ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr20 July kk. 1-6
  • Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2020
  • Izihlokwana
  • JULY 6-12
  • JULY 13-19
  • JULY 20-26
  • JULY 27–AUGUST 2
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2020
mwbr20 July kk. 1-6

Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

JULY 6-12

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 6-7

“Uzabona Engizakwenza KuFaro”

(U-Eksodusi 6:1)

(U-Eksodusi 6:6, 7)

it-2-E 436 ¶3

UMosi

Labadala bako-Israyeli basebentshintshile. Babeqale bavuma ukuthi uMosi wayethunywe nguJehova ukuthi azobakhulula, kodwa ngesikhathi uFaro esebasebenzisa nzima kulakuqala bakhonona kuMosi. Lokhu kwamkhathaza kakhulu uMosi waze wabikela uNkulunkulu. (Eks 4:29-31; 5:19-23) Ngalesosikhathi uNkulunkulu oPhezukonke wamtshela ukuthi wayezagcwalisa isithembiso ayesenze ku-Abhrahama, ku-Isaka lakuJakhobe futhi lokhu kwamqinisa kakhulu. UJehova wayezakhulula ama-Israyeli eGibhithe futhi awenze abe yisizwe esikhulu elizweni ayelithembise okhokho bawo. Lokhu kwakuzakwenza kucace ukuthi ibizo lakhe litshoni sibili. (Eks 6:1-8) Lanxa kunjalo amadoda amadala ako-Israyeli awazange amlalele uMosi. Kodwa ngemva kohlupho lwesitshiyagalolunye baqalisa ukumsekela lokumlalela futhi lokhu kwenza kwaba lula ukuthi ngemva kohlupho lokucina abaqoqe njalo abakhokhele sebephuma eGibhithe.—Eks 13:18.

(U-Eksodusi 7:4, 5)

it-2-E 436 ¶1-2

UMosi

Ukhuluma loFaro. UJehova wasebenzisa uMosi lo-Aroni ukuze kucace ukuthi uNkulunkulu weqiniso ngubani. UFaro wabiza izanuse zakhe wathi zizotshengisa ukuthi ngubani olamandla phakathi kukaJehova labonkulunkulu baseGibhithe. Kukhanya angani izikhulu zezanuse zikaFaro kwakunguJanesi loJambiresi (2Ti 3:8) Isimangaliso sokuqala esenziwa ngu-Aroni ethunywe nguMosi satshengisa ukuthi uJehova ulamandla ukwedlula onkulunkulu baseGibhithe, lanxa kunjalo inhliziyo kaFaro yaqhubeka isibalukhuni. (Eks 7:8-13) Ngokuhamba kwesikhathi, uJehova wehlisela amaGibhithe uhlupho lwesithathu futhi izanuse zikaFaro zathi, “Lokhu kungumunwe kaNkulunkulu.” Uhlupho lwesithupha lwahlasela lezanuse zikaFaro, zabalamathumba esabekayo okokuthi zehluleka lokuya kuFaro ukuze ziyemisana loMosi.—Eks 8:16-19; 9:10-12.

Inhlupho zenza abanye bathanda uJehova ikanti abanye baba lenhliziyo ezilukhuni. UMosi lo Aroni babeqala babikele uFaro ukuthi yiluphi uhlupho olwaluzakwehlela abantu bakhe. Zonke iNhlupho Ezilitshumi ezehlela abaseGibhithe zenza kwacaca ukuthi uMosi wayethunywe nguJehova. Lokhu kwenza abantu balazi ibizo likaNkulunkulu futhi bakhuluma ngaye. Inhlupho lezi zenza ama-Israyeli lamanye amaGibhithe athanda uJehova. Kodwa uFaro, abeluleki bakhe labo bonke ababemsekela baba lezinhliziyo ezilukhuni. (Eks 9:16; 11:10; 12:29-39) AmaGibhithe awazange acabange ukuthi ayejeziswa ngonkulunkulu bawo kodwa ananzelela ukuthi nguJehova owayesahlulela onkulunkulu bawo. Ngemva kwenhlupho eziyisitshiyagalolunye, uMosi ‘wayesehlonitshwa yizikhulu zikaFaro langabantu.’—Eks. 11:3.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(U-Eksodusi 6:3)

it-1-E 78 ¶3-4

USomandla

UJehova wasebenzisa ibizo lokuhlonipha elithi “Somandla” (ʼEl Shad·daiʹ) ngesikhathi ethembisa u-Abhrahama ngokuzalwa kuka-Isaka. Kwakumele u-Abhrahama angathandabuzi ukuthi uJehova ulamandla okugcwalisa isithembiso lesi. Ibizo elithi Somandla laphinda lasetshenziswa ngesikhathi kuthiwa uJehova wayezabusisa u-Isaka loJakhobe ababezakuba yizindlalifa zesivumelwano ayesenze lo-Abhrahama.—Gen. 17:1; 28:3; 35:11; 48:3.

UJehova waphinda wakuveza lokhu kuMosi lapho esithi: “Ngazibonakalisa ku-Abhrahama, ku-Isaka lakuJakhobe njengoNkulunkulu uSomandla [beʼElʹ Shad·daiʹ], kodwa ngegama lami elithi ‘Jehova’ kangizange ngizibonakalise kubo.” (Eks. 6:3) Kodwa lokhu akutsho ukuthi u-Abhrahama, u-Isaka loJakhobe babengalazi ibizo elithi Jehova ngoba bona kanye labanye abaphila kudala kulabo babelisebenzisa. (Gen. 4:1, 26; 14:22; 27:27; 28:16) Imbali yamadoda la itholakala kuGenesisi futhi ebhukwini leli ibizo lokuhlonipha elithi “Somandla” lisetshenziswe izikhathi eziyisithupha kuphela, ikanti ibizo elithi Jehova lalisetshenziswe izikhathi ezingu-172 emibhalweni yakudala yesiHebheru. U-Abhrahama, u-Isaka loJakhobe babengakuthandabuzi lakancane ukuthi uJehova “unguSomandla” ngoba zinengi izinto ayebenzele zona ezazitshengisa ukuthi ulamandla. Lanxa kunjalo, babengakakuzwisisi ukuthi litshoni sibili ibizo elithi Jehova. I-The Illustrated Bible Dictionary (Vol. 1, ikhasi. 572) ithi: “Lokho uJehova ayekuthembise amadoda la kwakuzagcwaliseka ngemva kweminyaka eminengi kakhulu; lanxa kunjalo kwakufanele abeleqiniso lokuthi uYahweh unguNkulunkulu (ʼel) ongeke ehluleke (okungabe kusitsho ukuthi sadday) ukugcwalisa izithembiso zakhe. Ngesikhathi uJehova ekhuluma loMosi esixukwini esasilelangabi, uMosi wakubona ukuthi uJehova unguSomandla. Ibizo elithi Yahweh lalikhumbuza ama-Israyeli ukuthi uNkulunkulu wayezaqhubeka elawo sonke isikhathi kungelani lokuthi angaphi.’—Yabhalwa ngu J. D. Douglas, 1980.

(U-Eksodusi 7:1)

it-2-E 435 ¶5

UMosi

Lanxa uMosi wayezikhangelela phansi, uJehova wamsebenzisa. Kodwa uMosi wayezikhangelela phansi esithi kenelisi ukukhuluma kuhle. Khathesi uMosi wayesentshintshile, kwakungani akusenguye owake wazama ukukhulula ama-Israyeli eminyakeni engu-40 eyayedlule. Waqhubeka ezama ukucatsha ngomunwe, wacina esithi uJehova kathume omunye umuntu. Lokhu kwamzondisa uJehova, kodwa wayehlose ukumsebenzisa. Yikho wathuma u-Aroni ukuthi abe ngumkhulumeli kaMosi. Njengoba uMosi wayengummeli kaNkulunkulu, waba angani unguNkulunkulu ku-Aroni, owayesengumkhulumeli wakhe. Kukhanya angani ngemva komhlangano uMosi awenza lamadoda amadala ako-Israyeli langemva kokuyakhuluma loFaro izikhathi ezinengi, uJehova wanika uMosi iziqondiso lemilayo okwakumele ayidlulisele ku-Aroni. U-Aroni wayezatshela uFaro konke okwakukhulunywe nguMosi (uFaro okukhulunywa ngaye lapha ngowayesengene esikhundleni sikaFaro owayebalekelwe nguMosi eminyakeni engu-40 eyayedlule). (Eks. 2:23; 4:10-17) UMosi wayengumphrofethi kaNkulunkulu ngoba wayetshelwa nguNkulunkulu okokwenza, yikho uJehova wathi u-Aroni uzakuba “ngumphrofethi” kaMosi ngoba uMosi wayezabe esetshela u-Aroni ukuthi enzeni. Kanti njalo uJehova watshela uMosi ukuthi usemenze waba “nguNkulunkulu kuFaro,” ngoba wayesemnike amandla njalo emsekela yikho uMosi kwakungamelanga esabe.—Eks. 7:1, 2.

Ukubalwa KweBhayibhili

(U-Eksodusi 6:1-15)

JULY 13-19

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 8-9

“Ukuzigqaja KukaFaro Kwenza Injongo KaNkulunkulu Igcwaliseke”

(U-Eksodusi 8:15)

it-2-E 1040-1041

Ubuqholo

UJehova uyababekezelela abantu ababi futhi uyabavumela ukuthi baqhubeke bephila. (Gen 15:16; 2Pe 3:9) Abanye bayantshintsha baqalise ukwenza izinto ezithokozisa uNkulunkulu futhi lokhu kwenza abatshengise umusa (Jos 2:8-14; 6:22, 23; 9:3-15), kodwa abanye baba yiziqholo, baphikisane loJehova labantu bakhe. (Dut 2:30-33; Jos 11:19, 20) UJehova kabavimbeli abantu ukuthi bakhethe abafuna ukukwenza yikho iBhayibhili lisithi, “uyabavumela ukuthi babe yiziqholo.” Kodwa nxa esejezisa iziqholo wenza kukhanye ukuthi ulamandla sibili futhi lokhu kwenza ibizo lakhe laziwe.—Qathanisa lo Rom 9:14-18; Eks. 4:21; Joh. 12:40.

(U-Eksodusi 8:18, 19)

(U-Eksodusi 9:15-17)

it-2-E 1181 ¶3-5

Ububi

UJehova engavumela ukuthi abantu ababi bagcwalise inhloso yakhe lanxa bona bengakunanzeleli. UJehova uyababekezelela abantu ababi lanxa bengabe belwisana laye. Lokhu angakwenza ukuze avikele izinceku zakhe ezithembekileyo. UNkulunkulu angavumela lokuthi okwenziwa ngabantu ababi kwenze ukulunga kwakhe kukhanye. (Rom 3:3-5, 23-26; 8:35-39; Hu 76:10) Lokhu kukhanya ku-Zaga 16:4 ethi: “UJehova uzilungisele isiphetho sakho konke – kanye lababi usuku lokubhujiswa.”

Lokhu kwenzakala kuFaro owayengafuni ukukhulula ama-Israyeli eGibhithe, kodwa ekucineni uJehova wawakhulula esebenzisa uMosi lo-Aroni. UJehova kazange enze uFaro ukuthi abengumbusi omubi, kodwa wamvumela ukuthi aqhubeke ephila lanxa wayehlukuluza ama-Israyeli. Inhlupho uJehova azehlisela amaGibhithe zenza kwacaca ukuthi uFaro wayengumbusi omubi okwakumele afe. Kungani uJehova engazange ahle ambhubhise uFaro? U-Eksodusi 9:16 uthi: “Ngikuphephisile ngayonale injongo yokuthi ngikubonise amandla ami, lokuthi ibizo lami lifakazwe kuwo wonke umhlaba.”

Inhlupho ezilitshumi ezehlela abaseGibhithe kanye lokubhujiswa kukaFaro lamabutho akhe eLwandle Olubomvu kwatshengisa ukuthi uJehova ulamandla amakhulu. (Eks 7:14–12:30; Hu 78:43-51; 136:15) Lanxa kwasekudlule iminyaka eminengi uJehova enze izimangaliso lezi, izizwe ezinengi zazilokhu zikhuluma ngazo futhi lokhu kwenza ibizo likaNkulunkulu laziwa ezindaweni ezinengi. (Jos 2:10, 11; 1Sa 4:8) Ngabe uJehova wayehle wabulala uFaro ekuqaliseni, wayengasoze ehlisele abaseGibhithe inhlupho ezilitshumi njalo asebenzise lamandla akhe ukuchaphisa ama-Israyeli eLwandle Olubomvu.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(U-Eksodusi 8:21)

it-1-E 878

Impukane

Ibala lesiHebheru elisetshenziswe eMibhalweni nxa kukhulunywa ngempukane kakwaziwa ukuthi liyabe lisitsho wuphi umhlobo wempukane. Uhlupho lwesine olwehlela amaGibhithe lwalungolwempukane kodwa ama-Israyeli awazange ehlelwe luhlupho lolu. (Eks 8:21, 22, 24, 29, 31; Hu 78:45; 105:31) Kusetshenziswa amabala atshiyeneyo nxa kuhunyutshwa ibala lesiHebheru elithi ʽA·rovʹ. Ngokwesibonelo, amanye amaBhayibhili athi yizibawu, yizibungu, zimpukane kumbe zintwala.

Kungenzakala ukuthi impukane ezinkulu ezahlasela amaGibhithe kwakungumhlobo omunya igazi labantu lelenyamazana. Ezinye impukane nxa zisasezimpethu ziyabe ziphakathi komzimba wenyamazana kumbe womuntu. Impukane ezitholakala ezindaweni ezitshisa kakhulu zibathwalisa nzima abantu. Umtshitshi wempukane lezi ezinkulu wathwalisa amaGibhithe lezifuyo zawo amagabha avuzayo futhi kukhanya wabulala abanye abantu lezinye izinyamazana.

(U-Eksodusi 8:25-27)

w04-ZU 3/15 25 ¶9

Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Eksodusi

8:26, 27—Kungani uMose athi imihlatshelo yama-Israyeli yayizoba “enengekayo kwabaseGibhithe”? EGibhithe kwakukhulekelwa izilwane eziningi ezihlukahlukene. Ngakho ukukhuluma ngemihlatshelo kwanezela isisindo futhi kwenza kwezwakala ukuphikelela kukaMose ukuba ama-Israyeli avunyelwe ukuhamba ayokwenzela uJehova imihlatshelo.

Ukubalwa KweBhayibhili

(U-Eksodusi 8:1-19)

JULY 20-26

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 10-11

“UMosi lo-Aroni Batshegisa Ukuthi Balesibindi”

(U-Eksodusi 10:3-6)

w09-ZU 7/15 20 ¶6

Lingisa UJesu Ngokushumayela Ngesibindi

Cabanga nangesibindi esaboniswa uMose lapho ekhuluma noFaro, umbusi owayengabhekwa nje njengomelele onkulunkulu, kodwa owayebhekwa njengonkulunkulu uqobo, indodana kankulunkulu welanga uRa. Kungenzeka ukuthi wayekhulekela isithombe sakhe siqu, njengabanye oFaro. Izwi likaFaro lalingumthetho. Njengoba uFaro ayenamandla, eqhosha futhi enenkani, wayengakujwayele ukutshelwa. UMose, umalusi omnene, wayeya kulo muntu ngokuphindaphindiwe—engabizwanga futhi engamukelekile. Yini uMose ayibikezela? Izinhlupho ezibhubhisayo. Yini ayeyifuna? Wayefuna imvume yokuba izigqila zikafaro eziyizigidi eziningana zihambe kulelo zwe! Ingabe uMose wayedinga isibindi? Ngokuqinisekile!—Num. 12:3; Heb. 11:27.

(U-Eksodusi 10:24-26)

(U-Eksodusi 10:28)

(U-Eksodusi 11:4-8)

it-2-E 436 ¶4

UMosi

Kwakumele babelesibindi lokholo ukuze bayekhuluma loFaro. Okwenza uMosi lo-Aroni benelisa ukwenza umsebenzi ababewuphiwe nguJehova yikuthi wayebasekela ngomoya wakhe ongcwele. Ake umbone uFaro, inkosi elamandla leyesatshwayo esesigodlweni sakhe. Uyazikhukhumeza, uyazigqaja, uzibona engunkulunkulu. Uphahlwe ngabeluleki, zinduna zamabutho, abalindi kanye lezigqili. Kanti njalo kulabaphristi lezanuse eziphikisana loMosi njalo ziyahlonitshwa kakhulu lapha eGibhithe. Abantu bonke laba basekela uFaro ekukhonzeni onkulunkulu beGibhithe. Indlela isize yavuthwa uMosi lo-Aroni besiyakhuluma loFaro, lanxa kunjalo uqhubeka eqinisa ikhanda ngoba ufuna ukuthi ama-Israyeli aqhubeke eyizigqili. Kuthi uMosi lo-Aroni sebekhulume ngohlupho lwesitshiyagalombili, baxotshwe phambi kukaFaro. Ngemva kohlupho lwesitshiyagalolunye batshelwa ukuthi baphume baphele bangaphindi balugxobe kuFaro funa babulawe.—Eks. 10:11, 28.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(U-Eksodusi 10:1, 2)

w95-ZU 9/1 11 ¶11

Ofakazi Abamelene Nonkulunkulu Bamanga

Ngenkathi ama-Israyeli eseseGibithe, uJehova wathuma uMose kuFaro wathi: “Ngena kuFaro, ngokuba ngenzé-lukhuni inhliziyo yakhe nenhliziyo yezinceku zakhe ukuba ngizenze lezizibonakaliso zami phakathi kwabo, ukuze utshele indodana yakho ezindlebeni nendodana yendodana yakho lokho engikwenzele iGibithe, nezibonakaliso zami engizenzile phakathi kwabo, nize nazi ukuthi nginguJehova.” (Eksodusi 10:1, 2) Ama-Israyeli alalelayo ayeyotshela izingane zawo ngezenzo zikaJehova zamandla. Nezingane zawo zaziyotshela izingane zazo, futhi lokho kwakuyokwenziwa ezizukulwaneni ngezizukulwane. Ngaleyo ndlela, izenzo zikaJehova zamandla zaziyokhunjulwa. Ngokufanayo nanamuhla abazali banomthwalo wemfanelo wokufakaza ezinganeni zabo.—Duteronomi 6:4-7; IzAga 22:6.

(U-Eksodusi 11:7)

it-1-E 783 ¶5

Ukuphuma Kwama-Israyeli EGibhithe

UJehova wangcwelisa ibizo lakhe ngokutshengisa ukuthi ulamandla amakhulu ngesikhathi ekhulula ama-Israyeli. Bathi sebechaphe uLwandle Olubomvu, uMosi wakhokhela abesilisa bako-Israyeli ekuhlabeleni. Udadewabo owayengumphrofethikazi uMiriyamu, wathatha igedla wasekhokhela bonke abesifazane ababelamagedla futhi bagida bevuma ingoma eyayihlatshelwa ngabesilisa. (Eks. 15:1, 20, 21) Ama-Israyeli ayesekhululiwe ezitheni zawo. Ngesikhathi ephuma eGibhithe, akulamuntu owayezawalimaza loba inyamazana eyayizawalimaza futhi akulanja eyayizawakhonkotha kumbe iwalume. (Eks. 11:7) Lanxa ku-Eksodusi kungakhulunywa ukuthi uFaro ngokwakhe wangena eLwandle Olubomvu lamabutho akhe ngesikhathi befuna ukuhlasela ama-Israyeli, iHubo 136:15 lithi uJehova “wakhukhulela uFaro lempi yakhe eLwandle oluBomvu.”

Ukubalwa KweBhayibhili

(U-Eksodusi 10:1-15)

JULY 27–AUGUST 2

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 12

“IPhasika Lisifundisani?”

(U-Eksodusi 12:5-7)

w07-ZU 1/1 20 ¶4

“Kumelwe Nijabule Nje Kuphela”

UJesu wafa ngoNisani 14, 33 C.E. Kwa-Israyeli, umhla kaNisani 14 wawuwusuku olujabulisayo lokugubha iPhasika. Minyaka yonke ngalolo suku, imikhaya yayiba nesidlo esasihlanganisa newundlu elingenasici. Ngale ndlela, yayikhumbula indima yegazi lewundlu ekukhululweni kwamazibulo ama-Israyeli ngesikhathi ingelosi yokufa ibulala amazibulo aseGibhithe ngoNisani 14, 1513 B.C.E. (Eksodusi 12:1-14) Iwundlu lePhasika lafanekisela uJesu, umphostoli uPawulu athi ngaye: “UKristu iphasika lethu uye wenziwa umhlatshelo.” (1 Korinte 5:7) Njengegazi lewundlu lePhasika, igazi likaJesu elachitheka linikeza insindiso kwabaningi.—Johane 3:16, 36.

(U-Eksodusi 12:12, 13)

it-2-E 583 ¶6

IPhasika

Ezinye izinto ezazisenziwa ngePhasika zihambelana lokwenzakala kuJesu. Igazi elaligcotshwe emigubazini yezindlu zama-Israyeli lenza ukuthi amazibulo awo angabulawa yingilosi. UPhawuli wathi amaKhristu agcotshiweyo alibandla lezibulo (Heb. 12:23), njalo uKhristu ungumhlengi wawo ngegazi lakhe. (1Te 1:10; Efe 1:7) Amathambo emvana yePhasika kwakungamelanga ephulwe. Kwakuphrofethiwe ukuthi akula ngitsho lelilodwa ithambo likaJesu elalizakwephulwa futhi lokhu kwagcwaliseka ngesikhathi ebulawa. (Hu 34:20; Joh 19:36) IPhasika elalinanzwa ngamaJuda okweminyaka eminengi elandela lokho okwakuseMthethweni laliyisithunzi sezinto ezagcwaliseka kuJesu Khristu, “iMvana kaNkulunkulu.”—Heb. 10:1; Joh. 1:29.

(U-Eksodusi 12:24-27)

w13 12/1 20 ¶13-14

“Leli Akube Lilanga Lesikhumbuzo” Kini

Abantwana ababekhula babezathola izifundo eziqakathekileyo ezazigcizelelwa ngoyise emadodaneni abo. Esinye sasiyikuthi uJehova uyenelisa ukuvikela izikhonzi zakhe. Abantwana babefunda ukuthi unguNkulunkulu uqobo hatshi omunye umoya nje ongazwisisekiyo. UJehova unguNkulunkulu ophilayo onakekela abantu bakhe futhi abalwele. Wakutshengisa lokhu ngesikhathi evikela amazibulo ako-Israyeli “mhla egongoda amaGibhithe.” Walondoloza amazibulo ako-Israyeli.

Abazali abangamaKhristu namuhla abahlali belandisela abantwababo minyaka yonke ukuthi iPhasika lalisitshoni. Kodwa uyabafundisa yini abantwabakho ngesifundo sePhasika, ukuthi uNkulunkulu uyabavikela abantu bakhe? Uyakugcizelela yini ezinhliziyweni zabo ukuqiniseka olakho mayelana lokuthi uJehova ulokhu ebavikela sibili abantu bakhe? (Hubo. 27:11; Isaya 12:2) Kanti njalo lokhu kumele ukwenze kube yingxoxo emnandi phakathi kwakho labantwabakho hatshi ukuphongulandisa nje. Zama ngezindlela zonke ukuthi wenze isifundo lesi sikhwabitheke ukuze imuli yakho iqine ekukhonzeni.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(U-Eksodusi 12:12)

it-2-E 582 ¶2

IPhasika

Inhlupho ezehliselwa amaGibhithe [ikakhulu olokucina, olokubulawa kwamazibulo] zaba yikwahlulelwa kwabonkulunkulu baseGibhithe. (Eks. 12:12) Phela inqama (imvu enduna) babesithi ingcwele kunkulunkulu uRa, yikho-ke ukugcoba igazi lemvana yePhasika emigubazini kwakufanana lokuthuka amaGibhithe. Inkunzi layo babesithi ingcwele kunkulunkulu u-Osirisi, yikho-ke ukubulawa kwenkunzi ezingamazibulo kwakusitsho ukunqotshwa kuka-Osirisi. Abantu babemhlonipha kakhulu uFaro besithi uyindodana kaRa. Ukufa kwezibulo likaFaro kwatshengisa sibili ukuthi unkulunkulu uRa loFaro abalancedo.

(U-Eksodusi 12:14-16)

it-1-E 504 ¶1

Umkhosi

Nxa ‘kwakulemikhosi engcwele’ kwakungamelanga abantu basebenze. Ngokwesibonelo, ilanga lokuqala lelesikhombisa loMkhosi weSinkwa esingelamvubelo ayengamalanga ‘omkhosi ongcwele.’ UJehova wakhuluma ngokwakungamelanga kwenziwe ngamalanga la wathi: “Lingawuthinti umsebenzi kulezi izinsuku ngaphandle kokulungisa ukudla kwabantu - yikho kodwa elingakwenza.” (Eks. 12:15, 16) Lanxa kunjalo, ngezinsuku ‘zemikhosi engcwele’ abaphristi babenikela imihlatshelo kuJehova (Lev 23:37, 38) futhi lokho akutsho ukuthi babesephula umthetho wokuthi kwakungamelanga abantu basebenze. Lokhu akutsho ukuthi abantu babezatshona bengenzi lutho, kodwa kwakusiba yisikhathi sokuthi baqinise ukholo lwabo. NgeSabatha abantu babebuthana ndawonye ukuze bakhonze njalo bafundiswe. Kwakubanceda kakhulu ukuzwa iLizwi likaNkulunkulu libalwa njalo lichasiswa. Kwakusenziwa okufananayo langesikhathi sekulamasinagogi. (ImiS 15:21) Njengoba abantu babengasebenzi ngelanga leSabatha kumbe ‘ngamalanga emikhosi engcwele,’ babezinika isikhathi sokuthandaza kanye lokucabangisisa ngoMdali wabo kanye lezinhloso zakhe.

Ukubalwa KweBhayibhili

(U-Eksodusi 12:1-20)

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza