. Ilo wãween in, rej jerbale naan in kakapilõk eo me ej ba: “Kwõn m̦õn̦õn̦õ kõn lio me ear pãleem̦ jãn ke kwaar likao.”—Jabõn Kõnnaan 5:18.
17. (1) Etke Kũrjin ro rejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko an armej ro kõn lejãn en jelõt er? (2) Ewi wãween jemaroñ l̦oore joñak eo an Job?
17 El̦aññe ri pãlele ro rej babu ak pãd ippãn ro me ejjab pãleer, men in ej kaalikkar bwe ejjel̦o̦k aer kautiej kien ko an Anij ñan jidik. Ilo raan kein, elõñ armej rej ba bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñe ri pãlele ro rej ellolo ak lejãn. Bõtab, Kũrjin ro rejjab roñjake ak kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko an armej ren jelõt l̦õmn̦ak ko aer. Rejel̦ã bwe l̦õmn̦ak kein an armej rein rejjab aorõk. Etke? Kõnke “Anij enaaj ekajete ro rej pãlele waan kab ro rej lejãn.” (Hibru 10:31; 12:29) Kõn men in, ro rej m̦ool in Kũrjin rej kaorõk wõt im errã ilo l̦õmn̦ak ko an Jeova kõn pãlele. (Rom 12:9) Jouj im keememej naan ko an Job ke ear ba: “Iar kõm̦m̦an juon bujen ippãn meja.” (Job 31:1) Ta mel̦el̦ein eoon in ñan kõj? Eokwe, Kũrjin ro rej aikuj kõjparok er jãn jabdewõt men ko me remaroñ tõll̦o̦k er ñan lejãn. Kõn men in, rej lukkuun kõjparok mejãer bwe ren jab kalimjeke ro me ejjab pãleer im mejkaiie kake er.—Jouj im lale Kõmel̦el̦e ko Jet ium̦win katak eo, “Mel̦el̦e ko jãn Baibõl̦ kõn Jepel.”
18. (1) Ñe juon armej ej lejãn ak ellolo, ewi joñan an nana men in ippãn Jeova? (2) Etke lejãn im kabuñ ñan ekjab rej ãinl̦o̦k wõt juon?
18 Ñe juon armej ej lejãn ak ellolo, ewi joñan an nana men in ippãn Jeova? Eokwe, Kien Moses ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak im eñjake eo an Jeova kõn men in. Ilo kar aelõñ in Israel, el̦aññe juon armej ear kabuñ ñan ekjab, ear aikuj mej. Bareinwõt, el̦aññe juon armej ej lejãn ak ellolo, eokwe ear aikuj mej. (Livitikõs 20:2, 10, UBS) Kwõj ke kile bwe lejãn im kabuñ ñan ekjab rej ãinl̦o̦k wõt juon? Eokwe, el̦aññe juon Ri Israel ej kabuñ ñan ekjab, mel̦el̦ein men in bwe em̦õj an rupe kallim̦ur eo an ñan Jeova. Ãindein, el̦aññe juon Ri Israel ej lejãn, mel̦el̦ein men in bwe em̦õj an rupe kallim̦ur eo an ñan eo pãleen. Armej rein ruo rejjab tiljek im m̦ool ekkar ñan kallim̦ur ko aer. (Exodus 19:5, 6; Duteronomi 5:9; Malakai 2:14, UBS) Kõn men in, el̦ap rueer im̦aan mejãn Jeova, Anij eo me el̦ap an tiljek im m̦ool.—Sam 33:4.
19. (1) Ta eo emaroñ jipañ armej ro bwe ren jek ilo bũrueer ñan jab lejãn? (2) Etke men in emaroñ jipañ armej rein?
19 Kũrjin ro rem̦ool rejjab mour ium̦win Kien Moses. Bõtab, el̦aññe rej keememej joñan an kar nana men in lejãn ilo kar aelõñ in Israel, men in emaroñ jipañ Kũrjin ro bwe ren jek ilo bũrueer bwe ren jab kõm̦m̦ane men in enana. Etke? Jouj im bar lale waanjoñak in: Kwõnaaj ke kar etal ñan ilowaan juon im̦õn jar, im kajju kabuñ ñan debwããl eo ak ekjab eo ijo? Kwõnaaj ba, ‘Iban kar!’ Ak ta el̦aññe renaaj lewõj el̦ap jããn ñan kwe bwe kwõn kabuñ ñan ekjab eo? Alikkar kwõnaaj ba, ‘Jekdo̦o̦n ak iban!’ Kabuñ ñan ekjab ej juon men me el̦ap an kajjõjõ ippãn ro rej m̦ool in Kũrjin. Etke? Kõnke men in ej kõmetak bũruon Jeova. Ak ta kõn ellolo ak lejãn? Eokwe, men in ej bar juon men me el̦ap an kajjõjõ ippãn ro rej m̦ool in Kũrjin. Etke? Kõnke ñe renaaj lejãn, men in enaaj kõmetak bũruon Jeova im eo pãleer. Kõn men in, Kũrjin ro rem̦ool renaaj kate er joñan wõt aer maroñ bwe ren jab ellolo ak lejãn meñe emaroñ pen. (Sam 51:1, 4; Kolosse 3:5, UBS) Jouj im jab kõm̦m̦ane m̦anit in me el̦ap an naaj kam̦õn̦õn̦õik Setan. M̦anit in ej kattoon etan Anij im ej ko̦kkure karõk eo an ekwõjarjar kõn pãlele.
MEN KO KWÕMAROÑ KÕM̦M̦ANI ÑAN KAKÕM̦ANM̦ANL̦O̦K PÃD EO AMIRO
20. Ta eo ej wal̦o̦k ñan jet ri pãlele ro? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.
20 Ijello̦kun am̦ baj kõjparok eok jãn men ko me remaroñ ko̦kkure pãd eo amiro, ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani bwe kwõn bar kaorõk im yokwe eo pãleem̦ ãinwõt kar m̦okta? Ñan uwaake kajjitõk in, jen bar lale juon waanjoñak. Jen ba bwe pãd eo an ri pãlele ro ej ãinwõt juon em̦. Ñe ri pãlele ro rej jouj ñan doon, jel̦ãn̦ae doon, im kwal̦o̦k kautiej, men kein rej ãinwõt kein kainõknõk ko reaiboojoj ilowaan m̦wiin. Innem, el̦aññe komiro eo pãleem̦ ej kõm̦m̦ani men kein im komiro ej epaake doon, eokwe pãd in amiro ej ãinwõt juon em̦ me eobrak kõn kein kainõknõk ko reaiboojoj. Ak el̦aññe edikl̦o̦k amiro kwal̦o̦k yokwe ñan doon, eokwe ej ãinwõt ñe ej jino an jakol̦o̦k kein kainõknõk kein m̦ae iien ejjel̦o̦k jabdewõt kein kainõknõk ilo m̦weo. Kõnke kokõn̦aan pokake kien eo an Anij ñan armej ro bwe “ren kaorõk pãlele,” eokwe kwõban pãdkake men in. Kwõnaaj kate eok ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k pãd in amiro. Pãd eo an ri pãlele ro ej juon men eaorõk. Ekkar im ejim̦we bwe ri pãlele ro ren kõjparoke im kakõm̦anm̦anl̦o̦k pãd in aer el̦aññe ej menin aikuj. Ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in? Eokwe, Naan in Anij ej ba: “Armej rej kalõki m̦oko im̦weer ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ im mãlõtlõt. Im kõn aer jel̦ã im kapeel, ruum̦ ko aer rej obrak kõn men ko raorõk im aiboojoj.” (Jabõn Kõnnaan 24:3, 4, UBS) Ewi wãween eoon in emaroñ jerbal ñan ri pãlele ro? Jen lale.
21. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen epaakel̦o̦k eo pãleed? (Jouj im bar lale bo̦o̦k eo, “Ta ko Imaroñ Kõm̦m̦ani ñan Kakõm̦anm̦anl̦o̦k Pãd eo Am̦ro?”)
21 Eoon eo ilõñ ej ba bwe armej ro rej kobrak ruum̦ ko kõn “men ko raorõk im aiboojoj.” Ak ta kõn ri pãlele ro? Ilo kõkkar, ta jet iaan men kein “raorõk im aiboojoj” me remaroñ jipañ er bwe ren m̦õn̦õn̦õ ippãn doon? Eokwe, jet iaan men kein ej yokwe eo em̦ool, mijak Anij, im kajoor ilo tõmak. (Jabõn Kõnnaan 15:16, 17; 1 Piter 1:7, UBS) Men kein rej kõm̦m̦an bwe en lukkuun em̦m̦an pãd eo an ri pãlele ro. Ak ekkar ñan eoon eo, ta ko rej kõm̦m̦an bwe en obrak ruum̦ ko aer kõn men ko raorõk im reaiboojoj? Eokwe, “jel̦ã im kapeel.” El̦aññe ri pãlele ro rej jerbali katak ko jãn Baibõl̦ eo, jel̦ãl̦o̦kjen̦ in emaroñ ukot l̦õmn̦ak ko aer im kõm̦akũt er bwe ren bar yokwe im epaake doon ãinwõt kar m̦okta. (Rom 12:2, UBS; Pilippai 1:9) Eñin unin, ewõr tokjãn ñe komiro eo pãleem̦ ej jijet ippãn doon im etale eoon ko jãn Baibõl̦ eo, ãinwõt eoon ko jãn Liñõri Baibõl̦ eo Raan Otemjej, ak katak ko ilo Naan in Keeañ me rej ñan ri pãlele. Ñe komiro ej kõm̦m̦ane men kein, ej ãinwõt ñe komiro ej lale juon kein kainõknõk eaiboojoj. Im el̦aññe komiro ej yokwe Jeova, komiro naaj jerbale naan in kakapilõk kein komiro ej riiti. Ilo wãween in, ej ãinwõt ñe komiro ej bõke kein kainõknõk eo im kainõknõke “ruum̦ ko” ilo m̦weo im̦õmiro. Ñe komiro naaj ãindein, pãd eo amiro enaaj bar lukkuun em̦m̦an im ãinwõt kar m̦okta.
22. El̦aññe jej kate kõj bwe jen epaakel̦o̦k eo pãleed, ta eo jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ kake?
22 Ñe jej karõke m̦weo im̦õd, ekkã an bõk iien ñan ad karo̦o̦li kein kainõknõk ko ñan ijoko jikier. Ãindein, emaroñ bõk iien bwe komiro eo pãleem̦ en epaake doon im yokwe doon ãinwõt kar m̦okta. Bõtab, el̦aññe kwõnaaj kate eok im kõm̦m̦ane ijo kun̦aam, enaaj l̦ap am̦ m̦õn̦õn̦õ kõnke kwõjel̦ã bwe kwõj pokake kien eo jãn Baibõl̦ me ej ba: “Kom̦win kwal̦o̦k ami m̦õn̦õn̦õ in kautiej doon.” (Rom 12:10, UBS; Sam 147:11) El̦aptata, ñe kwõj lukkuun kate eok ñan kaorõk pãd eo amiro, men in enaaj kõm̦m̦an bwe kwõn pãd wõt ilo yokwe eo an Anij.