ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • w18 February kk. 13-17
  • Zonke Izinto Ziyenzeka KuJehova

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Zonke Izinto Ziyenzeka KuJehova
  • INqabayokulinda Ebika Ngombuso KaJehova (Efundwayo)—2018
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • UKUSEBENZA NZIMA LIPHUMA LIZE LIYETSHONA
  • INDLELA IQINISO ELAFIKA NGAYO EKYRGYZSTAN
  • IQINISO LIFIKA EDOLOBHENI LAKITHI
  • UMKAMI WAMUKELA IQINISO
  • UKUNGENA IMIHLANGANO LOKUBHABHATHIZWA
  • ITHUBA LOKUNGEZELELA INKONZO YETHU
  • UKUNAKEKELA IMULI LOKUTSHUMAYELA
  • UNTSHINTSHO OLUMANGALISAYO
  • Okumunyethweyo
    Vukani!—2016
INqabayokulinda Ebika Ngombuso KaJehova (Efundwayo)—2018
w18 February kk. 13-17
UBeishenbai Berdibaev

INDABA YOKUPHILA

Zonke Izinto Ziyenzeka KuJehova

Ilandiswa ngu-Beishenbai Berdibaev

“ABAFILEYO bazavuswa futhi ukufa akusoze kuphinde kube khona.” Umkami uMairambubu wezwa amazwi la esebhasini futhi amtshiya elemibuzo eminengi. Abantu bathi besehla ebhasini umkami walandela umama ayemuzwe ekhuluma ngokuvuswa kwabafileyo. Umama lo kwakuthiwa ngu-Apun Mambetsadykova futhi wayenguFakazi kaJehova. Ngalezonsuku ukubonakala ukhuluma laboFakazi kwakungakuthela emanyaleni kodwa izinto esazifundiswa ngu-Apun zantshintsha impilo zethu.

UKUSEBENZA NZIMA LIPHUMA LIZE LIYETSHONA

Ngazalwa ngo-1937 epulazini elikhulu elaliseduze ledolobho leTokmok eKyrgyzstan. Imuli yangakithi idabuka elizweni leli njalo sikhuluma ulimi lwakhona okuthiwa yisiKyrgyz. Abazali bami babesebenza epulazini liphuma lize liyetshona. Izisebenzi zemapulazini zaziphiwa ukudla kuphela njalo zazihola imali kanye ngomnyaka. Mina lodadewethu sakhula nzima. Ngafunda iminyaka emihlanu kuphela esikolo ngemva kwalokhu ngaqalisa ukusebenza epulazini.

Imephu yeKyrgyzstan
Izintaba eziseTeskey Ala-Too

Izintaba eziseTeskey Ala-Too

Esabelweni sakithi ubuyanga babubhahile futhi imisebenzi eyayikhona yayinzima kakhulu. Ngisakhula ngangingazihluphi kangako ngekusasa lokuthi siphilelani. Ngangingakucabangi ukuthi ukwazi iqiniso ngoJehova uNkulunkulu kungantshintsha indlela engiphila ngayo. Indlela iqiniso elafika ngayo eKyrgyzstan iyamangalisa. Ake ngilixoxele ukuthi lafika njani esabelweni sakithi esisenyakatho yeKyrgyzstan.

INDLELA IQINISO ELAFIKA NGAYO EKYRGYZSTAN

Izindaba ezinhle zafika elizweni leli ngo-1956. Kodwa kwakunzima ukuthi abantu balamukele iqiniso ngoba babenamathele kwezombusazwe. Ngalesosikhathi iKyrgyzstan yayingaphansi kombuso weSoviet Union. OFakazi ababehlala emazweni angaphansi kombuso lo babezimisele ukungangeni kwezombusazwe. (Joh. 18:36) Ngakho uhulumende weSoviet Union wayesebabona njengezitha. Kodwa-ke akulalutho olungavimba ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lithinte inhliziyo zabantu abafuna ukwazi iqiniso. Esengikufundile empilweni yikuthi kuJehova “zonke izinto ziyenzakala.”​—Mak. 10:27.

U-Emil Yantzen

U-Emil Yantzen

Ukuhlukuluzwa kwaboFakazi bakaJehova kwenza ukuthi iqiniso lifike eKyrgyzstan. Ngalesosikhathi iSiberia yayingaphansi kombuso weSoviet Union futhi bonke abantu okwakuthiwa bahlamukela uhulumende babehanjiswa endaweni le. Ngakho abanye oFakazi bathi bekhululwa eSiberia babuya bazohlala eKyrgyzstan futhi yibo abafika leqiniso. Omunye wabo ngu-Emil Yantzen owazalelwa eKyrgyzstan ngo-1919. Umzalwane lo wafunda iqiniso ngesikhathi esenkambeni yezibotshwa. Wathi ephuma ejele ngo-1956 wayesenguFakazi kaJehova futhi wafika wahlala eSokuluk eduzane lalapho engangihlala khona. Indawo le yiyo eyaqala ukuba lebandla eKyrgyzstan ngo-1958.

UVictor Vinter

UVictor Vinter

Ngemva komnyaka u-Emil efikile kwabuya uVictor Vinter eSokuluk. Umzalwane lo wathwala nzima kakhulu ngenxa yokuba nguFakazi. Wabotshwa kabili futhi wagwetshelwa ukuhlala ejele okweminyaka emithathu. Ngemva kwalokho waphinda wavalelwa ejele okweminyaka elitshumi. Kodwa akuphelelanga lapho, umzalwane lo waphinda wayavalelwa enkambeni yezibotshwa okweminye iminyaka emihlanu. Lanxa oFakazi babethwaliswe nzima iqiniso laqhubeka limemetheka.

IQINISO LIFIKA EDOLOBHENI LAKITHI

Eduard Varter

Eduard Varter

Ngo-1963 kwakulaboFakazi abangu-160 eKyrgyzstan futhi abanengi bakhona babedabuka eGermany, e-Ukraine laseRussia. Omunye wabo ngu-Eduard Varter owabhabhathizwa ngo-1924 eGermany. Ngabo-1940 umzalwane lo wabotshwa nguhulumende wamaNazi wahanjiswa enkambeni yezibotshwa. Ngemva kweminyaka ethile waphinda wabotshwa nguhulumende weSoviet Union wasehanjiswa kwelinye ilizwe. Ngo-1961 umzalwane lo wathuthela eKant idolobho eliseduze lalapho engangihlala khona.

U-Elizabeth Fot lo-Aksamai Sultanalieva

U-Elizabeth Fot lo-Aksamai Sultanalieva

Omunye owayenguFakazi othembekileyo edolobheni leKant ngudade Elizabeth Fot. Udade lo wayeyingcitshi emsebenzini wokuthunga. Ngakho abantu abanengi babethungisa kuye izigqoko. Omunye owayejayele ukuthungisa impahla kudade lo ngowesifazane okuthiwa ngu-Aksamai Sultanalieva owayethethwe yisikhulu esasisebenza enkantolo. Ngelinye ilanga u-Aksamai wathi ethungisa izigqoko zakhe wabuza u-Elizabeth imibuzo eminengi mayelana lokuthi siphilelani lokuthi bangaphi abafileyo. U-Elizabeth wayiphendula yonke imibuzo ayelayo. Ngokuya kwesikhathi u-Aksamai waba nguFakazi kaJehova okhutheleyo.

UNikolai Chimpoesh

UNikolai Chimpoesh

Ngalesosikhathi umfowethu uNikolai Chimpoesh owayedabuka eMoldova wakhethwa ukuthi abe ngumhambeli futhi wenza umsebenzi lo okweminyaka engu-30. Kanti njalo umfowethu lo wayehlela lomsebenzi wokudinda amabhuku ethu lokuwathumela emabandleni. Lokhu kwabangela ukuthi izikhulu zikahulumende zihlale zimkhangele ngelokhozi. Ngelinye ilanga umfowethu u-Eduard Varter watshela uNikolai wathi: “Nxa izikhulu zikahulumende zingakubuza imibuzo ungatshoni ukhekheleza, zitshele ukuthi amabhuku ethu avela emawofisini amakhulu aseBrooklyn. Nxa kulipholisa khuluma lalo ulikhangele emehlweni. Ungesabi lutho.”​—Mat. 10:19.

Ngemva kwesikhathi esithile ezwe amazwi la, uNikolai wabizwa enkambeni enkulu yamapholisa eyayisedolobheni leKant. Uthi: “Ipholisa langibuza ukuthi siwathatha ngaphi amabhuku ethu. Ngalitshela ukuthi avela eBrooklyn. Alisazange lingibuze okunengi kodwa langiyekela ngazihambela futhi kangizange ngiphinde ngibizwe enkambeni.” OFakazi ababelesibindi njengomzalwane lo baqhubeka betshumayela njalo yibo abenza ukuthi iqiniso lifike lasesabelweni sakithi esisenyakatho yeKyrgyzstan. Umkami uMairambubu nguye owaqala ukuzwa izindaba ezinhle ngo-1981.

UMKAMI WAMUKELA IQINISO

Umkami udabuka esabelweni seKyrgyzstan esibizwa ngokuthi yiNaryn. Mina laye sabonana ngo-August 1974 ngesikhathi evakatshele udadewethu. Ngahle ngamthanda ngimbona futhi satshada mhlalokho.

U-Apun Mambetsadykova

U-Apun Mambetsadykova

NgoJanuary 1981 umkami wathi esebhasini wezwa omama ababili bexoxa ngendaba engike ngakhuluma ngayo ekuqaliseni. Waba lemibuzo eminengi ngalokho akuzwayo, ngakho wathi esehla walanda owesifazane ayemuzwe ekhuluma wacela ikheli yakhe. Owesifazane lo wamtshela ukuthi ungu-Apun kodwa kazange amnike ikheli yakhe ngoba langalesosikhathi oFakazi bakaJehova babengavunyelwa elizweni. U-Apun wathatha ikheli yethu. Mhlalokho umkami wafika ngekhaya ethabe efile!

Wafika wathi kimi: “Lamuhla ngizwe izindaba ezinhle. Kulomama ongitshele ukuthi sekuseduze ukuthi abantu baphile phakade. Uthe lezinyamazana zeganga zizabe sezihlala labantu.” Kimi kwakungani lokhu yinganekwane, yikho ngaphendula umkami ngathi: “Kasimlinde sizwe ukuthi uzasitshelani nxa angabuya.”

U-Apun wasivakatshela ngemva kwezinyanga ezintathu. Ngemva kwalokho wayesejayele ukubuya labanye oFakazi ababengamaKyrgyz njengathi. OFakazi laba basitshela iqiniso esasingalazi mayelana loJehova lokuthi wabadalelani abantu. Sasifunda ibhuku elithi From Paradise Lost to Paradise Regained.a Kwakulekhophi eyodwa kuphela yebhuku leli ngesiTokmok, ngakho salicela sakopa konke okwakuphakathi kwalo ukuze lathi sibe leyethu ikhophi.

Into yokuqala esayifundayo yisiphrofetho esikuGenesisi 3:15. Safunda ukuthi isiphrofetho lesi sizagcwaliswa nguJesu iNkosi enguMesiya. Sakubona ukuthi lezi zindaba ezinhle okumele abanye bazizwe lokuthi kwakufanele sisukume siyebatshela. (Mat. 24:14) Ngakho saqalisa ukuntshintsha indlela esasiphila ngayo.

UKUNGENA IMIHLANGANO LOKUBHABHATHIZWA

Omunye umzalwane owayehlala eTokmok wasinxusa emtshadweni. Kulowomtshado mina lomkami sananzelela ukuthi oFakazi baziphatha kuhle kakhulu. Kwakungelatshwala futhi konke okwakusenziwa kwakuhlelekile. Kwakutshiyene leminye imitshado esasike saya kuyo ngoba abantu babedakwa beziphatha kubi futhi bekhuluma inhlamba.

Sasingena lemihlangano yebandla eTokmok futhi sasiyingenela egangeni nxa umkhathi uvuma. Kwakusiba lomzalwane owayekhangela amapholisa ngoba abafowethu labodadewethu babekwazi ukuthi ayengabathwalisa nzima nxa angabathola. Ngesikhathi somqando sasingenela imihlangano emzini ethile. Ngezinye izikhathi amapholisa ayefika kulowomuzi asibuze ukuthi senzani. Mina lomkami sabhabhathizwa ngoJuly 1982 emfuleni okuthiwa nguChüy kodwa kwakumele sikwenze sicatshile lokhu ngoba umsebenzi wethu wawungavunyelwa. (Mat. 10:16) Yikho abafowethu labodadewethu bafika ngezikhathi ezitshiyeneyo babuthana ezihlahleni ezaziseduze komfula. Sahlabela ingoma eyodwa sasesilalela inkulumo yobhabhathizo.

ITHUBA LOKUNGEZELELA INKONZO YETHU

Ngo-1987 omunye umzalwane wangicela ukuthi ngiyefunda lendoda ethile eyayihlala edolobheni leBalykchy. Ukusuka ngakithi usiya endaweni leyo kwakuthatha amahora amane ngesitimela. Sahamba kanengi endaweni le futhi sathola abanye abantu ababefuna ukwazi iqiniso. Kwasicacela ukuthi lelo kwakulithuba elihle lokuthi senze okunengi enkonzweni.

Ngangijayele ukuhamba lomkami eBalykchy, izikhathi ezinengi sasihlala impelaviki yonke ukuze sitshumayele njalo singene imihlangano. Abantu ababefuna amabhuku ethu babebanengi kakhulu. Ngakho sasiwafaka phakathi kwamasaka amagwili ukuze senelise ukuthwala amanengi. Lanxa sasihamba lamasaka amabili ngenyanga, amabhuku ayengabeneli abantu. Sasijayele ukutshumayela lasesitimeleni esasihamba ngaso.

Ngo-1995 kwabunjwa ibandla elitsha eBalykchy futhi sasesileminyaka engu-8 sitshumayela endaweni le. Ukusuka eTokmok usiya eBalykchy kwakudula futhi imali esasiyithola yayingeneli ukuhamba lokuphenduka. Loba kunjalo umzalwane othile wayejayele ukusiphathisa ngemali ukuze senelise ukubhadala izindleko zethu. UJehova wasibona isifiso esasilaso sokwenza okunengi enkonzweni futhi wasithululela izibusiso ezinengi. (Mal. 3:10) Ngakubona sibili ukuthi zonke izinto ziyenzeka kuJehova!

UKUNAKEKELA IMULI LOKUTSHUMAYELA

Ngo-1992 ngaba ngumdala webandla wokuqala ongumKyrgyz elizweni lakithi. Mnengi umsebenzi okwakumele siwenze ebandleni lethu eTokmok. Sasifunda iBhayibhili labasakhulayo abanengi ababefunda ezikolo ezaziseduze. Omunye esafunda laye uselilunga leKhomithi Yegatsha ikanti abanye ababili bangamaphayona aqakathekileyo. Sasizama lokunceda abanye ebandleni ukuthi bathuthuke. Ngabo-1990 imihlangano yayisenziwa ngesiRussian futhi lamabhuku ethu ayetholakala ngolimi lolu. Kodwa abanengi ebandleni babekhuluma isiKyrgyz. Ngakho ngangibatolikela ukuze bazwisise izinto esasizifunda.

UBeishenbai Berdibaev lomkakhe kanye labantwababo abangu-8

Ngilomkami labantwabethu abangu-8 ngo-1989

Omunye umsebenzi esasilawo lomkami ngowokondla imuli yethu eyayilokhu ikhula. Sasihamba labantwabethu ekutshumayeleni lasemihlanganweni yebandla. Indodakazi yethu uGulsayra eyayileminyaka engu-12 yayikuthanda kakhulu ukutshumayeza abantu emgwaqweni ibatshela ngalokho okutshiwo liBhayibhili. Abantwabethu babekuthanda ukubamba amavesi ngekhanda. Lokhu kwabanceda ukuthi bakhuthale ebandleni futhi bakhuthaza labantwababo ukuthi babe njalo. Khathesi ngilabantwana abangu-9 labazukulu abangu-11 futhi okungithokozisayo yikuthi abanye babo sebeyizikhonzi zikaJehova ikanti abanye bayangena imihlangano.

UNTSHINTSHO OLUMANGALISAYO

Angithandabuzi ukuthi abafowethu labodadewethu bazathokoza ukuzwa impumela emihle yomsebenzi abawuqalisayo elizweni lakithi ngabo-1950. Ngokwesibonelo kusukela ngo-1990 sasesilenkululeko yokutshumayela izindaba ezinhle leyokuhlangana ndawonye.

UBeishenbai Berdibaev lomkakhe batshumayeza umuntu othengisayo esitolo

Ngilomkami ekutshumayeleni

Ngo-1991 mina lomkami sangena umhlangano wesabelo wokuqala owenzelwa eAlmaty eKazakhstan. Kanti njalo ngo-1993 kwaba lomhlangano wokuqala eKyrgyzstan owenzelwa edolobheni leBishkek enkundleni okuthiwa yiSpartak. OFakazi baqeda iviki yonke behlanza inkundla le. Isikhulu esikhangela inkundla le sathokoza kakhulu saze sathi singabhadali lutho.

Ngo-1994 kwenzakala eyinye into eyasithokozisa kakhulu. Sathola amabhuku okuqala ayebhalwe ngolimi lwethu lomdabuko. Khathesi wonke amabhuku ethu asehunyutshwa ngesiKyrgyz njalo umsebenzi lo wenziwa liqembu labahumutshi elisewofisini yegatsha eBishkek. Ngo-1998 oFakazi bakaJehova babhaliswa ngokusemthethweni eKyrgyzstan. Khathesi sesilabamemezeli abedlula 5 000 futhi umsebenzi ulokhu usanda kakhulu. Sesilamabandla angu-83 lamaqembu angu-25 awezindimi ezilandelayo: isiTshayina, isiNgisi, isiKyrgyz, isiRussian, ulimi lwezandla lwaseRussia, isiTurkish, isi-Uighur lesi-Uzbek. Lanxa abafowethu labodadewethu abasemaqenjini la bevela ezindaweni ezitshiyeneyo bakhonza uJehova bemanyene. Lobu yibufakazi obutshengisa ukuthi kuJehova zonke izinto ziyenzakala.

UJehova uyintshintshile sibili impilo yami. Ngakhuliswa ngabazali abangabayanga futhi ngafunda okweminyaka emihlanu kuphela. Loba kunjalo uJehova wangikhetha ukuthi ngibe ngumdala lokuthi ngifundise abantu iqiniso lanxa abanye babo babefundile kulami. Ngingatsho ngiphinde ukuthi uJehova uyenelisa ukwenza loba yini engakhanya angathi ngeke yenzakale. Okwenzakale empilweni yami kungenze ngaba lesifiso sokuqhubeka ngitshela abanye ngoJehova ngoba kuye “zonke izinto ziyenzakala.”​—Mat. 19:26.

a Ibhuku leli lalidindwa ngoFakazi bakaJehova.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza