Ontopolwa 4
Jesus Kristus—Oshipatululo shOkumona Ontseyo Okutseya Kalunga
1, 2. Omalongelokalunga guuyuni oga ndinyuna ngiini oshipatululo shokumona ontseyo okutseya Kalunga?
OWA thikama pomweelo noto pampadhala iipatululo yoye. Oku na uutalala noku na omilema, nowa halelela okuya meni—ihe oshipatululo itashi longo. Otashi monika sha fa osho, ihe ekumba inali hala okupatuluka. Kashi uvitha tuu nayi! Oto tala ishewe iipatululo yoye. Oto longitha mbela oshipatululo shoka shi li mondjila? Opu na mbela gumwe a ndinyuna oshipatululo?
2 Ndika olyo ethaneko tali opalele kwaashoka epiyagano lyopalongelokalunga lyomuuyuni mbuka lya ningi shi na ko nasha nontseyo okutseya Kalunga. Dhoshili, ogendji oga ndinyuna oshipatululo shoka hashi patulula euvoko lyetu—Jesus Kristus. Omalongelokalunga gamwe oga kutha po oshipatululo nokudhina Jesus thiluthilu. Galwe oga goyokitha ondondo yaJesus, noku mu longela ongo oye Kalunga Omunankondoadhihe. Kutya nduno oshike, ontseyo okutseya Kalunga otwe yi patwa ngele katu na euvoko lyashili lyomuntu nguka a simana, Jesus Kristus.
3. Omolwashike Jesus ta vulu okwiithanwa oshipatululo shokumona ontseyo okutseya Kalunga?
3 Otashi vulika to dhimbulukwa kutya Jesus okwa ti: “Nomwenyo gwaaluhe ogwo tuu nguka, oyo ye ku tseye, ongoye Kalunga awike gwashili, naanguka we mu tuma, Jesus Kristus.” (Johannes 17:3) Mokupopya shika, Jesus ka li ti itadha. Omanyolo otaga tsu aluhe omuthindo kutya ontseyo yashili okutseya Kristus, oya pumbiwa. (Aaefeso 4:13, NW; Aakolossa 2:2, NW; 2 Petrus 1:8, NW; 2:20, NW) “[Jesus Kristus] nguka aaprofeti ayehe ye mu hokolola,” omuyapostoli Petrus osho a ti. (Iilonga 10:43) Nomuyapostoli Paulus okwa nyola: “Mungoka [Jesus] mwa pungulilwa omaliko agehe goondunge nogowino.” (Aakolossa 2:3) Paulus okwa ti nokuli kutya omauvaneko agehe gaJehova otaga gwanithwa molwaJesus. (2 Aakorinto 1:20) Ano Jesus Kristus oye naanaa oshipatululo shontseyo okutseya Kalunga. Ontseyo yetu okutseya Jesus oyi na okukala kaayi na nando omagoyokitho ge na ko nasha nuukwatya we nondondo ye melongekidho lyaKalunga. Ihe omolwashike aalanduli yaJesus ye mu tala ko e li ngoka a simana unene momalalakano gaKalunga?
MESSIAS OMUUVANEKWA
4, 5. Omategameno geni ga li ga gwanithwa kuMessias, na Jesus aalongwa ye oya li ye mu tala ko ngiini?
4 Okuza kethimbo lyomulumentu omudhiginini Abel, aapiya yaKalunga oya kala nehalo enene ya tegelela Oluvalo ndoka lu uvanekwa kuJehova Kalunga ye mwene. (Genesis 3:15; 4:1-8; Aaheberi 11:4) Osha li sha hololwa kutya Oluvalo otalu ka gwanitha elalakano lyaKalunga lu li Messias, tashi ti “Omugwayekwa.” Ota ka ‘dhima po oondjo,’ neadhimo lyUukwaniilwa we olya hunganekwa momapsalmi. (Daniel 9:24-26, yelekanitha OB-1986; Epsalmi 72:1-20.) Olye mbela a li ta ka kala Messias?
5 Dhiladhila owala mpoka enyanyu lyomugundjuka Omujuda gwedhina Andreas lya li li thike sho a pulakene koohapu dhaJesus Omunasaret. Andreas okwa matukile komumwayina Simon Petrus nokwe mu lombwele: “Otse twa mono Messias.” (Johannes 1:41) Aalongwa yaJesus oya li yi itaala kutya oye Messias omuuvanekwa. (Mateus 16:16) NAakriste yashili oya kala ye na ehalo okutula oomwenyo dhawo moshiponga omolweitaalo lyawo kutya Jesus oye shili Messias nenge Kristus ngoka a hunganekwa. Euliko lyashike ya li ye na? Natu tale omauliko gopatatu.
EULIKO KUTYA JESUS OYE MESSIAS
6. (a) Omezimo lini Oluvalo lu uvanekwa lwa li talu ka za, notu shi shi ngiini kutya Jesus okwa za mezimo ndyoka? (b) Omolwashike sha li itaashi wapa kukehe gumwe ngoka a li ko konima 70 E.N. okuulika kutya oye Messias?
6 Ezimo moka mwa za Jesus otali dhiki ekankameno lyotango tali mu ulike e li Messias omuuvanekwa. Jehova okwa lombwele omupiya Gwe Abraham kutya Oluvalo lu uvanekwa otalu ka za mezimo lye. Omwanamati gwaAbraham Isaak, omwanamati gwaIsaak Jakob nomwanamati gwaJakob Juda kehe gumwe okwa mono euvaneko lya faathana. (Genesis 22:18; 26:2-5; 28:12-15; 49:10) Mezimo moka mwa li tamu ka za Messias, olyu ulikwa naanaa kondandalunde konima yomathelemimvo ogendji sho Omukwaniilwa David a li a lombwelwa kutya moluvalo lwe omo tamu ka za Nguka. (Epsalmi 132:11; Jesaja 11:1, 10) Omahokololo gEvaangeli lyaMateus naLukas otaga koleke kutya Jesus okwe ya okupitila mezimo ndyoka. (Mateus 1:1-16; Lukas 3:23-38) Nonando Jesus okwa li e na aatondi oyendji mboka ye mu tonde unene, kapu na nando ogumwe gwomuyo a patana ezimo moka a za lya tseyika nawa. (Mateus 21:9, 15) Osha yela ano kutya ezimo moka a za itali vulu okupatanwa. Ihe omahokololo gomazimo gAajuda oga hanagulwa po sho Aaroma ya lu po Jerusalem mo 70 E.N. Okuza mpono, kapwa li nando ogumwe ngoka a ti kutya oye Messias omuuvanekwa a vulu oku shi ulika.
7. (a) Euliko etiyali olini kutya Jesus oye Messias? (b) Mika 5:1 okwa gwanithwa ngiini shi na ko nasha naJesus?
7 Omahunganeko ga gwanithwa ogo euliko etiyali. Omahunganeko ogendji gomOmanyolo gOshiheberi otaga hokolola oombinga dhi ili nodhi ili dhonkalamwenyo yaMessias. Methelemimvo etihetatu K.E.N., omuprofeti Mika okwa hunganeke kutya omupangeli nguka omunene ota ka valelwa mondoolopa inaayi simana Betlehem. MuIsrael omwa li oondoolopa mbali hadhi ithanwa Betlehem, ihe ehunganeko ndika olya popya kondandalunde kutya oyo: Betlehem Efrata, moka mwa valelwa Omukwaniilwa David. (Mika 5:1) Aakuluntu yaJesus, Josef naMaria, oya li ya kala muNasaret, pu na konyala ookilometa 150 kolundume lwaBetlehem. Ihe manga Maria a li omusimba, omupangeli Omuroma Omukesari Augustus okwa gandja elombwelo kutya aantu ayehe oye na oku ki inyolitha miilando yoyaandjawo.a Ano Josef okwa li e na okufala omukiintu gwe omusimba kuBetlehem, hoka Jesus a valelwa.—Lukas 2:1-7, yelekanitha OB-1986.
8. (a) Uunake nonoshiningwanima shini “iiwike” 69 ya tameke? (b) “Iiwike” 69 oya li yi na uule u thike peni, noshike sha ningwa po sho ya hulu po?
8 Methelemimvo etihamano K.E.N., omuprofeti Daniel okwa hunganeke kutya “omuwa, omugwayekwa” ota ka holoka “iiwike” 69 konima yelombwelo lyokuningulula nokutungulula Jerusalem. (Daniel 9:24, 25) Kehe shimwe ‘shomiiwike’ mbika osha li uule woomvula heyali.b Pandjokonona yOmbimbeli noyopauyuni, elombwelo okutungulula Jerusalem olya gandjwa mo 455 K.E.N. (Nehemia 2:1-8) Messias okwa li ano ta ka holoka moomvula 483 (69 lu-7) konima yo 455 K.E.N. Shika otashi tu eta po 29 E.N., omumvo ogwo tuu ngoka Jehova a gwayeke Jesus nombepo ondjapuki. Kungeyi Jesus okwa ningi “Kristus” (tali ti “Omugwayekwa”), nenge Messias.—Lukas 3:15, 16, 21, 22.
9. (a) Epsalmi 2:2 olya gwanithwa ngiini? (b) Omahunganeko galwe ogeni ngoka ga gwanithilwa muJesus? (Tala omusholondondo.)
9 Dhoshili, hakehe gumwe kwa li a taamba ko Jesus e li Messias omuuvanekwa, nOmanyolo oge shi hunganeke. Ngaashi sha nyolwa mEpsalmi 2:2, Omukwaniilwa David okwa nwethwa mo kuKalunga okuhunganeka: “Aakwaniilwa yevi ohaa thikama okukondjitha, naawa haa kundathana nokuhangena Omuwa [nomugwayekwa] gwe.” Ehunganeko ndika olyu ulike kutya aawiliki yomiilongo yi vulithe pushimwe otaya ka hangana opo ya ponokele Omugwayekwa gwaJehova, nenge Messias. Naashika osho sha ningwa. Aawiliki yelongelokalunga lyAajuda, Omukwaniilwa Herodes, nomupangeli Omuroma Pontius Pilatus ayehe oya li ye na ombinga mokudhipagwa kwaJesus. Herodes naPilatus mboka ya li nale ye tondathane oya ningi ookuume kopothingo okuza ethimbo ndyoka. (Mateus 27:1, 2; Lukas 23:10-12; Iilonga 4:25-28) Okumona omauliko galwe kutya Jesus oye Messias, tala alikana omusholondondo ngoka gu ulikwa gu na oshipalanyolo “Gamwe gomOmahunganeko gopaMessias Ga Dhenga Mbanda.”
10. Okomikalo dhini Jehova a gandja uunzapo kutya Jesus oye Omugwayekwa gwe omuuvanekwa?
10 Uunzapo waJehova Kalunga owo euliko etitatu tali ambidhidha Uumessias waJesus. Jehova okwa tumu aayengeli ya tseyithile aantu kutya Jesus oye Messias ngoka u uvanekwa. (Lukas 2:10-14) Dhoshili, pethimbo lyonkalamwenyo yaJesus kombanda yevi, Jehova mwene okwa popi okuza megulu, ta popi okuhokwa kwe Jesus. (Mateus 3:16, 17; 17:1-5) Jehova Kalunga okwa pe Jesus oonkondo okulonga iikumithalonga. Kehe shimwe shomuyo osha li natango euliko lyopakalunga kutya Jesus oMessias, oshoka Kalunga ka li nando ta ka pa omuniifundja oonkondo okulonga iikumithalonga. Jehova okwa longitha wo ombepo ye ondjapuki yi nwethe mo omahokololo gEvaangeli, opo omauliko ngoka tagu ulike kutya Jesus oye Messias ga ninge oshitopolwa shOmbimbeli, embo ndyoka lya tolokwa nolya taandelekwa unene apuhe mondjokonona.—Johannes 4:25, 26.
11. Opu na omauliko gangapi kutya Jesus oye Messias?
11 Oombinga adhihe ndhika dhomauliko odha kwatela mo omaushili omathele ngoka tagu ulike kutya Jesus oMessias omuuvanekwa. Osha yela nduno kutya Aakriste yashili oya li netompelo ewanawa oku mu tala ko e li ‘ngoka aaprofeti ayehe ye mu hokolola’ noye oshipatululo shokumona ontseyo okutseya Kalunga. (Iilonga 10:43) Ihe opu na oshindji okwiilonga shi na ko nasha naJesus Kristus shaahe shi owala uushili kutya oye Messias. Okwa za peni? Okwa li omuntu a tya ngiini?
OKUKALA KO KWAJESUS MANGA KAA LI OMUNTU
12, 13. (a) Otu shi shi ngiini kutya Jesus okwa li a kala megulu manga inee ya kombanda yevi? (b) “Ohapu” olye, nokwa li a longo shike manga inaa ninga omuntu?
12 Onkalamwenyo yaJesus otayi vulu okutopolwa miitopolwa itatu. Shotango osha tameke nale manga inaa valelwa kombanda yevi. Mika 5:1 okwa ti kutya etameko lyaMessias olyo “muushitonale, lyomuuyuni waaluheluhe.” Na Jesus okwa popi sha yela kutya ye ‘ogwopombanda,’ sha hala okutya, a za megulu. (Johannes 8:23; 16:28) Uule wethimbo li thike peni a kala megulu manga inee ya kombanda yevi?
13 Jesus okwi ithanwa “Epona” lyaKalunga molwashoka Jehova okwe mu shiti ye mwene shu ukilila. (Johannes 3:16) E li “omutango gwiishitwa ayihe,” Jesus okwa li nduno a longithwa kuKalunga okushita iinima yilwe ayihe. (Aakolossa 1:15; Ehololo 3:14) Johannes 1:1 ota ti kutya “Ohapu” (Jesus mokukala ko kwe manga kaa li omuntu) “petameko” oya li puKalunga. Ano Ohapu oya li puJehova sho “egulu nevi” tayi shitwa. Kalunga okwa li ta popi nOhapu sho A ti: “Tu umbeni aantu oshifetha shetu, ye tu fe.” (Genesis 1:1, 26) Sha faathana, Ohapu oya li ano shili “omulongi onkulungu” omuholike gwaKalunga, ngoka a hokololwa mOmayeletumbulo 8:22-31 (NW) e li uunongo wa ntuupekwa, ta longo a gama kombinga yaJehova mokushita iinima ayihe. Ohapu, konima sho Jehova e yi shiti, oya kala uule wethimbo pamwe naKalunga megulu manga inayi ya yi li omuntu kombanda yevi.
14. Omolwashike Jesus i ithanwa “olupe lwaKalunga iha monika”?
14 Kashi na oku tu kumitha sho Aakolossa 1:15 tayi ithana Jesus “olupe lwaKalunga iha monika”! Muule woomvula inaadhi yalulwa dhekwatathano lyopothingo, Omwana omuvuliki okwa ningi naanaa a fa He, Jehova. Ndika olyo etompelo lilwe natango molwashike Jesus e li oshipatululo shokumona ontseyo okutseya Kalunga tayi gandja omwenyo. Ashihe shoka Jesus a ningi manga a li kombanda yevi, osho naanaa shoka Jehova ando a li ta ka ninga. Onkee ano, okutseya Jesus otashi ti wo okwiindjipaleka ontseyo yetu okutseya Jehova. (Johannes 8:28; 14:8-10) Osha yela nduno kutya osha simana noonkondo okwiilonga oshindji kombinga yaJesus Kristus.
ONKALAMWENYO YAJESUS KOMBANDA YEVI
15. Oshe ende ngiini opo Jesus a valwe e li okahanona ka gwanenena?
15 Oshitopolwa oshitiyali shonkalamwenyo yaJesus osha li huka kombanda yevi. Okwi igandja nehalo ewanawa opo Kalunga a lundululile omwenyo gwe okuza megulu moshivalelo shomukadhona Omujuda gwedhina Maria. Ombepo ondjapuki yaJehova yi na oonkondo, nenge oonkondo dhe tadhi longo, odha “siikile” Maria, nodhe mu ningitha omusimba nolwahugunina okwa vala okanona ka gwanenena. (Lukas 1:34, 35) Jesus ina thigulula okwaahagwanenena, oshoka omwenyo gwe ogwa za mOnzo ya gwanenena. Ye okwa kokele megumbo lyanathangwa e li okamati okatekulwa komuhongi gwiipilangi Josef nokwa li oye osheeli shaanona oyendji yomegumbo.—Jesaja 7:14; Mateus 1:22, 23; Markus 6:3.
16, 17. (a) Openi Jesus a adha oonkondo dhokulonga iikumithalonga, nayimwe yomuyo oya li yini? (b) Gamwe gomomaukwatya ngoka gu ulikwa kuJesus ogeni?
16 Okwiigandja noonkondo adhihe kwaJesus kuJehova Kalunga okwa li kwi iwetikile sho a li e na oomvula 12. (Lukas 2:41-49) Konima yokukoka nokutameka uukalele we sho a li e na oomvula 30, Jesus oku ulike wo ohole ye onene yokuhola aantu ooyakwawo. Sho ombepo ondjapuki yaKalunga ye mu pe oonkondo a longe iikumithalonga, okwa aludha pasilohenda aavu, iilema, iitiningili, aaposi, aathitamatsi naanashilundu. (Mateus 8:2-4; 15:30) Jesus okwa palutha aanandjala omayuvi. (Mateus 15:35-38) Okwa mweneke oshikungulu shoka sha li oshiponga kegameno lyookuume ke. (Markus 4:37-39) Dhoshili, okwa yumudha nokuli oonakusa. (Johannes 11:43, 44) Iikumithalonga mbika oya li iiningwanima mbyoka ya ningwa shili mondjokonona. Nokuli aatondi yaJesus oya zimine kutya ye okwa “longo iilongandhindhiliko oyindji.”—Johannes 11:47, 48.
17 Jesus okwe endaenda mevigumbo lyaandjawo, ta longo aantu kombinga yUukwaniilwa waKalunga. (Mateus 4:17, KB) Okwa tula po wo oshiholelwa kwaahe na we sheidhidhimiko noshokukala nondjeleke. Nokuli sho aalongwa ye ya li ye mu yemateke okwa li a popi nohenda a ti: “Ombepo oya hala, ihe onyama onkundi.” (Markus 14:37, 38) Ihe Jesus okwa li e na uupenda nokwa li ha popi shu ukilila naamboka ya dhina oshili notaya thininike mboka kaaye na ekwatho. (Mateus 23:27-33) Komeho gaayihe, ye okwa holele oshiholelwa shaHe shohole pamukalo gwa gwanenena. Jesus okwa li nokuli e na ehalo okusa opo aantu inaaya gwanenena ya kale ye na etegameno lyonakuyiwa. Ano itashi kumitha sho tse tatu vulu okupopya kombinga yaJesus kutya oku li oshipatululo shokumona ontseyo okutseya Kalunga! Eeno, oye oshipatululo shi na omwenyo! Ihe omolwashike tatu ti oshipatululo shi na omwenyo? Shika otashi tu eta poshitopolwa oshititatu shonkalamwenyo ye.
JESUS NENA
18. Otu na okudhiladhila Jesus Kristus ngiini nena?
18 Nonando Ombimbeli otayi hokolola kombinga yeso lyaJesus, ye ngashingeyi oku na omwenyo! Dhoshili, aantu omathele mboka ya li ko methelemimvo lyotango E.N., oya li aamoninomeho yuushili kutya ye okwa yumuka. (1 Aakorinto 15:3-8) Ngaashi sha hunganekwa, konima yaashono okwa ka kuutumba kolulyo lwaHe nokwa tegelele okupewa oonkondo dhuukwaniilwa megulu. (Epsalmi 110:1; Aaheberi 10:12, 13) Ongiini ano nena tu na okudhiladhila Jesus? Otu na oku mu dhiladhila e li okahanona kaake na ekwatho lyasha ke li metemba lyokulila iimuna? Nenge ongomulumentu ngoka ta monithwa iihuna nota dhipagwa? Aawe. Ye Omukwaniilwa omunankondo ngoka ta pangele! Note ku ulika masiku epangelo lye kombanda yevi lyetu lyu udha omaupyakadhi.
19. Jesus ota ka katuka oonkatu dhini monakuyiwa yi li popepi?
19 MEhololo 19:11-15, Omukwaniilwa Jesus Kristus ota hokololwa sha yela te ya noonkondo oonene okuhanagula po aakolokoshi. Omupangeli gwomegulu nguka omunahole ita kala tuu e na ehalo okuhulitha po okumona iihuna hoka taku ehameke omamiliyona nena! Noku na wo ehalo okukwathela mboka taya kambadhala okulandula oshiholelwa sha gwanenena shoka a tula po sho a li kombanda yevi. (1 Petrus 2:21) Ye okwa hala oku ya gamena ya pite ‘miita yesiku enene lyaKalunga, omupangeli gwaayihe,’ mbyoka tayi hedha popepi neendelelo nolundji ohayi ithanwa Harmagedon, opo ya vule okukala nomwenyo sigo aluhe ye li aalelwa yokevi yUukwaniilwa waKalunga womegulu.—Ehololo 7:9, 14; 16:14, 16.
20. Jesus ota ka ningila shike aantu pethimbo lyElelo lye lyOomvula Eyuvi?
20 Jesus ota ka longela aantu ayehe iikumithalonga pethimbo lyElelo lyOomvula Eyuvi dhombili lya hunganekwa. (Jesaja 9:5, 6; 11:1-10; Ehololo 20:6) Jesus ota ka aludha omauvu agehe nota ka hulitha po eso. Ota ka yumudha omamiliyona omayuvi opo ga vule wo okukala nompito yokukala nomwenyo sigo aluhe kombanda yevi. (Johannes 5:28, 29) Oto ka kala wa nyanyukwa okwiilonga oshindji kombinga yUukwaniilwa we wopaMessias montopolwa yimwe yomwaandhoka tadhi ka landula ko. Kala u na uushili waashika: Itatu vulu nokuli okudhiladhila nkene onkalamwenyo yetu tayi ka kala onkumithi kohi yelelo lyUukwaniilwa. Inashi simana tuu okutseya Jesus Kristus nawa! Eeno, osha simanenena opo twaaha dhimbwe Jesus, oshipatululo shi na omwenyo shokumona ontseyo okutseya Kalunga ndjoka tayi fala komwenyo gwaaluhe.
[Enyolo lyopevis]
a Einyolitho ndika olya kwathele Epangelo lyaRoma okumona oompale. Onkee ano, Augustus okwa kwathele inee shi tseya okugwanitha ehunganeko li na ko nasha nomupangeli ngoka a “tumu ko omuhiyi, a ka yuge uulengayambo woshilongo.” Ehunganeko olyo tuu ndyoka olya hunganeke kutya “omuwa gwehangano,” nenge Messias ota ka “teka po” pethimbo lyanakulandula omupangeli nguka. Jesus okwa li a dhipagwa pethimbo lyelelo lyanakulandula Augustus, Tiberius.—Daniel 11:20-22.
b Edhiladhilo lyiiwike yomimvo kalya li sha shoka inaashi tseyika kAajuda yonale. Pashiholelwa, ngaashi naanaa esiku kehe etiheyali lya li esiku lyEsabati, omumvo kehe omutiheyali ogwa li omumvo gwEsabati.—Eksodus 20:8-11; 23:10, 11.
KONAKONA ONTSEYO YOYE
Ongiini ezimo moka mwa za Jesus tali ambidhidha epopyo lye kutya oye Messias?
Gamwe gomomahunganeko gopaMessias ngoka ga gwanithilwa muJesus ogeni?
Kalunga oku ulike ngiini shu ukilila kutya Jesus Omugwayekwa gwe?
Omolwashike Jesus oye oshipatululo shi na omwenyo shokumona ontseyo okutseya Kalunga?
[omusholondondo/okaalita/oshimpungu]
GAMWE GOMOMAHUNGANEKO GOPAMESSIAS GA DHENGA MBANDA
EHUNGANEKO OSHININGWANIMA EGWANITHO
ONKALAMWENYO YE YOPETAMEKO
Jesaja 7:14 A valwa komukadhona Mateus 1:18-23
Jeremia 31:15 Aanona ya dhipagwa konima yokuvalwa kwe Mateus 2:16-18
UUKALELE WE
Jesaja 61:1, 2 Iilonga mbyoka a pewa kuKalunga Lukas 4:18-21
Jesaja 8:23–9:1 Uukalele wa monitha aantu Mateus 4:13-16
uuyelele uunene
Epsalmi 69:10 Uulaadhi omolwongulu yaJehova Johannes 2:13-17
Jesaja 53:1 Ini itaalwa Johannes 12:37, 38
Sakaria 9:9; Okuya muJerusalem a kayila Mateus 21:1-9
Epsalmi 118:26 ontana yokasino; a ligolelwa
e li omukwaniilwa ngoka
te ya medhina lyaJehova
OKUGWAALEKWA KWE NESO LYE
Epsalmi 41:10; 109:8 Omuyapostoli gumwe kee shi omudhiginini; Iilonga 1:15-20
ta gwaaleke Jesus
nokonima ota pingenwa po
Sakaria 11:12 A gwaalekwa Mateus 26:14, 15
omolwiisiliveri 30
Epsalmi 27:12 Oonzapo dhiifundja dha Mateus 26:59-61
longithwa oku mu pataneka
Epsalmi 22:19 Oonguwo dhe dhu umbilwa oshihogololitho Johannes 19:23, 24
Jesaja 53:12 A yalulilwa maakolokoshi Mateus 27:38
Epsalmi 22:8, 9 A shekwa sho ta si Markus 15:29-32
Epsalmi 69:22 A pewa omaetika Markus 15:23, 36
Jesaja 53:5; A tsuwa Johannes 19:34, 37
Sakaria 12:10
Jesaja 53:9 A fumvikwa paayamba Mateus 27:57-60
Epsalmi 16:8-11 A yumuka manga inaa mona eolelo Iilonga 2:25-32;
Ac 13:34-37
[Picture on page 35]
Kalunga okwa pe Jesus oonkondo okwaaludha aavu