Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
APRIL 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 1 KWABASEKHORINTE 7-9
“Ukungatshadi Yisipho”:
(1 KwabaseKhorinte 7:32) Angifuni likhathazeke ngitsho lakancane. Indoda engatshadanga ikhathazeka ngezinto zeNkosi, ukuthi ingemukelwa njani yiNkosi.
w11-ZU 1/15 17-18 ¶3
Kusebenzise Ngokunenzuzo Ukungashadi Kwakho
3 Umuntu ongashadile uvame ukuba nesikhathi esiningi nenkululeko ethé xaxa kunomuntu oshadile. (1 Kor. 7:32-35) Lezi zinzuzo eziyingqayizivele zingamvumela ukuba andise inkonzo yakhe, anuleke othandweni lwakhe ngabanye futhi asondele kakhudlwana kuJehova. Ngenxa yalokho, amaKristu amaningana aye aqaphela izinzuzo zokungashadi, anquma “ukukutholela indawo” okungenani isikhathi esithile. Kungenzeka ukuthi amanye kwakungeyona injongo yawo yasekuqaleni ukuba angashadi, kodwa lapho izimo zawo zishintsha, acabangisisa ngesimo sawo ngomthandazo futhi aqaphela ukuthi ngosizo lukaJehova nawo angakwazi ukusamukela. Ngakho, azamukela izimo zawo ezishintshile, ayesekutholela indawo ukungashadi.—1 Kor. 7:37, 38.
(1 KwabaseKhorinte 7:33, 34) Kodwa indoda etshadileyo ikhathazeka ngezinto zomhlaba, ukuthi ingemukelwa njani ngumkayo,34 njalo yehlukene phakathi. Lowesifazana ongatshadanga kumbe lowo oyintombi egcweleyo ukhathazeka ngezinto zeNkosi ukuze abe ngcwele emzimbeni lasemoyeni wakhe. Kodwa owesifazana otshadileyo ukhathazeka ngezinto zomhlaba, ukuthi angemukelwa njani yindoda yakhe.
w08-ZU 7/15 27 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi Yokuqala Neyesibili YabaseKorinte
7:33, 34—Iziphi ‘izinto zezwe’ indoda noma owesifazane oshadile abakhathazeka ngazo? UPawulu ubhekisele ezintweni zokuphila ezivamile amaKristu ashadile okudingeka akhathazeke ngazo. Zihlanganisa ukudla, izambatho nendawo yokuhlala. Azihlanganisi izinto ezimbi zaleli zwe, amaKristu okudingeka azigweme.—1 Joh. 2:15-17.
(1 KwabaseKhorinte 7:37, 38) Loba kunjalo, nxa umuntu ezimisele enhliziyweni yakhe futhi esizwa engelandaba lokutshada, elamandla okubamba izinkanuko zakhe njalo esekhethile enhliziyweni yakhe ukuthi ahlale engatshadanga, uyabe esenza kuhle. 38 Ngakho otshadayo wenza kuhle, kodwa ohlala engatshadanga wenza kuhle kakhulu.
w96-ZU 10/15 12-13 ¶14
Ukungashadi—Umnyango Oholela Emsebenzini Ongenaziphazamiso
14 UmKristu ongashadile osebenzisa isimo sakhe sokungashadi ekuphishekeleni imigomo yobugovu akenzi “kangcono” kunamaKristu ashadile. Uhlala engashadile, hhayi “ngenxa yombuso,” kodwa ngenxa yezizathu zomuntu siqu. (Mathewu 19:12) Owesilisa noma owesifazane ongashadile kufanele ‘akhathazeke ngezinto zeNkosi,’ akhathazeke ‘ngokuthola ukwamukelwa iNkosi,’ futhi ‘akhonze iNkosi njalo ngaphandle kokuthikamezeka.’ Lokhu kusho ukugxilisa konke ukunaka ekukhonzeni uJehova noKristu Jesu. Abesilisa nabesifazane abangamaKristu abangashadile benza “kangcono” kunamaKristu ashadile ngokwenza kanjalo kuphela.
Ukuchwayisisa IMibhalo
(1 KwabaseKhorinte 7:11) Kodwa nxa inkosikazi ingehlukana lomkayo, kayihlale ingatshadanga kumbe ibuyelelane laye. Indoda layo kakufanelanga itshiye umkayo.
lvs 251
Amabala Asekucineni
Ngezinye izikhathi amanye amaKhristu angehlukana okwesikhathi esithile lanxa kungela ofebileyo. (1 KwabaseKhorinte 7:11) Nanzi izizatho ezingenza akhethe ukwehlukana.
• Nxa indoda inganakekeli imuli yayo ngabomo okokuthi icina iswela okokudla loba imali.—1 KuThimothi 5:8.
• Nxa otshadileyo etshaya omunye wakhe loba emthwalise nzima okokuthi impilo yakhe isisengozini.—KwabaseGalathiya 5:19-21.
• Nxa indoda loba umfazi evimbela omunye wakhe ukuthi enze izinto eziphathelane lokukhonza loba ezama ukuphambanisa ubuhlobo bakhe loJehova.—ImiSebenzi 5:29.
(1 KwabaseKhorinte 7:36) Kodwa loba ngubani ocabanga ukuthi ukuhlala engatshadanga kwenza aziphathe ngendlela engafanelanga, futhi sekwedlule isikhathi lapho imizwa yakhe yobutsha elamandla khona, nanku okumele kwenzakale: Kenze akufunayo, uyabe engenzi isono. Abantu abanjalo kabatshade.
w00-ZU 7/15 31 ¶2
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
Ngakho-ke, abasebasha akufanele bajahe ukushada lapho beqala ukuzwa inkanuko yobulili. Umshado udinga ukuzibopha, futhi ukuphila ngokuvumelana nalowo mthwalo wemfanelo kudinga ukuvuthwa. (Genesise 2:24) Kungcono ukuba umuntu alinde kuze “kudlule ukuqhuma kobusha”—isikhathi lapho imizwa yobulili inamandla khona futhi ingasonta ukwahlulela komuntu. (1 Korinte 7:36) Futhi yeka ukuthi akuhlakaniphile futhi kuyisono kanjani ukuba umuntu omdala ofisa ukushada ahileleke ekuziphatheni okubi ngenxa nje yokuthi akekho umuntu angase ashade naye.
Ukubalwa KweBhayibhili
APRIL 8-14
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 1 KWABASEKHORINTE 10-13
“UNkulunkulu Uthembekile”
(1 KwabaseKhorinte 10:13) Kakulasilingo esilehleleyo ngaphandle kwalezo ezijayelekileyo ebantwini. Lanxa kunjalo, uNkulunkulu uthembekile njalo kasoze avume ukuthi lilingwe ngalokho elingeke lenelise ukukubekezelela. Kodwa nxa selilingwa uzakwenza ukuthi kube lendlela yokuphunyuka ukuze lenelise ukuqinisela.
Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
Umphostoli uPhawuli wabhala wathi uJehova “akayikuvumela ukuba lilingwe ngokwedlula lokho elingakumela.” (1 Khor. 10:13) Kambe lokhu kutsho ukuthi uJehova uqala ahlole izilingo esihlangana lazo abesebona ukuthi yiziphi esingenelisa ukuzimela?
▪ Aluba bekuliqiniso lokhu bekuzakuba nzima kakhulu ukuthi sikwamukele njalo sikuzwisise. Ngokwesibonelo omunye umzalwane olendodana yakhe eyazibulalayo wabuza wathi: ‘UJehova uqale wahlolisisa yini wasebona ukuthi mina lomkami singabumela ubunzima lobu? Ubesebonile yini ukuthi singenelisa ukubekezelela isilingo lesi?’ Wena uthini? Kulengqondo yini ukucabanga ukuthi uJehova uyahlela kuseselesikhathi izinto ezizakwenzakala empilweni yethu?
Ukuhlolisisa amazwi kaPhawuli aku-1 Khorinte 10:13 kuzasinceda sibone ukuthi iMibhalo kayikutsho ukuthi uJehova uyahlola kuseselesikhathi izilingo esihlangana lazo abesekhetha ukuthi yiziphi esingenelisa ukumelana lazo. Okwakhathesi ake sixoxe ngezizathu ezine ezizasisiza ukuthi siyizwisise kuhle indaba le.
Okokuqala, uJehova wanika abantu inkululeko yokuzikhethela. Ufuna sizikhethele ukuthi sifuna ukuphila njani. (Dute. 30:19, 20; Josh. 24:15) Nxa singakhetha ukwenza okuhle, uJehova uzasiqondisa kukho konke esikwenzayo. (Zaga. 16:9) Kodwa nxa singenza okubi kuzamele sivune lokho esikuhlanyeleyo. (Gal. 6:7) Aluba uJehova ubekhetha izilingo okumele zisehlele ubezabe esesithathela inkululeko yokuzikhethela asinike yona.
Okwesibili yikuthi abantu “bafikelwa yizikhathi ezimbi ezibafikela belibele.” (UmTshu. 9:12) Kwezinye izikhathi abantu bawela engozini ezibuhlungu ngenxa yokuba sendaweni engayisiyo ngesikhathi esingayisiso. UJesu wakhuluma ngengozi yokuwa komphotshongo owabulala abantu abangu-18 waseveza ukuthi uNkulunkulu kayisuye owabangela ukufa kwalabobantu. (Luk. 13:1-5) Ngakho siyabona ukuthi akuqondanga ukuthi nxa kungaba lengozi ethile, sithi uNkulunkulu ubevele esekwazi ukuthi ngubani ozakufa lozasinda.
Okwesithathu, ngamunye wethu ulomlandu wokuhlala ethembekile kuJehova. Khumbula ukuthi uSathane uthi akulamuntu ongahlala ethembekile kuJehova ikakhulu nxa esehlelwa yizilingo. (Jobe. 1:9-11; 2:4; Isam. 12:10) Aluba uJehova uyavimba ezinye izilingo ngoba ebona ukuthi kasingeke senelise ukuzibekezelela bekungakhanya angathi uSathane uqinisile.
Okwesine yikuthi uJehova kakhangeli kuseselesikhathi ukuthi kuyini okuzasehlela. UJehova ulawo sibili amandla okubona izinto zingakenzakali. (Isaya. 46:10) Kodwa iBhayibhili litshengisa ukuthi amandla la kaphonguwasebenzisa nje kuzo zonke izinto, uyakhetha ukuthi uwasebenzisa ngaphi. (Gen. 18:20, 21; 22:12) UJehova ulothando futhi ulungile, ngakho kenzi loba yini engaphambanisa indlela esisebenzisa ngayo inkululeko yokuzikhethela asiphe yona.—Dute. 32:4; 2 Khor. 3:17.
Manje atshoni amazwi kaPhawuli athi: “UNkulunkulu . . . akayikuvumela ukuba lilingwe ngokwedlula lokho elingakumela”? Emazwini la uPhawuli uchaza lokho uJehova akwenzayo nxa umuntu ephakathi kohlupho, hatshi ukuthi uyakhangela izinhlupho zingakafiki. Amazwi la ayasiqinisa sibili ngoba atshengisa ukuthi uJehova uzimisele ukusisiza kungelani lokuthi sihlangana lobunzima obungakanani empilweni. (Hubo. 55:22) Ake sixoxe ngezizathu ezimbili ezenza uPhawuli wabhala lawomazwi.
Okokuqala, izilingo esihlangana lazo ‘zijayelekile ebantwini.’ Ubunzima esihlangana labo ngobujayelekileyo ebantwini yikho singenelisa ukubumela nxa singacela ukuthi uJehova asincedise. (1 Phet. 5:8, 9) Emavesini akuqala ku-1 Khorinte isahluko 10 uPhawuli ukhuluma ngezilingo ezehlela abako-Israyeli ngesikhathi besenkangala. (1 Khor. 10:6-11) Zonke izilingo lezo zazingankulu okokuthi kwakungabanzima ukuthi abantu ababethembekile bamelane lazo. UPhawuli wakhuluma kwaze kwaba kane ukuthi ‘abanye babo’ behluleka ukulalela. Lokhu kwabangelwa yikuthi babevumela izifiso zabo ezimbi njalo abamthembanga uNkulunkulu.
Okwesibili yikuthi “uNkulunkulu uthembekile.” Indlela uNkulunkulu ayephatha ngayo abantu bakhe endulo iveza ukuthi uthembekile kakhulu ‘kulabo abamthandayo njalo begcina imilayo yakhe.’ (Dute. 7:9) Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova uyakwenza konke akuthembisayo. (Josh. 23:14) Yikho okokuqala siyaqiniseka ukuthi uJehova kasoze avumele izilingo ezisehleleyo zikhule kakhulu size sicine sisehluleka ukumelana lazo. Kanti njalo okwesibili sileqiniso lokuthi ‘lapho silingwa uzasinika indlela yokuphunyuka.’
UJehova ubanika njani abantu bakhe indlela yokuphunyuka nxa bephakathi kohlupho? Kwezinye izikhathi angalususa lolohlupho. Kodwa khumbula ukuthi uPhawuli uthi: “[UJehova] uzalinika indlela yokuphunyuka ukuze limelane lakho.” Izikhathi ezinengi uyasinika indlela yokuphunyuka ngokusisiza ngalokho esikudingayo ukuze senelise ukubekezelela ubunzima esiphakathi kwabo. Nanzi ezinye izindlela asisekela ngazo ukuze sithole indlela yokuphunyuka:
▪ ‘Uyasiduduza kuzo zonke izinhlupheko zethu.’ (2 Khor. 1:3, 4) Usebenzisa iLizwi lakhe, umoya ongcwele lamabhuku esiwanikwa yinhlanganiso yethu ukuze asiduduze.—Mat. 24:45; Joh. 14:16, Rom. 15:4.
▪ Angasiqondisa langomoya wakhe ongcwele. (Joh. 14:26) Nxa singaba phakathi kohlupho umoya wakhe ungasiphathisa ukuthi sikhumbule izimiso kanye lezindaba ezithile eziseBhayibhilini ezingasinceda ukuthi sikhethe kuhle.
▪ Angathumela izingilosi ukuthi zisincede.—Heb. 1:14.
▪ Angasebenzisa esikhonza labo ukuthi basiduduze njalo basiqinise.—Kol. 4:11.
Usukuzwisisa yini ukuthi uPhawuli wayesitshoni ku-1 Khorinte 10:13? UJehova kahlali phansi akhethe ukuthi yiziphi izilingo okumele zisehlele. Kodwa-ke esingaqiniseka ngakho yikuthi nxa singathembela kuye, angasinceda ukuthi sibekezelele loba yiziphi izilingo esingahlangana lazo. Kanti njalo uzahlala esinika indlela yokuphunyuka ukuze asincede ukuthi sibekezelele zonke izinhlupho esihlangana lazo. Kuyaduduza sibili ukwazi lokhu!
(1 KwabaseKhorinte 10:13) Kakulasilingo esilehleleyo ngaphandle kwalezo ezijayelekileyo ebantwini. Lanxa kunjalo, uNkulunkulu uthembekile njalo kasoze avume ukuthi lilingwe ngalokho elingeke lenelise ukukubekezelela. Kodwa nxa selilingwa uzakwenza ukuthi kube lendlela yokuphunyuka ukuze lenelise ukuqinisela.
(1 KwabaseKhorinte 10:13) Kakulasilingo esilehleleyo ngaphandle kwalezo ezijayelekileyo ebantwini. Lanxa kunjalo, uNkulunkulu uthembekile njalo kasoze avume ukuthi lilingwe ngalokho elingeke lenelise ukukubekezelela. Kodwa nxa selilingwa uzakwenza ukuthi kube lendlela yokuphunyuka ukuze lenelise ukuqinisela.
Ukuchwayisisa IMibhalo
(1 KwabaseKhorinte 10:8) Kasingaziphathi kubi kwezemacansini njengabanye babo abaziphatha kubi kwezemacansini, kwacina kufe abangu-23 000 ngelanga elilodwa.
w04-ZU 4/1 29
Imibuzo Evela Kubafundi
Kungani eyoku-1 Korinte 10:8 ithi kwawa ama-Israyeli angu-23 000 ngosuku olulodwa ngenxa yokufeba, kanti uNumeri 25:9 yena uthi kwawa angu-24 000?
Kunezizathu eziningana zokuthi kungani engafani la manani akula mavesi amabili. Isizathu esizwakala kalula kunazo zonke singaba ukuthi inani langempela liphakathi kuka-23 000 no-24 000, okwenza ukuba likwazi ukuncishiswa noma landiswe ukuze libe inani eliphelele.
Cabangela okunye okungaba isizathu. Ukuze awanikeze isibonelo esiyisixwayiso amaKristu aseKorinte yamandulo, umuzi owawudume ngokuziphatha okuxekethile, umphostoli uPawulu wacaphuna umlando wama-Israyeli eShithimi. Wabhala: “Futhi masingafebi, njengoba abanye kubo bafeba, kwamane kwaphumela ekuweni kwabo, abayizinkulungwane ezingamashumi amabili nantathu kubo ngosuku olulodwa.” Ebala labo ababulawa nguJehova nje kuphela ngenxa yokufeba, uPawulu wathi babengu-23 000.—1 Korinte 10:8.
Nokho, incwadi kaNumeri isahluko 25 isitshela ukuthi “u-Israyeli wazihlanganisa noBhali wasePheyori; intukuthelo kaJehova yaqala ukumvuthela u-Israyeli.” Khona-ke, uJehova wayala uMose ukuba abulale “bonke abayizinhloko zabantu.” UMose yena wayala abahluleli ukuba benze lowo myalo. Ekugcineni, “isishayo sanqamuka” lapho uFinehasi ethatha isinyathelo ngokushesha, ebulala umIsrayeli owayeze nowesifazane wakwaMidiyani ekamu. Lokhu kulandisa kuphetha ngokuthi: “Abafa kulesi sishayo baba yizinkulungwane ezingamashumi amabili nane.”—Numeri 25:1-9.
Kusobala ukuthi inani elisencwadini kaNumeri lihlanganisa nalabo “abayizinhloko zabantu” ababulawa abahluleli kanye nalabo ababulawa nguJehova ngokwakhe. Kungenzeka ukuthi abantu ababulawa abahluleli kulabo abayizinhloko babeyinkulungwane, okwenza inani libe ngu-24 000. Laba abayizinhloko, noma obhongoza, babenecala ‘lokuzihlanganisa noBhali wasePheyori’ kungakhathaliseki ukuthi bona ngokwabo bafeba, baba nengxenye emikhosini, noma bavumela labo ababenza loko.
Ngokuqondene negama elithi ‘ukuzihlanganisa,’ enye incwadi ephathelene neBhayibheli ithi lingasho “ukuzibophezela komuntu komunye umuntu.” Ama-Israyeli ayengabantu abazinikezele kuJehova, kodwa lapho ‘ezihlanganisa noBhali wasePheyori,’ anqamula ubuhlobo bawo noNkulunkulu, lowo ayezinikezele kuye. Esebenzisa umprofethi uHoseya eminyakeni engaba ngu-700 kamuva, uJehova wathi kuma-Israyeli: “Bona bangena kuBhali wasePheyori, bazinikezela entweni eyihlazo, futhi baba ngabanengekayo njengayo le nto abayithandayo.” (Hoseya 9:10) Bonke labo ábenza loko babekufanelekela ukuthola isahlulelo sikaNkulunkulu esinzima. Ngakho, uMose wakhumbuza abantwana bakwa-Israyeli: “Amehlo enu yiwo akubona lokho uJehova akwenza endabeni kaBhali wasePheyori, ukuthi bonke abantu abalandela uBhali wasePheyori yibo uJehova uNkulunkulu wakho ababhuqa phakathi kwakho.”—Duteronomi 4:3.
(1 KwabaseKhorinte 11:5, 6) Kodwa owesifazana othandaza loba ophrofetha engagqokanga lutho ekhanda uyangisa inhloko yakhe ngenxa yokuthi uyabe esefanana lowesifazana ophuce ikhanda, 6 ngoba nxa owesifazana engagqokanga lutho ekhanda, kuyabe sekumele agele inwele. Kodwa nxa kuyangisa ukuthi owesifazana agele loba aphuce ikhanda, kufanele agqoke okuthile ekhanda.
(1 KwabaseKhorinte 11:10) Yikho owesifazana kumele abe lophawu lokuzehlisa ekhanda lakhe ngenxa yezingilosi.
Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
Owesifazana ongummemezeli woMbuso kumele amboze ikhanda yini nxa efundisa othile iBhayibhili kulommemezeli oyindoda?
▪ KuNqabayokulinda kaJuly 15, 2002, esihlokweni esithi “Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi” kwakhulunywa ukuthi udade kumele amboze ikhanda nxa efundisa othile iBhayibhili kulommemezeli oyindoda, kungelani lokuthi ummemezeli lo oyindoda ubhaphathiziwe kumbe hatshi. Kuphindwe kwachwayisiswa ngodaba lolu, kwasekukhanya kukuhle ukuthi lulungisiswe.
Nxa udade elesifundo sakhe, abesehamba lommemezeli oyindoda obhaphathiziweyo, kumele amboze ikhanda, okutsho ukuthi aqhiye kumbe afake okuthile ekhanda nxa esefundisa. Nxa angenza njalo uyabe etshengisa ukuthi uyabuhlonipha ubunhloko obubekwe nguNkulunkulu ebandleni lobuKhristu ngenxa yokuthi uyabe esenza umsebenzi obekukhangelelwe ukuthi wenziwe ngabafowethu. (1 Khor. 11:5, 6, 10) Okunye angakwenza yikucela umfowethu ahamba laye ukuthi afundise nxa kuyikuthi umfowethu lo ufanele futhi uyenelisa ukwenza njalo.
Kodwa nxa udade esiyafundisa isifundo sakhe ehamba lommemezeli oyindoda ongabhaphathizwanga njalo ongasimkakhe, iMibhalo ayitsho ukuthi sekumele amboze ikhanda. Lanxa kunjalo, omunye angakhetha ukumboza ikhanda ngenxa yomzwangedwa wakhe.
Ukubalwa KweBhayibhili
APRIL 22-28
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 1 KWABASEKHORINTE 14-16
“UNkulunkulu Uzakuba ‘Yikho Konke Kubo Bonke’”
(1 KwabaseKhorinte 15:24, 25) Besekusithi ekucineni abuyisele uMbuso kuNkulunkulu wakhe onguYise, esetshabalalise bonke ohulumende kanye lalabo abalamandla. 25 Kumele abuse, uNkulunkulu aze abeke zonke izitha zakhe ngaphansi kwenyawo zakhe.
w98-ZU 7/1 21 ¶10
“Ukufa Kumelwe Kwenziwe Ize”
10 “Ukuphela” kuwukuphela kokuBusa KukaKristu Kweminyaka Eyinkulungwane, lapho uJesu ngokuthobeka nangokwethembeka eyonika uNkulunkulu wakhe noYise uMbuso. (IsAmbulo 20:4) Injongo kaNkulunkulu ‘yokuphinde abuthele ndawonye zonke izinto kuKristu’ iyobe isifezekile. (Efesu 1:9, 10) Nokho, okokuqala, uKristu uyobe esebhubhise “bonke ohulumeni nalo lonke igunya namandla” okumelene nentando kaNkulunkulu ephakeme. Lokhu kuhilela okungaphezu kwembubhiso eyenzeka e-Armagedoni. (IsAmbulo 16:16; 19:11-21) UPawulu uthi: “[UKristu] kumelwe abuse njengenkosi kuze kube yilapho uNkulunkulu esebeke zonke izitha ngaphansi kwezinyawo zakhe. Njengesitha sokugcina, ukufa kumelwe kwenziwe ize.” (1 Korinte 15:25, 26) Yebo, yonke iminonjana yesono sika-Adamu nokufa kuyobe sekususiwe. Khona-ke, ngenxa yalokho, uNkulunkulu uyobe egeqé ‘amathuna ayisikhumbuzo’ ngokubuyisela abafileyo ekuphileni.—Johane 5:28.
(1 KwabaseKhorinte 15:26) Lokufa okuyisitha sokucina kuzatshabalaliswa.
UMbuso KaNkulunkulu Wenza Intando Yakhe Emhlabeni
21 Kodwa kuzakwenzakalani ngokufa, okuyisiphetho sokugula esijayelekileyo njalo okungumpumela wesono esingeke siwubalekele? Ukufa ‘yisitha’ sethu “sokucina” esilamandla okunqoba loba ngubani olesono. (1 Khor. 15:26) Kodwa ukufa kuyisitha esethusayo yini kuJehova? Zwana ukuthi u-Isaya waphrofetha wathini: “Uzakuginya kokuphela ukufa. UJehova Wobukhosi uzakwesula izinyembezi ebusweni babantu bonke.” (Isaya. 25:8) Uyasibona ngengqondo yini isikhathi lesi? Kuzabe kungasela mingcwabo, kungasela mangcwaba njalo izinyembezi zosizi zingasekho! Esikhundleni salokhu kuzakuba lezinyembezi zenjabulo lapho uJehova egcwalisa isithembiso sakhe esithokozisayo sokuthi avuse abafileyo! (Bala u-Isaya 26:19.) Lapho-ke amanxeba amanengi abangelwa yikufa azakwelatshwa.
(1 KwabaseKhorinte 15:27, 28) UNkulunkulu “wabeka izinto zonke ngaphansi kwenyawo zakhe.” Kodwa nxa esithi, ‘izinto zonke zibekwe ngaphansi kwenyawo zakhe,’ kuyakhanya ukuthi akubalwa laLowo owabeka zonke izinto ngaphansi kwakhe. 28 Loba kunjalo, nxa konke sekubekwe ngaphansi kweNdodana, layo izazibeka ngaphansi kwaLowo owabeka zonke izinto ngaphansi kwayo, ukuze uNkulunkulu abe yikho konke kubo bonke.
w12-ZU 9/15 12 ¶17
Ukuthula Kweminyaka Eyinkulungwane Nangalé Kwayo!
17 Ayikho indlela engcono yokuchaza lo mvuthwandaba omkhulu kunamazwi athi ‘uNkulunkulu uyoba yikho konke kuwo wonke umuntu.’ Kusho ukuthini lokho? Cabanga ngesikhathi sase-Edene lapho abantu abaphelele, u-Adamu no-Eva, beseyingxenye yomkhaya kaJehova wendawo yonke onokuthula nobunye. UJehova, uMbusi Wendawo yonke, wayebusa ngokuqondile phezu kwayo yonke indalo yakhe, izingelosi nabantu. Yayikwazi ukuxhumana naye, imkhulekele futhi eyibusisa. ‘Wayeyikho konke kuwo wonke umuntu.’
Ukuchwayisisa IMibhalo
(1 KwabaseKhorinte 14:34, 35) abesifazana kabathule emabandleni ngoba kabavunyelwa ukukhuluma. Kabazehlise njengoba nje loMthetho usitsho. 35 Nxa kukhona abafuna ukukufunda, kababuze omkabo ngekhaya ngoba kulihlazo ukuthi owesifazana akhulume ebandleni.
w12-ZU 9/1 9, ibhokisi
Ingabe Umphostoli UPawulu Wabenqabela Abesifazane Ukuba Bakhulume?
Umphostoli uPawulu wabhala: “Abesifazane mabathule emabandleni.” (1 Korinte 14:34) Wayesho ukuthini? Ingabe wayeqonde ukubukela phansi ukuhlakanipha kwabo? Cha. Eqinisweni wayevame ukukhuluma ngemfundiso enhle yabesifazane. (2 Thimothewu 1:5; Thithu 2:3-5) Encwadini yakhe ayibhalela abaseKorinte, uPawulu akayalanga kuphela abesifazane kodwa nalabo ababeneziphiwo zokukhuluma ngezilimi nokuprofetha ukuba ‘bathule’ uma elinye ikholwa lisakhuluma. (1 Korinte 14:26-30, 33) Kumelwe ukuba abanye besifazane abangamaKristu babeshiseka kakhulu ngokholo lwabo olusha kangangokuba babesingena emlonyeni isikhulumi babuze imibuzo, ngoba kwakuyinto evamile kuleyo ngxenye yezwe. Ukuze kugwenywe leso siyaluyalu, uPawulu wabakhuthaza ukuba “babuze abayeni babo emakhaya.”—1 Korinte 14:35.
(1 KwabaseKhorinte 15:53) Lokhu okubolayo kumele kuntshintshwe kube ngokungaboliyo njalo lokhu okufayo kumele kuntshintshwe kube yilokho okungeke kufe.
it-1-E 1197-1198
Ukungaboli
Izindlalifa zombuso zizavuswa njengoJesu sezilemizimba yomoya njengaye. Zizavuswa ukuthi ziyephila ezulwini kodwa azisoze zithole ukuphila okuphakade nje kuphela, zizaphiwa imizimba engafiyo lengaboliyo. Ngesikhathi zisaphila emhlabeni zakhonza zithembekile futhi zafa zilemizimba yabantu ebolayo kodwa ezulwini zizathola imizimba yomoya engaboliyo njengoba uPhawuli esitsho ku-1 KwabaseKhorinte 15:42-54. Ukuthi izindlalifa ziphiwa ukungafi kutsho ukuthi azisoze zibhujiswe futhi azisoze zitshabalaliswe. UNkulunkulu uzazinika imizimba engaboliyo futhi engatshabalaliyo. Lokhu kutshengisa ukuthi azisoze zidinge ukusekelwa ngezinye izinto ukuze ziqhubeke ziphila ngendlela ezinye izidalwa zikaNkulunkulu ezisekelwa ngayo ngezinye izinto ukuze ziphile. Le yindlela emangalisayo uNkulunkulu azithemba ngayo izindlalifa lezi. Ukuthi azidingi lutho ukuze ziphile kanye lokuthi azitshabalali akutsho ukuthi azikho ngaphansi kukaNkulunkulu. UJesu laye ungaphansi kukaNkulunkulu futhi ulandela iziqondiso aziphiwayo njengoba nje izindlalifa zizilandela.—1 Kr 15:23-28.
Ukubalwa KweBhayibhili
APRIL 29–MAY 5
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 2 KWABASEKHORINTE 1-3
“UJehova ‘NguNkulunkulu Wenduduzo Yonke’”
(2 KwabaseKhorinte 1:3) Kadunyiswe uNkulunkulu, uYise weNkosi yethu uJesu Khristu, uYise wesihawu esikhulu loNkulunkulu wenduduzo yonke,
‘Lilani Lalabo Abalilayo’
4 UJehova uyakwazi ukuthi kubuhlungu kangakanani ukufelwa ngoba laye wafelwa ngabangane bakhe. Wafelwa ngu-Abhrahama lo-Isaka loJakhobe loMosi kanye loDavida. (Nani. 12:6-8; Mat. 22:31, 32; ImiSeb. 13:22) ILizwi lakhe lisitshela ukuthi usilindele ngabomvu isikhathi lapho azabavusa khona abangane bakhe. (Jobe. 14:14, 15) Bazathokoza sibili nxa sebevusiwe futhi bayabe sebeqinile emzimbeni. Khumbula lokuthi uNkulunkulu wabona iNdodana yakhe ayithandayo isifa ngendlela ebuhlungu kakhulu. (Zaga. 8:22, 30) Ngeke sibuchaze ngamazwi ubuhlungu uJehova abuzwayo ngalesosikhathi.—Joh. 5:20; 10:17.
(2 KwabaseKhorinte 1:4) osiduduza kuzo zonke inhlupho zethu ukuze senelise ukududuza abanye kuloba yiziphi inhlupho, sibaduduza ngenduduzo esiyiphiwa nguNkulunkulu.
‘Lilani Lalabo Abalilayo’
14 Kwesinye isikhathi singaswela ukuthi sithini emuntwini ofelweyo. Lanxa kunjalo iBhayibhili lithi: “Ulimi lohlakaniphileyo luyelapha.” (Zaga. 12:18) Abanengi bajayele ukusebenzisa imicijo eduduzayo etholakala ebhukwini elithi Lapho Ufelwa Othandekayo. Kodwa izikhathi ezinengi okunceda kakhulu esingakwenza ‘yikulila lalabo abalilayo.’ (Rom. 12:15) Omunye umfelokazi okuthiwa nguGaby ubika ukuthi yena ujayele ukukhala izikhathi ezinengi ukuze aveze ubuhlungu abuzwayo. Ngakho uzwa eduduzeka sibili nxa abanye bangafika bakhale laye futhi usuka abone ukuthi labo bayabuzwa ubuhlungu lobo.
Ukuchwayisisa IMibhalo
(2 KwabaseKhorinte 1:22) Uphinde wafaka uphawu lwakhe kithi, wasipha lesibambiso salokho okuzayo, okutsho umoya osezinhliziyweni zethu.
Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
IBhayibhili likhuluma ‘ngesibambiso’ kanye ‘lokubekwa uphawu’ okwenziwa nguNkulunkulu kwabagcotshiweyo. Kutshoni lokhu?—2 Khor. 1:21, 22.
▪ Isibambiso: Eminye imithombo yolwazi iveza ukuthi ibala lesiGiriki elahunyutshwa ngokuthi ‘isibambiso’ eliku-2 Khorinte 1:22 lalisetshenziswa “emthethweni kanye lasezindabeni zokuthengiselana.” Ibala leli lalisitsho “idiphozithi kumbe imali yokuqala oyibhadalayo nxa uthenga impahla ozayibhadalela kancane kancane.” Imali le iyabe isitsho ukuthi usuqalisile ukubhadalela leyompahla njalo yenza isivumelwano elisenzileyo siqalise ukusebenza. Lokhu kutshoni kwabagcotshiweyo? Khathesi abagcotshiweyo balesibambiso kuphela. U-2 Khorinte 5:1-5 uchaza ukuthi imbadalo egcweleyo kumbe umvuzo wabo bawuthola lapho begqoka umzimba wasezulwini ongelakho ukubola. Lokhu kugoqela lokunikwa isipho sokuphila bengasaphindi bafe.—1 Khor. 15:48-54.
NgesiGiriki salamuhla, ibala elihambelana laleli lisetshenziswa nxa kukhulunywa ngendandatho egqokiswa intombi ethenjiswe umtshado. Umzekeliso lo ungena kuhle kwabagcotshiweyo ngoba bafaniswa lomlobokazi kaKhristu.—2 Khor. 11:2; Isam. 21:2, 9.
▪ Uphawu: Endulo uphawu lwalusetshenziswa njengesidindo ukuze kukhanye ukuthi ulutho oluthile ngolukabani kumbe nxa kuqinisekiswa isivumelwano. Ngakho-ke nxa umKhristu egcotshwa ngomoya ongcwele, uyabe ebekwa “uphawu” olutshengisa ukuthi usengokaNkulunkulu. (Efe. 1:13, 14) Uphawu lolu kalutsho ukuthi usewutholile umvuzo ngokugcweleyo. Umvuzo uzawuthola kuphela nxa angahlala ethembekile kuze kube sekufeni kumbe kuze kufike isikhathi sokubekwa uphawu okokucina.—Efe. 4:30; Isam. 7:2-4.
(2 KwabaseKhorinte 2:14-16) Lanxa kunjalo kabongwe uNkulunkulu, ohlala esikhokhela njengamabutho avela nqoba empini eloKhristu njalo osebenzisa thina ukuthi alufafaze yonke indawo ulwazi oluphathelane laye olunjengephunga elimnandi. 15 KuNkulunkulu siliphunga elimnandi likaKhristu eliphakathi kwabasindiswayo laphakathi kwalabo ababhubhayo. 16 Kwababhubhayo siliphunga lokufa eliletha ukufa, kwabasindiswayo siliphunga elimnandi lokuphila eliletha ukuphila. Ngubani ofaneleyo ukwenza izinto lezi?
w10-ZU 8/1 23
Ingabe Bewazi?
Umphostoli uPawulu wayekhuluma ngani ngesikhathi ekhuluma ‘ngodwendwe lokunqoba’?
▪ UPawulu wabhala: ‘UNkulunkulu usihola odwendweni lokunqoba kanye noKristu futhi wenza iphunga lolwazi ngaye lizwakale ngathi kuyo yonke indawo! Ngoba kuNkulunkulu siyiphunga likaKristu elimnandi phakathi kwalabo abasindiswayo naphakathi kwalabo ababhubhayo; kulaba ababhubhayo siyiphunga elivela ekufeni liyise ekufeni, kwabasindiswayo siyiphunga elivela ekuphileni liyise ekuphileni.’—2 Korinte 2:14-16.
Lo mphostoli wayekhuluma ngomkhuba wamaRoma wokwenza udwendwe lokuhalalisa ebonga ujenene wempi ngokunqoba izitha zoMbuso. Kuleyo migidi, kwakuthathwa impango futhi abathunjwa bempi babekleliswa ukuze babukwe. Ujenene onqobile wayebongwa, anconywe. Ngemva kodwendwe, kwakuhlatshwa izinkabi futhi cishe abathunjwa abaningi babebulawa.
I-International Standard Bible Encyclopedia ithi isingathekiso esithi ‘iphunga likaKristu elimnandi’ elimelela ukuphila kwabathile nokufa kwabathile “cishe sisuselwa emkhubeni wamaRoma wokushisa impepho phakathi nodwendwe. Iphunga elalimelela ukunqoba kulabo abangabanqobi lalikhumbuza abathunjwa ukuthi cishe bazoyiswa kwagoqanyawo.”
Ukubalwa KweBhayibhili