Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
MARCH 2-8
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 22-23
“U-Abhrahama Utshelwa Ukuthi Anikele Ngo-Isaka”
w12-ZU 1/1 23 ¶4-6
Kungani UNkulunkulu Acela U-Abrahama Ukuba Anikele Ngendodana Yakhe?
Cabanga ngalokho uJehova akusho ku-Abrahama: “Ngicela uthathe indodana yakho, indodana yakho okuwukuphela kwayo oyithanda kakhulu, u-Isaka, . . . uyinikele . . . njengomnikelo wokushiswa.” (Genesise 22:2) Phawula ukuthi uJehova ubiza u-Isaka ngokuthi indodana “oyithanda kakhulu.” UJehova wayazi ukuthi u-Isaka wayenguzinyo-bulala ku-Abrahama. UNkulunkulu wayazi nokuthi Yena uzizwa kanjani ngeNdodana yakhe, uJesu. UJehova wayemthanda kakhulu uJesu kangangokuba wakhuluma kabili esezulwini, ebhekisela ngokuqondile kuye ngokuthi “Ndodana yami, ethandekayo.”—Marku 1:11; 9:7.
Phawula nokuthi lapho uJehova ekhuluma no-Abrahama wasebenzisa igama elithi “ngicela.” Esinye isazi seBhayibheli sisikisela ukuthi ukusebenzisa kukaNkulunkulu leli gama kwabonisa ukuthi “INKOSI yayazi ukuthi sasinzima kangakanani isicelo sayo.” Njengoba singase sicabange, leso sicelo samphatha kabi ngempela u-Abrahama; ngendlela efanayo, abucabangeki ubuhlungu uJehova abuzwa lapho ebukela iNdodana yakhe ihlupheka futhi ifa. Akubuzwa ukuthi kwakuwubuhlungu obukhulu kunabo bonke uJehova ake abuzwa noma ayoke abuzwe.
Nakuba kungase kuzwakale kushaqisa ukucabanga ngalokho uJehova akucela ku-Abrahama, kuwukuhlakanipha ukukhumbula ukuthi uJehova akazange avumele le nzalamizi ethembekile ukuba inikele ngendodana yayo. Wavimbela u-Abrahama ekuzweni ubuhlungu obukhulu kunabo bonke umzali angase abuzwe; wavikela u-Isaka ekufeni. Noma kunjalo, uJehova akazange agodle ngisho “neNdodana yakhe siqu kodwa wayinikela ngenxa yethu sonke.” (Roma 8:32) Kungani uJehova avuma ukubhekana nalesi simo esibuhlungu kangaka? Wakwenza lokho ukuze “sizuze ukuphila.” (1 Johane 4:9) Yeka isikhumbuzo esinamandla sothando uNkulunkulu analo ngathi! Asishukumiseleki yini ukuba nathi simthande?
w12-ZU 10/15 23 ¶6
Lalela UNkulunkulu Futhi Uzuze Ezithembisweni Zakhe Azifungela
Ukuze kuzuze abantu abanesono, noJehova uNkulunkulu uye wasebenzisa izifungo ngokusebenzisa amazwi anjengokuthi “‘Kuphila kwami,’ kusho iNkosi EnguMbusi uJehova.” (Hez. 17:16) IBhayibheli lichaza izenzakalo ezingefani ezingaphezu kuka-40 lapho uJehova uNkulunkulu afunga khona. Mhlawumbe isibonelo esaziwa kakhulu, yilapho uNkulunkulu esebenzelana no-Abrahama. Phakathi neminyaka eminingi, uJehova wenza izithembiso zezivumelwano eziningana no-Abrahama ezithi uma zihlanganiswa, zibonise ukuthi iNzalo ethenjisiwe yayiyovela ohlwini lozalo luka-Abrahama, ngendodana yakhe u-Isaka. (Gen. 12:1-3, 7; 13:14-17; 15:5, 18; 21:12) UJehova wabe esemvivinya ngempela u-Abrahama, wamyala ukuba anikele ngendodana yakhe ethandekayo. Ngaphandle kokunanaza, u-Abrahama walalela futhi wayesezonikela ngo-Isaka lapho ingelosi kaNkulunkulu imvimba. UNkulunkulu wabe esenza lesi sifungo: “Ngizifunga mina ngokwami . . . ukuthi ngenxa yokuthi wenzé le nto futhi awuyigodlanga indodana yakho, okuwukuphela kwayo, ngokuqinisekile ngiyokubusisa futhi ngokuqinisekile ngiyoyandisa inzalo yakho ibe ngangezinkanyezi zamazulu nangangesihlabathi esisogwini lolwandle; inzalo yakho iyokudla ifa lesango lezitha zayo. Futhi ngenzalo yakho zonke izizwe zomhlaba ngokuqinisekile ziyobusiswa ngenxa yokuthi ulalelé izwi lami.”—Gen. 22:1-3, 9-12, 15-18.
Ukuchwayisisa IMibhalo
UJehova Wambiza Ngokuthi “Umngane Wami”
Engakehlukani lezinceku ezazimphelekezela, u-Abhrahama wathi kuzo: “Hlalani lapha lobabhemi, mina lomfana sisake siye laphayana. Sizakuthi singakhonza sibuye kini.” (Gen. 22:5) Wayesitshoni u-Abhrahama? Wayeziqambela amanga yini izinceku zakhe lapho esithi u-Isaka uzaphenduka yena ekwazi ukuthi uyanikela ngaye? Hatshi. IBhayibhili liyasitshela ukuthi wayevele ecabangani u-Abhrahama. (Bala uHebheru 11:19.) U-Abhrahama “wanakana ukuthi uNkulunkulu wayengabavusa abafileyo,” yikho wayekholwa ukuthi wayengamvusa u-Isaka. Wayekholwa sibili ukuthi abantu abafileyo bazavuswa. Wayekwazi ukuthi uJehova nguye owayevuselele amandla abo okuzala, benelisa ukuba lomntwana sebeluphele. (Heb. 11:11, 12, 18) Wananzelela lokuthi akulalutho olungehlula uJehova. Ngakho wayekholwa ukuthi loba kuyini okwakuzakwenzakala mhlalokho, wayezaphinda ayibone indodana yakhe ayithandayo ukuze zonke izithembiso zikaJehova zigcwaliseke. Yikho phela u-Abhrahama ebizwa kuthiwa “unguyise wabo bonke abakholwayo”!
it-1-E 853 ¶5-6
Ulwazi Ngekusasa
Ukukhetha ukusebenzisa ulwazi ngekusasa. UNkulunkulu uyakhetha ukuthi alusebenzise njani ulwazi lwakhe ngekusasa. Lokhu ukwenza ngendlela evumelana lezimiso zakhe ezilungileyo kanye lalokho ayikho njengoba sikutshelwa liLizwi lakhe. Abanye abantu bacabanga ukuthi uNkulunkulu uyahlela ukuthi kuzahamba njani ezimpilweni zethu, kodwa amavesi amanengi atshengisa ukuthi uNkulunkulu uyahlola lokho okuyabe kusenzakala abesesenza isinqumo kusiya ngalokho akutholileyo.
KuGenesisi 11:5-8 kuthiwa uNkulunkulu wahlola okwakusenzakala eBhabheli njalo ngalesosikhathi wenza isinqumo sokuthi kumiswe ukwakhiwa okwakuphikisana lentando yakhe. Kwathi abantu beSodoma leGomora sebesenza okubi, uJehova watshela u-Abhrahama ukuthi wayezakuya khona (esebenzisa izingilosi). Wathi ukuze “ngiyobona ingabe lokho abakwenzileyo kubi okulingana lensolo le esifikile kimi. Nxa kungenjalo, ngizakwazi.” (Gen 18:20-22; 19:1) Ngemva kokuthi uJehova esebonile ukuthi u-Abhrahama wayezimisele ukunikela ngo-Isaka, wathi: “Khathesi sengisazi ukuthi uyamesaba uNkulunkulu, ngokuba kawuyigodlanga indodana yakho eyiyo yodwa.”—Gen 18:19; 22:11, 12; qathanisa loNeh 9:7, 8; Gal 4:9.
Ukubalwa KweBhayibhili
MARCH 9-15
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 24
“U-Isaka Udingelwa Umfazi”
Ngizahamba”
U-Abhrahama wamfungisa u-Eliyezeri ukuthi angathatheli indodana yakhe umfazi eKhenani. Isizatho yikuthi abantu baseKhenani babengamkhonzi futhi bengamhloniphi uNkulunkulu uJehova. U-Abhrahama wayekwazi mhlophe ukuthi uJehova wayezabajezisa ngenxa yezenzo ezimbi ababezenza. Yikho wayengafuni ukuthi indodana yakhe idlelane labantu abaziphatha kubi. Okunye ayekwazi ngendodana yakhe yikuthi yayilendima eqakathekileyo ekugcwaliseni izithembiso zikaNkulunkulu.—UGenesisi 15:16; 17:19; 24:2-4.
“Ngizahamba”
U-Eliyezeri waqhubeka ebalondela udaba lwakhe esithi uthe efika emthonjeni oseduze leHarana wathandaza kuJehova uNkulunkulu. Wacela uJehova ukuthi abe nguye okhetha intombi ezatshada lo-Isaka. Wayezakwenza njani? U-Eliyezeri wacela ukuthi intombi uNkulunkulu ayefisa ukuthi itshade lo-Isaka yehlele emthonjeni. Angayicela amanzi inganiki yena kuphela kodwa inathise lamakamela akhe. (UGenesisi 24:12-14) Ngubani pho owathutshayo wakwenza konke lokhu? NguRabheka! Ubona angani wezwa njani nxa wayethiye indlebe ngesikhathi u-Eliyezeri ekhuluma?
wp16.3 14 ¶6-7
“Ngizahamba”
Esesekhaya u-Eliyezeri wayeke wayethula indaba enjalo ku-Abhrahama ngoba wambuza wathi: “Pho uma owesifazana lowo esala ukuza lapha-ke?” U-Abhrahama wamphendula wathi: “Uzakhululwa esifungweni sami.” (UGenesisi 24:39, 41) UBethuweli laye kwakumele aqale azwe ukuthi indodakazi yabo ithini ngodaba lolu. U-Eliyezeri wayethabile ngenxa yokuphumelela kohambo lwakhe yikho kusisa kwakhona wahle wacela ukungena indlela yokubuyela eKhenani eseloRabheka. Abangakibo kaRabheka babefisa ukuthi aluba uyahlala nje okwamalanga alitshumi belaye. Ukuze balamuleke bathi: “Wothi sibize untombazana kesimbuze ngakho.”—UGenesisi 24:57.
URabheka kwasekumele akhethe. Wayezakuthini pho? Wayezazama ukuthabisa uyise lomnewabo yini ngokuthi athi uzaphela abone ukuthi uzahamba nini? Loba wakubona sekulithuba elihle lokuthi abe lengxenye kulesi senzakalo esasizikhanyela ukuthi sikhokhelwa nguJehova? Impendulo yakhe yakwenza kwacaca ukuthi uzimisele lanxa kwasekusenzakala untshintsho olwethusayo empilweni yakhe. Waphendula wathi: “Ngizahamba.”—UGenesisi 24:58.
Ukuchwayisisa IMibhalo
“Ngizahamba”
Kwelinye ilanga wathi eseyigcwalisile imbiza yakhe, kwathutsha enye indoda esikhulile igijima. Yafika yathi: “Ngicela amanzi embizeni yakho.” Indoda le yayicele kuhle sibili. URabheka laye wayezibonela ukuthi indoda le yayibulewe ngumango. Yikho-ke waphanga wethula imbiza yakhe yamanzi wayinathisa yaze yakholwa. Wananzelela lokuthi indoda le yayilamakamela alitshumi ayefuna ukunatha kodwa kungela manzi emkolweni. URabheka wananzelela ukuthi indoda le yayimbuka ngalomusa, yikho laye wabalefiso sokuthi ayiphathe ngomusa. Yikho wabhoboka wathi: “Ngizakhelela lamakamela akho lawo ngiwanathise.”—UGenesisi 24:17-19.
URabheka wayengatsho ukuthi uzawanathisa okungatsho lutho kodwa wayezawanathisa lawo aze akholwe. Ikamela linganatha amalitha angu-95 nxa liwomile. Cabanga-ke ukuthi aluba wonke elitshumi ayewomile, uRabheka wayengathatha isikhathi esingakanani ewathelela amanzi. Kwaya ngasifudlana ngoba kukhanya amakamela la ayengawomanga kangako. Kodwa phela uRabheka wayengakwazi khonokho ngesikhathi esithi uzawanathisa. Wayezimisele ukusebenza nzima ukuze ayitshengise umusa indoda le lanxa nje wayengayazi. Indoda le yakuvuma okwakukhulunywe nguRabheka, yasimbuka ngelibukhali elokhu egijima egcwalisa imbiza yakhe esiyayithulula emkolweni.—UGenesisi 24:20, 21.
wp16.3 13, amabala angaphansi.
“Ngizahamba”
Lanxa kwasekuntambama, akukho okutshengisa ukuthi uRabheka wahlala isikhathi eside emthonjeni. Njalo akula okutshengisa ukuthi wafica abangakibo sebelele kumbe ukuthi kwaba lomunye owamlandelayo ezobona ukuthi wayesephuziswe yini.
“Ngizahamba”
Lafika elingaliyo leliyana esixoxe ngalo ekuqaliseni kwendaba le. Lathi selithambama sebeseNegebi, uRabheka wabona indoda ethile ihambahamba ensimini. Yayikhanya ijula emcabangweni. IBhayibhili lithi uRabheka, “wehla ekamelweni lakhe.” Kungenzeka ukuthi kazange ake atshone emelela ukuthi ikamela lize liguqe. Wasebuza u-Eliyezeri: “Indoda leyana esensimini ngubani, leyana esihlangabezayo?” Wathi esizwa ukuthi ngu-Isaka wathatha ilembu elilula wazimboza. (UGenesisi 24:62-65) Kuyini okwamenza wamboza ikhanda? Kwakuyindlela yokutshengisa ukuthi uyamhlonipha lowo ozakuba ngumkakhe. Abanengi lamuhla bangacabanga ukuthi ukwenza lokhu sekudlulelwe yisikhathi. Iqiniso elikhona yikuthi sonke siyafunda kuRabheka, kumele sibe ngabantu abathobekileyo.
Ukubalwa KweBhayibhili
MARCH 16-22
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 25-26
“U-Esawu Uthengisa Ubuzibulo Bakhe”
it-1-E 1242
UJakhobe
U-Esawu wayethandwa nguyise futhi engumzingeli omkhulu njalo etshona engekho ekhaya, kodwa uJakhobe ‘wayeyindoda ethuleyo kumbe engasolekiyo [NgesiHebheru, tam] engasuki ngekhaya ematendeni,’ wayengumalusi futhi nguye owayethenjiwe ekwenzeni imisebenzi yangekhaya njalo ethandwa ngunina. (Gen 25:27, 28) Kwamanye amavesi ibala lesiHebheru elithi tam lisetshenziswa nxa kukhulunywa ngalabo abamukelwa nguNkulunkulu. Ngokwesibonelo, “abadinga ukuchitha igazi bayamzonda umuntu oqotho,” kodwa uJehova uthi “ikusasa lomuntu [ongasolekiyo] lilokuthula.” (Zag 29:10; Hu 37:37, NWT) UJobe ‘wayengelasici [NgesiHebheru, tam] futhi eqotho.’—Job 1:1, 8; 2:3.
Kungani Kumele Sibonge?
Kuyadanisa ukuthi bakhona abanye okukhulunywa ngabo eBhayibhilini ababesidla besesulela phansi njengenkukhu. Ngokwesibonelo, u-Esawu kazange aqakathekise izinto ezingcwele lanxa wayekhuliswe ngabazali ababethanda uJehova futhi bemhlonipha. (Bala uHebheru 12:16.) Kwakhanya njani ukuthi kabongi? Wathengisela umfowabo uJakhobe ubuzibulo ngenxa yokudla nje. (Gen. 25:30-34) Ngemva kwesikhathi u-Esawu wazisola ngalokho ayekwenzile. Kodwa kwakungamelanga akhonone ngokuthi katholanga isibusiso esasiphiwa amazibulo ngenxa yokuthi wayetshengise ukuthi kakuqakathekisi lokho ayelakho.
it-1-E 835
Izibulo
Kusukela kudala izibulo laliqakathekiswa kakhulu emulini njalo yilo elalisiba yinhloko nxa uyise engasekho. Lalinikwa isabelo esiphindwe kabili sempahla kayise. (Dut 21:17) UJosefa wahlalisa uRubheni esihlalweni sokuqala ngoba wayelizibulo. (Gen 43:33) Kodwa iBhayibhili kalihlali liqamba amadodana kusiya ngobudala bawo. Izikhathi ezinengi umuntu owayeqanjwa kuqala ngulowo owayesenza imisebenzi eqakathekileyo futhi ethembekile ukwedlula abanye.—Gen 6:10; 1Imi 1:28; qathanisa loGen 11:26, 32; 12:4.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
UHebheru 12:16 uthi: “Bonani ukuthi kakho oyisifebe, loba ongakhonzi uNkulunkulu njengo-Esawu okwathi ngenxa yokudla kunye wathengisa amalungelo elifa lakhe okuba yindodana endala.” Wayesitshoni umphostoli uPhawuli evesini le?
Esikunanzelelayo yikuthi wayengakhulumi ngosendo okwavela kulo uMesiya ngoba wayesanda kukhuthaza amaKhristu ukuthi ‘enzele izinyawo zawo izindlela ezibekekileyo.’ Wawaxwayisa ukuthi ananzelele indlela aziphatha ngayo ngoba ukuxhwala kobufebe kwakungabangela ukuthi alahlekelwe ‘ngumusa kaNkulunkulu.’ (Heb. 12:12-16) Wawatshela ukuthi nxa angehluleka ukwenza lokhu, ayezakuba njengo-Esawu ongazange aqakathekise ubuhlobo bakhe loJehova ngenxa yokufuna ukusuthisa izifiso zakhe.
Ngesikhathi sika-Esawu inhloko yomuzi yiyo eyayinikela umhlatshelo wemuli yonke ngakho kungenzakala ukuthi laye wayekwenza lokhu ngezinye izikhathi. (Gen. 8:20, 21; 12:7, 8; Jobe. 1:4, 5) Kodwa wasilahla isibusiso lesi ngesikhathi ethengisa amalungelo akhe obuzibulo ngokudla. Mhlawumbe okunye okwenza wathengisa ubuzibulo bakhe yikuthi wayebalekela ubunzima okwakuphrofethiwe ukuthi buzakwehlela isizukulwane sika-Abhrahama. (Gen. 15:13) U-Esawu watshengisa lokuthi wayengakuqakathekisi ukukhonza uJehova ngesikhathi ethatha abafazi ababili ababekhonza onkulunkulu bamanga. Lokhu kwabazwisa ubuhlungu abazali bakhe. (Gen. 26:34, 35) UJakhobe yena kazange enze njengomnewabo wazimisela ukuthatha umfazi owayekhonza uNkulunkulu weqiniso.—Gen. 28:6, 7; 29:10-12, 18.
it-2-E 245 ¶6
Amanga
Lanxa iBhayibhili lisithi ukuhutshuza amanga kubi, lokhu akutsho ukuthi umuntu sekumele achaye imfihlo yonke lasebantwini okungamelanga babeyazi. UJesu Khristu wathi: “Linganiki izinja izinto ezingcwele futhi lingajikeli amaphareli enu engulubeni, ukuze zingawanyathenyatheli ngenyawo zazo besezitshibilika zilidabudabule.” (Mat 7:6) Lokhu yikho okwakusenza ukuthi ngezinye izikhathi uJesu angakhulumi konke ngodaba oluthile njalo angayiphenduli imibuzo eyayingafaka yena kumbe abanye engozini. (Mat 15:1-6; 21:23-27; Joh 7:3-10) U-Abhrahama, u-Isaka, uRahabi, lo-Elisha benza okufananayo ngenxa yokuthi babengafuni ukufaka ukuphila kwabo loba okwabanye engozini.—Gen 12:10-19; Jos 2:1-6; Jak 2:25; 2Am 6:11-23.
Ukubalwa KweBhayibhili
MARCH 23-29
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 27-28
“UJakhobe Uthola Isibusiso Esimfaneleyo”
w04-ZU 4/15 11 ¶4-5
URebheka—Owesifazane Owesaba UNkulunkulu Osukumela Izinto
IBhayibheli alisho ukuthi u-Isaka uyazi yini ukuthi u-Esawu kumelwe akhonze uJakobe. Kunoma ikuphi, bobabili uRebheka noJakobe bayazi ukuthi isibusiso kufanele siye kuJakobe. URebheka ugxuma ahlale lapho ezwa ukuthi u-Isaka ufuna ukubusisa u-Esawu lapho emhambisela isidlo senyamazane. Izimfanelo zakhe, zokwenza izinqumo ngokushesha nentshiseko yakhe, ezamenza wathandeka ebusheni bakhe usenazo namanje. ‘Uyala’ uJakobe ukuba amlethele amazinyane ezimbuzi amabili. Uzophekela umyeni wakhe isidlo azifelayo ngaso. UJakobe kumelwe-ke yena azenze u-Esawu ukuze athole isibusiso. UJakobe uyenqaba ukuzenza umfowabo. Nakanjani uyise uzolibamba leli cebo futhi amqalekise! URebheka uyaphikelela. Uthi: “Masibe phezu kwami isiqalekiso esibhekiswe kuwe, ndodana yami.” Ube esesipheka lesi sidlo, agqokise uJakobe njengo-Esawu, abese ethi makaye kuyise.—Genesise 27:1-17.
Akushiwo ukuthi kungani uRebheka enza kanje. Abaningi bayasilahla isenzo sakhe, kodwa iBhayibheli alisilahli, no-Isaka naye akasilahli lapho ethola ukuthi nguJakobe othole isibusiso. Kunokuba asilahle, u-Isaka ubusisa uJakobe nangokwengeziwe. (Genesise 27:29; 28:3, 4) URebheka uyazi ukuthi uJehova wabikezela ukuthini ngamadodana akhe. Ngakho uthatha izinyathelo zokuqinisekisa ukuthi uJakobe uthola isibusiso okuyilungelo lakhe ukusithola. Ngokusobala, lokhu kuvumelana nentando kaJehova.—Roma 9:6-13.
w07-ZU 10/1 31 ¶2-3
Imibuzo Evela Kubafundi
IBhayibheli alisiniki yonke imininingwane yokuthi kungani uRebheka noJakobe benza lokho, kodwa liyabonisa ukuthi kwaba yinto eyisigubhukane. Kufanele siphawule ukuthi iZwi likaNkulunkulu alikuvuni futhi alikulahli okwenziwa uRebheka noJakobe, futhi alibeki sisekelo sokuqamba amanga noma sokukhohlisa. Nokho, iBhayibheli liyasikhanyisela ngale ndaba.
Okokuqala, ukulandisa kubonisa ngokucacile ukuthi nguJakobe owayenelungelo lokuthola isibusiso sikayise; hhayi u-Esawu. Ngaphambidlana, uJakobe wayethenge ilungelo lobuzibulo eweleni lakhe elalingenakwazisa elabuthengisa ngokudla ukuze lithibe iphango. U-Esawu ‘wabudelela ubuzibulo bakhe.’ (Genesise 25:29-34) Ngakho, lapho uJakobe eya kuyise, wayefuna isibusiso esasingesakhe ngempela.
it-1-E 341 ¶6
Isibusiso
Endulo, kwakujayelekile ukuthi inhloko yemuli ibusise amadodana ayo nxa isizakufa. Lokhu kwakuqakathekiswa kakhulu. Yikho u-Isaka wabusisa uJakhobe ecabanga ukuthi lizibulo lakhe u-Esawu. U-Isaka wafisela uJakhobe ukuphumelela lakho konke okuhle. Kukhanya lapha u-Isaka wayencenga uJehova ukuthi abusise uJakhobe ngoba yena wayesekhulile futhi engasaboni. (Gen 27:1-4, 23-29; 28:1, 6; Heb 11:20; 12:16, 17) Ngemva kwesikhathi esithile, u-Isaka waphinda wakhuluma loJakhobe esengezelela emazwini ayewatshilo ngesikhathi embusisa. (Gen 28:1-4) Esezakufa, uJakhobe wabusisa amadodana kaJosefa, ngemva kwalokho wasebusisa awakhe. (Gen 48:9, 20; 49:1-28; Heb 11:21) UMosi laye engakafi wabusisa isizwe sonke sako-Israyeli. (Dut 33:1) Okwenzakala ezimpilweni zabantu laba kutshengisa ukuthi amazwi abawatshelwa ngesikhathi bebusiswa ayeyisiphrofetho. Ngezinye izikhathi owayebusisa wayebeka isandla sakhe ekhanda lalowo ambusisayo.—Gen 48:13, 14.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w06-ZU 4/15 6 ¶3-4
Izihluthulelo Zokukhulumisana Nomuntu Oshade Naye
Bakwazi yini u-Isaka noRebheka ukuba namakhono amahle okukhulumisana? Ngemva kokuba indodana yabo, u-Esawu, ishade namadodakazi kaHeti amabili, kwaba nenkinga enkulu ekhaya. URebheka “wayelokhu ethi” ku-Isaka: “Ngiyakwenyanya lokhu kuphila kwami ngenxa yamadodakazi kaHeti. Uma uJakobe [indodana yabo encane] engathatha umfazi emadodakazini kaHeti . . . , kunanzuzoni ukuphila kimi?” (Genesise 26:34; 27:46) Kusobala ukuthi wakwenza kwezwakala futhi kwacaca okwakumkhathaza.
U-Isaka watshela uJakobe, iwele lika-Esawu, ukuba angathathi inkosikazi emadodakazini aseKhanani. (Genesise 28:1, 2) URebheka wayesibeke sezwakala isikhalo sakhe. Lo mbhangqwana wakwazi ukuxoxa ngendaba yomkhaya eyayibucayi kakhulu, futhi uyisibonelo esihle kithi namuhla. Nokho, kuthiwani uma abantu abashadile benemibono engefani ngendaba ethile? Yini engenziwa kuleso simo?
w04-ZU 1/15 28 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi KaGenesise—II
28:12, 13—Lalisho ukuthini iphupho likaJakobe ‘lesikhwelo’? Lesi “sikhwelo,” okungenzeka ukuthi sasibukeka njengezitebhisi zamatshe ezikhuphukayo, sasibonisa ukuthi kukhona ukuxhumana phakathi komhlaba nezulu. Ukwehla nokwenyuka kwezingelosi zikaNkulunkulu kulesi sikhwelo kwabonisa ukuthi izingelosi zikhonza ngendlela ethile ebalulekile phakathi kukaJehova nabantu abamukelwa nguye.—Johane 1:51.
Ukubalwa KweBhayibhili
MARCH 30–APRIL 5
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESIS 29-30
“UJakhobe Uyathatha”
w03-ZU 10/15 29 ¶6
UJakobe Wayezazisa Izinto Ezingokomoya
Ukwendiselana kwakwenziwa ngokukhokha ilobolo kubo kamakoti. Kamuva uMthetho KaMose wamisa ukuthi intombi eyengiwe kufanele ilotsholwe ngamashekeli esiliva angu-50. Isazi uGordon Wenham sikholelwa ukuthi leli “kwakuyilobolo elikhulu kunawo wonke” kodwa amaningi “ayengaphansi kakhulu.” (Duteronomi 22:28, 29) UJakobe wayengeke akwazi ukukhokha. Wathi kuLabani uzomsebenzela iminyaka eyisikhombisa. UWenham uyaqhubeka: “Njengoba ezikhathini zaseBhabhiloni lasendulo izisebenzi zetoho zazihola kusukela engxenyeni yeshekeli kuya eshekelini elilodwa eliphelele ngenyanga,” (amashekeli asuka kwangu-42 kuya kwangu-84 ngeminyaka eyisikhombisa egcwele) “uJakobe wayenika uLabani ilobolo elikhulu ukuze athathe uRaheli.” ULabani wavuma ngokunganqikazi.—Genesise 29:19.
w07-ZU 10/1 8-9
Izelamani Ezicindezelekile ‘Ezakha Indlu Ka-Israyeli’
Ingabe uLeya wakuceba ukukhohlisa uJakobe? Noma ingabe kungenxa nje yokuthi wayebophekile ukuba alalele uyise? URaheli yena wayekuphi? Wayekwazi yini okwakwenzeka? Uma kunjalo, wayezizwa kanjani ngakho? Wayengase akwazi yini ukwenza okuphambene nentando kayise onguzwilakhe? IBhayibheli aliyiphenduli le mibuzo. Kungakhathaliseki ukuthi yini uRaheli noLeya abayicabanga ngale ndaba, leli cebo lamthukuthelisa kakhulu uJakobe. UJakobe waxabana noLabani, hhayi namadodakazi akhe. Wathi: “Angikusebenzelanga yini ngenxa kaRaheli? Pho ungikhohliseleni?” ULabani waphendula wathini? Wathi: “Akuyona inkambiso . . . ukwendisa owesifazane omncane ngaphambi kwezibulo. Ligubhe ngokugcwele isonto lalona wesifazane. Ngemva kwalokho uzonikwa nalona omunye wesifazane ngenkonzo ongayenza kimi eminye iminyaka eyisikhombisa.” (Genesise 29:25-27) UJakobe wazithola esenesithembu esaholela embangweni omubi obangelwa isikhwele.
it-2-E 341 ¶3
Umtshado
Idili lomtshado. Abako-Israyeli babesiba ledili nxa kutshadwa futhi kwakusiba lilanga lokuthokoza. Ngelanga lomtshado, umakoti wayezilungisa kuhle kakhulu engakibo. Wayegeza abesezigcoba ngamakha anukelela mnandi. (Qathanisa loRut 3:3; Hez 23:40) Ngezinye izikhathi wayencediswa ngabakhaphi bakhe ukuthi abophe amabele ngelembu abesegqoka isigqoko esimhlophe esasicecisiwe kusiya ngokuthi ulemali engakanani. (Jer 2:32; Sam 19:7, 8; Hu 45:13, 14) Wayegqiza imigqizo kanye lamatshe aligugu nxa wayeyeyabe elakho (Isy 49:18; 61:10; Sam 21:2), abesezimboza ngeveyili ende esuka ekhanda isiyatshaya enyaweni. (Isy 3:19, 23) Lokhu kwenza sizwisise ukuthi kungani uLabani waphumelela ukuqila uJakhobe ukuze angaboni ukuthi uphiwa uLeya hatshi uRakheli. (Gen 29:23, 25) URabheka wazimboza ngelembu elilula ngesikhathi ebona u-Isaka. (Gen 24:65) Lokhu kwakutshengisa ukuthi umakoti uyazehlisa kulowo owayezakuba ngumkakhe.—1Kr 11:5, 10.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 50
Ukondla Ongasiwethumbu Lakho
URakheli loLeya babebona abantwana abazalwa nguJakhobe lezincekukazi zabo njengabantwababo kumbe ababezalelwe bona. (Gen 30:3-8, 12, 13, 24) Abantwana laba labo babephiwa ilifa kanye labantwana bamakhosikazi kaJakhobe. Phela babengabantwana bakaJakhobe, futhi njengoba izincekukazi lezo zazingezamakhosikazi akhe, uRakheli loLeya babelelungelo lokuthi abantwana ngababo.
w04-ZU 1/15 28 ¶7
Amaphuzu Avelele Encwadi KaGenesise—II
30:14, 15—Kungani uRaheli adela ithuba lokulala nomyeni wakhe ukuze athole amamandrake? Ezikhathini zasendulo, isithelo samamandrake sasisetshenziswa njengomlaliso lapho kwelashwa futhi sasisetshenziselwa ukuvimbela noma ukudambisa umqhakanyeko. Kwakuthiwa lesi sithelo sikwazi ukubangela isifiso sobulili, sandise namathuba omuntu okukhulelwa noma sisize ekuhlaleni kwesisu. (IsiHlabelelo SeziHlabelelo 7:13) Nakuba iBhayibheli lingasivezi isisusa sikaRaheli sokwenana amamandrake, kungenzeka ukuthi wacabanga ukuthi amamandrake ayengamsiza akhulelwe kuphele ihlazo lakhe lokuba inyumba. Nokho, kwakusazodlula iminyaka ethile ngaphambi kokuba uJehova “avule isibeletho sakhe.”—Genesise 30:22-24.
Ukubalwa KweBhayibhili