ISAHLUKO 8
Vikela Abantwabakho Ezintweni Ezingabaxhwalisa
1-3. (a) Izinto ezingaxhwalisa abantwana zitholakala ngaphi? (b) Kuyini okungamelanga abazali bakwenze nxa bevikela abantwababo?
AKE sithi umntanakho usesiya esikolo, kodwa phandle izulu kalini nje liyathululeka. Kambe ungamyekela ephuma engelalutho olungamvikela ukuthi anganethwa? Ungamdindelela impahla yini aze acine esesehluleka lokuhamba? Kokubili lokhu ngeke ukwenze, kodwa uyamnika okufunekayo kuphela.
2 Labazali kufanele benze njalo. Kumele babavikele sibili abantwababo ngoba kunengi okungabaphambanisa. Okunye kwakhona kutholakala kwezokuzithokozisa, kuma-TV, kumarediyo, kubosowabo njalo kwezinye izikhathi lasezikolo. Abanye abazali kababavikeli abantwababo njalo abanye bazama kancane nje ukubavikela. Kodwa abanye bacabanga ukuthi zonke izinto ezenzakalayo ziyingozi, besebevalela abantwababo baze basale bengela sona isikhala sokuphefumula. Pho kukhona yini okuqondileyo abangakwenza?
3 Kukhona sibili. Nxa abazali bengabavikeli abantwababo kumbe bebavalela kuze kube angathi basejele, bayabe bezidonsela amanzi ngomsele. (UmTshumayeli 7:16, 17) Yikho-ke kumele babavikele ngendlela efaneleyo. Ake sikhangele ukuthi bangakwenza njani lokho kwezemfundo, kwezokuzithokozisa lasekukhetheni abangane.
NGUBANI OKUFANELE AFUNDISE ABANTWABAKHO?
4. Abazali abangamaKhristu kumele bayibone njani imfundo?
4 Abazali abangamaKhristu kufanele bayiqakathekise kakhulu imfundo. Phela isikolo siyamsiza umntwana ukuthi akwazi ukubala, ukubhala, ukuxoxa labanye kanye lokulungisa izinhlupho empilweni. Ukuya esikolo kuyamnceda lokuthi akuthande ukufunda. Lezinto azifunda khonale zingamsiza ukuthi aphumelele lanxa sekunzima. Kanti njalo ukufunda kungenza lokuthi enze umsebenzi wakhe ngobunono.—IZaga 22:29.
5, 6. Ngobani abangafundisa abantwana izinto zemacansini ezinxele?
5 Kodwa esikolo yikho lapho abantwabakho abangahlangana khona labanye abantwana abaxhwalileyo. Abanye babo kabezwa futhi bagangile sibili. Ngokwesibonelo, kwesinye isikolo eNigeria kulenye intombazana eyayingaziphathanga eyayijayele ukucebisa abanye abantwana ngezemacansini. Babethiya indlebe bayilalele lanxa izinto eyayizitsho zazibolile futhi izithethe emabhukwini ephonogirafi. Amanye amantombazana akuzama ayebatshela khona. Omunye wawo wazithwala, wasesifa esezama ukukhipha isisu.
6 Okunye okudanisayo yikuthi ezinye izinto ezingaqondanga abantwana abazifunda nxa besesikolo bazizwa ngababalisi. Abazali abanengi bayadana nxa bethola ukuthi lanxa abantwababo befundiswa ngezemacansini esikolo, kabacaciselwa ukuthi kumele baziphathe njani kanye lokuthi abangakwenza kungabalethela uhlupho kusasa. Omunye umama olomntwana oyinkazana eleminyaka engu-12 wathi: “Lapho esihlala khona kulabantu abasontayo labalandela amasiko kodwa uyathola esikolo abantwana bephiwa amakhondomu!” Yena lomkakhe bakhathazeka lapho umntanabo ebatshela ukuthi abanye abafana alingana labo babemcela ukuthi alale labo. Manje abazali bangabavikela njani abantwababo ezintweni lezi ezingabaxhwalisa?
7. Umzali angenzani ukuze abantwabakhe bangafundiswa izinto ezingaqondanga?
7 Kuhle yini ukufihlela abantwana konke okuphathelane lezemacansini? Hatshi. Okungcono yikuthi wena uzifundisele abantwabakho. (IZaga 5:1) Emazweni amanengi abazali balenhloni zokuxoxa labantwababo ngezemacansini. Omunye ubaba waseSierra Leone waze wathi: “Esintwini lokho akuqalwa.” Abanye abazali babona angathi ukufundisa abantwababo ngezemacansini kungenza bacine sebecabanga izinto ezingaqondanga, besebeganga. Kodwa uNkulunkulu yena uthini?
UNKULUNKULU UTHINI NGEZEMACANSINI?
8, 9. IBhayibhili lisitshelani ngezemacansini?
8 IBhayibhili likuveza mgceke ukuthi umzali akumelanga kumyangise ukuxoxa labantwabakhe ngezemacansini. Ko-Israyeli, abantu bakaNkulunkulu batshelwa ukuthi babuthane “labantwana” bekhona ukuze babalelwe uMthetho kaMosi. (UDutheronomi 31:10-12; UJoshuwa 8:35) UMthetho kawuzange ukhekheleze endabeni zemacansini. Wakhuluma ngokuya esikhathini, ngokuchitheka kobudoda, ngobufebe, ngokuphinga, ngezitabane, ngokulala lezihlobo langokulala lenyamazana. (ULevi 15:16, 19; 18:6, 22, 23; UDutheronomi 22:22) Akuthandabuzwa ukuthi isizwe sesikuzwile konke lokhu, kwasekumele abazali babachasisele abantwababo nxa sebefuna ukuzwisisa.
9 KuZaga isahluko 5, 6 lo-7 kulamavesi abazali abangawasebenzisa ukuze balimukise abantwababo ngezingozi zokungaziphathi. Aveza ukuthi kwezinye izikhathi umuntu angalingeka ukuthi afebe. (IZaga 5:3; 6:24, 25; 7:14-21) Kodwa asifundisa lokuthi lokho akuqondanga futhi yikuzokhela amalahle ekhanda. Alamacebo amahle angasiza abasakhulayo ukuthi bangaweli engozini. (IZaga 5:1-14, 21-23; 6:27-35; 7:22-27) Amavesi la aveza ukuthi abantu abafebayo bazilethela uhlupho, kodwa abaya emacansini sebetshadile bayasuthiseka. (IZaga 5:15-20) Abazali labo nxa befundisa abantwababo kumele babatshele ngezingozi ezikhona kanye lokuthi kuhle ngani ukulandela umthetho kaJehova.
10. Kuyini okutshengisa ukuthi ukufundisa abantwana ngezemacansini akusoze kwenze ukuthi bacine sebeganga?
10 Akusikho ukuthi nxa umzali angafundisa abantwabakhe ngezemacansini bazasuka bayeganga. Phela iBhayibhili lithi: “Ngolwazi abalungileyo bayaphepha.” (IZaga 11:9) Wena kawufuni yini ukuthi abantwabakho baphephe nxa sebeyengwa? Omunye ubaba wathi: “Kusukela abantwabethu besesebancane, sasingabafihleli lutho ngezemacansini. Lokhu kwakusenza ukuthi bangathatheki nxa sebesizwa osowabo bekhuluma ngazo. Bayabe bengaboni lutho olumangalisayo.”
11. Abantwana bangafundiswa njani ngezemacansini ngesikhathi bekhula?
11 Ezahlukweni zokuqala sibonile ukuthi abantwana kumele bafundiswe ngezemacansini besesebancane. Yikho-ke nxa ufundisa abantwabakho amabizo ezitho zomzimba, ungeqi ezensitha kungathi ziyayangisa. Bafundise amabizo azo aqondileyo. Akufanelanga uthi: “Angifuni kukubona udlala labafana,” kumbe uthi: “Ungaqali ukudlala lamankazana.” Kuyabe kungacaci ukuthi uzama ukuthini futhi umntwana ucina engasakwazi lokuthi enzeni. Kodwa wena lomkakho kumele libafundise ukuthi izitho zensitha ziqakathekile njalo akufanelanga zithintwe ngabanye loba kuphoxwane ngazo. Bafundise lokuthi akumelanga bazitshengise abanye. Nxa sebekhulakhulile, batshele ukuthi ubaba lomama bahlangana njani ukuze babe lomntwana. Kumele ubachasisele ukuthi kuzakwenzakalani kubo nxa sebethomba loba sebesiba ngamajaha. Isahluko 5 sebhuku leli satshengisa ukuthi ukubafundisa izinto lezi kungabavikela ukuthi bangahlukuluzwa kwezemacansini.—IZaga 2:10-14.
UMSEBENZI OKUMELE WENZIWE NGABAZALI
12. Abantwana bandise ukufundiswani okungayisilo qiniso?
12 Abazali kumele bahlale bencedisa abantwababo ukuze bangathatheki ngezinto abangazifunda esikolo, ngokwesibonelo ukuthi izinto ezikhona kazidalwanga, ukuthi kufanele bavikele ilizwe lakubo kanye lokuthi akulanto esingathi iliqiniso, kuya ngokuthi wena uthini. (1 KwabaseKhorinte 3:19; qathanisa loGenesisi 1:27; ULevi 26:1; UJohane 4:24; 17:17) Ababalisi abanengi baqina ngelokuthi umntwana kufanele afunde kakhulu ukuze aphumelele. Lanxa umuntu kumele azikhethele ukuthi uzafunda acine ngaphi, abanye ababalisi bathi ukufunda yikho kodwa okungamenza abe ngumuntu kuzwa.a—IHubo 146:3-6.
13. Abantwana bangavikelwa njani ukuze bangaphanjaniswa yizinto ezingayisizo abangazifunda esikolo?
13 Bazali, kufanele lizazi izinto abantwabenu abazifundiswa esikolo ukuze lenelise ukubabuyisela endleleni eqondileyo nxa sebefundiswe okungayisikho. Yikho-ke lilomsebenzi omkhulu okufanele liwenze nxa lingekhaya. Kumele libe lesifiso sokwazi ukuthi kwenzakalani esikolo. Xoxani labo nxa bevela esikolo, libabuze ukuthi bafundeni, ukuthi kuyini abakukholisayo kanye lokuthi yiziphi izifundo ezibakhathazayo. Bancediseni ukuthi benze umsebenzi wesikolo, likhangele amabhuku abo libone lokuthi benza njani emihlolisweni. Zamani ukubazi ababalisi babo, libabonge ngomsebenzi wabo onzima liphinde libatshele lokuthi bangathikazi ukulicela ukuthi libaphathise.
ABANGANE BOMNTANAKHO
14. Kungani kuqakathekile ukuthi abantwana abangamaKhristu bakhethe abangane abenza okuhle?
14 Kujayelekile ukuzwa umzali esithi kumntanakhe, “Hawu, wakufundiswa ngubani khonokho?” Uyabe esetshe amathe ngenxa yento eyangisayo umntanakhe ayabe eseyenzile kumbe eyikhulumile. Izikhathi ezinengi umntwana uyabe ekufundiswe ngumngane asanda kujayelana laye esikolo loba ongumakhelwana. Asiphuzi ukulandela okwenziwa ngabangane bethu kungelani lokuthi sibadala kumbe sibancane. UPhawuli waxwayisa wathi: “Lingedukiswa: ‘Abangane ababi bayasona isimilo esihle.’” (1 KwabaseKhorinte 15:33; IZaga 13:20) Abasakhulayo bona bahugeka lula nxa beyengwa ngosowabo. Bayabe bengazithembi futhi kwezinye izikhathi bangakubona kunzima kakhulu ukwenza into engeke ithokozise osowabo. Kuqakathekile-ke ukuthi bakhethe abangane abenza okuhle.
15. Abazali bangabasiza njani abantwababo ukuthi bakhethe kuhle abangane?
15 Abazali bayakwazi ukuthi umntwana kungamehlula ukukhetha kuhle abangane, yikho kumele ancediswe. Kodwa kayisikho ukuthi sekufanele bamkhethele. Bona kumele baqhubeke bemfundisa ukuthi angakhetha njani, bamncede lokuthi akwazi ukuthi abangane abahle ngabalesimilo esinjani. Okuqakatheke kakhulu yikuthi akhethe umngane othanda uJehova futhi olalela imithetho yakhe. (UMakho 12:28-30) Msizeni lokuthi azwanane labantu abathembekileyo, abalomusa, abaphanayo njalo abakhutheleyo. Ngesikhathi sokukhonza kwemuli, fundani ngabantu abaseBhayibhilini ababelobuntu obuhle ukuze ayedinga abangane abanjalo ebandleni. Lani khethani kuhle abangane ukwenzela ukuthi laye alilingisele.
16. Abazali bangenzani ukuze bahlale bekwazi ukuthi umntanabo ulabangane abanjani?
16 Uyabazi yini abangane bomntanakho? Kungaba kuhle ukuthi umcele ukuthi abuye labo ngekhaya ukuze ubabone. Ungambuza lokuthi abanye abantwana bathini ngabangane bakhe. Bathembekile yini kumbe bazigqokisa isikhumba semvu? Nxa bezitshaya abalungileyo bona begangile, bonisana lomntanakho lixoxe ngokuthi kungani abangane abanjalo bengalunganga. (IHubo 26:4, 5, 9-12) Nxa ungabona umntanakho eseqalisa ukukugilela imikhuba, esentshintsha indlela agqoka ngayo kumbe akhuluma ngayo, mhlawumbe uyabe eselomngane omtshelela eceleni. Ngakho-ke kuyabe sekumele lixoxe ngabangane bakhe.—Qathanisa loGenesisi 34:1, 2.
17, 18. Kuyini okunye okumele abazali bakwenze ukuze basize abantwababo?
17 Kodwa kakwenelanga ukufundisa umntanakho ukuthi akhethe abangane abalungileyo. Msize lokuthi abathole. Omunye ubaba wathi: “Sasisithi singayalisa indodana yethu ukwenza okuthile, sasizama ukuyidingela okunye engakukholisa. Esikolo bake bacela ukuthi izodlala eqenjini lebhola. Mina lomkami sahlala laye phansi saxoxa ngokuthi lokho kwakungeke kube kuhle ngenxa yabantu ayezacina esejayelana labo. Kodwa saphinda sathi kungcono sihambe ephakhi labanye abantwana abasebandleni siyedlala ibhola. Umntanethu wakholisa kakhulu.”
18 Yikho-ke bazali sizani umntanenu ukuthi athole abangane abalungileyo kanye lokuthi azilibazise ngezinto ezinhle ngesikhathi elabo. Loba kunjalo, abanye abazali kubathwalisa nzima ukuncedisa abantwababo ukukhetha ezokuzithokozisa.
LINGAZILIBAZISA NGANI?
19. IBhayibhili likuveza njani ukuthi akukubi ukuthi izimuli zizilibazise?
19 IBhayibhili litshengisa ukuthi kuhle ukuzithokozisa. Lithi ‘kulesikhathi sokuhleka, lesikhathi sokugida.’b (UmTshumayeli 3:4) Kudala ko-Israyeli abantu bakaNkulunkulu babezithanda izingoma lokugida. Babedlala imidlalo njalo belibhana. UJesu laye wake waya emtshadweni kanye ‘lasedilini elikhulu’ ayelenzelwe nguMathewu owayebizwa langokuthi nguLevi. (ULukha 5:29; UJohane 2:1, 2) UJesu wayekuthanda sibili ukuzithokozisa labanye. Akukubi ukuthi emzini wenu lani libe lezikhathi zokuhleka lezokuzilibazisa.
Abantwana bangakhula bemthanda uNkulunkulu nxa imuli ikhetha ukuzilibazisa ngezinto ezinhle njengokuzibalela ikwejisile
20. Abazali kufanele bananzeleleni nxa bedingela abantwababo ezokuzilibazisa?
20 UJehova ‘nguNkulunkulu othokozayo.’ (1 Thimothi 1:11, nwt) Yikho-ke kumele simkhonze sijabula, hatshi sihlulukelwe. (Qathanisa loDutheronomi 16:15.) Abantwana mvelo yabo bayakuthanda ukukholisa njalo balamadlabuzane, yikho kukuhle ukuthi bazilibazise futhi badlale. Nxa lingakhetha kuhle ezokuzilibazisa, lizakholisa liphinde lincede labantwabenu ukuthi bafunde okunengi njalo bakhule kuhle. Ngumlandu kababa ukudingela imuli izinto zokuziphilisa, okugoqela lezokuzilibazisa. Kodwa izinto lezi akufanelanga ziqakathekiswe ukwedlula konke okunye futhi kumele likhethe kuhle.
21. Yiziphi izinto ezingaxhwalisa abantwana esezigcwele kwezokuzilibazisa?
21 Siphila “ezinsukwini zokucina” ezinzima. IBhayibhili lavele latsho ukuthi kwakuzakuba labantu ‘abathanda injabulo kulokuthanda uNkulunkulu.’ (2 KuThimothi 3:1-5) Abanengi baphilela ukukholisa. Seziyithaphutshiye izinto esingazilibazisa ngazo okokuthi nxa singagijimisana lazo singacina singelaso isikhathi sokwenza okuqakatheke kakhulu. Kanti njalo sezigcwele ukungaziphathi, udlakela, abantu abasebenzisa izidakamizwa kanye lokunye okungaxhwalisa abantwana. (IZaga 3:31) Pho abantwana bangavikelwa njani?
22. Abazali bangabafundisa njani abantwana ukuthi bakhethe kuhle izinto zokulibazisa?
22 Abazali kufanele babafakele imithetho abantwababo, bangabayekeli besiba ngumhlambi kazelusile. Kodwa okuqakatheke kakhulu yikuthi babafundise ukunanzelela ukuthi yikuphi ukuzilibazisa okuyingozi kanye lokuthi kumele bazilibazise bacine ngaphi. Lokhu akulula njalo kuthatha isikhathi. Ngokwesibonelo, omunye ubaba olamadodana amabili wananzelela ukuthi endala yayisikuthanda ukulalela omunye umsakazo werediyo owawumutsha. Ngelinye ilanga wathi ehamba ngemota esiya emsebenzini wawuvula umsakazo lo wawulalela. Wayehamba esima ebhala phansi amazwi ezinye izingoma ayezizwa lapho. Ngemva kwalokho wahlala phansi labafana bakhe waxoxa labo ngayekuzwile. Wayebabuza imibuzo, eqala ngokuthi: “Libona njani?” Wayesiba lesineke abalalele bephendula. Wathi esebatshengise ukuthi iBhayibhili lithini, abantwabakhe bathi ngeke baphinde bawulalele umsakazo lowo.
23. Kuyini okunye okungenziwa ngabazali ukuze bavikele abantwababo ezintweni zokuzilibazisa eziyingozi?
23 Abazali abangamaKhristu kumele bakwazi ukuthi abantwababo balalela ziphi izingoma, ziphi izinhlelo kurediyo, ukuthi babukelani ku-TV, babalani kanye lokuthi badlala yiphi imidlalo yamavidiyo. Kufanele bakhangele imifanekiso ephandle kwebhuku loba ividiyo, balalele amazwi ezingoma, bakhangele lokuthi amaphephandaba athi ifilimu ethile iphetheni baphinde babukele nxa itshengiswa ku-TV ngamafitshane. Abanye babamba owangaphansi nxa bebona izinto abantwababo abazilibazisa ngazo. Abafuna ukuvikela abantwababo ukuthi bangaphanjaniswa yizinto zokuzilibazisa eziyingozi bangahlala labo phansi, baxoxe ngezingozi ezikhona besebenzisa iBhayibhili kanye lamabhuku esiwaphiwa yinhlanganiso yethu. Bangasebenzisa elesiZulu elithi Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo kanye lezihloko eziphuma ku-Nqabayokulinda le-Awake!c Abazali bajayele ukuvuna izithelo ezinhle nxa bangabeka imithetho ecacileyo, engaguquguqukiyo futhi ebalingeneyo abantwana.—UMathewu 5:37; KwabaseFiliphi 4:5.
24, 25. Kuyini okunye izimuli ezingazilibazisa ngakho?
24 Kulokunye abazali okumele bakwenze. Nxa bangayalisa umntanabo ukwenza okuthile okokuzilibazisa, kufanele bamdingele okunye angakukholisa ukuze angacini esesenza khonalokho okubi. AmaKhristu amanengi awakukhohlwa ukuthi ayekholisa njani nxa ezidlalela imidlalo loba evakatshile lezimuli zawo esiyabona izindawo ezitshiyeneyo kumbe izihlobo labangane. Abanye kuyabathokozisa ukuzikwejisela bebala njalo abanye bayakuthanda ukuxoxelana izindaba ezihlekisayo. Kulabanye abajayele ukubaza loba ukuluka izinto abazithandayo lokutshaya amakatali loba ezinye izingoma. Abanye bayadweba loba bafunde ngezinto ezadalwa nguNkulunkulu. Nxa abantwana befundiswa ukuzilibazisa ngezinto lezi kanye lezinye nje, bangenelisa ukutshiyana lezingalunganga. Bayakufunda lokuthi ukuzilibazisa akusikho kuzikwejisela ugoqe izandla. Ukwenza okuthile kumnandi kulokuzilibazisa uhlezi nje.
25 Ukubuthana labanye lakho kumnandi. Izikhathi ezinengi abantwana bayathokoza nxa belabanye. Okufunekayo yikuthi bangatshiywa bebodwa lokuthi kungabi labantu abanengi okwedlulisileyo futhi bangazilibazisi okwesikhathi eside kakhulu. Nxa abantu ebandleni bezithokozisa bendawonye, bacina sebethandana kakhulu.—Qathanisa loLukha 14:13, 14; UJuda 12.
IMULI YAKHO INGAWUNQOBA UMHLABA
26. Kuyini okuqakatheke kakhulu okungaphathisa abazali ukuthi bavikele abantwababo ezintweni ezingabaxhwalisa?
26 Kufanele usebenze gadalala ukuze uvikele abantwabakho ngoba phela bangaphanjaniswa yizinto zomhlaba eziyingozi. Pho kuyini okuqakatheke kakhulu okungakuphathisa? Luthando. Nxa lithandana emulini, abantwabakho bazakhululeka ukuxoxa lawe njalo lokhu kuzabavikela ukuze bangaphambuki. Kodwa okuqakatheke kulalokhu yikuthi lithande uJehova. Nxa lonke emulini limthanda, kukalutshwana ukuthi abantwana bathatheke ngezinto ezingabaxhwalisa. Bazakhula bezonda loba yini engamthokozisiyo uNkulunkulu. Kanti njalo nxa abazali bethanda uJehova ngenhliziyo yonke, bazazama ukumlingisela babe lothando futhi babe ngabazwisisayo labakhetha kuhle. (Kwabase-Efesu 5:1; UJakhobe 3:17) Phela nxa abazali bengakwenzanga lokhu, abantwana bangacina bebona angani bafakelwa imithethothetho engapheliyo eyenza bengakholisi njalo bangacina beyekela ukukhonza bangakhula. Kodwa nxa bekwenza, abantwababo bazakuthanda ukukhonza uNkulunkulu njalo bazabona ukuthi kumnandi ukwedlula loba yini.
27. Imuli yakho ingawunqoba njani umhlaba?
27 UJehova uyathokoza nxa izimuli zimkhonza zithokoza ngapha zizama ngamandla onke ukuhlala ‘zingelasici’ futhi ‘zingelacala’ kungelani lokuthi ziphila emhlabeni lo oxhwalileyo. (2 UPhetro 3:14; IZaga 27:11) Ziyabe zilingisela uJesu Khristu ongazange avume ukungcoliswa ngumhlaba kaSathane. Esezakufa wathi: “Sengiwunqobile umhlaba.” (UJohane 16:33) Kungaba kuhle ukuthi leyakho imuli iwunqobe umhlaba futhi iphile kuze kube nini lanini.
a Ukuze uthole okunengi mayelana lemfundo ephezulu, khangela ikhasi 4-7 ebhukwaneni lesiZulu elithi OFakazi BakaJehova Nemfundo. Lidindwa ngoFakazi bakaJehova.
b Ibala lesiHebheru elihunyutshwe ngokuthi “sokuhleka” lingaphinda lihunyutshwe langokuthi “sokudlala,” “sokuzikholisela,” “sokujabula” kumbe “sokuzithokozisa.”
c Amabhuku la adindwa ngoFakazi BakaJehova.