ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • Ukuba Lethemba Kuyanceda Yini?
    Vukani!—2004 | April 22
    • Ukuba Lethemba Kuyanceda Yini?

      UDANIEL wayeleminyaka engu-10 kuphela kodwa wayeselomnyaka ehlutshwa ngumkhuhlane wemvukuzane. Wayelethemba lokuthi uzaba ngcono lanxa odokotela, lezihlobo kanye labangane bakhe basebelahle ithemba. Wayesithi angakhula uzancedisa abachwayisisayo ukudinga indlela yokwelapha umkhuhlane wemvukuzane. Okunye okwamenza waba lethemba yikuthi wayethenjiswe ukuthi uzakwelatshwa ngudokotela oyingcitshi yokwelapha umhlobo wemvukuzane ayelayo. Kodwa udokotela kasenelisanga ukuyambona ngenxa yomkhathi owawumubi. Lokhu kwamqeda amandla uDaniel wahle waphelelwa lithemba ayelalo. Wafa ngemva kwamalanga amalutshwana nje.

      Indaba kaDaniel yalandiswa ngomunye owayedingisisa ukuthi ithemba liyabanceda yini abantu abagulayo. Mhlawumbe lawe sowake wezwa indaba ehambelana laleyi. Ngokwesibonelo, umuntu oseluphele ogulela ukufa engabe elokunye akulindele ngabomvu, mhlawumbe ukuvakatshelwa ngumuntu amthandayo kumbe eyinye nje into eqakathekileyo. Kodwa nxa abekukhangelele sekwenzakele, kukalutshwane ukuthi umuntu lo aphile isikhathi eside. Lokhu kwenza sibone ukuthi ukuba lethemba kuyamnceda sibili umuntu ogulayo. Kodwa kuliqiniso yini lokhu?

      Abezempilakahle abanengi bathi kuqakathekile ukuthi umuntu ogulayo abe lethemba ngoba kuyamnceda ukuthi abe ngcono. Kodwa abanye abavumelani lakho lokhu. Ngokwesibonelo, bathi ababoni ukuthi ithemba lingamnceda njani umuntu ogulayo yena esizwa ubuhlungu emzimbeni.

      Sekuyisikhathi eside sibili abantu bekubona ngendlela ezitshiyeneyo ukuqakatheka kokuba lethemba. Ngokwesibonelo, u-Aristotle owayeyingcitshi yefilosofi wacelwa ukuthi achasise ukuthi liyini ithemba, wasesithi: “Yikuphupha libalele.” UBenjamin Franklin owayesaziwa kakhulu e-America wathi: “Ukuhlalela ethembeni yikudlala ngesikhathi.”

      Manje okuliqiniso yikuphi? Ukuba lethemba yikuziphuphela yini? Yikuziduduza ngezinto ezingeke zenzakale yini? Ithemba lingasinceda yini ukuthi sithokoze futhi sibe lempilakahle? Ake sixoxe ngakho lokhu.

  • Yindaba Kuqakathekile Ukuba Lethemba?
    Vukani!—2004 | April 22
    • Yindaba Kuqakathekile Ukuba Lethemba?

      KWAKUZAKWENZAKALANI kuDaniel esikhulume ngaye esihlokweni esidlulileyo aluba waqhubeka elethemba? Kambe ukuthi wayezasila yini? Aluba ukhona yini lamuhla? Labantu abathi ukuba lethemba kuyancenda bangathwala nzima ukuphendula imibuzo le. Lokhu kwenza sinanzelele ukuthi ukuba lethemba akutsho ukuthi sizasila kuyo yonke imikhuhlane engasihlasela.

      Omunye udokotela okuthiwa nguNathan Cherney wathi ebuzwa emsakazweni ngendaba le waveza ukuthi kuyingozi ukutshela abantu abagula kakhulu ukuthi babe lethemba. Ngokwesibonelo, wakhuluma ngamanye amadoda asola omkawo esithi ukungabi lethemba yikho okwenza bangasili. Waphinda wathi umcabango lo awuqondanga ngoba ukukhuthaza umuntu ukuthi abe lethemba elinjalo kwenza adane nxa engasasilanga.

      Kufanele sikhumbule ukuthi umuntu ogula kakhulu uyabe evele ethwele nzima ngobuhlungu abuzwayo. Ngakho izihlobo labangane akumelanga bangezelele ubuhlungu lobo ngokumtshela ukuthi ukungabi lethemba yikho okwenza angasili. Lokhu sekusitsho ukuthi ukuba lethemba akuncedi yini?

      Hatshi. Ngokwesibonelo, udokotela esike sakhuluma ngaye phezulu uthi uyazama ukunceda izigulane ukuthi zingacabangi kakhulu ngomkhuhlane ezilawo. Lokhu ukwenza ngokuzikhuthaza ukuthi zihlaliseke lokuthi zingahlali zidanile. Abanye odokotela bayavuma ukuthi kuqakathekile ukunceda umuntu ogulayo ukuthi athokoze njalo ahlaliseke. Kulobufakazi obutshengisa ukuthi ukuba lethemba lakho kungamnceda sibili umuntu ogulayo.

      Ukuba Lethemba Kuqakathekile

      Intathelizindaba okuthiwa nguW. Gifford-Jones wathi: “Ithemba lingumuthi omkhulu.” Wahlola imibiko etshiyeneyo eyakhitshwa ngabachwayisisayo ukuze abone ukuthi kuqakathekile yini ukuncedisa umuntu ogulayo ukuthi abe lethemba. Kucatshangelwa ukuthi ukuncedisa abagulayo ngalindlela kubenza bahlalele ethembeni. Ukuchwayisisa okwenziwa ngo-1989 kutshengisa ukuthi izigulane ezazincediswe ngalindlela zaphila okwesikhathi eside. Kodwa abachwayisisa ngendaba le khathesi abakatsho lutho ngakho lokhu. Osekutholakele yikuthi izigulane ezincediswa ukuthi zibe lethemba ziyenelisa ukubekezelela ubuhlungu ezibuzwayo njalo azikhathazeki kakhulu nxa kuqathaniswa lalezo ezingazange zithole uncedo olunjalo.

      Kokunye njalo ukuhlola okwenziwayo kwakhangelwa ukuthi ukuba lethemba kumbe ukungabi lalo kungabangela umkhuhlane wenhliziyo yini. Kwabuzwa amadoda adlula 1 300 ukuthi ayibona njani impilo, kwasekutholakala ukuthi abanengi bakhona babengelathemba. Ngemva kweminyaka elitshumi amaphesenti adlula 12 kulawo madoda abanjwa umkhuhlane wenhliziyo. Isikhwicamfundo sezempilakahle okuthiwa nguLaura Kubzansky wathi lanxa ubufakazi bokuthi ukuba lethemba kuyanceda bungaveli kwabesayensi, buliqiniso ngoba ithemba liyanciphisa ukuhlaselwa ngumkhuhlane wenhliziyo.

      Okunye ukuchwayisisa okwenziwayo kutshengisa ukuthi labo abazibona belempilakahle basila masinyane ngemva kokuhlinzwa nxa beqathaniswa lalabo abazibona bengaphilanga. Kucatshangelwa lokuthi abantu abalethemba baphila isikhathi eside. Kokunye njalo ukuhlola kwakhangelwa ukuthi ukuba lethemba kubanceda njani abantu asebeluphele. Kwatholakala ukuthi nxa behlala benconywa ngenhlakanipho kanye lolwazi abalalo baba lamandla okuqhubeka ngempilo. Amandla ababa lawo angalingana lamandla omuntu oqede amaviki angu-12 eqeqetsha umzimba!

      Kuyini okwenza ithemba lincede kangaka? Mhlawumbe abezesayensi labodokotela abakakuzwisisi kuhle ukusebenza kwengqondo lomzimba womuntu okokuthi banganika izimpendulo ezisuthisayo. Kodwa kulokunye ingcitshi ezikutholileyo ngendaba le. Esinye isikhwicamfundo sathi: “Kuhle ukuthi umuntu ahlale ethokoza futhi elethemba ngoba kuyamnceda ukuthi abe lempilakahle njalo angakhathazeki kakhulu. Ngakho ngikhuthaza abantu ukuthi bahlale belethemba nxa befuna ukuba lempilakahle.”

      Lokhu kungaba yinto entsha kwabanye odokotela, labezesayensi kanye lalabo abahlola ukusebenza kwengqondo yomuntu, kodwa akukutsha kulabo abajayelane leBhayibhili. Eminyakeni engaba ngu-3 000 eyadlulayo, uSolomoni waphefumulelwa ukuthi abhale amazwi la: “Inhliziyo ethokozayo ingumuthi omuhle, kodwa umoya owephukileyo womisa amathambo.” (IZaga 17:22) Ivesi le kayitsho ukuthi inhliziyo ethokozayo yelapha loba yiwuphi umkhuhlane kodwa ithi “ingumuthi omuhle.”

      Njengoba ithemba linjengomuthi omuhle, odokotela kumele bakhuthaze izigulane ukuthi zibe lalo. Kulokunye futhi ithemba elisinceda ngakho.

      Ukuba Lethemba Kungenza Impilo Yakho Ibe Ngcono

      Abachwayisisayo bathi ukuba lethemba kunceda langezinye indlela ezitshiyeneyo. Izikhathi ezinengi abantu abahlala belethemba bayapasa esikolo, bakhuthele emsebenzini njalo bayanqoba lasemidlalweni. Ngokwesibonelo kwahlolwa elinye iqembu labesifazana abadlala imidlalo etshiyeneyo. Abaqeqetshi babo babahlolisisa ukuze babone ukuthi bazingcitshi kuyiphi imidlalo baphinda baxoxa labo bebabuza ukuthi balalo yini ithemba lokuthi bazanqoba. Ngemva komunye umncintiswano, kwatholakala ukuthi abesifazana labo banqoba ngoba babelethemba hatshi ukuthi babezingcitshi. Kuyini okwenza ithemba libe lamandla kangaka?

      Abachwayisisayo badingisise lokuthi ukungabi lethemba kuba lempumela bani. Ngeminyaka yabo-1960 bahlolisisa indlela inyamazana ezenza ngayo nxa zisebunzimeni. Bathola ukuthi ezinye inyamazana zihle zikhalale ngoba ziyabe zicabanga ukuthi akulanto ezingayenza. Bananzelela lokuthi labantu balohlupho olufananayo. Ngokwesibonelo kwathathwa abanye abantu bafakwa endaweni elomsindo basebetshelwa ukuthi umsindo lo bangawucitsha ngokufithizela amabhathani athile. Bakwenza lokhu, lakanye umsindo waphela.

      Kwathathwa elinye iqembu lafakwa endaweni efananayo laselitshelwa ukuthi umsindo lo lingawucitsha ngokuhlaba amabhathani athile kodwa umsindo awuzange uphele. Abanengi eqenjini leli bazizwa bengasibantu balutho. Bathi sebefakwa okwesibili endaweni le abasazange bazihluphe ngokuhlaba amabhathani okucitsha umsindo ngoba bazitshela ukuthi akulanto ezatshintsha. Kodwa eqenjini leli bakhona abangazange baphelelwe lithemba, babelokhu bezama ukucitsha umsindo owawulapho.

      Udokotela okuthiwa nguMartin Seligman waba lesifiso sokwazi okunengi ngendaba le yikho okweminyaka engu-25 wachwayisisa okwenziwa ngabantu abalethemba lalokho okwenziwa ngabangelalo. Wayefuna ukubona ukuthi abantu abangelathemba bacabanga njani. Wathola ukuthi abantu abangelathemba abaphumeleli ezintweni ezinengi empilweni njalo kwezinye izikhathi abazihluphi ngokwenza loba yini. Waphetha ngokuthi nxa umuntu angahlala ezitshela ukuthi nguye obangela izinto ezimbi ezimehleleyo lokuthi impilo yakhe izahlala injalo, lokho yikho kanye okuzakwenzakala. Kodwa nxa angaba lethemba izinto ziyatshintsha sibili.

      Umcabango lo ungazwakala umutsha kwabanye abantu kodwa kawumutsha kulabo ababala iBhayibhili. Isaga esiseBhayibhilini sithi: “Uba uphela amandla ngosuku lokuhlupheka, ubuthakathaka.” (IZaga 24:10, The Holy Bible in Ndebele) IBhayibhili likwenza kucace ukuthi ukukhathazeka kakhulu kuyakuqeda amandla uze wehluleke ukwenza loba yini. Manje ungenzani ukuze uqhubeke ulethemba?

      [Umfanekiso osekhasini 4, 5]

      Ukuba lethemba kungakunceda kakhulu

  • Ongakwenza Ukuze Ungalahli Ithemba
    Vukani!—2004 | April 22
    • Ongakwenza Ukuze Ungalahli Ithemba

      UBUBONA njani ubunzima obujayele ukukwehlela? Ingcitshi ezinengi zikholwa ukuthi impendulo yombuzo lo iya ngokuthi ulethemba yini loba hatshi. Sonke siyake sihlangane lobunzima empilweni kodwa abanye bethu behlelwa zinhlupho ezinengi kakhulu. Kuyini okwenza abanye abantu bangakhalali nxa besehlelwa zinhlupho ikanti abanye bekhalala masinyane lanxa behlelwe luhlupho olungatsho lutho?

      Ngokwesibonelo, ake sithi udinga umsebenzi ubusubizwa kweyinye inkampani bafike bakubuze imibuzo kodwa bangakuqhatshi. Uzasala usizwa njani? Ungahle uzitshele ukuthi, ‘Vele akulamuntu ongaqhatsha umuntu onjengami. Angisoze ngafa ngawuthola umsebenzi.’ Ungazitshela lokuthi yonke into empilweni yakho ayihambi kuhle njalo akulamuntu ozafa wamnceda ngalutho. Umcabango onjalo utshengisa ukuthi awulathemba.

      Ungenzani Ukuze Ungalahli Ithemba?

      Into yokuqala ongayenza yikunanzelela indlela ocabanga ngayo. Okwesibili, nxa ungafikelwa yimicabango ekwenza ungabi lethemba, zama ukuyikhipha masinyane kumbe uzame ukubona izinto ngenye indlela. Ngokwesibonelo, kuliqiniso yini ukuthi ukungaqhatshwa kwakho enkampanini eyodwa nje sekusitsho ukuthi awusoze wafa wawuthola umsebenzi? Ayisikho yini ukuthi bebedinga umuntu oyingcitshi ukwedlula wena?

      Ukuzibuza imibuzo le kuzakunceda ukuthi ungalahli ithemba. Phela ukungaphumeleli entweni eyodwa akutsho ukuthi awusoze waphumelela lakwezinye izinto. Ngokwesibonelo, ungacabanga ngokuhle osukwenzile ekukhonzeni, emulini lakubangane bakho. Khumbula ukuthi ukungaqhatshwa kwakho akutsho ukuthi vele awusoze uwuthole umsebenzi. Okuqakathekileyo yikuthi uzame ngamandla wonke ukulwisana lemicabango engakwenza uphelelwe lithemba. Ake sixoxe ngokunye ongakwenza ukuze uxotshe imicabango ekwenza uphelelwe lithemba.

      Hlela Ofuna Ukukwenza Lokuthi Uzakwenza Njani

      Eminyakeni esanda kwedlula, abachwayisayo baphethe ngokuthi ukuba lethemba yikukholwa ukuthi uzakwenelisa ukwenza lokho okuhlelileyo. Lanxa kunjalo, ukuba lethemba kutsho izinto ezinengi njengoba sizabona esihlokweni esilandelayo. Ukukholwa ukuthi uyenelisa ukwenza okuhlelileyo kuzakunceda ukuthi ungalahli ithemba.

      Okungenza uphumelele ukwenza okuhlelileyo yikuthi uhle ukwenze masinyane, ungatshoni ubalisa. Kodwa nxa kukwehlula, sokumele ucabangisise ngalokho ohlela ukukwenza. Kuyini ohlele ukukwenza? Kulula ukuthi sithatheke ngezinye izinto singacabanganga ngokuthi kuyini sibili esikuqakathekisayo empilweni. IBhayibhili lakhuluma kudala ngokungasinceda ukuthi sihlele kuhle izinto esifuna ukuzenza. Lathi: “Libe leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu.”—KwabaseFiliphi 1: 10.

      Nxa sikwazi ukuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu kuzakuba lula ukuhlela ukuthi sifuna ukwenzani ekukhonzeni, emulini, emsebenzini lakokunye nje. Kodwa kuqakathekile ukuthi singaqali ngokuhlela ukwenza izinto ezinengi lokuthi lokho esikuhlelayo kube yinto esikwaziyo ukuthi sizenelisa ukuyenza. Nxa into esifuna ukuyenza ikhanya inzima kungaba lula ukuthi sicine sikhalala. Yikho nxa umsebenzi umkhulu, okungasinceda yikuwenza kancane kancane.

      Abanye bajayele ukuthi nxa kulolutho ofuna ukulwenza awusweli indlela yokulwenza futhi kwezinye izikhathi kuba njalo sibili. Nxa sesikwazi ukuthi sifuna ukwenzani, kuyabe sekumele sizimisele ukukwenza. Okungasinceda ukuthi sizimisele yikucabangisisa ukuthi yindaba esifuna ukukwenza kuqakathekile lokuthi sizatholani nxa sesiqedile. Lanxa kungaba lobunzima, akumelanga sibuvumele busiqede amandla.

      Kumele sicabange langokuthi singenzani ukuze siqede esiyabe sihlele ukukwenza. Umlobi okuthiwa ngu-C.R. Snyder wathi nxa umuntu elendlela ezitshiyeneyo zokwenza ayabe ekuhlelile uba lethemba. Nxa enye indlela ingasasebenzanga, usengasebenzisa eyesibili loba eyesithathu njalonjalo.

      USnyder waphinda wathi nxa obufuna ukukwenza kungasaphumeleli, ungesabi ukutshintsha wenze okunye. Phela ukuhlala ucabanga ngalokho ongasenelisanga ukukwenza kungakuqeda amandla. Kodwa ukudinga okunye ongenelisa ukukwenza kuzakunceda ukuthi ube lethemba.

      IBhayibhili lisitshela ngomunye owakwenzayo lokho. INkosi uDavida yayikulindele ngabomvu ukwakha ithempeli likaJehova uNkulunkulu. Kodwa uDavida watshelwa ukuthi indodana yakhe uSolomoni yiyo eyayizakwakha ithempeli lelo. UDavida kazange athwale imikhono ekhanda kodwa wahle wacabanga ngokunye ayengakwenza. Wasebenza nzima eqoqa izimali lalokho okwakuzasetshenziswa yindodana yakhe ekwakheni ithempeli.—1 AmaKhosi 8:17-19; 1 ImiLando 29:3-7.

      Ukuhlela lokho ofuna ukukwenza ayisikho kodwa okungakunceda ukuthi uhlale ulethemba. Kodwa izikhathi ezinengi okwenza silahle ithemba yizinto eziphezu kwamandla ethu. Manje kuyini okungasinceda ukuthi sihlale silethemba lanxa impilo inzima ngenxa yendlala, izimpi, ukuphathwa kubi kwabantu, ukugula lokufa?

      [Umfanekiso osekhasini 7]

      Nxa ungaswela umsebenzi kwenye indawo uhle uzitshele ukuthi awusoze wafa waqhatshwa yini?

      [Umfanekiso osekhasini 8]

      UDavida kazange athwale imikhono ekhanda kodwa wahle wacabanga ngokunye ayengakwenza

  • Ithemba Leqiniso
    Vukani!—2004 | April 22
    • Ithemba Leqiniso

      AKE SITHI iwatshi yakho isifile futhi ufuna ukuyilungisa. Kulabantu abanengi abalungisa amawatshi obaziyo. Ngamunye wabo uthi uyingcitshi futhi bonke balemibono etshiyeneyo ngokuthi kuyini okumele kulungiswe. Kodwa uzakwenzani ungathola ukuthi umakhelwane wakho nguye owenza iwatshi leyo lokuthi ufuna ukukulungisela yona mahala? Akuthandabuzwa ukuthi ungahle umnike ayilungise.

      Ake sifananise iwatshi le lethemba. Nxa usuphelelwa lithemba ezikhathini lezi ezinzima, uzaqonda ngaphi? Abantu abanengi bangazitshela ukuthi bazingcitshi zokuncedisa abantu asebephelelwa lithemba, kodwa abazakutshela khona kungakutshiya ungasakwazi ukuthi okuyikho yikuphi. Akungcono yini ukuthi uhle uqonde kuNkulunkulu onguye owadala abantu wabenza benelisa ukuba lethemba? IBhayibhili lithi ‘kakhatshana komunye lomunye wethu’ futhi uyafuna ukusincedisa.—ImiSebenzi 17:27; 1 UPhetro 5:7.

      IBhayibhili Lithini Ngethemba?

      IBhayibhili likhuluma okunengi kakhulu ngethemba ukwedlula lokho okukhulunywa ngabanye odokotela, abezesayensi lalabo abahlola ukusebenza kwengqondo yomuntu. Ibala elihunyutshwe ngokuthi “ithemba” eBhayibhilini litsho ukulindela ngabomvu kumbe ukukhangelela okuhle. Singathi ithemba libunjwa yizinto ezimbili. Okokuqala yikufisa into enhle njalo okwesibili yikuba lesizatho sokukholwa ukuthi leyonto izakwenzakala. Ithemba okukhulunywa ngalo eBhayibhilini asondaba yokuphonguthatheka nje kodwa ligoqela ukuba lobufakazi obubambekayo lezizatho eziqinileyo zokuthi leyonto izakuba njalo.

      Ithemba lihambelana lokholo ngoba ukuba lokholo lakho asokuphonguthatheka nje. (KumaHebheru 11:1) Lanxa kunjalo, iBhayibhili lenza kukhanye ukuthi amabala la atsho izinto ezitshiyeneyo.—1 KwabaseKhorinte 13:13.

      Ngokwesibonelo, nxa ungacela umngane wakho ukuthi akuncede ngokuthile uyabe ulethemba lokuthi uzakwenza njalo. Okwenza umthembe yikuthi uyamkholwa ngoba useke wakuncedisa kokunye. Isibonelo lesi sitshengisa ukuhambelana kwethemba lokholo lanxa amabala la esitsho izinto ezitshiyeneyo. Manje kuyini okungenza umthembe kakhulu uNkulunkulu?

      Okungenza Ube Lethemba

      UNkulunkulu nguye ongasinceda ukuthi sibe lethemba. Endulo uJehova wayebizwa ngokuthi ‘liThemba lika-Israyeli.’ (UJeremiya 14:8) Wayelithemba labo ngoba wayengasoze abadanise loba sekutheni abantu bakhe. Kodwa ithemba lelo lalingasosifiso nje ababelaso esasizaphelela emoyeni. Okwenza bamthemba uNkulunkulu yikuthi kunengi ayebenzele khona futhi wayegcwalisa zonke izithembiso zakhe. UJoshuwa watshela ama-Israyeli wathi: “Liyazi . . . ukuthi kasikho isithembiso lasinye esihle phakathi kwalezo elazinikwa nguJehova uNkulunkulu wenu esehlulekayo.”—UJoshuwa 23:14.

      Lalamuhla uNkulunkulu ulokhe egcwalisa izithembiso azenzayo. IBhayibhili lisitshela ngezithembiso ezinengi uNkulunkulu ayezenza lokuthi zagcwaliseka njani. Ezinengi zakhona ziyisiphrofetho futhi zabhalwa angathi sezenzakele.

      Ngakho singathi iBhayibhili libhuku elenza sibe lethemba. Nxa ungafunda ngalokho uNkulunkulu ayekwenzela abantu kudala, uzakuba lezizatho ezinengi zokumthemba. Umphostoli uPhawuli wabhala wathi: “Zonke izinto ezabhalwa kudala zabhalelwa ukuthi kufundiswe thina. Lokhu kwenza ukuthi sibe lethemba ngoba iMibhalo le isinceda ukuthi siqinisele njalo iyasiduduza.”—KwabaseRoma 15:4.

      Yiliphi Ithemba Esiliphiwa NguNkulunkulu?

      Siyalidinga sibili ithemba ikakhulu nxa singafelwa. Abantu abanengi bahle baphelelwe lithemba nxa bangafelwa ngumuntu abamthandayo. Asingeke sikubalekele ukufa njalo akulanto esingayenza ukuze sikuqede. Yikho iBhayibhili lize libize ukufa ngokuthi ‘yisitha sokucina.’—1 KwabaseKhorinte 15:26.

      Manje kuyini okungenza sihlale silethemba nxa sesikhangelane lokufa? IBhayibhili liphinda lithi isitha lesi ‘sizatshabalaliswa.’ UJehova uNkulunkulu ulamandla okuqeda ukufa njalo wake watshengisa ukuthi ulawo amandla la endulo. IBhayibhili likhuluma ngezikhathi ezingu-9 lapho uNkulunkulu asebenzisa khona amandla akhe ukuvusa abafileyo.

      Ngokwesibonelo, uJehova wanika iNdodana yakhe uJesu amandla okuthi avuse uLazaro owayeselamalanga amane efile. UJesu wakwenza lokhu abantu bekhangele.—UJohane 11:38-48, 53; 12: 9, 10.

      Mhlawumbe uyazibuza ukuthi bavuselwani labobantu njengoba baguga baphinda bafa. Ukuvuswa kwabo kwenza lathi singathandabuzi ukuthi sizaphinda sibabone abantu esibathandayo abafayo. Yikho ithemba lokuthi abafileyo bazavuswa asosifiso nje esizaphelela emoyeni.

      UJesu wathi: “Ngiyikuvuka kwabafileyo lokuphila.” (UJohane 11:25) UJehova uzasebenzisa uJesu ukuthi avuse abantu abafileyo. UJesu waphinda wathi: “Isikhathi siyeza lapho bonke abasemathuneni abazalizwa khona ilizwi [likaKhristu] baphume.” (UJohane 5:28, 29) Bonke abasemathuneni bazavuswa baphile emhlabeni olipharadayisi.

      Umphrofethi u-Isaya yena wathi: “Abafileyo bakho bazaphila, imizimba yabo izavuka. Lina elihlala othulini, vukani lihlabelele ngentokozo. Amazolo enu afana lamazolo ekuseni; umhlaba uzabaveza abafileyo bawo.”—U-Isaya 26:19.

      Lokhu kuyaduduza sibili. Abafileyo banjengomntwana ongakazalwa, ovikelekileyo esiswini sikanina. UNkulunkulu uSomandla kasoze abakhohlwe abasemathuneni. (ULukha 20:37, 38) Sekuseduze ukuthi sibamukele emhlabeni ozabe usulipharadayisi ngendlela umntwana osanda kuzalwa owamukelwa ngayo ngabangakibo! Ngakho nxa usukhangelane lokufa, hlala ukhumbula ukuthi likhona ithemba lokuthi uzaphinda uphile.

      Ukuba Lethemba Kuzakunceda Njani?

      Okwakhulunywa nguPhawuli kusifundisa okunengi ngokuqakatheka kwethemba. Wafanisa ithemba lengwane yokuzivikela empini. (1 KwabaseThesalonika 5:8) Wayesitshoni? Endulo isotsha laligqoka ingwane yensimbi nxa lisiyakulwa ukuze lizivikele njalo kwezinye izikhathi laliyigqoka phezu kwengwane yesikhumba. Ingwane le yayiqakathekile ngoba yayivikela isotsha ukuthi lingalimali ikhanda. UPhawuli wayesithi ukuba lethemba kuvikela ingqondo njengoba nje ingwane ivikela ikhanda. Nxa ungahlala ulethemba lokuthi uNkulunkulu uzakwenza lokho asithembisa khona, awusoze ukhathazeke kakhulu ngesikhathi uhlangana lenhlupho. Kuqakathekile sibili ukuthi sibe layo ingwane le yokuzivikela.

      UPhawuli waphinda wasebenzisa omunye umzekeliso ukuze achasise ukuqakatheka kokuba lethemba. Wabhala wathi: “Ithemba leli liyisikhonkwane semiphefumulo yethu, liyasinceda ukuthi singathandabuzi futhi siqine.” (KumaHebheru 6:19) UPhawuli wayekwazi ukuqakatheka kwesikhonkwane ngoba wayeke wabhidlikelwa ngumkhumbi. Nxa sokube lesiphepho kwakusehliswa isikhonkwane somkhumbi elwandle ukuze umkhumbi ungaphetshulwa ngumoya uze ucine usiyatshayelela ematsheni asekhunjini.

      Ukuthemba uNkulunkulu kwenza “singathandabuzi futhi siqine” ikakhulu nxa siphakathi kobunzima. UJehova uthembisa ukuthi sekuseduze ukuthi aqede izimpi, ubugebenga, ubuhlungu kanye lokufa. (Khangela ibhokisi elisekhasini 10.) Ukubambelela ethembeni esilalo kuzasinceda sizimisele ukuphila ngemithetho kaNkulunkulu kulokuthi sithatheke ngalokho okwenziwa ngabantu abenza izinto ezimbi.

      UJehova ufuna uyikholise impilo yikho ekunika ithemba. Intando yakhe yikuthi “yonke imihlobo yabantu isindiswe.” Kodwa kumele wenzeni ukuze usindiswe? Kufanele ‘uthole ulwazi oluqondileyo lweqiniso.’ (1 KuThimothi 2:4) Sicela uzinike isikhathi sokuthola ulwazi lolu oluseLizwini likaNkulunkulu ngoba luzakunceda ukuthi uthole ukuphila okuphakade. Ulwazi lolo luzakwenza ube lethemba ongeke ulithole loba ngaphi.

      Nxa ulethemba awusoze uthandabuze ukuthi uNkulunkulu uzakupha amandla okwenza loba yini ongabe uhlele ukuyenza evumelana lentando yakhe. (2 KwabaseKhorinte 4:7; KwabaseFiliphi 4:13) Kambe ayisilo yini ithemba olifunayo leli? Nxa ubusuphelelwa lithemba, sebenzisa esixoxe ngakho ukuze uphinde ube lalo!

      [Umfanekiso osekhasini 10]

      Izizatho Zokuba Lethemba

      Amavesi alandelayo angakunceda ukuthi ube lethemba:

      ◼ UNkulunkulu ukuthembisa impilo enhle ngesikhathi esizayo.

      ILizwi lakhe lithi umhlaba uzakuba lipharadayisi futhi kuzabe kuhlala abantu abathokozayo labamanyeneyo.—IHubo 37:11, 29; U-Isaya 25:8; ISambulo 21:3, 4.

      ◼ UNkulunkulu ngeke aqambe amanga.

      Uyawazonda amanga lanxa engakhanya emancane. UJehova ungcwele, okutsho ukuthi kalasici. Ngakho ngeke kwenzakale ukuthi aqambe amanga.—IZaga 6:16-19; U-Isaya 6:2, 3; KuThithusi 1:2; KumaHebheru 6:18.

      ◼ UNkulunkulu ulamandla amakhulu.

      UJehova nguye yedwa uSomandla. Akulalutho olungamvimba ukuthi agcwalise izithembiso zakhe.—U-Eksodusi 15:11; U-Isaya 40:25, 26.

      ◼ UNkulunkulu ufuna uphile kuze kube nini lanini.

      —UJohane 3:16; 1 KuThimothi 2:3, 4.

      ◼ UNkulunkulu ubona okuhle esikwenzayo.

      Ukhangela okuhle esikwenzayo, hatshi esikuphambanisayo. (IHubo 103:12-14; 130:3; KumaHebheru 6:10) Ulethemba lokuthi sizakwenza okuqondileyo futhi nxa sisenza njalo siyabe simthokozisa.—IZaga 27:11.

      ◼ UNkulunkulu uzakuncedisa ukuthi wenelise ukwenza okuhlelileyo ekumkhonzeni.

      Uyabancedisa abantu bakhe esebenzisa umoya wakhe ongcwele.—KwabaseFiliphi 4:13.

      ◼ UNkulunkulu kasoze akubambise ilitshe.

      Kasoze akulahlise loba sekutheni ngoba uthembekile kukho konke akwenzayo.—IHubo 25:3.

      [Umfanekiso osekhasini 12]

      Ukuba lethemba kuvikela ingqondo njengoba nje ingwane yensimbi ivikela ikhanda

      [Umfanekiso osekhasini 12]

      Njengoba nje isikhonkwane sinceda ukuthi umkhumbi ungaphetshulwa ngumoya nxa kulesiphepho, ithemba eliqinileyo lingakunceda ukuthi uhlaliseke nxa usebunzimeni

      [Credit Line]

      Courtesy René Seindal/Su concessione del Museo Archeologico Regionale A. Salinas di Palermo

Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
Phuma
Ngena
  • Ndebele (Zimbabwe)
  • Thumeza
  • Amasethingi
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Imithetho Yokusebenzisa
  • Ipholisi Yemfihlo
  • Privacy Settings
  • JW.ORG
  • Ngena
Thumeza