Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
FEBRUARY 3-9
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 12-14
“Isivumelwano Esiletha Izibusiso”
it-1-E 522 ¶4
Isivumelwano
Isivumelwano UNkulunkulu Asenza Lo-Abhrahama. Isivumelwano esenziwa lo-Abhrahama saqalisa ukusebenza lapho u-Abhrama (u-Abhrahama) echapha umfula uYufrathe esiya eKhenani. Isivumelwano soMthetho senziwa ngemva kweminyaka engu-430 lokho kwenzakele. (Gal 3:17) UJehova wayekhulume lo-Abhrahama ngesikhathi esahlala eMesophothamiya, e-Uri lamaKhaladiya, emtshela ukuthi aye elizweni ayezamtshengisa lona. (ImiS 7:2, 3; Gen 11:31; 12:1-3) U-Eksodusi 12:40, 41 (The Holy Bible in Ndebele) usitshela ukuthi kwathi iminyaka engu-430 yokuhlala eGibhithe laselizweni laseKhenani isiphelile, ‘ngosuku lolu,’ ama-Israyeli ayeyizigqili eGibhithe aphuma. Akhululwa eGibhithe ngoNisani 14, 1513 B.C.E., ngelanga lePhasika. (Eks 12:2, 6, 7) Lokhu kutshengisa ukuthi u-Abhrahama wachapha umfula uYufrathe esiya eKhenani ngoNisani 14, 1943 B.C.E., futhi mhlalokho isivumelwano esenziwa nguNkulunkulu lo-Abhrahama saqalisa ukusebenza. UNkulunkulu waphinda waqinisekisa u-Abhrahama eseseShekemu eKhenani ngokuthi: “Ilizwe leli ngizalinika inzalo yakho,” ngaleyondlela wayetshengisa ukuthi isivumelwano lesi sasingenelana lesithembiso asenza e-Edeni, futhi waveza ukuthi “inzalo” yayizakuba ngumuntu okutsho ukuthi yayizakuba losendo. (Gen 12:4-7) Okunye okwakhulunywa nguJehova ngenzalo le kutholakala kuGenesisi 13:14-17; 15:18; 17:2-8, 19; 22:15-18.
w89-ZU 7/1 3 ¶4
Isizathu Sokuba Wazi Iqiniso NgoAbrahama
Leso isithembiso esimangalisayo, futhi uAbrahama wasizwa sishiwo okungenani nangezinye izikhathi ezimbili. (Genesise 18:18; 22:18) Ukuze asigcwalise, uNkulunkulu uyovusa kwabafileyo abameleli bemindeni esebafa. Kwabanjalo abavusiwe, ukuphila kuyoba isibusiso ngempela, ngoba abaningi babo bayovukela esimweni somhlaba esifuze iPharadesi elalahlekela umuntu ekuqaleni. Ngemva kwalokho, bayofundiswa ukuthi bangasizuza kanjani isibusiso sokuphila okuphakade.—Genesise 2:8, 9, 15-17; 3:17-23.
it-2-E 213 ¶3
Umthetho
Ezinye izingcitshi zembali zibika ukuthi kwakusithi nxa umuntu ethengisa umhlabathi, ahambe lalowo owayefuna ukuwuthenga, baye endaweni lapho azawubona kuhle wonke, abone yonke imingcele yakhona. Kwakusithi nxa othengayo angathi, “Ngiyabona,” wayeyabe evuma ngokusemthethweni ukuthi umhlabathi wawusungowakhe. Ngesikhathi uJehova ethembisa ukunika u-Abhrahama iKhenani, waqala wamtshela ukuthi akhangele amacele womane. Mhlawumbe okwenza u-Abhrahama wangatsho ukuthi, “Ngiyabona,” yikuthi ilizwe lesithembiso lalizanikwa inzalo yakhe ngokuya kwesikhathi. (Gen 13:14, 15) UMosi wayengummeli ongokomthetho wama-Israyeli futhi uJehova wamtshela ukuthi “abone” ilizwe ayezalinika ama-Israyeli esekhokhelwa nguJoshuwa. (Dut 3:27, 28; 34:4; funda langokutshengiswa kukaJesu imibuso kuMat 4:8) Okunye okwakutshengisa ukuthi kulesivumelwano esisemthethweni yikuthi umuntu adabule phakathi kwelizwe loba ukuthi angene elenhloso yokuhlala kulo. (Gen 13:17; 28:13) Kwezinye izincwadi zomthetho zasendulo, kwakubhalwa lokuthi kulezihlahla ezingaki endaweni leyo ethengiswayo.—Qathanisa loGen 23:17, 18.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Lungisani Izingxabano Ngothando
12 Lokho yikho kanye okwenziwa ngu-Abhrahama ngesikhathi sekulendaba eyayingamxabanisa lomntanomnewabo uLothi. Izifuyo zamadoda la zazidlana uboya futhi lokhu kwabangela ukuthi abelusi bawo baxabane belwela amadlelo. U-Abhrahama kazange avumele ukuthi indaba le ibenze bakhangelelane emanzini, ngakho wazimisela ukuthi ayilungisise. Wavumela ukuthi uLothi aqale ukukhetha indawo ayefuna ukuhlala kuyo. (Gen. 13:1, 2, 5-9) U-Abhrahama waba yisibonelo esihle sibili! Kazange alandele okwakufiswa yinhliziyo yakhe. Ayekufuna yikuthi yena loLothi bahlalisane ngokuthula. Walahlekelwa yini u-Abhrahama ngokwenza lokhu? Ngitsho lakancane. Ngemva nje kokulungisa indaba le, uJehova wamthembisa izibusiso ezinengi kakhulu. (Gen. 13:14-17) Lokhu kuveza ukuthi uNkulunkulu uyababusisa sibili abantu bakhe nxa bezimisela ukusebenzisa izimiso zeBhayibhili ukuze balungise izingxabano ngothando.
it-2-E 683 ¶1
Umphristi
UMelikhizedekhi inkosi yaseSalema wayengumphristi (ko·henʹ) ongafanani labanye. IBhayibhili alisitsheli ngosendo lwakhe, ngokuzalwa kwakhe langokufa kwakhe. Ubuphristi bakhe kabutshiyelwanga futhi laye kazange abutshiyele muntu. UMelikhizedekhi wayeyinkosi futhi engumphristi. Ubuphristi bakhe babusedlula obamaLevi ngoba phela loLevi kuthiwa wapha uMelikhizedekhi okwetshumi. Lokhu kungenxa yokuthi uLevi wayeseseyisizukulwane esingakazalwa sika-Abhrahama ngesikhathi u-Abhrahama enika uMelikhizedekhi okwetshumi njalo uMelikhizedekhi wambusisa u-Abhrahama. (Gen 14:18-20; Heb 7:4-10) UMelikhizedekhi wayemela uJesu Khristu, ‘ongumphristi kuze kube nini lanini ngendlela kaMelikhizedekhi.’—Heb 7:17.
Ukubalwa KweBhayibhili
FEBRUARY 10-16
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 15-17
“Kungani UJehova Wantshintsha Ibizo Lika-Abhrama LelikaSarayi?”
it-1-E 817
Ukungasoleki
Kodwa izikhathi ezinengi okwenziwa ngabantu kuyabe kulamaphutha. Bonke abantu bathola isono ku-Adamu. (Rom 5:12; Hu 51:5) UJehova yena kalasici, futhi ‘uyakwazi ukuthi sibunjwe njani, uyakhumbula ukuthi siluthuli’ njalo ulesihawu. (Hu 103:13, 14) UNowa wayethembekile futhi elalela yikho uJehova wambona “engelasici phakathi kwabantu ngalesosikhathi.” (Gen 6:9) Watshela u-Abhrahama wathi: “Hlala usemehlweni ami, ungasoleki.” (Gen 17:1) Lanxa amadoda la womabili ayelesono futhi afa, uJehova wawabona engelasici ngoba yena “ukhangela inhliziyo.” (1Sa 16:7; qathanisa lo-2Am 20:3; 2Imi 16:9) Watshela ama-Israyeli wathi: “Kumele libemsulwa phambi kukaJehova uNkulunkulu wenu.” (Dut 18:13; 2Sa 22:24) Wanikela ngeNdodana yakhe engelasici (Heb 7:26) ukuthi ibe yinhlawulo futhi ngenxa yalokho abalokholo labalalelayo kuthiwa ‘balungile’ kumbe abalasici. Ngesikhathi esifananayo uNkulunkulu uqhubeka enguMahluleli olungileyo longelasici.—Rom 3:25, 26.
it-1-E 31 ¶1
U-Abhrahama
Kwadlula isikhathi esithile. Kwasekuleminyaka elitshumi beseKhenani kodwa uSara wayelokhu engelamntwana. Wacela u-Abhrahama ukuthi embathe lencekukazi yakhe engumGibhithe uHagari ukuze athole umntwana ngaye. U-Abhrahama wavuma. Yikho ngo-1932 B.C.E., u-Ishmayeli wazalwa futhi u-Abhrahama wayeseleminyaka engu-86. (Gen 16:3, 15, 16) Isikhathi sasilokhu sihamba. Ngo-1919 B.C.E., u-Abhrahama eseleminyaka engu-99, uJehova wamtshela ukuthi bonke abesilisa abendlu yakhe kwakumele basokwe. Lolu kwaba luphawu lokuthi u-Abhrahama loJehova babelesivumelwano ababesenzile. Ngesikhathi esifananayo uJehova wantshintsha ibizo lika-Abhrama laba ngu-Abhrahama. UJehova wathi: “Ngokuba sengikwenze uyise wezizwe ezinengi.” (Gen 17:5, 9-27; Rom 4:11) Ngemva kwalokho, izingilosi ezintathu ezazintshintshe imizimba yazo yaba ngeyabantu futhi ezamukelwa ngu-Abhrahama, zathembisa uSara ukuthi wayezazithwala abelethe indodana. Lokhu kwakuzakwenzakala ngomnyaka owawuzalandela.—Gen 18:1-15.
w09-ZU 2/1 13
Limelelani Igama?
UNkulunkulu washintsha amagama abanye abantu ngenjongo engokwesiprofetho. Ngokwesibonelo, washintsha igama lika-Abrama, elisho ukuthi “Uyise Uyaphakanyiswa,” laba u-Abrahama, okusho ukuthi “Uyise Wesixuku.” Ngokuvumelana negama lakhe, u-Abrahama ngempela waba uyise wezizwe eziningi. (Genesise 17:5, 6) Cabanga nangegama lomka-Abrahama, uSarayi, ngokunokwenzeka elisho ukuthi “Othanda Umbango.” Kumelwe ukuba wajabula kakhulu lapho uNkulunkulu eshintsha igama lakhe ethi uSara, okusho ukuthi “Inkosazana,” okwakubhekisela ekubeni kwakhe ukhokhokazi wamakhosi.—Genesise 17:15, 16.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 460-461
Ukulandelana Kwezenzakalo
UJehova watshela u-Abhrama (u-Abhrahama) wathi: “Yazi ngempela ukuthi izizukulwane zakho zizakuba ngabezizwe elizweni elingasilo labo, njalo bazagqilazwa baphathwe kubi okweminyaka engamakhulu amane.” (Gen 15:13; khangela lo-ImiS 7:6, 7) Indlalifa kumbe “inzalo” ethenjisiweyo u-Isaka yayingakazalwa ngesikhathi uJehova ekhuluma lokhu. Ngo-1932 B.C.E. uHagari incekukazi engumGibhithe wabeletha u-Ishmayeli indodana ka-Abhrama kwathi ngo-1918 B.C.E. kwazalwa u-Isaka. (Gen 16:16; 21:5) Nxa singabala iminyaka engu-400 sibuyela emuva kusukela ekuphumeni kwama-Israyeli eGibhithe, okulapho okwaphela khona isikhathi ‘sokuphathwa kubi’ (Gen 15:14) kusifikisa ku-1913 B.C.E., njalo ngalesosikhathi u-Isaka wayengaba leminyaka emihlanu. Kukhanya yiso isikhathi u-Isaka alunyulwa ngaso futhi wayevele ‘esengowezizweni’ elizweni elingasilo labo. Umfowabo u-Ishmayeli owayengaba leminyaka engu-19 waqalisa ukumthwalisa nzima njengoba kwakukhulunyiwe ngoba ‘wayehlayaza.’ (Gen 21:8, 9) Lanxa lezinsuku ubuphoxo obabusenziwa ngu-Ishmayeli ku-Isaka bungakhanya njengobungatsho lutho, kwakungasondaba yokudlala ngezikhathi zakudala. Lokhu kukhanya ngendlela uSara enza ngayo kanye lokuvunyelwa kwakhe nguNkulunkulu ukuthi uHagari lendodana yakhe u-Ishmayeli baxotshwe. (Gen 21:10-13) Ukulotshwa kwendaba le emibhalweni engcwele kutshengisa ukuqalisa kokucindezelwa kweminyaka engu-400 okwakuphrofethwe ngakho futhi okwakungasoze kuphele nxa ama-Israyeli engakaphumi eGibhithe.—Gal 4:29.
it-1-E 778 ¶4
Ukuphuma Kwama-Israyeli EGibhithe
“Isizukulwane Sesine.” Kumele sikhumbule ukuthi uJehova watshela u-Abhrahama ukuthi isizukulwane sakhe sesine sasizabuyela eKhenani. (Gen 15:16) Lanxa abantu babesaphila isikhathi eside, kwaba lezizukulwane ezedlula ezine phakathi kweminyaka le engu-430. Iminyaka le yaqalisa ngesikhathi isivumelwano esenziwa nguNkulunkulu lo-Abhrahama siqalisa ukusebenza yaze yaphela ngesikhathi ama-Israyeli ephuma eGibhithe. Kodwa ama-Israyeli ahlala eGibhithe okweminyaka engu-215 kuphela. ‘Izizukulwane ezine’ ezabakhona ngemva kokungena eGibhithe zingabalwa ngendlela le elandelayo, kusetshenziswa isizwe esisodwa kuphela sako-Israyeli, esakoLevi: (1) ULevi (2) UKhohathi (3) U-Amramu (4) UMosi.—Eks 6:16, 18, 20.
Ukubalwa KweBhayibhili
FEBRUARY 17-23
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 18-19
“‘UMahluleli Womhlaba Wonke’ Ubhubhisa ISodoma LeGomora”
“UMahluleli Womhlaba Wonke” Uhlala Esenza Okufaneleyo
U-ABHRAHAMA wabuza wathi: “Kambe uMahluleli womhlaba wonke kayikwenza okufaneleyo na?” (Gen. 18:25) Umbuzo lo utshengisa ukuthi u-Abhrahama wayethemba ukuthi uJehova uzakwenza okufaneleyo lapho esahlulela iSodoma leGomora. Wayekwazi ukuthi uJehova ulungile, wayengasoze abulale abalungileyo ndawonye lababi. Ngemva kweminyaka engu-400 uMosi wakhuluma ngoJehova wathi: “UliDwala, imisebenzi yakhe iphelele, njalo zonke izindlela zakhe zilungile. UNkulunkulu othembekileyo ongenzi okubi, uqotho njalo ulungile yena.”—Dute. 31:19; 32:4.
Ukubekezela Kutsho Ukuqinisela Ulethemba
Isibonelo esikhulu kulazo zonke okumele sisilingisele ngesikaJehova. (2 Phet. 3:15) Zinengi izindaba eziseBhayibhilini ezitshengisa ukuthi uJehova uyabekezela kakhulu. (Neh. 9:30; Isaya. 30:18) Khumbula ukuthi uJehova wambekezelela njani u-Abhrahama ngesikhathi embuza imibuzo eminengi eyayitshengisa ukuthi ukhathazekile ngokubhujiswa kweSodoma. UJehova kazange ambambe umlomo u-Abhrahama loba amqage esakhuluma kodwa wambekezelela njalo wamlalela waze waqeda yonke imibuzo yakhe. Kanti njalo watshengisa ukuthi wayelalele sibili ngoba wawaphinda enjengoba enjalo amazwi ayekhulunywe ngu-Abhrahama. Wasemqinisekisa ngokuthi kasoze ayibhubhise iSodoma lanxa engathola kuyo abantu abalitshumi abalungileyo. (Gen. 18:22-33) Lesi yisibonelo esihle esitshengisa ukuthi kuqakathekile ukuthi sibekezele njalo sizithibe.
w10-ZU 11/15 26 ¶12
UJehova UyiNkosi Yethu EnguMbusi!
12 Singaqiniseka ngokuthi maduze uJehova uzolisebenzisa igunya lakhe njengoMbusi. Ngeke abubekezelele unomphela ububi, futhi siyazi ukuthi siphila ezinsukwini zokugcina. UJehova wathathela abantu ababi isinyathelo ngoZamcolo. Wabhubhisa iSodoma neGomora kanye noFaro namabutho akhe. USisera nebutho lakhe noSaneheribi namabutho akhe ase-Asiriya abakwazanga ukumelana noPhezukonke. (Gen. 7:1, 23; 19:24, 25; Eks. 14:30, 31; AbaHl. 4:15, 16; 2 AmaKh. 19:35, 36) Ngakho-ke, singaqiniseka ukuthi uJehova uNkulunkulu ngeke akubekezelele phakade ukungahlonishwa kwegama lakhe nokuphathwa kabi koFakazi bakhe. Ngaphezu kwalokho, manje sibona ubufakazi besibonakaliso sokuba khona kukaJesu nesokuphela kwalesi simiso sezinto esibi.—Math. 24:3.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w88-ZU 5/15 23 ¶4-5
Ingabe Ukhona Oke Wabona UNkulunkulu?
Manje kungaqondakala ukuthi kungani uAbrahama akhuluma nomkhulumeli kaNkulunkulu oyingelosi obonakala ngamehlo enyama njengokungathi wayekhuluma noJehova uNkulunkulu ngokwakhe. Njengoba lengelosi yakhuluma khona kanye lokho uNkulunkulu ayefuna ukukusho kuAbrahama futhi yayimelele Yena ngokoqobo, umlando weBhayibheli ungasho ukuthi “uJehova wabonakala kuye.”—Genesise 18:1.
Khumbula ukuthi umkhulumeli kaNkulunkulu oyingelosi angadlulisela izigijimi zaKhe njengoba nje ucingo noma umsakazo kungadlulisela amazwi ethu komunye umuntu. Khona-ke, kungaqondwa indlela uAbrahama, uMose, uManowa, nabanye ababekwazi ngayo ukukhuluma nengelosi esesimweni esibonakalayo njengokungathi babekhuluma noNkulunkulu. Nakuba lababantu babekwazi ukubona lezingelosi nenkazimulo kaJehova ebonakaliswa yizo, abakwazanga ukumbona uNkulunkulu. Ngakho-ke, lokhu akuphikisani neze namazwi omphostoli uJohane: “Akakho oké wabona uNkulunkulu.” (Johane 1:18) Lokho labantu abakubona kwakungabameleli abayizingelosi hhayi uNkulunkulu ngokwakhe.
Ncedisa Abakhathazekileyo
3 ULothi wenza isinqumo esibi ngesikhathi ekhetha ukuyahlala phakathi kwabantu beSodoma ababexhwalile. (Bala u-2 Phetro 2:7, 8.) Wayekhethe indawo enhle sibili kodwa esekhonale wehlelwa zinhlupho ezinengi. (Gen. 13:8-13; 14:12) Kukhanya umkakhe wayeyithanda kakhulu indawo ababehlala kuyo kumbe abanye abantu bakhona okokuthi wacina esesehluleka ukulalela uJehova. Wafa ngesikhathi uNkulunkulu esenza ukuthi kune umlilo lesalufa eSodoma. Amadodakazi kaLothi amabili wona afelwa ngamadoda ayesethembisane lawo. Indlu kaLothi lempahla yakhe kwatshabalala futhi okwaba buhlungu kakhulu yikuthi wafelwa ngumkakhe. (Gen. 19:12-14, 17, 26) UJehova wayekela yini ukumbekezelela uLothi ngesikhathi esehlelwa yizinto lezi? Hatshi.
Ukubalwa KweBhayibhili
FEBRUARY 24–MARCH 1
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 20-21
“UJehova Uyazigcina Izithembiso Zakhe”
UNkulunkulu Wambiza Ngokuthi “YiNdlovukazi”
Kambe ukuhleka kukaSara kwakutshengisa ukuthi kalakholo yini? Ngitsho lakancane. IBhayibhili lithi: ‘Ngokukholwa, uSara wanikwa amandla okuba lomntwana ngoba wambona njengothembekileyo lowo owayenze isithembiso.’ (KumaHebheru 11:11) USara wayemazi kuhle uJehova njalo eqiniseka ukuthi uyazigcwalisa zonke izithembiso azenzayo. Sonke siyaludinga ukholo olunjalo. Ukuze sibe lalo kumele sifunde iBhayibhili ngoba yilo elizasenza sibe mazi kuhle uNkulunkulu. Singenza njalo sizabona ukuthi uSara wayelezizatho sibili zokukholwa kuJehova. UJehova uthembekile njalo uyazigcwalisa zonke izithembiso zakhe futhi kwezinye izikhathi angazigcwalisa ngendlela engasimangalisa kakhulu.
‘LALELA USARA’
USara wathi eseleminyaka engu-90 wayithola intokozo ayeyifisa impilo yakhe yonke. Wabeletha indodana, umkakhe eseleminyaka engu-100. U-Abhrahama wenza khona kanye uNkulunkulu ayethe kwenziwe ngokunika indodana yakhe ibizo elithi Isaka elitsho “Ukuhleka.” Kufanele ukuthi uSara wayebobotheka ngesikhathi esithi: “UNkulunkulu usengilethele ukuthi ngihleke, njalo bonke abazakuzwa lokhu bazahleka lami.” (UGenesisi 21:6) Isipho lesi asithola kuJehova samenza wathokoza okwempilo yakhe yonke. Saphinda samenza waba lomsebenzi omkhulu.
U-Isaka wathi eseleminyaka emihlanu kwenziwa idili lokukhitshwa kwakhe ebeleni. USara wananzelela ukuthi kukhona okutshaya amanzi. IBhayibhili lithi uSara “wabona” ukuthi kulokunye okungahambi kuhle. Indodana kaHagari u-Ishmayeli eyayisileminyaka engu-19 yayihlala iseyisa u-Isaka. Lokhu yayingakwenzi idlala. Umphostoli uPhawuli waphefumulelwa ukuthi abhale esithi u-Ishmayeli wayehlukuluza u-Isaka. USara wabona ukuthi okwakusenziwa indodana yakhe kwakungaqondanga. Wayekwazi mhlophe ukuthi u-Isaka wayelomsebenzi omkhulu ekugcwaliseni inhloso kaJehova. Yikho waqunga isibindi, wakhuluma lo-Abhrahama engagudli iguma. Wamcela ukuthi axotshe uHagari lo-Ishmayeli.—UGenesisi 21:8-10; KwabaseGalathiya 4:22, 23, 29.
Wenzani u-Abhrahama? IBhayibhili lithi: “Indaba le yamhlupha kakhulu u-Abhrahama.” Wayeyithanda indodana yakhe yikho kwakunzima ukuthi ayilahlele iganga. UJehova wayekhangele yikho wangenela. IBhayibhili lithi: “Kodwa uNkulunkulu wathi kuye, ‘Ungakhathazeki kakhulu ngomfana kanye lesigqilikazi sakho. Lalela konke uSara akutshela khona ngoba isizukulwane sakho sizabalwa ngo-Isaka.’” UJehova wathembisa u-Abhrahama ukuthi wayezamnakekela uHagari lomntanakhe. Inceku ethembekileyo u-Abhrahama yenza njengoba yayitsheliwe.—UGenesisi 21:11-14.
Ukuchwayisisa IMibhalo
wp17.3 12, amabala angaphansi.
“Ungumfazi Omuhle Kakhulu”
USara wayengudadewabo ka-Abhrahama ngoba bobabili babezalwa nguThera kodwa belabomama abatshiyeneyo. (UGenesisi 20:12) Kuqakathekile ukuthi sikhumbule ukuthi izinto kudala zazingafanani lalamuhla ngoba khathesi akuvunyelwa ukutshada lesihlobo. Kudala abantu babeseduze lempilo eyalahlwa ngu-Adamu lo-Eva, yayingafanani laleyo esilayo lamuhla. Babelemizimba eqine saka yikho ukutshada lesihlobo kwakungabangeli ingozi ebantwaneni. Ngemva kweminyaka engu-400 impilo yayisifanana laleyo esilayo lamuhla. Yikho ngalesosikhathi uMthetho kaMosi wawungasavumeli ukuthi umuntu ahlangane lesihlobo sakhe emacansini.—ULevi 18:6
w89-ZU 7/1 20 ¶9
UAbrahama—Isibonelo Sabo Bonke Abafuna Ubungane NoNkulunkulu
9 UAbrama wasabela ngesinye isenzo sokholo. Njengoba ukulandisa kusho: “Wamakhela khona ialtare uJehova.” (Genesise 12:7) Cishe, lokhu kwahlanganisa nokunikela ngesilwane, ngoba igama lesiHeberu elihunyushwa ngokuthi “ialtare” lisho “indawo yomhlatshelo.” Kamuva, uAbrama waziphinda lezenzo zokholo kwezinye izingxenye zezwe. Ngaphezu kwalokho, “wakhuleka egameni likaJehova.” (Genesise 12:8; 13:18; 21:33) Umusho wesiHeberu othi “khuleka egameni” usho futhi ukuthi “memezela (shumayela) igama.” Kumelwe ukuba umndeni ka-Abrama kanye namaKhanani bamuzwa elimemezela ngesibindi igama likaNkulunkulu wakhe, uJehova. (Genesise 14:22-24) Ngendlela efanayo, bonke labo namuhla abafuna ubungane noNkulunkulu kumelwe bakhuleke egameni lakhe ngokholo. Lokhu kuhlanganisa ukuhlanganyela ekushumayeleni kwasobala, “[sinikela] njalonjalo kuNkulunkulu ngaye umhlatshelo wokubonga, okungukuthi isithelo sezindebe ezivuma igama lakhe.”—Heberu 13:15; Roma 10:10.
Ukubalwa KweBhayibhili