ONGULUMAMBO MOINTANETA yiileshomwa yopaMbiimbeli
ONGULUMAMBO MOINTANETA
yiileshomwa yopaMbiimbeli
Oshindonga
  • OMBIIMBELI
  • IILESHOMWA
  • OKUGONGALA
  • w05 4/1 ep. 8-12
  • Ihatu likalela vali fye vene

Oshitopolwa shika kashi na okavidio.

Opu na epuko lyasha, okavidio itaka yi komeho.

  • Ihatu likalela vali fye vene
  • Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2005
  • Uupalanyolo uushona
  • Uuyelele wa faathana
  • Ekwafo tali longo!
  • Itatu dulu okukalela oovene vavali
  • Ohole yalyelye tai tu fininike?
  • Oto ka ninga po shike opo u ka mone omwenyo waalushe?
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2008
  • ‘Ila u shikule nge’
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2009
  • Va deulwa okuyandja oundombwedi nawanawa
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2005
  • Jesus okwa li a hala okutya shike sho a ti ‘ila u landule ndje’?
    ‘Ila u landule ndje’
Tala uuyele wa gwedhwa po
Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2005
w05 4/1 ep. 8-12

Ihatu likalela vali fye vene

“[Kristus] okwa fya ponhele yaaveshe, opo ovo ve nomwenyo ve he likalele vali vo vene.”—2 OVAKORINTO 5:15.

1, 2. Elombwelo lopamishangwa lilipi la li le linyengifa ovashikuli vaJesus vomefelemudo lotete va efe po okulihola mwene?

OYA li onguloshi yaxuuninwa yaJesus kombada yedu. Okwa li ku na ashike eevili dinini, opo Jesus a yandje omwenyo waye omolwaaveshe ovo va li tava ka kala neitavelo tali longo muye. Onguloshi oyo, Jesus okwa lombwela ovayapostoli vaye ovadiinini oinima ihapu ya fimana. Shimwe shomuyo osha li oshipango shi na sha noukwatya oo tau ka didilikifa ovashikuli vaye. Okwa ti: “Oshipango shipe handi shi mu pe: mu holafane ngaashi Ame nda kala ndi mu hole, osho nanye yo mu holafane. Opo tuu opo aveshe tave mu koneke kutya, nye ovalongwa vange, ngenge mu holafane.”—Johannes 13:34, 35.

2 Ovakriste vashili ove na okuulikilafana ohole yokuliyamba mwene nokupitifa komesho eemhumbwe dovaitaveli vakwao. Kave na nokuli okwoongaonga ‘okuyandjela ookaume kavo eemwenyo davo.’ (Johannes 15:13) Ovakriste vonale ova li ve linyenga ngahelipi shi na sha noshipango shipe? Moishangomwa yomushangi womefelemudo etivali Tertullian, ya shiivika nawa yedina Apology, omushangi oo okwa tofa mo osho vamwe va popya shi na sha nOvakriste a ti: ‘Tala nghee ve holafane, nghee ve lilongekidila okufya ponhele yavakwao.’

3, 4. (a) Omolwashike tu na okukondjifa oikala yokulihola mwene? (b) Oshike hatu ka kundafana moshitukulwa eshi?

3 Nafye yo otu na ‘okuyakulafana omitengi, nokungaha ohatu wanifa omhango yaKristus.’ (Ovagalati 6:2) Ndelenee okulihola mwene oku li oshiimbi shinenenene ngeenge tashi uya pokudulika komhango yaKristus ‘nokuhola Omwene Kalunga ketu nomutima wetu aushe, nomwenyo wetu aushe, neendunge detu adishe nokuhola vakwetu ngaashi tu lihole mwene.’ (Mateus 22:37-39) Molwaashi inatu wanenena, otu na eamo lokulihola mwene. Natango, oikala oyo yopaudalelwa mo ohai pimbilifwa koudjuu oo hau etwa koisho yonghalamwenyo yakeshe efiku, omhepo yefiyafanepo kofikola ile koilonga nosho yo okukondja okumona ouxupilo. Eamo olo lokulihola mwene itali ninipala. Omuyapostoli Paulus okwa londwela a ti: ‘Momafiku axuuninwa ovanhu tava kala nokulihola vo vene.’—2 Timoteus 3:1, 2.

4 Lwopexulilo loukalele waye wokombada yedu, Jesus okwa lombwela ovahongwa vaye oitwa itatu oyo kwa li tai ke va kwafela va efe po okulihola mwene. Oitwa oyo oilipi, nongahelipi hatu dulu okumona mo ouwa mehongo laye?

Ekwafo tali longo!

5. Omanga a li ta udifa kolundume laGalilea, Jesus okwa hololela ovahongwa vaye shike, nomolwashike sha li she va halukifa?

5 Jesus okwa li ta udifile popepi naKesarea Filippi kolundume laGalilea. Onhele oyo iwa noya wapala otashi dulika ya li tai monika iwa nokufuwila, ponhele yokukala onhele yokulidilika. Omanga ve li oko, Jesus okwa hovela okuhololela ovahongwa vaye nokutya oku na “[okuya] kuJerusalem noku ka hepekwa nomahepeko mahapu kovakulunhu nokovapristeri ovakulunhu nokovanongo vomishangwa nokudipawa nokunyumunwa efiku etitatu.” (Mateus 16:21) Ouyelele oo kawa li tuu wa halukifa ovahongwa vaJesus, molwaashi ova li va teelela Omuwiliki wavo a dike po Ouhamba waye kombada yedu!—Lukas 19:11; Oilonga 1:6.

6. Omolwashike Jesus a hanyena Petrus neenghono?

6 Divadiva “Petrus [okwa kufa Jesus] povanhu a hovela oku mu hanyena, ndee ta ti: Omwene, [lietela onghenda, NW] u ha ningwe ngaha.” Jesus okwe linyenga ngahelipi kwaasho? “Okwa punguluka ndee ta ti kuPetrus: Dja po puame, Satana. Oove omuhongauli wange, osheshi ove ito diladila osho shaKalunga, ndele osho oshovanhu.” Kapa li tuu ekondjifafano linene pokati komataleko oo avali! Jesus okwa li a tambula ko nehalo liwa onghatu yeliyambo mwene oyo Kalunga e mu pa—oyo ya li tai ka twala fiyo okefyo laye komuti womahepeko meni leemwedi donhumba. Petrus okwa li ta ladipikile Jesus onghalamwenyo iwa. Okwa ti: “Lietela onghenda.” Pe he na omalimbililo, Petrus okwa li e na omalinyengotomheno mawa. Ndele nande ongaho, Jesus okwe mu hanyena omolwaashi pomhito oyo Petrus okwa li a efa a nwefwe mo kuSatana. Petrus ka li ta diladila ‘osho shaKalunga, ndele oshosho shovanhu.’—Mateus 16:22, 23.

7. Ngaashi sha shangwa muMateus 16:24, onghatu ilipi Jesus a lombwela ovashikuli vaye va katuke?

7 Omapopyo a yukila keendjovo odo Petrus a li a lombwela Jesus otaa udika kunena. Luhapu ounyuni ohau ladipike omunhu a ‘kale e lihole mwene’ ile ‘a ende nondjila oyo ipu okweenda.’ Mepingafano naasho, Jesus okwa popila oikala yopamadiladilo ya yooloka ko filufilu. Okwa lombwela ovahongwa vaye a ti: “Ngenge ku na ou a hala okushikula nge, oye ne lixupule ye mwene, ne litwike [omuti waye womahepeko, ndele na kale nokushikula nge, NW].” (Mateus 16:24) OThe New Interpreter’s Bible, otai ti: “Eendjovo edi kadi fi eshivo lokushiva ava ve he fi natango ovahongwa, ndele odi li eshivo lokudilonga keityo lokukala omuhongwa, kwaavo ve linyenga nale keifano laKristus.” Oitwa itatu oyo Jesus a popya, ngaashi sha shangwa momushangwa oo, oi na okushikulwa kovaitaveli. Natu konakoneni oitwa oyo kooshimwe.

8. Yelifa kutya okulixupula mwene otashi ti shike.

8 Shotete, otu na okulixupula fye vene. Oshitya shOshigreka osho sha tolokwa “okulixupula mwene” otashi ulike kehalo lokweekelashi omahalo okulihola mwene ile omauwa opaumwene. Okulixupula mwene kaku fi ashike oshinima shokweefa po omalihafifo onhumba omafimbo amwe; nokaku fi okulidilika oinima ku he li pandjele ile okulihepeka mwene. Katu fi vali ‘vetu vene’ molwaashi otwa yandjela Jehova nehalo liwa eemwenyo detu nosho yo ashishe osho tu na. (1 Ovakorinto 6:19, 20) Ponhele yokukala tu lihole mwene, ohatu yandje elitulemo kokulongela Kalunga. Okulixupula mwene otashi ti okutokola toko okulonga ehalo laKalunga, nonande otashi dulika shi ha kale metwokumwe neamo letu lokuhawanenena. Ohatu ulike kutya otwe liyandjela Kalunga filufilu ngeenge hatu mu liyapulile nokuninginifwa. Okudja opo ohatu kendabala okukala metwokumwe neliyapulo letu onghalamwenyo yetu aishe.

9. (a) Eshi Jesus a li kombada yedu, omuti womahepeko owa li tau faneke shike? (b) Omonghedi ilipi hatu litwike omuti wetu womahepeko?

9 Oshitwa oshitivali osho kutya otu na okulitwika omuti wetu womahepeko. Mefelemudo lotete, omuti womahepeko owa li hau faneke okumonifwa oixuna, okufifwa ohoni nosho yo efyo. Luhapu, ovalongi vominyonena ovo ashike va li hava dipaelwa komuti womahepeko ile oimhu yavo i endjelelekwe komuti. Mokulongifa outumbulilo oo, Jesus okwa li ta ulike kutya Omukriste oku na okukala e lilongekidila okuhepekwa, okudinwa, ile nokuli nefyo, molwaashi ke fi oshitukulwa shounyuni. (Johannes 15:18-20) Omufika wetu wopaKriste otau tu yoolola ko kovanhu vomounyuni, nomolwaasho ounyuni ‘hau tu sheke.’ (1 Petrus 4:4) Eshi otashi dulu okuningwa kofikola, keenhele detu doilonga, ile nokuli moukwaneumbo. (Lukas 9:23) Ndele nande ongaho, otu na ehalo okulididimikila odino younyuni molwaashi ihatu likalele vali fye vene. Jesus okwa ti: “Ovanelao onye, ovanhu ngenge tave mu sheke ndee tave mu taata ndee tave mu popile mowii aushe nokufufya molwange. Hafeni nye mu nyakukwe pombada, osheshi ondjabi yeni oinene meulu.” (Mateus 5:11, 12) Doshili, okukala twa hokiwa kuKalunga osho oshinima sha fimanenena.

10. Oshike sha kwatelwa mokushikula alushe Jesus?

10 Oshititatu, Jesus Kristus okwa ti kutya natu kale noku mu shikula. OAn Expository Dictionary of New Testament Words, kuW. E. Vine, otai ti kutya okushikula otashi ti okukala omweendi pamwe—“oo ta ende naumwe mondjila imwe.” Johannes wotete 2:6 ota ti: “Ndele ou ta ti, ha kala [muKalunga], oye e nokweenda yo ngaashi Ye [Kristus] kwa li ha ende.” Jesus okwa enda ngahelipi? Molwaashi Jesus okwa li e hole Xe yomeulu nosho yo ovahongwa vaye, ka li e na oikala yokulihola mwene. Paulus okwa shanga a ti: “NaKristus yo ine liwapalela Ye mwene.” (Ovaroma 15:3) Nokuli naashi kwa li a loloka nokwa fya ondjala, okwa li a pitifa komesho eemhumbwe davamwe ponhele yokupitifa komesho daye mwene. (Markus 6:31-34) Jesus okwa li yo a longa neenghono moilonga yokuudifa Ouhamba noyokuhonga. Mbela katu na oku mu hopaenena eshi hatu wanifa nouladi oshilonga shetu ‘shokuninga ovanhu aveshe ovahongwa noku va honga aishe ei Jesus e tu lombwela’? (Mateus 28:19, 20) Okupitila melihumbato laye alishe, Kristus okwe tu fiila oshihopaenenwa, notu na ‘okushikula oshikoti shaye.’—1 Petrus 2:21.

11. Omolwashike sha fimana okulixupula fye vene, okulitwika omuti wetu womahepeko, nokushikula alushe Jesus Kristus?

11 Osha fimanenena okulixupula fye vene, okulitwika omuti wetu womahepeko nosho yo okushikula alushe Omuhopaenenwa wetu. Okuninga ngaho otaku tu kwafele tu kondjife oikala yokulihola mwene—oyo hai i moshipala okuulika ohole yeliyambo mwene. Natango Jesus okwa ti: “Osheshi ou a hala okuxupifa omwenyo waye, oye te u kanifa po, ndele ou ta kanifile nge omwenyo waye, oye ote u limonene. Osheshi otashi kwafa shike omunhu, nande ne lilikolele ounyuni aushe, ndee ta kanifa omwenyo waye? Ile omunhu ota yandjele shike ekulilo lomwenyo waye?”—Mateus 16:25, 26.

Itatu dulu okukalela oovene vavali

12, 13. (a) Omupangeli omunyasha oo a pula omayele kuJesus okwa li te lipula unene nashike? (b) Omayele elipi Jesus a pa omulumenhu omunyasha, nomolwashike?

12 Eemwedi donhumba konima eshi Jesus a divilika omhumbwe yovahongwa vaye yokulixupula mwene, omupangeli omunyasha oshipuna okwe uya kuye ndele ta ti: “Omuhongi muwa, ndi longe ouwa washike, ndi mone omwenyo waalushe?” Jesus okwe mu lombwela a ti kutya, na ‘wanife oipango’ ndele ta tumbula imwe yomuyo. Omunyasha okwa ti kuye: “Aishe ei onde i diinina.” Osha yela kutya omulumenhu oo okwa li omunashili nokwa li a ninga ngaashi ta dulu opo a dulike koipango yOmhango. Okwa pula Jesus a ti: “Oshike nde shi pumbwa vali?” Moku mu nyamukula, Jesus okwe mu shiva neshivo le likalekelwa a ti: “Ngenge wa hala okuwana, wa pwa, inda u ka landife po aishe ei u i kwete, u i yandje keehepele, ndele to kala u nemona meulu, ndele ila, u shikule nge.”—Mateus 19:16-21.

13 Jesus okwa didilika kutya opo omulumenhu omunyasha a longele Jehova nomutima aushe, okwa li a pumbwa okweefa po oshiimbi shinene monghalamwenyo yaye—omaliko aye. Omuhongwa washili waKristus ita dulu okukalela oovene vavali. Ita “dulu okukalela Kalunga nemona.” (Mateus 6:24) Okwa pumbwa ‘eisho li li nawa,’ olo tali yandje elitulemo koinima yopamhepo. (Mateus 6:22) Okuyandja po oiniwe yoye kwaavo va hepa oshilonga sheliyambo mwene. Ponhele yomaliko oo omupangeli omunyasha a li a pulwa e a yambe po, Jesus okwa li a hala oku mu pa oufembanghenda u he fi okuyelekwa wokulituvikilila omamona meulu—omamona oo tae ke mu etela omwenyo waalushe nokukala netimaumbwile loku ka pangela pamwe naKristus meulu. Omulumenhu omunyasha ka li e lilongekida okulixupula mwene. “Okwa dja po a nyika oluhodi, osheshi ye okwa li e noinima ihapu.” (Mateus 19:22) Ndele nande ongaho, ovashikuli vamwe vaJesus, ove linyenga monghedi i lilile.

14. Ovalumenhu ovayuli veeshi vane ova li ve linyenga ngahelipi keshivo laJesus loku mu shikula?

14 Omido mbali lwaapo komesho yaasho, Jesus okwa li a shiva ovalumenhu vane ovayuli veeshi vomadina Petrus, Andreas, Jakob naJohannes neshivo tuu olo kwa li a shiva nalo omupangeli omunyasha. Vavali vomuvo ova li tava yulu eeshi pefimbo opo, navakwao vavali ova li ve lipyakidila nokuvandeka oiyulifo yavo. Jesus okwa ti kuvo: “Shikuleni nge, Ame ohandi ke mu ninga ovayuli vovanhu.” Hauxuuninwa, aveshe vane ova fiya po ongeshefa yavo yokuyula eeshi nova shikula Jesus onghalamwenyo yavo aishe.—Mateus 4:18-22.

15. Ongahelipi Ondombwedi imwe yaJehova yokunena ya ninga omaliyambo omolwokushikula Jesus?

15 Kunena, Ovakriste vahapu ova hopaenena oshihopaenenwa shovalumenhu vane ovayuli veeshi ponhele yaasho shomupangeli omunyasha oshipuna. Ova yamba po omaliko nosho yo omhito yokukala va tumbala mounyuni ou, opo va longele Jehova. Deborah okwa ti: “Eshi nda li ndi na omido 22, okwa li ndi na okuninga etokolo la kwata moiti.” Okwa ti: “Onda konakona Ombibeli eemwedi hamano lwaapo, nonda li nda hala okuliyapulila Jehova, ndele oukwaneumbo wetu owa li u li omhinge lela nasho. Ova li eemiliyonela da denga mbada, nova li ve udite kutya okuninga kwange Ondombwedi otaku ka shundula omufika wavo moulipamwe wovanhu. Ova li va pange eevili 24 ndi tokole kutya shilipi handi hoolola po—onghalamwenyo youdjeko ile oshili. Nongeenge kanda li handi ka xulifa po ekwatafano nEendombwedi, oukwaneumbo wetu owa li tau ka ekela nge shi. Jehova okwa kwafela nge ndi ninge etokolo olo la yuka nokwa pange eenghono opo ndi dule oku li ninga. Onda kala hai longo moilonga yefimbo liyadi oule womido 42 da pita, noinandi lipa nande oushima shi na sha netokolo olo. Mokweekelashi onghedi yokukalamwenyo yokulihola mwene nokuhola omalihafifo, onda henuka onghalamwenyo yokuhena elalakano noyokuhena ehafo oyo nda mona movapambele vange. Pamwe nomushamane wange, onda kwafela ovanhu ve dule pefele limwe ve lihonge oshili. Ovana vetu ovo vopamhepo ove na ondilo kwaame shi dulife omaliko.” Omamiliyona makwao Eendombwedi daJehova oku udite ngaashi Deborah. Mbela naave osho u udite ngaho?

16. Ongahelipi hatu dulu okuulika kutya ihatu likalele vali fye vene?

16 Ehalo lokuhelikalela vali vo vene ole linyengifa Eendombwedi daJehova omayovi di longe di li ovakokolindjila, sha hala okutya, ovaudifi vOuhamba ve fimbo liyadi. Vamwe ovo eenghalo davo itadi va pitike va kufe ombinga moukalele wefimbo liyadi, ohava kulike omhepo youkokolindjila nokuyambidida oshilonga shokuudifa Ouhamba ngaashi tava dulu. Ovadali ohava ulike oikala ya faafana ngeenge tava longifa efimbo lavo lihapu nokuyamba oinima yavo yopaumwene opo va dule okudeula ovana vavo pamhepo. Monghedi yonhumba ile yongadi, atushe ohatu dulu okuulika kutya ohatu pitifa komesho oinima yOuhamba monghalamwenyo yetu.—Mateus 6:33.

Ohole yalyelye tai tu fininike?

17. Oshike hashi tu linyengifa tu ninge omaliyambo?

17 Okuulika ohole yeliyambo mwene kashi fi oshinima shipu. Ndele diladila kwaasho hashi tu linyengifa. Paulus okwa shanga a ti: “Ohole yaKristus tai tu fininike ofye ava twa tokola ngaha: umwe okwa fya omolwaaveshe, . . . Ndele Oye okwa fya ponhele yaaveshe, opo ovo ve nomwenyo ve he likalele vali vo vene, ndelenee Oye tuu ou e va fila nokwe va nyumukila.” (2 Ovakorinto 5:14, 15) Ohole yaKristus oyo tai tu fininike tu he likalele vali fye vene. Kali fi tuu elinyengotomheno la kola! Molwaashi Kristus okwe tu fila, mbela katu udite tu na oshinakuwanifwa shoku mu kalela? Heeno, olupandu lohole yomoule oyo Kalunga naKristus ve tu ulikila oye tu fininika tu yapulile Kalunga eemwenyo detu nokuninga ovahongwa vaKristus.—Johannes 3:16; 1 Johannes 4:10, 11.

18. Omolwashike okukalamwenyo kweliyambo mwene taku ti sha?

18 Mbela okuhelikalela vali fye vene otaku ti sha? Konima eshi omupangeli omunyasha oshipuna a anya eshivo laKristus nokwa ya, Petrus okwa ti kuJesus: “Tala, fye otwa fiya ko oinima aishe, notwe ku shikula; ohatu mono shike?” (Mateus 19:27) Petrus novayapostoli vakwao ova li ve lixupula shili vo vene. Ova li tava ka mona ondjabi yashike? Jesus okwa popya tete kombinga youfembanghenda oo va li tava ka kala ve na wokupangela pamwe naye meulu. (Mateus 19:28) Pomhito oyo tuu oyo, okwa popya kombinga yomanangeko noupuna oo ovashikuli vaye aveshe tava ka mona. Okwa ti: “Kape na ou a fiya po molwange nomolwevangeli eumbo ile ovamwaxe ile ina ile xe ile ounona ile omapya, ndele ye ita mono ngeno lwefele, paife mounyuni ou . . . nomounyuni tau uya omwenyo waalushe.” (Markus 10:29, 30) Ohatu mono shihapu shi dulife osho twa yamba po. Mbela ootate, oomeme, ovamwatate, ovamwameme, novana vetu vopamhepo kave na ondilo inene ve dule oinima oyo twa efa po omolwOuhamba? Olyelye a li nonghalamwenyo ya nangekwa noupuna—oPetrus ile omupangeli omunyasha oshipuna?

19. (a) Elao lashili ohali di mushike? (b) Oshike hatu ka kundafana moshitukulwa tashi landula?

19 Okupitila meendjovo noilonga yaye, Jesus okwa ulika kutya elao ohali di mokuyandja nomokuyakula vamwe ndele hamokulihola mwene. (Mateus 20:28; Oilonga 20:35) Ngeenge itatu likalele vali fye vene, ndele ohatu kala nokushikula Kristus, ohatu ka kala twa mbilipalelwa neenghono monghalamwenyo yopaife nohatu ka kala tu na etimaumbwile lomwenyo waalushe monakwiiwa. Doshili, ngeenge twe lixupula fye vene, Jehova ota ningi Omwene wetu. Nokungaha ohatu ningi ovapiya vaye. Omolwashike okukala omupiya waJehova ku na ondjabi? Nongahelipi hashi kumu omatokolo oo hatu ningi monghalamwenyo? Oshitukulwa tashi landula otashi ka kundafana omapulo aa.

Oto dimbuluka?

• Omolwashike tu na okukondjifa eamo letu lokulihola mwene?

• Otashi ti shike okulixupula fye vene, okulitwika omuti wetu womahepeko, nokushikula Jesus alushe?

• Oshike hashi tu linyengifa tu he likalele vali fye vene?

• Omolwashike okukalamwenyo kweliyambo mwene taku ti sha?

[Efano pepandja 9]

“Omwene, lietela onghenda”

[Efano pepandja 11]

Ohole ohai linyengifa Eendombwedi daJehova di longe di li ovaudifi vOuhamba ovaladi

    Ndonga Publications (1987-2025)
    Za mo
    Inda mo
    • Oshindonga
    • Tumina yalwe
    • Hogolola
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ngele to longitha ongulumambo yetu
    • Uuyelele wiinima yopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Inda mo
    Tumina yalwe