ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr25 May kk. 1-15
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu”

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu”
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2025
  • Izihlokwana
  • MAY 5-11
  • MAY 12-18
  • MAY 19-25
  • MAY 26–JUNE 1
  • JUNE 2-8
  • JUNE 9-15
  • JUNE 16-22
  • JUNE 23-29
  • JUNE 30–JULY 6
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2025
mwbr25 May kk. 1-15

Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

MAY 5-11

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 12

Ukusebenza Nzima Kulempumela Emihle

w16.06 31 ¶6

Ukuthembeka Kuligugu Ukwedlula Amadayimani

Ezinye izinceku zikaJehova zidonsa nzima empilweni ukuze zithole okokuziphilisa. Kulokuthi zidinge izindlela zokungathembeki ziyazama ukusebenza gadalala. Lokhu kungenxa yokuthi zikubona kuqakathekile ukuba lezimpawu zobuntu bukaJehova ezigoqela ukuthembeka. Kuzo izimpawu lezi ziligugu kakhulu ukwedlula loba yiphi inotho ezingayithola.—Zaga. 12:24; Efe. 4:28.

w15 2/1 5 ¶4-6

Ungenzani Ukuze Ukukholise Ukusebenza Gadalala?

Umbuzo wokucina uqakatheke kakhulu ngoba siyasuthiseka nxa sibona ukuthi umsebenzi esiwenzayo ubasiza njani abanye. UJesu wathi: “Ukupha kubusisekile okudlula ukwamukela.” (ImiSebenzi 20:35) Abaqhatshi bethu kanye lamakhasimende akusibo bodwa abancedakalayo nxa sisebenza gadalala. Lamalunga ezimuli zethu kanye labanye abaswelayo bayancedakala.

Amalunga ezimuli zethu. Imuli incedakala ngezindlela ezimbili nxa inhloko yemuli isebenza gadalala ukuze iyinakekele. Okwakuqala, izuza izinto eziqakathekileyo empilweni okutsho ukudla, okokugqoka kanye lendawo yokuhlala. Lapho-ke indoda iyabe isenza umsebenzi ewuthunywe nguNkulunkulu ‘wokondla abakibo.’ (1 KuThimothi 5:8, The Holy Bible in Ndebele) Okwesibili, nxa amalunga emuli embona esenza lokhu ayafunda ukuthi kuqakathekile ukusebenza gadalala. UShane esikhulume ngaye esihlokweni esidlulileyo uthi, “Ubaba uyisibonelo esihle kakhulu ngoba uyakuthanda ukusebenza. Uyindoda ethembekileyo esebenze gadalala impilo yayo yonke, njalo ubengumbazi okweminyaka eminengi. Lokhu kungifundise ukuthi kuqakathekile ukusebenza ngezandla zakho usenza izinto ezizanceda abanye.”

Abaswelayo. Umphostoli uPhawuli wakhuthaza amaKhristu ukuthi ‘asebenze ukuze abe langakwabela abaswelayo.’ (Kwabase-Efesu 4:28) Kuyakhanya ukuthi nxa singasebenza gadalala ukuze sizinakekele siphinde sondle lezimuli zethu, singenelisa lokuphathisa abaswelayo. (IZaga 3:27) Yikho-ke ukusebenza gadalala kungenza sithokoze loba sibe ngababusisekileyo ngenxa yokuthi siyabe sisipha abanye.

Ukuchwayisisa IMibhalo

ijwyp-ZU isihloko 95 ¶10-11

Ngiphikelela Kangakanani?

● Bheka ukuthi izinkinga zakho zinkulu kangakanani. Funda ukuhlukanisa izinkinga ezinkulu nezinkinga ezincane. IBhayibheli lithi: “Isiwula siyashesha ukubonisa ukucasuka, kodwa onokuqonda akakunaki ukuhlanjalazwa.” (IzAga 12:16) Akuzona zonke izinkinga okufanele zikukhathaze kakhulu.

“Esikoleni izingane zake zakhalaza ngezinto eziwubala njengokungathi zazinkulu. Lapho abangani bazo bephendula bevumelana nazo ezinkundleni zokuxhumana, kwaba sengathi bafaka uphethiloli emlilweni. Zacasuka nakakhulu, kwaba nzima ukuba zibheke izinkinga zazo ngeso elifanele.”—UJoanne.

ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA

ijwfq 3

OFakazi BakaJehova Bakholwa Ukuthi Inkolo Yabo Yiyo Yodwa Eyeqiniso Yini?

Labo abaqakathekisa ukukhonza bandise ukucabanga ukuthi inkolo abakiyo yiyo eyamukelwa nguNkulunkulu loJesu. Yikho bengena leyonkolo.

UJesu Khristu kazange avume lokho okukholwa ngabantu abanengi ukuthi kulezinkolo ezinengi lezindlela ezinengi eziyisa abantu ekusindisweni. Kodwa wathi: “Lincinyane isango lendlela ilukhonjwana eya ekuphileni, njalo balutshwana abayifumanayo.” (UMathewu 7:14) OFakazi bakaJehova bakholwa ukuthi sebeyitholile indlela leyo. Ngabe bebengakukholwa lokho bebezadinga eyinye inkolo.

MAY 12-18

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 13

Ungaqilwa ‘Yisibane Sabaxhwalileyo’

w03-ZU 9/15 24 ¶5-6

“Umthetho Wohlakaniphileyo”—Umthombo Wokuphila

Isibani sifanekisela lokho esithembela kukho ukuze sikhanyise indlela yethu ekuphileni. ‘Izwi likaNkulunkulu liyisibani onyaweni lolungileyo nokukhanya endleleni yakhe.’ (IHubo 119:105) Liqukethe ulwazi nokuhlakanipha koMdali okungapheli. Lapho sikuthuthukisa kakhudlwana ukuyiqonda kwethu intando kaNkulunkulu nenjongo yakhe, ukukhanya okungokomoya okusiqondisayo kukhanya nakakhulu. Yeka umthombo wenjabulo! Kungani nje kufanele siphazanyiswe ukuhlakanipha kwezwe noma yilokho “okubizwa ngokungeyikho ngokuthi ‘ulwazi’”?—1 Thimothewu 6:20; 1 Korinte 1:20; Kolose 2:8.

Omubi, kungakhathaliseki ukuthi isibani sakhe sibonakala sikhanya kakhulu kangakanani nokuthi ubonakala echuma kahle kanjani, isibani sakhe siyocinywa. Uyophelela ebumnyameni, lapho izinyawo zakhe ziyokhubeka khona nakanjani. Ngaphezu kwalokho, ‘ngeke abe nalo ikusasa.’—IzAga 24:20.

lvs 123-124 ¶13-14

“Balekelani Ukuxhwala Kobufebe”

13 Abangane bethu bangabangela ukuthi senze okuhle loba okubi. Yikho nxa ungakhetha abangane abalalela uJehova bazakuncedisa ukuthi wenze njalo. (IZaga 13:20; bala u-1 Khorinte 15:33.) Okwenzakala kuDina kuyasinceda sizwisise ukuqakatheka kokukhetha kuhle abangane. Wayeyindodakazi kaJakhobe njalo wakhula ekhonza uJehova. Wayeziphethe kuhle kodwa wajayelana lamankazana aseKhenani ayengamkhonzi uJehova. AmaKhenani ayetshiyene kakhulu lama-Israyeli ngoba wona ayeziphatha kubi kwezemacansini. (ULevi 18:6-25) Ngelinye ilanga uDina wathi evakatshele abangane bakhe abangamaKhenani wabonwa lijaha elalingamkhonzi uJehova. Ijaha leli kwakuthiwa nguShekemu njalo ‘lalihlonitshwa kakhulu’ emzini kayise.—UGenesisi 34:18, 19.

14 UShekemu wamthatha uDina “wenza ubudlova kuye” futhi wayengaboni cala ngalokho ayekwenzile. (Bala uGenesisi 34:1-4.) Isenzo lesi saletha impumela emibi kuDina lasemulini yangakibo.—UGenesisi 34:7, 25-31; KwabaseGalathiya 6:7, 8.

w04-ZU 7/15 31 ¶6

“Wonke Umuntu Onokuqonda Uyokwenza Ngolwazi”

Umuntu ohlakaniphile noqotho owenza izinto ngolwazi lweqiniso uyobusiswa. USolomoni uyasiqinisekisa: “Olungileyo udla kuze kwaneliseke umphefumulo wakhe, kodwa isisu sababi ngeke sibe nalutho.” (IzAga 13:25) UJehova uyazi ukuthi yini esilungele kunoma yisiphi isici sokuphila—ezindabeni zemikhaya yethu, ebuhlotsheni bethu nabanye, enkonzweni yethu, noma lapho sinikwa iseluleko. Futhi ngokusisebenzisa ngokuhlakanipha iseluleko esitholakala eZwini lakhe, akungabazeki ukuthi siyojabulela indlela engcono kakhulu yokuphila.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w18.03 23-24 ¶1, 5

UJehova Uyasilaya Ngoba Uyasithanda

1 KUFIKANI engqondweni yakho nxa usizwa umuntu esithi “ngizakulaya.” Mhlawumbe uhle ucabange ngokutshaywa loba ukujeziswa ngendlela ebuhlungu. Kodwa iBhayibhili litshengisa ukuthi ukulaya yinto enhle ehambisana lokuba lolwazi, ukuhlakanipha, uthando kanye lokuphila. (Zaga. 1:2-7; 4:11-13) Okwenza uNkulunkulu asilaye yikuthi uyasithanda futhi ufuna sithole ukuphila okuphakade. (Heb. 12:6) Lanxa kwezinye izikhathi ebajezisa abantu bakhe kakwenzi ngolunya loba ngesihluku. Lona ngokwalo ibala elithi ukulaya lilomqondo wokufundisa njengalokho okwenziwa ngumzali nxa ekhulisa umntanakhe.

5 UJehova uyasithanda kakhulu, yikho esiqondisa, esifundisa njalo esiqeqetsha ukuze sihlale sisethandweni lwakhe futhi sihamba endleleni yokuphila. (1 Joh. 4:16) Kasikaze simuzwe esithethisa loba esitshela izinto ezingenza sibone angathi kasiqakathekanga kuye. (Zaga. 12:18) Kodwa ukhangela okuhle esikwenzayo njalo uyayihlonipha inkululeko yokuzikhethela asiphe yona. Lokhu sikubona endleleni asilaya ngayo esebenzisa iLizwi lakhe, abazali bethu, abadala bebandla kanye lamabhuku avela enhlanganisweni yakhe. Kwesinye isikhathi umuntu uyalibala acine ephambuka endleleni eyiyo, nxa abadala bebandla bemsiza ngomusa bayabe betshengisa ukuthi balothando njengoJehova.—Gal. 6:1.

MAY 19-25

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 14

Cabangisisa Ngakho Konke Okwenzayo Nxa Sekube Lengozi

w23.02 23 ¶10-12

Qakathekisa Isipho Sokuphila Osinikwe NguNkulunkulu

10 Ngeke senelise ukuvimbela zonke ingozi ezingenzakala. Kungaba lengozi zemvelo lemikhuhlane ememethekayo leziphithiphithi loba izimpi. Lanxa kunjalo, nxa singafikelwa zingozi ezinjalo singazama ukuzivikela ngokulalela nxa sitshelwa isikhathi okumele sibe sezindlini ngaso, nxa sitshelwa ukuthi sisuke lapho esikhona lokunye nje esiyabe sikutshelwa yiziphathamandla. (Rom. 13:1, 5-7) Kwezinye izikhathi kuyabe kuvele kucatshangelwa ukuthi kungaba lengozi ethile yikho kungaba kuhle ukuthi silandele loba yikuphi esiyabe sikutshelwa yiziphathamandla okungasinceda silungiselele leyongozi. Ngokwesibonelo, singaba leqiniso ukuthi siba lamanzi eneleyo kanye lokudla okungaboliyo lezinto ze-first aid.

11 Kumele senzeni nxa kungaba lomkhuhlane omemethekayo lapho esihlala khona? Kumele silandele lokho esikutshelwa yiziphathamandla mayelana lokugeza izandla, ukuqhelelana labanye, ukugqoka ama-mask kanye lokuzehlukanisa labanye abantu. Nxa singakwenza lokho siyabe sitshengisa ukuthi siyasiqakathekisa sibili isipho sokuphila esisinikwe nguNkulunkulu.

12 Nxa kungaba lengozi, abangane bethu labomakhelwane labezindaba bangakhuluma izindaba ezingamanga. Kulokuthi sikholwe “loba yini” kuhle ukuthi silalele izinto esingazithemba esizitshelwa yiziphathamandla zikahulumende labezempilakahle. (Bala iZaga 14:15.) IQula Elikhokhelayo lamaKhomithi eGatsha baba leqiniso lokuthi bayachwayisisa badinge ulwazi oluqondileyo bengakasitsheli okuyabe kumele sikwenze mayelana lokungena imihlangano lokutshumayela. (Heb. 13:17) Ukulalela lokho esikutshelwayo kuyasivikela, kuvikele labanye. Kwenza lokuthi abantu emphakathini balihloniphe ibandla.—1 Phet. 2:12.

w24.07 5 ¶11

Woba Lesibindi NjengoZadokhi

11 Nxa singacelwa ukuthi sincedise abazalwane singatshengisa njani ukuthi silesibindi njengoZadokhi lanxa kwezinye izikhathi lokho kusitsho ukuthi sifake impilo zethu engozini? (1) Landela lokho esiyabe sikutshelwa. Ngezikhathi lezo ezinzima, kuqakathekile ukuthi sihlale simanyene. Lalela lokho eliyabe likutshelwa yiwofisi yegatsha. (Heb. 13:17) Abadala kumele bahlale behlola lokho okumele bakwenze ukuze balungiselele umonakalo ongaba khona. Kanti njalo kuyabe kumele balandele lokho abakutshelwa yinhlanganiso ngalokho okumele bakwenze nxa kube lengozi. (1 Khor. 14: 33, 40) (2) Woba lesibindi kodwa uhlale unanzelela ingozi ezingaba khona. (Zaga. 22:3) Qala ucabangisise ungakenzi lutho. Nxa usenza imisebenzi yakho woba leqiniso lokuthi uvikelekile, ungaphonguzifaka engozini nje. (3) Thembela kuJehova. Khumbula ukuthi uJehova ufuna wena labafowenu labodadewenu lihlale livikelekile, yikho kasoze ayekele ukukuncedisa.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w05-ZU 7/15 19 ¶5-6

“Okhaliphile Uyazicabangela Izinyathelo Zakhe”

5 Inkulumo yolimi lokuqala ehunyushwe ngokuthi ‘ikhono lokucabanga’ inezincazelo ezimbili. Ngomqondo omuhle, ingabonisa ukuqonda noma ubuhlakani. (IzAga 1:4; 2:11; 3:21) Noma ngomqondo ongemuhle, le nkulumo ingabhekisela emicabangweni emibi noma eyonakalisayo.—IHubo 37:7; IzAga 12:2; 24:8.

6 Uma inkulumo ethi “umuntu onekhono lokucabanga” ibhekisela kumuntu wamacebo alimazayo, kulula ukubona ukuthi kungani umuntu onjalo ezondwa. Nokho, akulona yini iqiniso ukuthi umuntu onokuqonda angazondwa yilabo abayintulayo le mfanelo? Ngokwesibonelo, izwe liyabazonda labo abawasebenzisayo amandla abo okucabanga futhi bakhethe ‘ukungabi ingxenye yezwe.’ (Johane 15:19) Intsha engamaKristu esebenzisa amandla ayo okucabanga futhi emelana nokucindezela kontanga okungalungile ukuze igweme ukuziphatha okungafanele iyagconwa. Iqiniso liwukuthi izwe, njengoba lisemandleni kaSathane uDeveli, liyabazonda abakhulekeli beqiniso.—1 Johane 5:19.

MAY 26–JUNE 1

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 15

Nceda Abanye Ukuthi Bathokoze

w18.03 17 ¶17

Kungani Kuqakathekile Ukuba Lomusa?

17 Omunye udadewethu oliphayona owamukela labo ababezongena izikolo zenhlanganiso wathi: “Okwakungihlupha yikuthi indawo engangihlala kuyo yayingenhle futhi yayilempahla ezindala. Kodwa ngelinye ilanga inkosikazi yomzalwane owayefundisa ezikolo lezi wangenza ngakhululeka. Wangitshela ukuthi okubakhuthaza kakhulu yena lomkakhe nxa behambela yikuhlala labazalwane abathanda uJehova njalo abazimisele ukuhlala bengalazinto ezinengi. Lokho kwangikhumbuza esasihlala sikutshelwa ngumama esithi: ‘Kungcono ukutsheba ngemibhida lapho okulothando khona.’” (Zaga. 15:17) Akumelanga sikhathazeke ngezinto ezinengi kodwa okuqakathekileyo yikuthi sibe lothando.

w18.04 23-24 ¶16-18

Khuthazanani “Ikakhulu Njengoba Libona USuku Lusondela”

16 Sonke singenelisa ukukhuthaza abanye lanxa sikubona kunzima ukuveza imizwa yethu. Ukukhuthaza abanye kulula kakhulu. Ngokwesibonelo okunye ongakwenza yikubingelela omunye ngothando futhi ubobotheka. Nxa ungabona engabobotheki kungabe kusitsho ukuthi kulolutho olumkhathazayo njalo okunye ongakwenza ukuthi umkhuthaze yikumlalela nxa eveza okumhluphayo.—Jak. 1:19.

17 Omunye umzalwane osakhulayo okuthiwa nguHenri wakhathazeka waze waswela lokuthi abambe ngaphi ngesikhathi uyise owayengumdala kanye lezinye izihlobo zakhe betshiya ukukhonza. Umbonisi wesiqinti wahamba laye endaweni yokudlela wamthengela ikhofi njalo walalelisisa ngesikhathi uHenri elandisa uhlupho lwakhe. Lokhu kwamkhuthaza uHenri futhi kwamsiza wabona ukuthi ukuqhubeka ethembekile kuJehova yikho kuphela okwakungasiza izihlobo zakhe ziphenduke ekukhonzeni. Kanti njalo ukubala iHubo 46, uZefaniya 3:17 loMakho 10:29, 30 kwamduduza kakhulu.

18 Indlela uMarthe loHenri abaduduzwa ngayo iyasinceda sibone ukuthi sonke siyenelisa ukukhuthaza abanye. INkosi uSolomoni yabhala yathi: “Yeka kuhle kangakanani ukuzwa ilizwi elifaneleyo. Ubuso obubobothekayo buletha intokozo enhliziyweni, lezindaba ezinhle ziqinisa umzimba.” (Zaga. 15:23, 30) Kanti njalo ukubalela umuntu odanileyo iNqabayokulinda loba ukumtshengisa okuthile okukuwebhusayithi yethu kungamvuselela. UPhawuli watshengisa ukuthi ukuhlabela izingoma zoMbuso sindawonye kuyakhuthaza kakhulu. Wabhala wathi: “Fundisanani lilayane ngokuhlakanipha konke. Hlabelelani amahubo lezihlabelo lengoma zokomoya, libonge uNkulunkulu enhliziyweni zenu.”—Kol. 3:16, The Holy Bible in Ndebele; ImiSeb. 16:25.

Ukuchwayisisa IMibhalo

ijwbq isihloko 186 ¶8

Ngingazenza Njani Izinqumo Ezinhle?

IBhayibhili lithi: “Amacebo ayafadalala nxa umuntu engabuzi kwabanye, kodwa kuba lokuphumelela nxa kulabacebisi abanengi.” (IZaga 15:22) Ngakho ungakenzi isinqumo, buza ebantwini abalolwazi. Ngokwesibonelo, ungakakhethi indlela ofuna ukwelatshwa ngayo, kuyikuhlakanipha ukubuzisisa kubodokotela. (UMathewu 9:12) Kwezinye izikhathi kungadingeka ukuthi uxoxe labantu abadlule esimeni esifanana lesakho. Kodwa hlala ukhumbula ukuthi okuzamele enze isinqumo nguwe, hatshi abantu obuza kubo.—KwabaseGalathiya 6:4, 5.

JUNE 2-8

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 16

Imibuzo Emithathu Engakunceda Ukuthi Wenze Izinqumo Ezinhle

w14 1/1 19-20 ¶11-12

Khetha Ngokuhlakanipha Usesemutsha

11 Intokozo yethu enkulu siyithola ngokusebenzela uJehova. (Zaga. 16:20) Kukhanya uBharukhi, umabhalani kaJeremiya wayesekukhohlwa lokhu. Kulesikhathi lapho ayengasakukholisi ukusebenzela uJehova. UJehova wamtshela wathi: ‘Uzazifunela izinto ezinkulu na? Ungazidingi, ngoba ngizaletha umonakalo ebantwini bonke, kodwa wena loba kungaphi oya khona ngizakwenza uphephe lokuphila kwakho.’ (Jer. 45:3, 5) Ucabanga ukuthi kuyini okwakungathokozisa uBharukhi, ukuzifunela izinto ezinkulu kumbe ukuphepha eyinceku kaNkulunkulu ethembekileyo ngesikhathi iJerusalema libhidlizwa?—Jak. 1:12.

12 Omunye umfowethu owathokoziswa yikunceda abanye nguRamiro. Uthi: “Ngakithi singabayanga njalo sihlala esabelweni esisezintabeni zase-Andes. Ngesikhathi umnewethu esithi uzabhadalela ukuze ngiyefunda eyunivesithi kwakukhanya kuyinto enkulu sibili. Kodwa ngangisanda kuba nguFakazi kaJehova obhaphathiziweyo njalo elinye iphayona laselingicele ukuthi ngizophayona lalo kwelinye idolobho elincane. Ngaya khonale ngafika ngafundela ukugela njalo ngavula eyami indawo yokugela ukuze ngiziphilise. Njengoba sasifundisa abantu iMibhalo, abanengi babelalela kuhle kakhulu. Ngemva kwesikhathi ngangena lebandla elalisanda kuvulwa elalisebenzisa ulimi lwakuleyondawo njalo kululimi lwami lomdabuko. Khathesi sengileminyaka elitshumi ngitshumayela okwesikhathi esigcweleyo. Akula omunye umsebenzi onganginika intokozo engiyithola ngokunceda abanye ukuthi bafunde izindaba ezinhle ngolimi lomdabuko wabo.”

w13 9/1 17 ¶1-3

Usuguquliwe Yini?

INDAWO esikhulele kuyo lendlela esikhuliswe ngayo kulomutsho omkhulu ekuthini singabantu abanjani. Sigqoka ngendlela ethile, sithande ukudla okutshiyeneyo siphinde siziphathe ngezindlela ezehlukeneyo. Ngenxa yani? Esinye isizatho ngesokuthi lokhu sikufunda ebantwini esiphila labo lasezintweni ezisehlelayo ekuphileni.

2 Kodwa kulezinto eziqakatheke kakhulu ukwedlula ukudla esikukhethayo lendlela esigqoka ngayo. Ngokwesibonelo, sikhula sitshelwa ukuthi ezinye izinto zilungile njalo ziyavunyelwa kodwa ezinye zimbi futhi kazivunyelwa. Izinto ezinengi ezinjalo kusemuntwini munye ngamunye ukuthi azikhethele. Indlela esikhetha ngayo iyatshengisa ukuthi umzwangedwa wethu usitshelani. IBhayibhili liyakuvuma ukuthi izikhathi ezinengi ‘abezizwe abangelawo umthetho benza ngokwemvelo izinto ezifunwa ngumthetho.’ (Roma. 2:14) Kodwa lokhu sokusitsho yini ukuthi loba ngaphi lapho okungelamthetho kaNkulunkulu ocacileyo sesiphongulandela indlela loba imikhuba esikhule siyazi ejayelekileyo emphakathini wakithi?

3 Kulezizatho ezimbili esizazihlola mayelana lokuthi kungani kunganjalo kumaKhristu. Esokuqala, iBhayibhili lisikhumbuza ukuthi: “Kukhona indlela ebonakala iqondile emuntwini, kodwa ekucineni ikhokhelela ekufeni.” (Zaga. 16:25) Ngenxa yokuthi singabantu abalesono, asilalo ikhono lokukhetha izinto eziyizo ezizasinceda ukuthi siqondise izinyathelo zethu ngokupheleleyo. (Zaga. 28:26; Jer. 10:23) Esesibili, iBhayibhili liyatshengisa ukuthi akula omunye umuntu oqondisa izitayila lemikhuba yomhlaba lo ngaphandle kukaSathane, “unkulunkulu walesisikhathi.” (2 Kor. 4:4; 1 Joha. 5:19) Ngakho-ke, nxa sifuna ukuthi uJehova asibusise njalo asamukele, kumele silalele isixwayiso esitholakala kwabaseRoma 12:2.—Bala.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 629

Ukulaywa

Impumela Yokuvuma Ukulaywa Leyokwala. Abantu ababi labayiziphukuphuku bayakuzonda ukulaywa nguJehova. (Hu 50:16, 17; Zag 1:7) Lokhu kubangela ukuthi impumela ebehlelayo ibe buhlungu kakhulu. Yikho iBhayibhili lisithi: “Iziphukuphuku zijeziswa yibuphukuphuku bazo.” (Zag 16:22) Ukungalaleli kwabo kungabathelela ubuyanga, ukuyangeka, ukugula kumbe kubangele ngitsho lokufa ngokwakho. Okwenzakala kuma-Israyeli kutshengisa ukuthi kubuhlungu kangakanani ukungalaleli ukulaywa. UJehova wayebalaya ngokubakhuza langokubaqondisa esebenzisa abaphrofethi kodwa abazange balalele. Wayebalaya langokukhipha isivikelo sakhe kanye lokungababusisi kodwa babengamlaleli. Lokhu kwabangela ukuthi abajezise ngokuvumela izitha zabo ukuthi zibanqobe besezibathumba.—Jer 2:30; 5:3; 7:28; 17:23; 32:33; Hos 7:12-16; 10:10; Zef 3:2.

ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA

ijwbv 40

IZaga 16:3—“Giqela ENKOSINI Imisebenzi Yakho”

“Beka konke okwenzayo ezandleni zikaJehova, lapho-ke amacebo akho azaphumelela.”—IZaga 16:3, INguqulo Yomhlaba Omutsha.

“Giqela eNKOSINI imisebenzi yakho, lamacebo akho azaqiniswa.”—IZaga 16:3, TBS.

Okutshiwo yiZaga 16:3

Amazwi la aqinisekisa labo abakhonza uNkulunkulu weqiniso ukuthi amacebo abo azaphumelela nxa bangathembela kuJehova futhi bavume ukuthi abaqondise.

“Beka konke okwenzayo ezandleni zikaJehova.” Izikhonzi zikaJehova ziyazithoba zicele ukuthi aziqondise zingakenzi izinqumo. (UJakhobe 1:5) Kungani zisenza njalo? Esinye isizatho yikuthi ziyakwazi ukuthi kulutshwana abantu abangakwenza ukuze baqondise indlela izinto ezenzakala ngayo empilweni zabo. (UmTshumayeli 9:11; UJakhobe 4:13-15) Okunye yikuthi kwezinye izikhathi abantu bayehluleka ukwenza izinto abayabe behlele ukuzenza. Ngenxa yezizatho lezi, abanengi batshengisa ukuthi bahlakaniphile ngokucela ukuthi uNkulunkulu aphumelelise amacebo abo. Bayathandaza bacele ukuthi abaqondise besebesenza izinto ezivumelana lentando yakhe ebhalwe eLizwini lakhe iBhayibhili.—IZaga 3:5, 6; 2 KuThimothi 3:16, 17.

Umutsho othi “giqela eNKOSINI imisebenzi yakho” utsho ukuthi “nikela eNKOSINI yonke imisebenzi yakho.” Elinye ibhuku elichasisa iBhayibhili lithi lokhu kungafaniswa “lendoda eyethula umthwalo osindayo emahlombe ayo ibisiwuthwalisa eyinye eqinileyo njalo elamandla.” Labo abathemba uJehova abathandabuzi ukuthi uzabancedisa futhi abanakekele.—IHubo 37:5; 55:22.

Amazwi athi “konke okwenzayo” awatsho ukuthi uNkulunkulu uyemukela kumbe uyabusisa konke okwenziwa ngabantu. UJehova ubusisa izinto ezenziwa ngabantu kuphela nxa belandela izimiso zakhe njalo bevumelana lentando yakhe. (IHubo 127:1; 1 UJohane 5:14) Kababusisi abangamlaleliyo futhi “wenza amacebo abantu abenza okubi angaphumeleli.” (IHubo 146:9) Kodwa uyabancedisa labo abazithoba kuye njalo balandele izimiso zakhe eziseBhayibhilini.—IHubo 37:23.

“Lapho-ke amacebo akho azaphumelela.” Amanye amaBhayibhili athi ‘amacebo akho azaqiniswa.’ EMibhalweni yesiHebheru ebizwa langokuthi liThestamenti Elidala, ibala elihunyutshwe ngokuthi “azaqiniswa” litsho ukufaka isisekelo esiqinileyo njalo izikhathi ezinengi lisetshenziswa nxa kukhulunywa ngezinto uNkulunkulu azidale zaqina. (IZaga 3:19; UJeremiya 10:12) UNkulunkulu uzawaphumelelisa amacebo alabo abenza okulungileyo emehlweni akhe njalo uzabancedisa ukuthi baphile impilo enhle ethokozisayo.—IHubo 20:4; IZaga 12:3.

Amanye amavesi asinceda sizwisise iZaga 16:3

Amazwi la abhalwa yiNkosi uSolomoni njalo yiyo eyabhala izahluko ezinengi ezisebhukwini leZaga. UNkulunkulu wanika uSolomoni ukuhlakanipha yikho wenelisa ukukhuluma izaga ezinengi kakhulu.—1 AmaKhosi 4:29, 32; 10:23, 24.

Kusahluko 16 uSolomoni uqalisa ngokubabaza inhlakanipho kaNkulunkulu futhi uphinde akhulume ngokuthi uNkulunkulu uyabazonda abantu abazigqajayo. (IZaga 16:1-5) Isahluko lesi sinceda obalayo ukuthi azwisise iqiniso elitholakala kanengi ebhukwini leZaga, elithi: Abantu bazahlakanipha futhi baphumelele nxa bangazithoba, bavume ukuthi uNkulunkulu aqondise izinyathelo zabo. (IZaga 16:3, 6-8, 18-23) Iqiniso leli liphindaphindwa kanengi eBhayibhilini.—IHubo 1:1-3; U-Isaya 26:3; UJeremiya 17:7, 8; 1 UJohane 3:22.

JUNE 9-15

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 17

Lwela Ukuthi Kuhlale Kulokuthula Emulini Yakho

g-ZU 9/14 11 ¶2

Indlela Yokuyeka Ukubamba Amagqubu

Zihlolisise ngobuqotho. IBhayibheli liyavuma ukuthi abanye abantu ‘bathambekele entukuthelweni’ nokuthi ‘bathambekele ekufuthekeni.’ (IzAga 29:22) Ingabe nawe unjalo? Zibuze: ‘Ingabe ngithambekele ekubambeni amagqubu? Ngishesha kangakanani ukucasuka? Ingabe nginomkhuba wokuphendula izinto eziwubala zibe yindaba enkulu?’ IBhayibheli lithi “lowo oqhubeka ekhuluma ngendaba uhlukanisa abantu abangabangane.” (IzAga 17:9; UmShumayeli 7:9) Lokho kungenzeka nasemshadweni. Ngakho uma unenkinga yokubamba amagqubu, zibuze, ‘Ngingakwazi yini ukumbekezelela kakhudlwana umuntu engishade naye?’—Isimiso seBhayibheli: 1 Petru 4:8.

w08-ZU 5/1 10 ¶6–11 ¶1

Ukuxazulula Izinkinga

1. Bekani isikhathi sokuxoxa ngenkinga. “Kukhona isikhathi esimisiwe sayo yonke into, . . . isikhathi sokuthula nesikhathi sokukhuluma.” (UmShumayeli 3:1, 7) Njengoba kuboniswe engxabanweni ecashunwe ekuqaleni, ezinye izinkinga zingase zivuse imizwelo enamandla. Uma lokho kwenzeka, bonisa ukuzithiba, uthi ukulinda—‘uthule’—ngaphambi kokuba uhluthuke. Ungavikela ubuhlobo benu ekulimaleni okukhulu uma ulalela iseluleko seBhayibheli: “Ukususa impikiswano kunjengokuvuza kwedamu, ngakho yinqande ngaphambi kokuba kuqubuke impi.”—IzAga 17:14, New Century Version.

Kodwa sikhona ‘nesikhathi sokukhuluma.’ Njengokhula, izinkinga ziyakhula lapho zinganakwa. Ngakho ungayizibi inkinga, unethemba lokuthi izoziphelela. Uma ukhetha ukulinda kancane, bonisa inhlonipho kumngane wakho womshado ngokukhetha esinye isikhathi esingekude eningaxoxa ngaso ngale nkinga. Ukwenza leso sithembiso kunganisiza nobabili ukuba nisebenzise lesi seluleko seBhayibheli: “Ilanga malingashoni nisesimweni sokucasuka.” (Efesu 4:26) Kodwa-ke, kufanele uqiniseke ukuthi uyasifeza isithembiso sakho.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 790 ¶2

Ilihlo

Amehlo ayakhuluma futhi angatshengisa indlela umuntu azizwa ngayo ngento ethile. Ngokwesibonelo angatshengisa ukuthi umuntu ulozwelo kumbe kalalo (Dut 19:13); ukuthi ‘unyonkoloza abanye’ ebumba amacebo amabi kumbe ukuthi ‘ubaficela ilihlo’ eseyisa. (Hu 35:19; Zag 6:13; 16:30) Umuntu ongafuni ukulalela kumbe ongafuni ukunceda abanye kuthiwa uvale amehlo. (Mat 13:15; Zag 28:27) Kuthiwa amehlo esiphukuphuku azulazula aze ayefika “emikhawulweni yomhlaba” ngoba awathi nhlo entweni eyodwa. Imicabango yakhe igcwele yonke indawo, ayigxilanga lapho okumele igxile khona. (Zag 17:24) Amehlo aphinda atshengise ukuthi umuntu ulempilakahle yini kumbe ukuthi uyathokoza.—1Sa 14:27-29; Dut 34:7; Job 17:7; Hu 6:7; 88:9.

ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA

ijwbv 60

IZaga 17:17—“Umngane Utshengisa Uthando Izikhathi Zonke”

“Umngane oqotho ulothando ngazo zonke izikhathi, njalo ungumfowenu ozalelwe ukukusiza ngezikhathi zobunzima.”—IZaga 17:17, INguqulo Yomhlaba Omutsha.

“Umngane utshengisa uthando izikhathi zonke, lomzalwane uzalelwa ukusiza ekuhluphekeni.”—IZaga 17:17, The Holy in Ndebele.

Okutshiwo nguZaga 17:17

Umngane weqiniso uthembekile futhi kakulahlisi. Unjengomfowenu kumbe udadewenu ozalwa laye, uba qotho futhi ulendaba lawe ikakhulu nxa usebunzimeni.

“Umngane oqotho ulothando ngazo zonke izikhathi.” Umutsho lo ungahunyutshwa langokuthi “umngane uhlala elothando sonke isikhathi.” Ibala lesiHebheru elithi ‘uthando’ alitsho ukuzwa uthanda omunye umuntu nje kodwa litsho uthando olukhanya ngezenzo. (1 KwabaseKhorinte 13:4-7) Abangane abalothando olunjalo kabatshiyani lanxa ubungane babo bungaphanjaniswa yikungazwanani kumbe ezinye nje inhlupho. Bazimisele ukuthethelelana ngenhliziyo yonke. (IZaga 10:12) Umngane onjalo kabi lomhawu nxa ebona umngane wakhe ephumelela kodwa ujabula laye.—KwabaseRoma 12:15.

“Umngane oqotho . . . ungumfowenu ozalelwe ukukusiza ngezikhathi zobunzima.” Isaga lesi sitshengisa ukuthi abantu abazalwa bonke bajayele ukuzwanana kakhulu. Yikho nxa sisenza konke okusemandleni ethu ukuthi sincedise umngane osebunzimeni siyabe singani sesingubhudi loba usisi walowomuntu. Abangane abalothando olunjalo, ubungane babo buyaqina kakhulu nxa bephakathi kobunzima.

Amanye amavesi asinceda sizwisise uZaga 17:17

Ibhuku leZaga lilamazwi ahlakaniphileyo abhalwe ngendlela enza umuntu acabange. INkosi uSolomoni yiyo eyabhala izahluko ezinengi ezisebhukwini leli. Indlela abhala ngayo isankondlo kodwa hatshi inkondlo esebenzisa amabala ahambelanayo kumbe alemisindo efananayo. Yena ezakhe inkondlo zilemitsho evumelanayo kumbe ephikisanayo. Ngokwesibonelo, uZaga 17:17 ulemitsho evumelanayo, umutsho wesibili ugcizelela lowo owakuqala. Ikanti uZaga 18:24 ulemitsho ephikisanayo. Uthi: “Bakhona abangane abahlala bezimisele ukulimazana, kodwa ukhona umngane oba qotho kuwe ukwedlula umfowenu.”

Ngesikhathi uSolomoni ebhala uZaga 17:17, wayengabe ecabanga ngobungane obuqinileyo uyise uDavida ayelabo loJonathani indodana yeNkosi uSawuli. (1 USamuyeli 13:16; 18:1; 19:1-3; 20:30-34, 41, 42; 23:16-18) Lanxa uDavida loJonathani babengazalwa mama munye, babezwanana kakhulu ukwedlula izelamani. UJonathani wayezimisele lokufaka impilo yakhe engozini ukuze avikele umngane wakhe owayemncane kulaye.

JUNE 16-22

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 18

Khuthaza Abagulayo

w22.10 22 ¶17

Ukuhlakanipha Kweqiniso Kuyamemeza

17 Qala ucabange ungakakhulumi. Nxa singakhuluma singacabanganga, amazwi ethu angabalimaza abanye abantu. IBhayibhili lithi: “Amazwi omuntu okhuluma engacabanganga agwaza njengenkemba, kodwa ulimi lwabahlakaniphileyo luyelapha.” (Zaga. 12:18) Nxa singayekela ukuhamba sikhuluma ngamaphutha abanye siyabe sisenza kube lokuthula. (Zaga. 20:19) Nxa sifuna ukuthi amazwi ethu angabalimazi kodwa abaduduze kumele sibale njalo sicabangisise ngeLizwi likaNkulunkulu. (Luk. 6:45) Nxa singacabangisisa ngalokho esikubala eBhayibhilini amazwi ethu azakuba ‘njengomthombo wokuhlakanipha’ obavuselelayo abanye.—Zaga. 18:4.

mrt isihloko 19 ibhokisi

Ongakwenza Nxa Usubanjwe Umkhuhlane Othile

Lalelisisa. Kuqakathekile ukulalelisisa nxa umngane wakho ekulandisela uhlupho lwakhe. Kodwa ungacabangi ukuthi kumele uphendule yonke into ayikhulumayo ngoba ayabe ekudinga ngalesosikhathi yikuthi umlalele nje kuphela. Zama ukuba ngumuntu ozwisisayo njalo ungamahluleli. Woba lomusa njalo umzwisise umngane wakho ikakhulu nxa engakhanyi ukuthi uyagula.—IZaga 11:2.

Khuluma ngezinto ezinhle. Kwesinye isikhathi ungaphelelwa lokuthi uthini kuye kodwa ukukhuluma amazwi amalutshwana kuzamduduza kulokuthi uphongozithulela nje. Mhlawumbe ungathi: “Angikwazi ukuthi ngithini kodwa ngifuna ukwazi ukuthi ngiyakuthanda.” Ungakhulumi amazwi anjengokuthi, “Kungenzeka ukuthi umkhuhlane lo ukuqinele,” loba athi, “Umkhuhlane wakho ungcono kulokubulawa yi . . . .”

Ungatshengisa ukuthi ulendaba lomngane wakho ngokufunda okunengi ngomkhuhlane wakhe. Lokhu kuzakwenza ukuthi nxa usuxoxa laye ukhulume izinto ezizamnceda futhi laye uzabona ukuthi uyamthanda. (IZaga 18:13) Kodwa nanzelela ukuthi awumbambi ngamandla ukuthi alandele amacebo omnike wona.

Menzele ezinye izinto. Buza umngane wakho ukuthi ufuna ukuncediswa kukuphi ngoba ngezinye izikhathi angabe ebona angani ukucela uncedo kwabanye yikubathwalisa nzima. Okunye ongacela ukumenzela khona yikumhambela ezitolo, ukumklinela endlini loba okunye nje.—KwabaseGalathiya 6:2.

Ungakhalali. Kungenzeka kube lamalanga lapho umngane wakho azabe engelamandla okwenza lokho ebelikuhlelile kumbe engafuni nje ukukhuluma lawe. Ngakho kuzamele umbekezelele njalo uzame ukumzwisisa. Ungakhalali kodwa qhubeka umncedisa.—IZaga 18:24.

wp23.1 14 ¶3–15 ¶1

Ungabancedisa Njani Labo Abalomkhuhlane Ohlasela Ingqondo?

‘Umduduze.’—1 KWABASETHESALONIKA 5:14.

Umngane wakho engabe ekhathazekile ezizwa engumuntu ongelancedo. Lanxa ungabe ungakwazi ukuthi uthini kuye, ungamduduza njalo umkhuthaze ngokumtshela ukuthi ulendaba laye.

“Umngane oqotho ulothando ngazo zonke izikhathi.”—IZAGA 17:17.

Cela ukumncedisa. Ungazitsheli ukuthi uyakwazi ukuthi ufuna ukuncedwa njani, mbuze ukuthi kuyini ongamenzela khona. Nxa kunzima ukuthi akutshele ukuthi ufuna ukuncediswa njani, mcele ukuthi lenze ezinye izinto ndawonye, njengokuhambahamba nje litshaywa ngumoya. Ungacela ukuyamthengela izinto angabe ezifuna, ukumklinela kumbe ukumenzela eminye imisebenzi.—KwabaseGalathiya 6:2.

‘Bekezela.’—1 KWABASETHESALONIKA 5:14.

Kulezikhathi lapho umngane wakho angabe engafuni ukukhuluma khona. Mqinisekise ukuthi uzamlalela nxa esekhululekile ukuxoxa. Kwesinye isikhathi angakhuluma loba enze into ezakuzwisa ubuhlungu. Angacaphuka masinyane kumbe azwe kungasatsho ukuthi lenze lokhu ebelihlele ukukwenza. Mbekezelele njalo uzame ukumzwisisa.—IZaga 18:24.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w14 11/1 5 ¶4

Kumele Simesabe Yini uSathane?

Isithembiso sokuthi sizavikelwa. UZaga 18:10 uthi: “Ibizo likaJehova liyinqaba eqinileyo; abalungileyo babalekela kulo baphephe.” Kodwa lokho akutsho ukuthi ibizo likaNkulunkulu seliyintebe. Kutsho ukuthi abahlonipha ibizo lakhe ngenhliziyo yonke bangambiza loba ngasiphi isikhathi ukuze abavikele.

ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA

ijwfq 29

OFakazi BakaJehova Bakholwa Ukuthi Izinto Zonke Zadalwa Ngamalanga Ayisithupha Alamahola Angu-24 Yini?

Hatshi. OFakazi bakaJehova bakholwa ukuthi izinto zonke zadalwa nguNkulunkulu. Kodwa kasivumi ukuthi zadalwa ngamalanga ayisithupha alamahola angu-24. Ngenxa yani? Ngoba umbono lo kawuvumelani lalokho okutshiwo liBhayibhili. Cabanga ngezibonelo ezimbili ezilandelayo:

1. Ubude bamalanga ayisithupha okudala. Abakholwa imfundiso le bathi izinto zonke zadalwa ngamalanga ayisithupha alamahola angu-24. Kodwa ibala eliseBhayibhilini elithi “usuku” lingatsho isikhathi eside ukwedlula lapho.—UGenesisi 2:4; IHubo 90:4.

2. Umdala kangakanani umhlaba? Abantu abakholwa imfundiso le bafundisa ukuthi umhlaba uleminyaka engaba zinkulungwane ezilutshwana nje. Kodwa iBhayibhili litshengisa ukuthi amalanga ayisithupha okudala engakaqalisi, umhlaba wawuvele usukhona. (UGenesisi 1:1) Lokho yikho okwenza oFakazi bakaJehova bavumelane lezingcitshi zesayensi ezithi umhlaba usuleminyaka engaba ngamabhiliyoni.

OFakazi bakaJehova bayakholwa ukuthi izinto zadalwa njalo bayavumelana lesayensi. Siyakholwa ukuthi isayensi yeqiniso iyavumelana leBhayibhili.

JUNE 23-29

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 19

Woba Ngumngane Weqiniso

w23.11 12-13 ¶16-17

Singenzani Ukuze Siqhubeke Sithandana?

16 Khangela okuhle okwenziwa ngabafowenu labodadewenu hatshi okubi. Ake sithi libuthene labafowenu labodadewenu lizikwejisele nje. Liyazikholisela sibili njalo lithi selivalelisana lithathe ipikitsha. Alithathi eyodwa kodwa lithatha lamanye amabili ukwenzela ukuthi likhethe enhle phakathi kwawo. Uthi usuwakhangela womathathu unanzelele ukuthi kwenye kulomfowethu obengabobotheki. Uhle uyidilithe ngenxa yokuthi ulamanye amabili aphume kuhle njalo lomfowethu lo uphume ebobotheka kuwo.

17 Umzekeliso lo wamapikitsha uhambelana njani lalokho esikugcina ezingqondweni zethu? Sihlala sizikhumbula izikhathi ezinhle esaba lazo labafowethu labodadewethu. Kodwa kungenzeka ukuthi ngesinye isikhathi umfowethu kumbe udadewethu wenza into eyakucaphulayo kumbe wakhuluma into eyakuzwisa ubuhlungu. Kumele ukugcine engqondweni yini lokho? Hatshi, kumele uzame ukukucitsha engqondweni ngendlela ongadilitha ngayo ipikitsha engaphumanga kuhle. (Zaga. 19:11; Efe. 4:32) Nxa umfowenu kumbe udadewenu angakuphambanisela ungenelisa ukukhohlwa ngalokho ngenxa yokuthi kunengi okuhle oyabe ukukhumbula ngaye. Izinto ezinhle ezenziwa ngabafowethu labodadewethu yizo kuphela esifuna ukuhlala sizikhumbula.

w23.07 9-10 ¶10-11

Uthando Lwakho Kaluqhubeke Lukhula

10 Lathi kumele sidinge indlela esingancedisa ngazo abafowethu labodadewethu. (Heb. 13:16) Ake sixoxe ngokwenziwa ngu-Anna esikhulume ngaye esihlokweni esidlulileyo. Kwathi sekube lesiphepho esikhulu yena lomkakhe bahamba bayabona eyinye imuli engoFakazi. Bafica uphahla lwendlu yemuli le luwele njalo lokhu kwakutshiye zonke izigqoko zabo zingcolile. U-Anna uthi: “Sathatha izigqoko zabo sayaziwatsha, sazi-ayina, sazigoqa sasesiziphendukisa. Thina sasibona angani esikwenzileyo yinto encane kodwa kwenza ukuthi sibe ngamathe lolimi lemuli le njalo silokhu singabangane lalamuhla.” Indlela u-Anna lomkakhe ababethanda ngayo abafowabo labodadewabo yenza ukuthi babancedise.—1 Joh. 3:17, 18.

11 Nxa sisiba lomusa lothando kwabanye, izikhathi ezinengi bayananzelela ukuthi senza okusemandleni ethu ukuthi silingisele uJehova futhi sicabange ngendlela acabanga ngayo. Kanti njalo bayawuqakathekisa kakhulu umusa esibenzela wona lanxa thina siyabe singakwazi. UKhanh esike sakhuluma ngaye ubakhumbula kuhle labo abamncedisayo. Uthi: “Ngiyababonga kakhulu bonke odadewethu ababehamba lami ekutshumayeleni. Babebuya bezongithatha endlini yami, benginxusa ukuthi siyekudla sonke baphinde bangitshiye endlini nxa sesitshayisile. Khathesi senginanzelela sibili ukuthi babezinikela ukuthi bangincedise njalo babekwenza lokhu ngoba bengithanda.” Kuliqiniso ukuthi ayisibo bonke abazasibonga ngezinto ezinhle esibenzela zona. UKhanh wakhuluma ngalabo abamncedisayo wathi: “Ngiyafisa ukuthi bonke abantu ababa lomusa kimi lami ngibenzele njalo kodwa angikwazi ukuthi abanye babo bahlala ngaphi khathesi. Lanxa kunjalo uJehova yena uyakwazi yikho ngithandazela ukuthi abatshengise umusa.” UKhanh uqinisile sibili. UJehova uyakunanzelela konke okuhle esikwenzela abanye lanxa kungakhanya angathi kuncane futhi ukubona kungumnikelo oqakathekileyo lanjengesikwelede okuyabe sekumele asibhadale.—Bala iZaga 19:17.

w21.11 9 ¶6-7

Qhubekani Litshengisana Uthando Oluqotho

6 Umphostoli uPhawuli labanye ababebhidlikelwe ngumkhumbi batshengiswa umusa. Abantu besihlenge seMalitha lapho umkhumbi owawubhidlikele khona babengabazi kodwa babamukela kuhle. (ImiSeb. 28: 2, 7) Kambe singathi abantu baseMalitha baba lothando oluqotho? Hatshi. Kwasekube lengozi yikho babefuna ukusiza abantu ababedinga uncedo.

7 Umehluko okhona phakathi kokuba lomusa okukhulunywe ngakho kundima 6 lothando oluqotho yisizatho esenza umuntu akutshengise. Kuyini okwenza izinceku zikaNkulunkulu zakudala zatshengisa uthando oluqotho? Zazingatshengisi abanye uthando oluqotho ngenxa yokuthi kwakumele zenze njalo kodwa zazilutshengisa kusuka enhliziyweni. Cabanga ngalokho okwenziwa nguDavida. Watshengisa umngane wakhe uJonathani uthando oluqotho lanxa uyise kaJonathani wayefuna ukumbulala. Sekwedlule iminyaka uJonathani efile, uDavida waqhubeka emtshengisa uthando oluqotho ngokuba lothando oluqotho kuMefibhoshethi indodana kaJonathani.—1 Sam. 20:9, 14, 15, NWT; 2 Sam. 4:4; 8:15; 9:1, 6, 7, NWT.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 515

Umeluleki, Iseluleko

UJehova nguye yedwa olenhlakanipho emangalisayo. Akulamuntu ongamfundisa kumbe amcebise. (Isy 40:13; Rom 11:34) INdodana yakhe ‘inguMeluleki Omangalisayo’ okutsho ukuthi iyenelisa ukusiqondisa lokusicebisa ngoba ilomoya kaNkulunkulu futhi yenza lokho ekutshelwa nguYise. (Isy 9:6; 11:2; Joh 5:19, 30) Lokhu kutshengisa ukuthi nxa sifuna ukunika abanye iseluleko kumele singamkhohlwa uJehova. Loba yisiphi iseluleko esiphikisana lalokho okutshiwo ngoPhezukonke asincedi ngalutho.—Zag 19:21; 21:30.

JUNE 30–JULY 6

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IZAGA 20

Amacebo Anganceda Abathandanayo

w24.05 26-27 ¶3-4

Amacebo Anganceda Abathandanayo

3 Lanxa abantu abathandanayo besiba lezikhathi ezimnandi, akumelanga bakhohlwe ukuthi ukuthandana kwabo kumele kubancede babone ukuthi kungavuma yini ukuthi batshade. Nxa abantu betshada bayafunga phambi kukaJehova ukuthi bazaqhubeka behloniphana futhi bethandana isikhathi sonke besaphila. Kumele siqale sicabangisise singakenzi loba yisiphi isifungo. (Bala iZaga 20:25.) Ngakho umuntu ofuna ukwenza isifungo somtshado laye kumele acabangisise engakasenzi. Ngesikhathi ijaha lentombi bethandana bayathola ithuba lokuthi bazane ngcono futhi lokhu kuyabanceda ukuthi benze isinqumo esihle. Bangakhetha ukuthi batshade kumbe ukuthi batshiyane. Nxa intombi lejaha bangayalana akutsho ukuthi benze into embi. Ukuthandana kwabo kuyabe kuyifezile inhloso yakho ngoba kubancedile ukuthi benze isinqumo esihle.

4 Kungani kuqakathekile ukwazi inhloso yokuthandana? Nxa abantu abangatshadanga beyizwisisa inhloso yokuthandana abasoze bathandane lomuntu abangafisi ukutshada laye. Lanxa kunjalo abangatshadanga ayisibo bodwa okumele bayizwisise inhloso yokuthandana kwabantu. Sonke kumele siyizwisise. Phela abanye bacabanga ukuthi nxa abantu bangathandana sekumele batshade loba sekutheni. Kuwaphatha njani amaKhristu angatshadanga lokhu? Omunye udade ongatshadanga ohlala e-United States okuthiwa nguMelissa uthi: “Nxa umfowethu lodadewethu bethandana, abanye oFakazi bayabe sebekhangelele ukuthi batshade. Lokhu kubathwalisa nzima sibili. Kwenza ukuthi abanye abathandanayo baqhubeke bethandana lanxa bebona ukuthi badonsa nzima. Kanti njalo abanye bacina bebona kungcono ukuthi bangathandani lomuntu.”

w24.05 22 ¶8

Ungamthola Njani Umuntu Ongatshada Laye?

8 Ungamhlola njani umuntu ofuna ukuthandana laye? Emihlanganweni yebandla lakweminye nje imibuthano ungakhangela ukuthi umuntu ofisa ukuthandana laye umthanda kangakanani uJehova, uziphatha njani kanye lokuthi ungumuntu onjani. Dinga ukuthi ngobani abangane bakhe lokuthi kuyini athanda ukuxoxa ngakho. (Luk. 6:45) Afisa ukukwenza empilweni kuyahambelana yini lalokho wena ofuna ukukwenza? Okunye ongakwenza yikukhuluma labadala bebandla angena kulo kumbe lamanye amaKhristu aqinileyo ekukhonzeni amazi kuhle. (Zaga. 20:18) Ungabuza ukuthi ulobuntu obunjani lokuthi abanye bambona njani. (Ruthe. 2:11) Ngesikhathi umhlola qiniseka ukuthi awenzi loba yini engenza angahlaliseki. Lokhu kutsho ukuthi ungahlali usumlandelela njalo ungadingisisi yonke into emayelana laye.

w24.05 28 ¶7-8

Amacebo Anganceda Abathandanayo

7 Lingenzani ukuze lazane kuhle nxa lithandana? Kumele litshelane konke lingafihlelani lutho, libuzane imibuzo njalo lilalelane nxa omunye ekhuluma. (Zaga. 20:5; Jak. 1:19) Yikho yenzani izinto ezingalivulela amathuba okuthi lixoxe, njengokudla ndawonye, ukuzihambahambela endaweni ezilabantu kanye lokutshumayela ndawonye. Okunye okungalinceda ukuthi lazane kuhle yikuzinika isikhathi sokuba labemuli labangane. Lingahlela ukwenza ezinye izinto ezingalinceda libone ukuthi munye ngamunye wenu wenzani nxa esezimeni ezitshiyeneyo futhi elabantu abatshiyeneyo. U-Aschwin ohlala eNetherlands uyasitshela ukuthi bona babesenzani ngesikhathi besathandana lo-Alicia. Uthi: “Sasidinga izinto esasingazenza ezazizasinceda ukuthi sifundane. Sasisenza izinto ezinjengokupheka ndawonye kumbe ukwenza eminye imisebenzi ndawonye. Ngesikhathi sisenza imisebenzi le sasibona ubuntu obuhle bomunye lomunye kanye lalapho esasisilela khona.”

8 Okunye okungalinceda ukuthi lazane yikuthi litaditshe ndawonye. Nxa lingatshada kuzamele lizinike isikhathi sokuba lokukhonza kwemuli ukuze uNkulunkulu alincedise emtshadweni wenu. (Umtshu. 4:12) Yikho lakhathesi lisathandana lingahlela ukuba lesikhathi sokutaditsha ndawonye. Kodwa lokhu akutsho ukuthi abantu abathandanayo bayabe sebeyimuli lokuthi umzalwane uyabe eseyinhloko kadadewethu. Ukuzinika isikhathi sokutaditsha ndawonye kuzakunceda ubone ukuthi umuntu othandana laye umthanda kangakanani uNkulunkulu. UMax lomkakhe uLaysa abahlala e-United States bakubona ukuthi lokhu kuyanceda. UMax uthi: “Sisaqalisa ukuthandana sahle sataditsha amabhuku ethu alendaba ezikhuluma ngokuthandana, lomtshado kanye lemuli. Amabhuku la asinceda ukuthi sixoxe ngezinto ezinengi eziqakathekileyo okwakungaba nzima ukuthi sixoxe ngazo.”

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-2-E 196 ¶7

Isibane

UZaga 20:27 uthi: “Amazwi omuntu anjengesibane sikaJehova, esihlola ingaphakathi yomuntu.” Lokhu kutsho ukuthi “amazwi” aphuma emlonyeni womuntu, kungaba ngamahle kumbe amabi aveza lokho ayikho ngaphakathi kumbe ubuntu bakhe.

ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA

ijwbq 159

Inyamazana Ziyahamba Yini Ezulwini Nxa Zingafa?

IBhayibhili lifundisa ukuthi kuzo zonke izinto ezadalwayo ezisemhlabeni, ngabantu abalutshwana kuphela abazakuya ezulwini. (ISambulo 14:1, 3) Balanda ukuyakuba ngamakhosi labaphristi loJesu. (ULukha 22:28-30; ISambulo 5:9, 10) Abantu abanengi bona bazaphila khonapha emhlabeni ozabe usulipharadayisi.—IHubo 37:11, 29.

Akulandawo eBhayibhilini lapho okukhulunywa khona ukuthi inyamazana ziya ezulwini nxa zingafa. Inyamazana azenelisi ukwenza lokho okukhangelelwe kulabo ‘abahlanganyela ekubizweni kwasezulwini.’ (UHebheru 3:1) Lokhu kugoqela ukungenisa ulwazi, ukuba lokholo lokulalela imithetho kaNkulunkulu. (UMathewu 19:17; UJohane 3:16; 17:3) Ngabantu kuphela abalethemba lokuthola ukuphila okungapheliyo.—UGenesisi 2:16, 17; 3:22, 23.

Labo abalethemba lokuya ezulwini kumele baqale bafe besebevuswa. (1 KwabaseKhorinte 15:42) IBhayibhili lisitshela ngabantu abathile abake bavuswa kodwa alisitsheli ngenyamazana eyake yavuswa.—1 AmaKhosi 17:17-24; 2 AmaKhosi 4:32-37; 13:20, 21; ULukha 7:11-15; 8:41, 42, 49-56; UJohane 11:38-44; ImiSebenzi 9:36-42; 20:7-12.

Kwenzakalani nxa inyamazana ingafa?

IBhayibhili litshengisa ukuthi abantu lezinyamazana bayafanana kuNkulunkulu ngoba konke kungumphefumulo. (AmaNani 31:28, TBS) Abantu lezinyamazana badalwe ngezinto ezifananayo: ‘uthuli lomhlabathi’ kanye ‘lomoya wokuphila.’—UGenesisi 2:7, The Holy Bible in Ndebele.

IBhayibhili lifundisa ukuthi kokubili abantu lezinyamazana kuyafa. (ULevi 21:11; UHezekheli 18:20) Nxa sokufile kuyabuyela othulini loba emhlabathini. (UmTshumayeli 3:19, 20) Ngamanye amazwi kuyabe kungasaphili.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza