Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JULY 7-13
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 21
Okungakunceda Ukuthi Uthokoze Nxa Usutshadile
w03-ZU 10/15 4 ¶5
Ungazenza Kanjani—Izinqumo Ezihlakaniphile?
Kalula nje, izinqumo ezenziwe ngokuxhamazela zingaphenduka ezingahlakaniphile. IzAga 21:5 ziyaxwayisa: “Ngokuqinisekile amacebo okhuthele ayamzuzisa, kodwa noma ngubani onamawala ngokuqinisekile uphokophele ekusweleni.” Ngokwesibonelo, intsha enothando lokuthatheka ngothile kufanele izinike isikhathi ngaphambi kokuba inqume ukushada ngokushesha. Ngale kwalokho, ingase ibhekane nalokho uWilliam Congreve, umlobi wemidlalo oyiNgisi wangeminyaka yawo-1700, akusho: “Uma umuntu eshada ngokubhuduzela, uyoba nesikhathi esiningi sokuzisola.”
g-ZU 7/08 7 ¶2
Indlela Yokwakha Umshado Ophumelelayo
Bonisa ukuthobeka. ‘Ungenzi lutho ngombango noma ngokuzazisa, kodwa ngokuthobeka kwengqondo ubheke abanye njengabakhulu kunawe.’ (Filipi 2:3) Izingxabano eziningi ziqubuka ngenxa yokuthi abashadile bazama ngokuqhosha ukusola abashade nabo ngezinkinga esikhundleni sokuzithoba bafune izindlela zokuthuthukisa isimo. Ukuthobeka kungakusiza ukuba uzibambe ungaphikeleli ngokuthi nguwena onembile engxabanweni.
w06-ZU 9/15 28 ¶13
‘Jabula Ngomfazi Wobusha Bakho’
13 Kuthiwani uma isimo singesihle emshadweni ngenxa yendlela abangane bomshado abaphathana ngayo? Kudingeka umzamo ukuze kutholakale ikhambi. Ngokwesibonelo, kungenzeka ukuthi umkhuba wokukhulumisana ngokhahlo usungene waze wagxila kunganakiwe. (IzAga 12:18) Njengoba kuchaziwe esihlokweni esandulele, lokhu kungadala umonakalo. Esinye isaga seBhayibheli sithi: “Kungcono ukuhlala ezweni eliyihlane kunokuhlala ukhathazekile endlini nomfazi othanda ingxabano.” (IzAga 21:19) Uma ungumfazi onomshado onjalo, zibuze, ‘Ingabe isimo sami sengqondo senza kube nzima kumyeni wami ukuba kanye nami?’ IBhayibheli lithi emadodeni: “Qhubekani nithanda omkenu futhi ningabathukutheleli kakhulu.” (Kolose 3:19) Uma uyindoda eshadile, zibuze, ‘Ingabe angilubonisi uthando, okulinga umkami ukuba afune induduzo kwenye indawo?’ Yiqiniso, asikho isizathu esamukelekayo sokuziphatha kabi ngokobulili. Nokho, ukwazi ukuthi into ebuhlungu njengaleyo ingenzeka kuyisizathu esihle sokuxoxa ngokukhululekile ngezinkinga.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w05-ZU 1/15 17 ¶9
Imibono YoMbuso KaNkulunkulu Iyagcwaliseka
9 Njengoba engaseyena umuntu nje ogibele ithole lembongolo, uJesu uyiNkosi enamandla manje. Uvezwa egibele ihhashi—eliwuphawu lwempi eBhayibhelini. (IzAga 21:31) IsAmbulo 6:2 sithi: “Bheka! ihhashi elimhlophe; oligibele wayenomnsalo; wanikwa umqhele, waphuma enqoba futhi eyophelelisa ukunqoba kwakhe.” Ngaphezu kwalokho, ekhuluma ngoJesu, umhubi uDavide wabhala: “Induku yezikhwepha zakho uJehova uyoyithumela ivela eZiyoni, ethi: ‘Nqoba phakathi kwezitha zakho.’”—IHubo 110:2.
JULY 14-20
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 22
Izimiso Ezinganceda Abazali Ukuthi Bakhulise Kuhle Abantwababo
Bazakhula Bemkhonza Yini UNkulunkulu?
7 Nxa litshadile futhi lifuna ukuba labantwana zibuzeni: ‘Singabantu abathobekileyo yini abamthandayo uJehova leLizwi lakhe? UJehova angasikhetha yini ukuthi sondle usana oluligugu?’ (Hubo. 127:3, 4) Nxa ungumzali zibuze: ‘Ngiyabafundisa yini abantwabami ukuqakatheka kokuthi basebenze nzima?’ (UmTshu. 3:12, 13) ‘Ngenza konke okusemandleni ami ukuthi ngibavikele kuloba yini engabalimaza emhlabeni lo kaSathane?’ (Zaga. 22:3) Ngeke wenelise ukuvikela abantwabakho kubo bonke ubunzima obungabehlela. Kodwa ungabancedisa ukuthi babulungele ngokuqhubeka ubafundisa ngendlela elothando ukuthi bathembele eLizwini likaNkulunkulu. (Bala iZaga 2:1-6.) Ngokwesibonelo, nxa isihlobo singakhetha ukutshiya uJehova, sebenzisa iBhayibhili ukuze ubancede babone ukuthi kungani kumele bahlale beqotho kuJehova. (Hubo. 31:23) Nxa kungafa isihlobo kumbe umngane, batshengise amavesi angabaduduza futhi abenze bahlaliseke.—2 Khor. 1:3, 4; 2 Tim. 3:16.
Bazali Fundisani Abantwabenu Ukuthi Bathande UJehova
17 Bafundise besesezinsane. Kubangcono kakhulu nxa abazali bangasigoqa sisesemanzi. (Zaga. 22:6) Ngokwesibonelo, unina kaThimothi uYunisi logogo wakhe uLoyisi bamfundisa ‘eseselusane.’ (2 Tim. 1:5; 3:15) UThimothi wathi esekhulile wahamba lomphostoli uPhawuli.
18 Abazali abahlala eCôte d’Ivoire okuthiwa nguJean-Claude lomkakhe uPeace benelisa ukunceda abantwababo abayisithupha ukuthi bakhule bethanda uJehova futhi bemkhonza. Kuyini okwabancedayo? Balandela okwenziwa nguYunisi loLoyisi. Bathi: “Sagcizelela iLizwi likaNkulunkulu kubantwabethu besesezinsane, besanda nje kuzalwa.”—Dute. 6:6, 7.
19 Kutshoni ‘ukugcizelela’ iLizwi likaJehova ebantwaneni benu? ‘Ukugcizelela’ kutsho ‘ukufundisa uphindaphinda.’ Abazali kumele bahlale besiba lesikhathi labantwababo ukuze bakwenze lokhu. Ngezinye izikhathi abazali bangadakeka ngokuphindaphinda nxa befundisa abantwababo. Kodwa kumele bakhumbule ukuthi ukwenza njalo yindlela yokubanceda ukuthi bazwisise iLizwi likaNkulunkulu futhi basebenzise lokho elikutshoyo.
‘Lingisela UNkulunkulu’ Ngokusebenzisa Kuhle Amandla
10 Labazali balamandla abawaphiwe nguNkulunkulu. IBhayibhili liyaxwayisa: “Bobaba lingabazondisi abantwabenu kodwa qhubekani libakhulisa ngokulaya langokuxwayisa okuvela kuJehova.” (Kwabase-Efesu 6:4) EBhayibhilini ibala elithi ‘ukulaya’ lingatsho “ukuqondisa, ukuqeqetsha, lokufundisa.” Abantwana kumele balaywe ngoba bakhula kuhle nxa befundiswa ukuthi kuyini okumele bakwenze lokungamelanga bakwenze. IBhayibhili lithi kufanele balaywe ngendlela elothando. (IZaga 13:24) Nxa abazali belaya abantwababo akumelanga babahlukuluze. (IZaga 22:15; 29:15) Bayabe bewasebenzisa kubi amandla abo nxa bekhahlameza abantwana futhi bebalaya ngendlela engelamusa. Lokhu kungenza umntwana adane kakhulu. (KwabaseKholose 3:21) Kodwa nxa bangabalaya ngendlela efaneleyo abantwana bazabona ukuthi abazali babo bayabathanda lokuthi bafisa ukuthi baphumelele empilweni.”
Ukuchwayisisa IMibhalo
Thokoza Ngalokho Okwenzela UJehova
11 Lathi sizathokoza kakhulu nxa singenza konke okusemandleni ethu kuloba yiwuphi umsebenzi esiwuphiweyo enhlanganisweni kaJehova. Sebenza gadalala emsebenzini wokutshumayela lasebandleni. (ImiSeb. 18:5; Heb. 10:24, 25) Lungiselela kuhle imihlangano yebandla ukuze ukhuthaze abanye ngezimpendulo zakho. Qakathekisa loba yisiphi isabelo osiphiwayo emihlanganweni yaphakathi kweviki. Nxa ungacelwa ukuthi wenze umsebenzi othile ebandleni, fika ngesikhathi njalo uthembeke. Ungacabangi ukuthi umsebenzi owuphiweyo kawutsho lutho lokuthi akumelanga usebenzise isikhathi sakho esinengi uwenza. Zama ukuba yingcitshi emsebenzini owuphiweyo. (Zaga. 22:29) Nxa ungasebenzela uJehova ngamandla akho wonke, ubungane bakho laye buzaqina futhi uzathokoza kakhulu. (Gal. 6:4) Kanti njalo kuzaba lula ukuthi uthokoze nxa abanye bethola imisebenzi yenkonzo obufisa ukuyenza.—Rom. 12:15; Gal. 5:26.
JULY 21-27
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 23
Amavesi Angasinceda Endabeni Yokunatha Utshwala
Kuqondile Yini Ukuthi AmaKhristu Anathe Utshwala?
2 UJehova kafuni sinathe kakhulu kumbe sidakwe. (KwabaseGalathiya 5:21) ILizwi lakhe lithi: “Ungabi phakathi kwabantu abanatha kakhulu iwayini.” (IZaga 23:20) Ngakho nxa ungakhetha ukunatha uwedwa kumbe ulabanye abantu, kumele unanzelele ukuthi awunathi uze ucine ungasenelisi ukucabanga kuhle, ukuzibamba ekukhulumeni lasezenzweni kumbe uze ucine usiba lemikhuhlane ebangelwa yikunatha kakhulu. Nxa kukwehlula ukuzibamba, kungabangcono ukuthi ungasanathi.
Landela Umbono KaNkulunkulu Endabeni Yotshwala
UMdali wethu olothando usifundisa izinto ezisincedayo. Ngokwesibonelo, uyasitshela ukuthi ukunatha kakhulu kungasidalela ziphi inhlupho. IZaga 23:29-35 zikubeka kucace ukuthi kwenzakalani emuntwini odakiweyo lokuthi yiziphi inhlupho aba lazo.a Omunye umzalwane ohlala e-Europe okuthiwa nguDaniel, ongumdala webandla, uyakhumbula ukuthi impilo yakhe yayinjani engakabi ngumKhristu. Uthi, “Nganginatha kakhulu njalo nxa ngasengidakiwe ngangisenza izinto ezimbi. Lakhathesi ngizwa ubuhlungu nxa ngicabanga ngezinto lezo.”
Ukuchwayisisa IMibhalo
Ukuhlakanipha Kweqiniso Kuyamemeza
16 Suthiseka ngalokho olakho. IBhayibhili lisixwayisa lisithi: ‘Ungazibulali usebenza nzima udinga inotho. Uzakuthi uphosa amehlo kuyo uyibone ingasekho, ngoba izamila impiko njengokhozi, iphaphe iye emoyeni.’ (Zaga. 23:4, 5) Abantu bangalahlekelwa yimali lempahla yabo lula nje. Kodwa abantu abanengi lamuhla, abanothileyo labangabayanga baphilela ukudinga imali. Yikho bacina besenza izinto ezibenza bangasathenjwa njalo eziphambanisa ubudlelwano babo labanye kanye lempilakahle yabo. (Zaga. 28:20; 1 Thim. 6:9, 10) Kodwa ukuhlakanipha kusinceda ukuthi singakhathazeki kakhulu ngemali. Ukwenza njalo kusinceda ukuthi singabi yizihwaba njalo sithokoze futhi sisuthiseke ngalokho esilakho.—Umtshu. 7:12.
JULY 28–AUGUST 3
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 24
Lungiselela Ukulwisana Lobunzima Obungakwehlela
“Manini Liqine Linganyikinyeki”
15 Taditsha iLizwi likaNkulunkulu ucabangisise ngalo. Okwenza isihlahla sime siqine yikuba lempande ezitshonayo. Lathi singama siqine nxa silokholo oluqinileyo kuJehova. Nxa isihlahla sikhula, impande zaso ziqhubeka zitshona futhi zinaba. Nxa sitaditsha njalo sicabangisisa siyabe siqinisa ukholo lwethu, futhi lokhu kwenza singathandabuzi ukuthi okutshiwo nguNkulunkulu yikho okusincedayo. (Kol. 2:6, 7) Cabanga ngokuthi izinceku zikaJehova zakudala zazincedakala njani nxa zazisenza lokho ayezitshela khona njalo zivuma ukuthi azikhokhele futhi azivikele. Ngokwesibonelo uHezekheli wakhangelisisa ngesikhathi ingilosi ilinganisa ithempeli ayelibona embonweni. Umbono lo wamqinisa uHezekheli futhi lathi usinika izifundo ezinhle ezisinceda ukuthi silandele izimiso zikaJehova ezimayelana lokukhonza kweqiniso. (Hez. 40:1-4; 43:10-12) Lathi singancedakala nxa singazinika isikhathi sokutaditsha lokucabangisisa ngezinto ezijulileyo eziseLizwini likaNkulunkulu.
UJehova Uzakuncedisa Ngezikhathi Ezinzima
9 Okumele sikwenze. Nxa ungazithola usukhathazeke kakhulu, yenza okusemandleni akho ukuthi uqhubeke usenza izinto eziphathelane lokukhonza. Lanxa ungasoze wenelise ukwenza lokho owawukwenza kudala khumbula ukuthi uJehova uyazwisisa. (Khangela loLukha 21:1-4.) Okunye ongakwenza yikuzinika isikhathi sokutaditsha lokucabangisisa. Kuzakunceda ngani lokho? UJehova usebenzisa inhlanganiso yakhe ukuthi asinike amavidiyo lezihloko ezingasinceda ukuthi sihlaliseke nxa siphakathi kobunzima. Ukuze uthole okungakunceda ungasebenzisa izinto zokuchwayisisa ezikhona ngolimi lwakho, ngokwesibonelo iJW Library®, le-Bhuku Lokuchwayisisa LaboFakazi BakaJehova kanye le-Watch Tower Publications Index. UMonika esike sakhuluma ngaye uthi wayesebenzisa izinto lezi zokuchwayisisa ukuze athole amacebo angamnceda nxa wayesekhulelwa yikukhathazeka. Ngokwesibonelo wayeke adinge izihloko ezikhuluma ngokuzonda. Kwezinye izikhathi wayedinga izihloko ezikhuluma ngokungathembeki kwabantu abatshadileyo. Wayebala aze azizwe esengcono. Uthi: “Ngangiqalisa ukuchwayisisa ngikhathazeke kakhulu kodwa nxa ngangiqhubeka ngibala ngangisizwa angani uJehova uyangigona. Ukubala kwangenza ngananzelela ukuthi uJehova wayeyizwisisa indlela engangizizwa ngayo njalo wayengincedisa.” Nxa uJehova esekuncedise njalo, usala ungasakhathazekanga kakhulu futhi uhlalisekile.—Hubo. 119:143, 144.
Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
IZaga 24:16 zithi: “Loba angaze awe kakhombisa umuntu olungileyo uyavuka futhi.” Amazwi la akhuluma ngomuntu owenza isono kanenginengi yini abesethethelelwa nguNkulunkulu?
Hatshi. Akhuluma ngomuntu owayo ngenxa yokwehlelwa zinhlupho ezinengi abesevuka ngokuqhubeka eqinisela.
Lokhu esesixoxe ngakho kutshengisa ukuthi iZaga 24:16 azitsho ukuwela esonweni kodwa zitsho ukwehlelwa zinhlupho kanenginengi. Emhlabeni lo omubi esiphila kuwo umuntu olungileyo angagula kumbe ehlelwe ngobunye ubunzima loba angahlukuluzwa nguhulumende ngenxa yokholo lwakhe. Kodwa uyathemba ukuthi uNkulunkulu uzamsekela amncedise ukuthi aqinisele njalo aphumelele. Engxenye lawe sewake wananzelela ukuthi izikhathi ezinengi abantu bakaNkulunkulu bayenelisa ukulwisana lobunzima. Lokhu kungenxa yokuthi “uJehova uyabaxhasa bonke labo abawayo abaphakamise bonke labo abacubayo.”—Hubo. 41:1-3; 145:14-19.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Umtshado Uyisipho Esivela KuNkulunkulu
13 Nxa usufuna ukutshada kumele ube leqiniso lokuthi usukulungele sibili. Ake sixoxe ngokunye okungakunceda ukuthi uwulungele umtshado lanxa wena ubona angani usuwulungele. Okunye kwakhona kungakumangalisa sibili.
14 IBhayibhili litshengisa ukuthi amadoda labafazi balemisebenzi etshiyeneyo emulini. Nxa ijaha lifuna ukutshada kumele lizibuze ukuthi selikulungele yini ukuba yinhloko yemuli. UJehova ukhangelele ukuthi indoda inakekele imuli yayo futhi iyithande. Okuqakatheke kakhulu okumele kwenziwe yindoda yikufundisa imuli yayo ngoJehova. IBhayibhili lithi indoda engayinakekeliyo imuli yayo ‘imbi kakhulu kulongakholwayo.’ (1 KuThimothi 5:8) Yikho nxa ulijaha futhi ufuna ukutshada kumele ucabange ngesimiso lesi: “Qeda umsebenzi wakho phandle ulungise lamasimu akho; kuthi-ke usuqedile wakhe indlu yakho.” Lokhu kutsho ukuthi kumele ube leqiniso lokuthi uzakwenza konke uJehova alindele ukuthi kwenziwe ngamadoda atshadileyo.—IZaga 24:27.
15 Owesifazane ocabanga ukutshada kumele azibuze ukuthi usekulungele yini ukuba ngumama womuzi. IBhayibhili likhuluma ngokunye okumele kwenziwe ngabafazi ukuze banakekele abantwababo labomkabo. (IZaga 31:10-31) Namuhla abantu abanengi bahlala becabanga ngalokho abafuna ukukwenzelwa ngumuntu abatshade laye kodwa uJehova ufuna sicabange ngalokho esingakwenzela labo esitshade labo.
AUGUST 4-10
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 25
Amavesi Angakunceda Ukuthi Ukhulume Kuhle Labanye
Lusebenzise Kuhle Ulimi Lwakho
6 Amazwi akuZaga 25:11 akufanisa kuhle ukuqakatheka kokukhetha isikhathi esihle sokukhuluma. Athi: “Ilizwi elikhulunywe ngesikhathi esifaneleyo linjengamangqongqo egolide ananyekwe emcepheni wesiliva.” Amangqongqo egolide mahle ewodwa. Ukuwabeka emcepheni wesiliva khona kwenza abe mahle kakhulu. Ukukhetha kuhle isikhathi sokukhuluma lakho kungenza amazwi ethu abe mahle kakhulu futhi abe ngakhuthazayo. Njani?
7 Lanxa ungabe ukhuluma amazwi afaneleyo, ukuwakhuluma ngesikhathi esingayisiso ngeke kubancede abanye. (Bala iZaga 15:23.) Ngokwesibonelo, ngoMarch 2011 izindawo ezisempumalanga kweJapan zahlaselwa ngamagagasi olwandle ayebangelwe yikuzamazama komhlaba. Amagagasi la abangela umonakalo omkhulu emadolobheni akuleyo ndawo njalo kwafa abantu abedlula 15 000. Lanxa oFakazi bakaJehova abahlala kuleyondawo bahlaselwa ngumonakalo lo, basisebenzisa kuhle isikhathi lesi beduduza abantu ababefelwe besebenzisa iBhayibhili. Kodwa abantu abanengi bakuleyondawo babenamathele ezimfundisweni zesonto yamaBuddha njalo kulutshwane kakhulu ababekwazi ngeBhayibhili. Abafowethu bakunanzelela ukuthi leso kwakungayisiso sikhathi esihle sokutshela abantu laba ababephakathi kosizi ngokuvuswa kwabafileyo. Kodwa basebenzisa isipho sabo sokukhuluma, bebaduduza futhi bebachasisela besebenzisa iBhayibhili ngokuthi kungani izinto ezimbi zisenzakala ebantwini abangelacala.
Lusebenzise Kuhle Ulimi Lwakho
15 Kuqakathekile lokuthi sinanzelele indlela esikhuluma ngayo. Ngesikhathi uJesu ekhuluma esinagogi elaliseNazaretha abantu ‘bamangaliswa ngamazwi amnandi ayephuma emlonyeni wakhe.’ (Luk. 4:22) Ukukhuluma amazwi alomusa kuyayithinta sibili inhliziyo njalo kutshengisa ukuthi siwasebenzisa kuhle amandla olimi. Iqiniso yikuthi ukukhuluma ngomusa kungenza amazwi ethu abe lusizo kwabanye. (Zaga. 25:15) Lathi singamlingisela uJesu ngokukhuluma ngomusa, ngenhlonipho langendlela engeke ibakhube abanye. UJesu wathi ebona ukuthi ixuku labantu lalenze umzamo omkhulu ukuthi lizomlalela, walizwela isihawu ‘waselifundisa izinto ezinengi.’ (Mak. 6:34) Langesikhathi abantu bemchaphaza ngenhlamba kazange aphindisele ngokubathethisa.—1 Phet. 2:23.
16 Ukukhuluma ngomusa kungaba nzima nxa sikhuluma lomuntu esimjayeleyo. Singakhululeka kakhulu besesicina singasakhethi mabala. Kungaba njalo nxa sikhuluma lesizalwa laye kumbe umngane wethu oseduze kakhulu esikhonza laye. UJesu wayecabanga ukuthi ukuba lobungane labafundi bakhe kumnika inkululeko yokubahalada yini? Hatshi! Ngokwesibonelo abalandeli bakhe ayebathanda babehlala bephikisana ngokuthi ngubani owayemkhulu phakathi kwabo, uJesu wakhuluma labo ngamazwi alomusa njalo wasebenzisa lomzekeliso womntwana omncane. (Mak. 9:33-37) Abadala bangalingisela isibonelo sikaJesu ngokunika iseluleko “kakuhle” loba ngomusa.—Gal. 6:1.
Khuthazanani “Ikakhulu Njengoba Libona USuku Lusondela”
10 Abadala ayisibo bodwa abalomsebenzi wokukhuthaza abanye. UPhawuli watshela wonke amaKhristu ukuthi akhulume “okusizayo ekwakheni abanye mayelana leziswelo zabo.” (Efe. 4:29) Sonke kumele sibe lelihlo elibukhali ukuze sibone lapho abafowethu abadinga khona usizo. UPhawuli watshela amaKhristu angamaHebheru wathi: ‘Ngakho qinisani izingalo ezibuthakathaka lamadolo axegayo. Yenzelani izinyawo zenu izindlela ezibekekileyo, ukuze abaqhulayo bangagogeki, kodwa basiliswe.’ (Heb. 12:12, 13) Sonke singenelisa ukukhuthaza abanye kungelani lokuthi sibadala kumbe sisesebancane.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Ukuqakatheka Kokuba Mnene
3 Ukuba ngumuntu omnene akutsho ukuthi uyisithutha. Phela kudinga ukuzibamba ukuthi ungavuki ngolaka nxa uphikiswa. Ubumnene ‘yisithelo somoya.’ (Gal. 5:22, 23) Kwezinye izikhathi ibala lesiGrikhi elihunyutshwa ngokuthi “ubumnene” lalisetshenziswa nxa kukhulunywa ngebhiza leganga eselithanjisiwe. Nxa ibhiza lelo selithanjisiwe liyabe lingasahlanyi kodwa lilokhu lilamandla. Thina singenzani ukuze sibe mnene? Kumele sikhuleke sicele umoya ongcwele kaNkulunkulu ukuthi usincedise ukuthi sibe mnene ngoba lokho ngeke sikwenze ngamandla ethu. Okwenziwe ngabanye abafowethu labodadewethu kutshengisa ukuthi lathi singenelisa ukuba mnene. Ngokwesibonelo, abafowethu abanengi bayenelisa ukuba mnene lokuphendula kuhle ngesikhathi bephikiswa futhi lokho kwenza abanye abantu bafise ukwazi okunengi ngaboFakazi bakaJehova. (Bala u-2 Thimothi 2:24, 25.) Ungenzani ukuze lawe ube ngumuntu omnene?
AUGUST 11-17
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 26
Ungabi Lobudlelwano Lomuntu ‘Oyisiphukuphuku’
it-2-E 729 ¶6
Izulu
Izigaba zomnyaka. Elizweni lesithembiso kwakomile futhi kungelazulu ngesikhathi sehlobo, besekusithi ngesikhathi sobusika yikho lapho elalisina khona. (Khangela loHu 32:4; Ing 2:11, amabala angaphansi.) Phakathi kwenyanga ka-April kusiya kweka-October kwakuyabe kulezulu elilutshwane kakhulu. Ngesikhathi leso abantu babeyabe bevuna. UZaga 26:1 utshengisa ukuthi kwakumangalisa ukuthi izulu line ngesikhathi sokuvuna. (Khangela lo-1Sa 12:17-19.) Ngesikhathi sobusika ayisikho ukuthi izulu lalihlala lisina, kwamanye amalanga lalingabi khona.
w87-ZU 10/1 19 ¶12
Isiyalo Sithela Isithelo Sokuthula
12 Ngabathile kungase kudingeke izinyathelo eziqatha ngokwengeziwe, njengoba izAga 26:3 zibonisa: “Isiswebhu singesehashi, netomu lingelembongolo, noswazi lungolomhlane weziwula.” Ngezinye izikhathi uJehova wavumela isizwe sakhe sakwa-Israyeli ukuba sithotshiswe izinkinga esazibangela zona sona ngokwaso: “Babephambene namazwi kaNkulunkulu, babesidelele iseluleko soPhezukonke. Wathobisa inhliziyo yabo ngokuhlupheka; bawa kungekho osizayo. Base bekhala kuJehova ekuhluphekeni kwabo, wabakhulula ezinsizini zabo.” (IHubo 107:11-13) Nokho, abanye abayiziwula bazenza lukhuni bangasizakali nganoma iluphi uhlobo lwesiyalo eselaphayo: “Umuntu osolwayo, enentamo elukhuni kodwa, uyakwaphulwa ngokuphazima kweso, engenakuphulukiswa.”—IzAga 29:1.
it-2-E 191 ¶4
Ukugogeka
Indlela elisetshenziswe ngayo ebhukwini leZaga. INkosi uSolomoni yathi: “Umuntu ovumela isithutha siphathe indaba unjengomuntu ozilimaza inyawo asale egogekile.” Umuntu othuma isithutha ukuthi simenzele umsebenzi wakhe uyabe ezithezela olulenkume ngoba vele awusoze wenziwe lowomsebenzi, uyabe ezigwaze ngowakhe sibili.—Zag 26:6.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Ukuqakatheka Kokuba Mnene
18 Lanxa singaze sizame ukubachasisela kuhle lokho esikukholwayo, ayisibo bonke abazasilalela kodwa okuzasinceda yikuba mnene lokukhuluma labo kuhle. (Bala uKholose 4:6.) Ukuchasisela umuntu ngalokho esikukholwayo kungafaniswa lokujika ibhola. Ibhola singalijika kuhle kumbe silivayindele. Nxa singalijika kuhle kuba lula ukuthi omunye aligame futhi aqhubeke edlala. Lathi nxa singaba mnene sikhulume kuhle labantu, bangazimisela ukulalela besesiqhubeka ngengxoxo. Lanxa kunjalo akumelanga sizihluphe ngokuphendula umuntu ophungusiphikisa nje loba ochothoza lokho esikukholwayo. (Zaga. 26:4) Kodwa kukalutshwana ukuhlangana lomuntu onjalo, izikhathi ezinengi abantu bayalalela.
AUGUST 18-24
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 27
Kusinceda Ngani Ukuba Labangane Beqiniso?
UJehova Uyaziqakathekisa Izinceku Zakhe Ezithobekileyo
12 Umuntu othobekileyo uyasiqakathekisa iseluleko. Nanku umzekeliso. Ake sithi usemhlanganweni webandla. Ngemva kokuxoxa labazalwane abanengi, omunye abesekubizela eceleni akunyenyezele ukuthi ulokudla okusalele emazinyweni. Akuthandabuzwa ukuthi uyayangeka. Kodwa awusoze umbonge yini ngokuthi ukutshelile? Mhlawumbe ungaze ufise ukuthi ngabe kulomunye okutshele kudala. Yikho kumele sibonge nxa omunye esikhonza laye equnge isibindi wasinika iseluleko ngesikhathi esifaneleyo. Asisoze simbone njengesitha kodwa sizambona engumngane.—Bala iZaga 27:5, 6, NW; Gal. 4:16.
it-2-E 491 ¶3
Umakhelwane
Indaba yokuba lomngane omthembayo lokudinga kuye uncedo nxa usebunzimeni kukhulunywa ngayo ebhukwini leZaga. Zithi: “Ungamlahli umngane wakho loba umngane kayihlo, njalo ungangeni endlini yomfowenu ngosuku lokuhlupheka kwakho, ungcono umakhelwane oseduze kulomfowenu okhatshana.” (Zag 27:10) Lapha kukhanya umlobi ugcizelela ukuthi umngane oseduze kumele aqakathekiswe sibili ngoba nguye ongakunceda ngcono ukwedlula isihlobo esihlala khatshana. Phela isihlobo esihlala khatshana kungasinzimela ukuthi sizokuncedisa kumbe singabe singela lasifiso sokukuncedisa.
Lina Abasakhulayo, Lizakwenzani Ngempilo Yenu?
7 Esinye isifundo esisitholayo yikuthi kumele sikhethe abangane abathanda uJehova, abazimisele ukumthokozisa futhi abazasincedisa ukuthi senze okuhle. Akumelanga sikhethe abangane esilingana labo kuphela. Phela loJehowashi wayemncane kakhulu kulomngane wakhe uJehoyada. Nanku ongazibuza khona ngabangane bakho: ‘Bayangincedisa yini ukuthi ngiqinise ukholo lwami kuJehova? Bayangikhuthaza yini ukuthi ngilandele imithetho kaNkulunkulu? Bayakuthanda yini ukukhuluma ngoJehova langeqiniso asifundisa lona? Bayayilalela yini imithetho kaNkulunkulu? Balaso yini isibindi sokungiqondisa nxa sengilahleka kumbe bangitshela lokho engifuna ukukuzwa kuphela?’ (Zaga. 27:5, 6, 17) Nxa abangane bakho bengamthandi uJehova tshiyana labo. Kambe uyabe ubagcineleni? Kodwa nxa ulabangane abathanda uJehova, qina ngabo bazakunceda!—Zaga. 13:20.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Badala Lingafundani KuGidiyoni?
8 Yenza ukuthi udumo lonke luye kuJehova. Ngesikhathi abantu bedumisa uGidiyoni ngokuthi wanqoba abakoMidiyani, yena wahambisa udumo lonke kuJehova. (Abahlu. 8:22, 23) Amadoda abekiweyo angamlingisela njani uGidiyoni? Kumele adumise uJehova nxa angaphumelela ukwenza okuthile. (1 Khor. 4:6, 7) Ngokwesibonelo, nxa abantu bangancoma umdala ngokuthi ufundisa kuhle kakhulu, angabatshela ukuthi lokho abekukhuluma kuvela eLizwini likaNkulunkulu kumbe abatshele ngendlela inhlanganiso kaJehova esifundisa ngayo. Abadala kumele bahlalahlale bacabangisise ngokuthi indlela abafundisa ngayo idumisa uJehova yini kumbe sebefundisela ukuthi babukwe ngabantu. Cabanga ngalokho okwenziwa ngomunye umdala okuthiwa nguTimothy. UTimothy wathi esanda kuba ngumdala wayekuthanda ukwenza inkulumo zikazulu wonke. Uthi: “Nxa ngangisenza izinkulumo, izethulo zami lemizekeliso engangiyisebenzisa kwakumangalisa. Abantu basebehlala bengibuka futhi bengidumisa kulokuthi bacabange ngeBhayibhili kumbe ngoJehova.” Ngokuhamba kwesikhathi uTimothy wabona kungcono ukuthi atshintshe indlela ayefundisa ngayo ukuze angafundiseli ukubukwa ngabantu. (Zaga. 27:21) Kwamnceda ngani lokhu? Uthi: “Nxa ngingenza inkulumo abafowethu labodadewethu bayangitshela indlela ebancede ngayo ukuthi balwisane lohlupho abalalo, lokuthi baqinisele kumbe basondele kuJehova. Lokho kwenza ngithokoze kakhulu ukwedlula indlela enganginconywa ngayo eminyakeni eyadlulayo.”
ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA
Kumele Ngenzeni Nxa Umngane Wami Angangizwisa Ubuhlungu?
Okumele ukwazi
● Sonke siyawenza amaphutha. Umngane wakho angenza kumbe akhulume into ekuzwisa ubuhlungu ngenxa yokuthi ulesono. Kanti njalo lawe ungamzwisa ubuhlungu ngoba ulesono.—Jakobe 3:2.
● Okwenzakala kwezokukhulumisana kungakuzwisa ubuhlungu. Omunye osakhulayo okuthiwa nguDavid uthi: “Nxa ungabona imifanekiso yomngane wakho ezikholisela labanye, ungazibuza ukuthi yindaba engakunxusanga. Lokhu kungakwenza ubone angani kakuthandi besekubangela ukuthi uzwe ubuhlungu loba udane.”
● Ungenelisa ukulungisa uhlupho.
Ongakwenza
Zihlole. IBhayibhili lithi: “Ungaphangisi ukufuthelana ngaphakathi, ngokuba ulaka luhlezi lugonwe yiziwula.”—UmTshumayeli 7:9.
“Kwezinye izikhathi ungacina unanzelela ukuthi ozihlupha ngakho yinto encane kakhulu.”—U-Alyssa.
Ongacabanga ngakho: Uzonda masinyane yini? Awungeke uzame yini ukubekezelela abanye lanxa besenza amaphutha?—UmTshumayeli 7:21, 22.
Cabanga ngobuhle bokuthethelela. IBhayibhili lithi: ‘Kuyikuhlakanipha . . . ukunganaki ukuqalwa.’—IZaga 19:11.
“Lanxa ungabe ulesizatho esizwakalayo sokudana kuhle ukuthi uthethelele. Lokhu kutsho ukuthi akumelanga ubambele umngane wakho isikhwili kumbe uhlale ufuna ukuthi axolise sonke isikhathi. Nxa usumxolele khohlwa ngakho.”—UMallory.
Ongacabanga ngakho: Indaba le inkulu kakhulu yini? Ngingamxolela yini ukuze kube lokuthula?—KwabaseKholose 3:13.
Tshengisa ukuthi ulendaba lomngane wakho. IBhayibhili lithi: “Lowo lalowo wenu kangakhathaleli inzuzo yakhe kuphela kodwa akhathalele lenzuzo yabanye.”—KwabaseFiliphi 2:4.
“Nxa wena lomngane wakho lithandana futhi lihloniphana kumele lizame sibili ukuthi lilungise inhlupho masinyane. Akumelanga livumele lutho ukuthi luphonguqeda ubungane benu.”—UNicole.
Ongacabanga ngakho: Zama ukubona okuhle kumngane wakho.—KwabaseFiliphi 2:3.
Umcijo yilo: Ukuzifundisa ukungazondi masinyane kuzakunceda nxa usukhulile. Yikho kuzame khathesi.
Okutshiwo ngabentanga yakho
“Akusikho konke okudinga ukuthi abantu baxoxisane ngakho. Nxa ngisenelisa ukukukhohlwa okungidanisileyo ngiyazama ukuthi ngitshiyane lakho. Lokhu kwenza kube lokuthula kulokuthi sihlale sixabana ngezinto ezincane.”—UKiana.
“Esimeni ngasinye ngiyazibuza umbuzo lo: ‘Indaba le inkulu kakhulu yini okokuthi ngingaze ngilahlekelwe ngumngane?’ Izikhathi ezinengi impendulo iba nguhatshi.”—UTreigh.
AUGUST 25-31
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU IZAGA 28
Umehluko Okhona Phakathi Komuntu Olungileyo Lowenza Okubi
w93-ZU 5/15 26 ¶2
Ingabe Ulandela UJehova Ngokugcwele?
“ABALUNGILEYO banesibindi njengengonyama.” (IzAga 28:1) Babonisa ukholo, bathembela eZwini likaNkulunkulu ngesibindi, futhi baqhubekela phambili ngesibindi enkonzweni kaJehova kungakhathaliseki ukuthi babhekana nayiphi ingozi.
Uyamazi Yini UJehova NjengoNowa LoDanyeli LoJobe?
1 NJENGOBA insuku zokucina sezisemaphethelweni, abantu ababi baqhubeka ‘bemila njengotshani.’ (Hubo. 92:7) Ngakho akusimangalisi ukubabona besenza izinto ezimbi kangaka. Pho singenzani ukuze singacini sesilandela izenzo zabo? IBhayibhili lithi: “Mayelana lobubi wobani zingane, kodwa ekucabangeni kwenu wobani ngabadala.” (1 Khor. 14:20) Singakwenza njani lokhu?
2 Impendulo siyithola eMbhalweni okusekelwe kuwo isihloko lesi othi: “Abantu ababi kabakuzwisisi ukwahlulela kuhle, kodwa labo abamdingayo uJehova bayakuzwisisa kakhulu”. (Zaga. 28:5) UZaga 2:7, 9 laye uveza ukuthi uJehova uyabanika ukuhlakanipha labo abaqotho. Nxa singaba lakho ukuhlakanipha okunjalo sizakwenelisa ‘ukuzwisisa lokho okulungileyo lokuqondileyo lokufaneleyo—zonke izindlela ezinhle.’
g-ZU 7/10 k. 6, ibhokisi
Okubaluleke Kakhulu Kunomholo
Yini ebaluleke kakhulu—indlela oziphatha ngayo noma umholo? Cabanga ngezaga ezimbili zeBhayibheli.
“Ungcono onokuncane ohamba ngobuqotho bakhe kunoyisigwegwe ezindleleni zakhe, nakuba ecebile.”—IzAga 28:6.
“Singcono isidlo semifino lapho kukhona khona uthando kunenkunzi ekhuluphalisiweyo ehambisana nenzondo.”—IzAga 15:17.
Kuyacaca ukuthi ukuziphatha komuntu ngobuqotho nokubaluleka kwakhe akulinyazwa ukuswela imali. Ngakho, lapho umyeni kaRenée elahlekelwa umsebenzi, uRenée watshela abantwana bakhe ukuthi: “Obaba abaningi bayilahlile imikhaya yabo. Kodwa uyihlo akanishiyanga. Niyazi ukuthi unithanda kangakanani futhi unisize kuzo zonke izinkinga zenu. Akekho ubaba ongcono kunaye!”
Ukuchwayisisa IMibhalo
Nanzelela Ukuze Ungaweli Esonweni
19 Nxa kulomkhuba omubi esilwisana lawo singenzani ukuze ungacini usinqobile? Kumele senze lokho okwakhulunywa nguJesu, wathi: “Hlalani lilindile.” Lanxa kwezinye izikhathi uyabe uzizwa angathi uqinile, qhubeka uxwaya izimo ezingenza ucine usulingeka. (1 Khor. 10:12) Qhubeka usenza izinto ezikunceda ukuthi uwunqobe umkhuba lowo omubi. UZaga 28:14 uthi: “Uyathokoza umuntu ohlala enanzelela konke akwenzayo.”—2 Phet. 3:14.
[Amabala angaphansi]
a Eyinye inhlanganiso ebona ngezempilakahle e-United States ithi ezinye ingozi ezibangelwa yikunatha kakhulu utshwala zigoqela ukubulawa kwabantu, ukuzibulala, ukuhlukuluzwa kwabantu emacansini, udlakela ezimulini, ukungaziphathi. Kanti njalo omama abanatha kakhulu bezithwele bajayele ukuswela.