ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • w13 11/1 kk. 22-26
  • Lalelani Abelusi BakaJehova

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Lalelani Abelusi BakaJehova
  • INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2013
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • UMALUSI OLUNGILEYO USINIKA ABELUSI ABANGAPHANSI KWAKHE
  • UMALUSI OLUNGILEYO UPHA IZIMVU UKUDLA NJALO AZIVIKELE
  • KUMELE SIKUBONE NJANI UKUPHAMBANISA KWABELUSI ABANGAPHANSI KUKAJEHOVA?
  • ‘UMHLAMBI OWODWA LOMALUSI OYEDWA’
  • Madoda Angabelusi Lingiselani aBelusi Abakhulu
    INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2013
  • “Mina Ngokwami Ngizadinga Izimvu Zami”
    INqabayokulinda Ebika Ngombuso KaJehova (Efundwayo) (2020)
INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2013
w13 11/1 kk. 22-26

Lalelani Abelusi BakaJehova

“Lalelani abakhokheli benu lithobele amandla abo. Bayalilinda.”​—HEB. 13:17.

UNGAPHENDULA NJANI?

  • Abadala bebandla bazelusa njani izimvu zikaNkulunkulu?

  • Kungani kumele izimvu zilalele abelusi abangaphansi kukaJehova?

  • Kungani kumele silalele iseluleko sabelusi abangaphansi kukaJehova esivela eMibhalweni lanxa bephambanisa?

1, 2. Kungani kuqakathekile ukuthi uJehova uziqathanisa lomalusi?

UJEHOVA uzifanisa lomalusi. (Hez. 34:11-14) Lokhu kuqakathekile ngoba kusinceda ukuthi sizwisise ukuthi uJehova unjani. Umalusi olothando ulomlandu wokubona ukuthi umhlambi wezimvu azinakekelayo uvikelekile, njalo uthola konke okudingekayo. Uyazikhokhela ezisa emadlelweni lasemithonjeni yamanzi (Hubo. 23:1, 2); uyazilinda emini lebusuku (Luk. 2:8); uyazivikela ekuhlaselweni yizilo (1 Sam. 17:34, 35); uphatha ezisanda kuzalwa (Isaya. 40:11); udinga ezilahlekileyo njalo azinakekele kuhle ezilimeleyo.​—Hez. 34:16.

2 Kwakulula ukuthi abantu bakaJehova basendulo bakuzwisise ukuqakatheka kokufanisa uJehova uNkulunkulu lomalusi olothando ngenxa yokuthi babelima njalo befuyile kakhulu. Babekwazi ukuthi izimvu zifuna ukunakekelwa lokuhlala zikhangelwe ukuze ziphile kuhle. Lamuhla abantu bayakufuna labo ukunakekelwa ngendlela enjalo ekukhonzeni. (Mak. 6:34) Nxa kuyikuthi kabanakekelwa njalo kabakhokhelwa kuhle ekukhonzeni ngeke baphumelele. Basuka bawele lula ekuziphatheni okubi njalo bayabe bengavikelekanga njengoba nje ‘izimvu ezingelamalusi’ zihlakazeka. (1 AmaKho. 22:17) Kodwa ngenxa yothando, uJehova unika abantu bakhe izinswelo zabo.

3. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?

3 Ukufanisa uJehova lomalusi kuqakathekile lalamuhla. UJehova ulokhu esabanakekela abantu bakhe abanjengezimvu. Asikhangeleni ukuthi lamuhla uziqondisa njani izimvu zakhe lokuthi uzisekela njani ngezikuswelayo. Sibone lokuthi izimvu kumele zikwamukele njani lokho uJehova azenzela khona ngothando.

UMALUSI OLUNGILEYO USINIKA ABELUSI ABANGAPHANSI KWAKHE

4. UJesu uzinakekela njani izimvu zikaJehova?

4 UJehova ubeke uJesu ukuthi abe yiNhloko yebandla lobuKhristu. (Efe. 1:22, 23) UJesu, ‘umalusi olungileyo’ utshengisa izimpawu zobuntu bukaYise, izinjongo lezinto ezifunwa nguYise. Yikho waze ‘wanikela ukuphila kwakhe ezimvini kumbe ngenxa yezimvu zakhe.’ (Joh. 10:11, 15) Umhlatshelo wenhlawulo kaKhristu uyisibusiso esikhulu ebantwini. (Mat. 20:28) Lokhu kuliqiniso ngoba injongo kaJehova yikuthi ‘loba ngubani okholwa kuye [uJesu] angabhubhi kodwa abe lokuphila okungapheliyo.’​—Joh. 3:16.

5, 6. (a) UJesu ubeke bani ukuthi anakekele izimvu zakhe, njalo izimvu kumele zenzeni ukuze zincedwe luhlelo lolu? (b) Yisiphi isizathu esikhulu kulazo zonke esenza silalele abadala abasebandleni?

5 Izimvu ziyamlalela yini uMalusi oLungileyo, uJesu Khristu? UJesu wathi: “Ezami izimvu ziyalilalela ilizwi lami; ngiyazazi lazo ziyangilandela.” (Joh. 10:27) Ukulalela ilizwi loMalusi oLungileyo kutsho ukulandela imilayezo yakhe kukho konke. Lokhu kugoqela ukulalela abelusi abakhethwe nguye abangaphansi kwakhe. UJesu wathi abaphostoli labalandeli bakhe kwakumele baqhubeke ngomsebenzi ayewuqalisile. Kwakuzamele ‘bafundise’ njalo ‘baphe izimvu zikaJesu ukudla.’ (Mat. 28:20; bala uJohane 21:15-17.) Ukusabalala kwezindaba ezinhle kanye lokwanda kwabafundi kwenza uJesu wahlela ukuthi amaKhristu avuthiweyo ekukhonzeni eluse amabandla.​—Efe. 4:11, 12.

6 Lapho ekhuluma lababonisi bekhulu lokuqala ebandleni lase-Efesu, umphostoli uPhawuli wathi umoya ongcwele wawubabeke ukuthi babe ngababonisi ukuze ‘beluse ibandla likaNkulunkulu.’ (ImiSeb. 20:28) Lamuhla ababonisi abangamaKhristu babekwa ngendlela enjalo esekelwe ezimisweni eziseMibhalweni eyaphefumulelwa kusetshenziswa umoya ongcwele. Yikho-ke ukulalela ababonisi abangamaKhristu kutshengisa ukuthi sihlonipha aBelusi ababili abakhulu kulabo bonke, uJehova loJesu. (Luk. 10:16) Lesi kumele kube yiso sibili isizathu esikhulu kulazo zonke esenza silalele abadala. Kodwa kulezinye izizatho ezitshengisa ukuthi yikuhlakanipha ukubalalela.

7. Abadala bakunceda njani ukuthi uhlale ulobuhlobo obuhle loJehova?

7 Nxa abadala beqondisa abakhonza labo basebenzisa iMibhalo ngokwayo kumbe izimiso zeMibhalo ukuze babakhuthaze njalo babacebise. Nxa benika isiqondiso bayabe bengahlosanga ukufakela abazalwane imithetho yokuthi kumele baphile njani. (2 Khor. 1:24) Kodwa inhloso yabo yikunika amaKhristu abakhonza lawo iziqondiso eziseMibhalweni lokubancedisa ukuthi benze izinqumo ezinhle lokuthi bakhuthaze ukuthi kube lokuhleleka lokuthula ebandleni. (1 Khor. 14:33, 40) Abadala ‘bayasilinda,’ okutsho ukuthi bazimisele ukuncedisa ilunga linye ngalinye elisebandleni ukuthi lihlale lilobuhlobo obuhle loJehova. Yikho-ke, bayaphangisa ukunceda nxa bangabona ukuthi umfowethu kumbe udadewethu ‘sezahilelwa yisono’ kumbe sesimhilele kudala. (Gal. 6:1, 2; Jud. 22) Akuthandabuzwa ukuthi lezi yizizatho ezinhle ezenza ‘silalele abasikhokhelayo.’​—Bala uHebheru 13:17.

8. Abadala bawuvikela njani umhlambi kaNkulunkulu?

8 Umphostoli uPhawuli, umalusi owayethanda uNkulunkulu wabhalela abazalwane baseKholose wathi: “Qaphelani kungabi khona olithumbayo ngenhlakanipho eyize lekhohlisayo, eyeyame emdabukweni wabantu lakuzimiso zemvelo yakulo umhlaba kungesikho kuKhristu.” (Kol. 2:8) Isixwayiso lesi sisitshengisa esinye isizathu esenza silalele iseluleko esisiphiwa ngabadala esivela eMibhalweni. Bavikela umhlambi ngokunceda abazalwane babo ukuthi baqaphele loba ngubani ongazama ukwenza ukuthi ukholo lwabo lube buthakathaka. Umphostoli uPhetro waxwayisa ukuthi kwakuzakuba ‘labaphrofethi bamanga labafundisi bamanga’ ababezazama ‘ukuxhwalisa abangaqinanga’ ukuthi benze okubi. (2 Phet. 2:1, 14) Lamuhla abadala kumele banike izixwayiso ezinjengalezo nxa kulesizathu. Bona njengamaKhristu avuthiweyo ekukhonzeni sebahlangana lokunengi empilweni. Kanti njalo bengakabekwa, babetshengise ukuthi basebeyizwisisa ngendlela ecacileyo iMibhalo lokuthi basebesenelisa ukufundisa imfundiso eqotho. (1 Tim. 3:2; Tit. 1:9) Ukuvuthwa kwabo ekukhonzeni, ukwahlulela kuhle kanye lokuhlakanipha okusekelwe eBhayibhilini kubanceda ukuthi banike umhlambi isiqondiso esilusizo.

UMALUSI OLUNGILEYO UPHA IZIMVU UKUDLA NJALO AZIVIKELE

9. Lamuhla uJesu uliqondisa njani ibandla lobuKhristu, njalo ulipha njani ukudla?

9 UJehova usebenzisa inhlanganiso yakhe ukuze anike abazalwane bomhlaba wonke ulwazi olunengi olumayelana laye. Izeluleko eziseMibhalweni ezinengi zitholakala emabhukwini ethu. Kanti njalo kwezinye izikhathi inhlanganiso inika abadala bebandla imilayezo, ngezincwadi kumbe ngemilayezo evela kubabonisi abahambelayo. Zonke lezi zindlela ezenza izimvu zithole imilayezo ecacileyo.

10. Abelusi bakaNkulunkulu balawuphi umlandu mayelana lalabo asebelahlekile emhlambini?

10 Singathi ekukhonzeni kwethu, ababonisi balomlandu wokuvikela, wokwelapha lowokunakekela impilakahle yamalunga ebandla ikakhulu lawo ayabe esezilimazile kumbe esegula ekukhonzeni. (Bala uJakhobe 5:14, 15.) Abanye bangabe sebelahlekile emhlambini njalo bengasenzi imisebenzi yobuKhristu. Nxa kunjalo, akuthandabuzwa ukuthi umdala okhathalelayo uzakwenza okusemandleni akhe ukuze adinge imvu elahlekileyo njalo ayikhuthaze ukuthi iphenduke emhlambini, okutsho ukuthi ebandleni. UJesu wathi: “UYihlo ezulwini kafisi ukuthi lamunye walaba abancinyane alahleke.”​—Mat. 18:12-14.

KUMELE SIKUBONE NJANI UKUPHAMBANISA KWABELUSI ABANGAPHANSI KUKAJEHOVA?

11. Kungani kungabanzima kwabanye ukulalela abadala abakhokhelayo?

11 UJehova loJesu ngaBelusi abapheleleyo, abangelasono. Abelusi basemhlabeni abangaphansi kwabo abanikwe umlandu wokukhokhela ibandla ngabantu abalesono. Lokhu kungenza kube nzima kwabanye ukulalela abadala. Abanye bangazitshela ukuthi: ‘Ngabantu abalesono njengathi. Kungani kumele sisilalele iseluleko sabo?’ Kuliqiniso sibili ukuthi abadala balesono. Kodwa akumelanga sikhangele kakhulu ubuthakathaka abalabo kanye lokuphambanisa kwabo.

12, 13. (a) Kuyini esingakutsho ngokuphambanisa kwalabo uJehova ayebanike umsebenzi wokukhokhela? (b) Amaphutha amadoda ayekhokhela abhalelwani eBhayibhilini?

12 IMibhalo ayiwafihli amaphutha alabo uJehova ayebasebenzisa endulo ukuthi bakhokhele abantu bakhe. Ngokwesibonelo, uDavida wagcotshwa ukuthi abe yinkosi njalo akhokhele ko-Israyeli. Kodwa wawela esilingweni wasesiba lecala lokufeba kanye lokubulala. (2 Sam. 12:7-9) Omunye kwakungumphostoli uPhetro. Lanxa wayephiwe umsebenzi omkhulu ebandleni lobuKhristu ngekhulu lokuqala, wenza amaphutha amakhulu. (Mat. 16:18, 19; Joh. 13:38; 18:27; Gal. 2:11-14) Kusukela ku-Adamu lo-Eva, uJesu nguye kuphela umuntu owake waphila emhlabeni engelasono.

13 UJehova wayekwenzelani ukuthi abalobi beBhayibhili babhale ngamaphutha amadoda ayewasebenzisa? Esinye isizathu yikuthi wayefuna kukhanye ukuthi uyabasebenzisa abantu abalesono ukuthi akhokhele abantu bakhe. Wayevele ekwenza kusukela endulo. Yikho-ke, ukuphambanisa kwalabo abasikhokhelayo lamuhla akumelanga kwenze ukuthi sikhonone ngabo kumbe siwukhangelele phansi umsebenzi wabo. UJehova ufuna sibahloniphe njalo sibalalele.​—Bala u-Eksodusi 16:2, 8.

14, 15. Indlela uJehova ayekhuluma ngayo labantu bakhe endulo ingasifundisani?

14 Lamuhla kuqakatheke kakhulu ukuthi silalele abasikhokhelayo. Cabanga ukuthi endulo uJehova wayekhuluma njani labantu bakhe nxa besebunzimeni. Lapho abako-Israyeli besuka eGibhithe yasendulo, uNkulunkulu wasebenzisa uMosi lo-Aroni ukuze abanike imilayezo. Sekufike uhlupho lokubulawa kwamazibulo, abako-Israyeli kwakumele balalele imilayezo yokuthi benze idili eliqakathekileyo njalo bagcobe igazi lemvu eyayihlatshiwe, emaceleni laphezu kwemigubazi yezindlu zabo ukuze basinde. Umlayezo lo abawuphiwanga yilizwi elalizwakala livela ezulwini. Kodwa kwakumele balalele amadoda amadala ako-Israyeli, ayiwo ayethola imilayezo ecacileyo kuMosi. (Eks. 12:1-7, 21-23, 29) Ezikhathini lezo, uMosi lamadoda amadala yibo ababesipha abantu imilayezo evela kuJehova. Lanamuhla yiwo kanye umsebenzi oqakathekileyo owenziwa ngabadala abangamaKhristu.

15 Engxenye lawe ungacabanga ngezikhathi ezinengi embalini eseBhayibhilini lapho uJehova anika imilayezo eyasindisa impilo, esebenzisa abantu kumbe izingilosi. Ezikhathini zonke lezi, uNkulunkulu wabona kuqondile ukuthi aphathise abantu umsebenzi wokukhokhela. Izithunywa zazimkhulumela njalo zitshela abantu okwakumele bakwenze ukuze baphunyuke engozini. Ubona angani uJehova ngeke enze okufananayo yini nge-Amagedoni? Yikho-ke, lamuhla bonke abadala abaphiwe umsebenzi wokumela uJehova lenhlanganiso yakhe kumele baqaphelisise ukuthi bangawasebenzisi kubi amandla abawaphiwayo.

‘UMHLAMBI OWODWA LOMALUSI OYEDWA’

16. Yiliphi “ilizwi” okumele silalele?

16 Abantu bakaJehova babumba ‘umhlambi owodwa’ ongaphansi ‘kukamalusi oyedwa,’ uJesu Khristu. (Joh. 10:16) UJesu wathi wayezakuba labalandeli bakhe “kokuphela, kuze kube sekucineni kwesikhathi.” (Mat. 28:20) Yena njengoba eyiNkosi ezulwini, konke okwenzakalayo kusezandleni zakhe kuze kufike isikhathi lapho azakwahlulela khona umhlaba kaSathane. Nxa sifuna ukuhlala simanyene njalo sivikelekile emhlambini kaNkulunkulu kumele silalele ‘ilizwi elingemuva kwethu’ elisitshela indlela okumele sihambe ngayo. “Ilizwi” leli ligoqela lokho okutshiwo ngumoya kaNkulunkulu ongcwele njengoba kubhalwe eBhayibhilini, kanye lalokho okutshiwo nguJehova loJesu besebenzisa labo abababeke ukuthi babe ngabelusi abangaphansi kwabo.​—Bala u-Isaya 30:21 loSambulo 3:22.

17, 18. (a) Yisiphi isilo esihlasela umhlambi, kodwa thina singaqiniseka ngani? (b) Esihlokweni esilandelayo sizaxoxa ngani?

17 IBhayibhili lithi uSathane uhamba “njengesilwane esibhongayo sidinga esingamudla.” (1 Phet. 5:8) Njengesilo seganga esilambileyo, ucathamela umhlambi emelele ithuba lokuthi abambe labo abalibeleyo kumbe abalahlekayo. Lesi ngesinye isizathu sokuthi sihlale siseduze kakhulu ‘kukamalusi lombonisi wemiphefumulo yethu’ kanye lomhlambi wonke. (1 Phet. 2:25) ISambulo 7:17 nxa sikhuluma ngabazasinda ekuhluphekeni okukhulu, sithi: ‘IWundlu [uJesu] lizakuba ngumalusi wabo; lizabaholela emithonjeni yamanzi okuphila. UNkulunkulu uzazesula zonke izinyembezi emehlweni abo.’ Kuliqiniso ukuthi akula esinye isithembiso esingcono ukwedlula lesi!

18 Njengoba sesikhulume ngomsebenzi omkhulu owenziwa ngabelusi abangaphansi kukaJehova okutsho abadala abangamaKhristu, sesingabuza-ke ukuthi, Abadala laba ababekiweyo bangenzani ukuze babe leqiniso lokuthi baziphatha kuhle izimvu zikaJesu? Impendulo kuzaxoxwa ngayo esihlokweni esilandelayo.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza