Isahluko Sesibili
Ukulungiselela Umtjhado Ophumelelako
1, 2. (a) UJesu wakugandelela njani ukuqakatheka kokuhlela? (b) Kukuyiphi indawo lapho ukuhlela kuqakatheke khona?
UKWAKHA umakhiwo kutlhoga ukulungiselela okukhulu. Ngaphambi kobana kubekwe isisekelo, kufuze ufumane indawo neplani edwetjiweko. Nokho, kunokhunye okuqakathekileko. UJesu wathi: ‘Nengabe kukhona omunye wenu ofuna okwakha umbhotjhongo, uhlala phasi ntangi abone bonyana kuzambiza malini, abone bona unayo imali angenza ngayo umsebenzi loyo.’—Luka 14:28.
2 Lokho okwenzeka ekwakhiweni komakhiwo godu kuyasebenza nemtjhadweni ophumelelako. Abanengi bathi: “Ngifuna ukutjhada.” Kodwana bangaki abajamako babale iindleko? Nanyana iBhayibhili ikhuluma kuhle ngomtjhado, godu isiyelelisa nangeemraro oyilethako. (Iziyema 18:22; 1 KwebeKorinte 7:28) Ngalokho, labo abacabangela ukutjhada kufuze babe nombono wamambala wakho kokubili iimbusiso neemthwalo yokutjhada.
3. Kubayini iBhayibhili lilithulusu eliqakathekileko kilabo abafuna ukutjhada, begodu ngiyiphi iimbuzo eemthathu ezosisiza ukuphendula?
3 IBhayibhili ingasiza. Isiluleko sayo siphefumulelwe Mthomisi womtjhado uJehova uZimu. (Kwebe-Efesu 3:14, 15; 2 KuThimothi 3:16) Sisebenzisa iinkambisolawulo ezifumaneka encwadini yekadeni le kodwana esakhambisana nesikhathi, asitholeni bona (1) Umuntu angazi njani bona ukulungele ukutjhada? (2) Khuyini okufuze ayiqale kumlingani? begodu (3) Ukuthandana kungabulungwa njani kuhloniphekile?
UKULUNGELE NA UKUTJHADA?
4. Ngiliphi iphuzu eliqakathekileko ekubulungeni umtjhado ophumelelako, begodu kubayini?
4 Ukwakha umakhiwo kungabiza, kodwana nokuwutlhogomela isikhathi eside kuyabiza. Kuyafana nangomtjhado. Ukutjhada kubonakala kubudisi khulu; nokho, ukubulunga ubuhlobo bomtjhado umnyaka nomnyaka nakho kufuze kucatjangelwe. Kubandakanyani ukubulunga ubuhlobo obunjalo? Iphuzu eliqakathekileko kuzibopha kwehliziyo yoke. Le yindlela iBhayibhili ehlathulula ngayo ubuhlobo bomtjhado: “Indoda izokutjhiya uyise nonina ikakarele kumkayo bazokuba nyamanye.” (Genesisi 2:24) UJesu Krestu wanikela okukuphela kwebanga elingokoMtlolo lokutlhala bese umuntu akwazi ukutjhada godu—“ubufebe,” okutjho ubuhlobo bomseme ngaphandle komtjhado. (Matewu 19:9, NW) Nengabe ucabangela ukutjhada, cabanga ngeenkambisolawulo ezingokoMtlolwezi. Nengabe awukasilungeli isibopho esiqinilekwesi, kutjho bona awukakulungeli ukutjhada.—Duteronomi 23:21; UMtjhumayeli 5:4, 5.
5. Nanyana isibopho esiqinileko somtjhado sibathusa abanye, kubayini labo abafuna ukutjhada kufuze basithathe njengesiqakathekileko?
5 Umbono wesibopho esiqinileko uyabathusa abanengi. Elinye isokana liyavuma, “Ukwazi bona thina sobabili sikakarelene ukuphila kwethu koke kungenza ngizizwe ngivalelekile ngingakwazi ukunyakaza.” Kodwana nengabe uyamthanda umuntu ofuna ukutjhada naye, ukuzibopha angekhe kubonakale kumthwalo. Kunalokho, kuzokuqalwa njengomthombo wesivikelo. Umbono wesibopho oba semtjhadweni uzokwenza isibili sifune ukuhlala ndawonye ngeenkhathi ezimnandi nezibudisi nokusekelana kungakhathaliseki bona kwenzekani. Umpostoli uPowula omKrestu watlola bona ithando lamambala ‘linyamezelela izinto zoke’ begodu “likhuthalela izinto zoke.” (1 KwebeKorinte 13:4, 7) Omunye umfazi wathi, “Isibopho somtjhado singenza ngizizwe ngivikelekile, ngiyayithanda induduzo yokuvuma kithi ngokwethu naphambi komphakathi bona sizokukakarelana.”—UMtjhumayeli 4:9-12.
6. Kubayini kungcono ukungarhabeli ukutjhada usesemncani?
6 Ukuphilela isibopho esinjalo kufuna ukuvuthwa. Ngalokho, uPowula wathi amaKrestu enza kuhle ngokungatjhadi bekube kulapho nasele ‘adlule iinkanuko zobutjha,’ isikhathi lapho iinkanuko zomseme zinamandla khona begodu zingenza umuntu abhalelwe kucabanga kuhle. (1 KwebeKorinte 7:36, NW) Abantu abatjha batjhentjha msinyana njengombana bakhula. Abanengi abatjhada basesebancani khulu bafumana bona ngemva kweemnyaka embalwa iintlhogo, neemfiso zabo nezabalingani babo zitjhentjhile. Ukuhlola kutjengisa bona labo abatjhada basesebancani kanengi kungenzeka bangathabi begodu bafune ukutlhala kunalabo abalinda isikhatjhana. Ngalokho ungarhabeli ukutjhada. Iimnyaka oyisebenzisa usesemncani, ukuba mumuntu omutjha okhulileko kungakwenza ube nokuhlangabezanwe nakho okuhle okuzokwenza ube mumuntu ovuthiweko, kukulungiselele nokobana ube mlingani womtjhado omuhle. Ukulinda ngaphambi kobana utjhade kungakusiza uzazi ngcono—into ezokwenza uhlawulele ubuhlobo obuphumelelako emtjhadwenakho.
ZAZI WENA QANGI
7. Kubayini labo abafuna ukutjhada kufuze bazihlole ntanzi?
7 Ukufumana kulula ukubala iimfanelo ozifuna kumlinganakho? Iye, kunjalo ngabanengi. Nokho, kuthiwani ngeemfanelo zakho? Ngiziphi iimfanelo onazo ezizokusiza bona unikele emtjhadweni ophumelelako? Ngiliphi ihlobo lomfazi nanyana lendoda ozokuba ngilo? Isibonelo, uyivuma msinyana iimtjhaphwakho bese wamukele isiluleko namtjhana ngaso soke isikhathi uyazivikela newukhalinywako? Ngokuvamileko unomusa begodu unombono omuhle, namtjhana uyakwata, uthanda nokubalabala? (Iziyema 8:33; 15:15) Khumbula bona umtjhado angekhe ubutjhentjhe ubuntu bakho. Nengabe uyazikhukhumeza, uthinteka msinyana namtjhana uhlala ucabanga izinto ezimbi newungakatjhadi, kuzokufana nalokha nesele utjhadile. Njengombana kubudisi ukuzibona ngendlela abanye abasibona ngayo, kubayini ungabuzi umbelethakho namtjhana umngani omthembako bona akutjele ngokuthembeka bonyana umumuntu onjani? Newuzwa ngamatjhuguluko okufuze uwenze, sebenzela kilokho ngaphambi kokuthatha igadango lokutjhada.
8-10. Ngisiphi isiluleko seBhayibhili esizokusiza umuntu ngamunye ukulungiselela umtjhado?
8 IBhayibhili isikhuthaza bona sivumele umoya kaZimu ocwengileko usebenze kithi, usenze sibe neemfanelo ezifana nalezi, ‘Ithando, ukuthaba, ukuthula, ukunyamezela, ukulunga, ukuthembeka, ukuzithoba, nokuzibamba.’ Godu isitjela bona ‘kufanele sitjhugulule iinhliziyo nemikhumbulo yethu kube kutjha simbathe ubuntu obutjha obubunjwe butjha bafuza uZimu, sikhambe ngokulunga nekucwengeni kweqiniso.’ (KwebeGalatiya 5:22, 23; Kwebe-Efesu 4:23, 24) Ukusebenzisa isilulekwesi ungakatjhadi kungafaniswa nokubeka imali ebhanga—into ezokusiza khulu esikhathini esizako, newutjhadako.
9 Isibonelo, nengabe umfazi, funda ukutjheja khulu ‘ubuhle bangaphakathi’ kunokuqala ukubonakala kwangaphandle. (1 KaPitrosi 3:3, 4) Ukuhlophiseka nokuvuthwa engqondweni kuzokusiza bona uhlakaniphe, ‘okumqhele wobuhle’ bamambala. (Iziyema 4:9; 31:10, 30; 1 KuThimothi 2:9, 10) Nengabe uyindoda, funda ukuphatha abafazi ngomusa nangehlonipho. (1 KuThimothi 5:1, 2) Newusafunda ukwenza iinqunto nokuthwala umthwalwakho, funda nokuhlophiseka nokuzithoba. Umoya wokufuna ukuba ngulizwi lakhe uzokubangela iimraro emtjhadweni.—Iziyema 29:23; Mika 6:8; Kwebe-Efesu 5:28, 29.
10 Nanyana ukwenza amatjhuguluko eentwenezi kungasi lula, kodwana kuyinto woke amaKrestu okufuze asebenzele kiyo. Begodu kuzokusiza bona ube mlingani womtjhado ongcono.
INTO OKUFUZE UYIQALE KUMLINGANI
11, 12. Abantu ababili bangazi njani bona bayafanelana?
11 Kulisiko lapho uhlala khona na bona umuntu azikhethele umlingani womtjhado? Nengabe kunjalo, kufuze wenze njani nengabe kunomuntu wobulili obuhlukileko okukarako? Kokuthoma, zibuze, ‘Ngizimisele na ukutjhada?’ Kumbi ukudlala ngamazizo womunye umuntu ngokumenza abe namathemba angekho. (Iziyema 13:12) Zibuze godu, ‘Ngikulungele ukutjhada?’ Nengabe ipendulo yeembuzo le yombili ingu-iye, igadango ozolithatha lizokuhluka kuye ngesiko lendawo. Kezinye iinarha, ngemva kokuqala umuntu isikhatjhana, ungaya kuye umtjele bona ufuna ukumazi ngcono. Nengabe akavumi, ungaphikeleli bewumenze adineke. Khumbula, nomunye umuntu unamalungelo wokuzenzela iinqunto eendabeni ezinjalo. Nokho, nengabe uyavuma, ungahlela bona nibe nesikhathi ndawonye eentweni ezakhako. Lokhu kuzokwenza ubone bona kukuhlakanipha na ukutjhada nomuntu loyo.a Khuyini-ke ozoyiqala ebujamwenobu?
12 Ukuphendula umbuzo loyo, cabanga ngeensimbi eembili zombhino, mhlamunye ipiyano negatara. Nengabe zibethwa kuhle, ngayinye ingakhipha umbhino omnandi. Nokho, kwenzekani nengabe iinsimbezi zidlalwa ndawonye? Kwanje kufuze zivumelane. Yinto efanako ngawe nangomlinganakho wakusasa. Nobabili nisebenze budisi “ukulungisa” ubuntu benu ngamunye. Kodwana nje naku umbuzo: Niyavumelana? Ngamanye amezwi, niyafanelana?
13. Kubayini kubudlhayela ukuthandana nomuntu osekolweni ehlukileko kweyakho?
13 Kuqakathekile bona nobabili nibe neenkolelo neenkambisolawulo ezifanako. Umpostoli uPowula watlola: “ningabotjhelwa ejogini nabangakholwako.” (2 KwebeKorinte 6:14, NW; 1 KwebeKorinte 7:39) Ukutjhada nomuntu onekolo ehlukileko kweyakho esikhathini esinengi kwenza bona kube nokungavumelani. Ngakelinye ihlangothi, ukubambisana ekukhulekeleni uJehova uZimu sisekelo esiqinileko sobunye. UJehova ufuna uthabe begodu uthabele nobuhlobo obuseduze obukhona phakathi kwakho naloyo otjhade naye. Ufuna bona unamathele Kuye nakomunye nomunye ngesibopho sentambo emiqu mithathu.—UMtjhumayeli 4:12.
14, 15. Ukuba sekolweni efanako kukuphela kwendlela yokuba nobunye emtjhadweni? Hlathulula.
14 Nanyana ukukhulekela uZimu ndawonye kuyinto eqakatheke khulu ekubeni nobunye, kodwana kusesekunengi okubandakanyekileko. Bona nifanelane, wena nomuntu ocabangela ukutjhada naye kufuze nibe neemnqopho efanako. Iyini iimnqophwakho? Isibonelo, nizizwa njani ngokuba nabantwana? Ngiziphi izinto eziza qangi ekuphileni kwakho?b (Matewu 6:33) Emtjhadweni ophumelelako, isibili siba bangani begodu sithabela ukuba ndawonye. (Iziyema 17:17) Bona kube njalo, kufuze nithande izinto ezifanako. Kubudisi ukubulunga ubuhlobo obuseduze—khulukhulu emtjhadweni—nengabe anithandi izinto ezifanako. Nanyana kunjalo, nengabe loyo ocabangela ukutjhada naye uthanda into ethileko, njengokubethwa mumoya eentabeni, begodu wena awukuthandi lokho, lokho kutjho bona angekhe nitjhade? Awa, akusinjalo. Mhlamunye zikhona izinto eziqakathekileko enizithanda nobabili. Ngaphezu kwalokho, ungathabisa umlinganakho wakusasa ngokuhlanganyela naye kwezokuzithabisa ezakhako ngombana yena azithanda.—IZenzo 20:35.
15 Liqiniso, ngezinga elikhulu, ukufanelana kwenziwa yindlela nobabili enizivumelanisa ngayo komunye nomunye kunendlela enifana ngayo. Kunokubuza bona, “Siyavumelana kiyo yoke into?” iimbuzo engcono kungaba ngile: “Kuzokwenzekani nesingavumelaniko? Singacoca ngendaba leyo ngomusa, ngokuhloniphana nangesithunzi na? Namtjhana ukucocisana kwenu kugcina ngepikiswano ekulu?” (Kwebe-Efesu 4:29, 31) Nengabe ufuna ukutjhada, tjheja nanyana ngiwuphi umuntu ozikhukhumezako, ogandelela umbonwakhe, ongakazimiseli ukugoba iphondo namtjhana okatelela bona izinto zenziwe ngendlelakhe ngaso soke isikhathi.
THOLA KUSESENGAPHAMBILI
16, 17. Khuyini indoda nanyana umfazi okufuze bayiqale nebacabangela umlingani womtjhado wakusasa?
16 Ebandleni lobuKrestu, labo abaphiwe iimthwalo, ‘kufanele bahlolisiswe ntangi.’ (1 KuThimothi 3:10) Nawe ungayisebenzisa ikambisolawulo le. Isibonelo, umfazi angazibuza, “Indoda le yaziwa njani? Bobani abangani bayo? Iyakwazi ukuzibamba? Ibaphatha njani abantu abadala? Ibuya emndenini onjani? Ibaphatha njani abantu bekhabo? Uyini umbonwayo ngemali? Iyadakwa? Iyatjhentjhatjhentjha ibe ngitjho nanenturhu? Ngiziphi izabelo enazo ebandleni, begodu izisingatha njani? Ngizoyihlonipha ngokudephileko?”—Lefitikosi 19:32; Iziyema 22:29; 31:23; Kwebe-Efesu 5:3-5, 33; 1 KuThimothi 5:8; 6:10; KuTitosi 2:6, 7.
17 Indoda ingazibuza, “Umfazi lo unethando nehlonipho ngoZimu? Uyakwazi ukutlhogomela ikhaya? Khuyini umndenakhe ozokulindela kithi? Uhlakaniphile, ukhuthele, uyakwazi ukonga imali? Khuyini athanda ukukhuluma ngayo? Ubakhathalela kwamambala abanye, namtjhana uzikhathalela yena kwaphela, uthanda iindaba? Uthembekile? Uzimisele ukuzithoba ebuhlokweni, namtjhana unekani mhlamunye uyavukela?”—Iziyema 31:10-31; Luka 6:45; Kwebe-Efesu 5:22, 23; 1 KuThimothi 5:13; 1 KaPitrosi 4:15.
18. Nengabe kubonakala iimtjhapho emncani phakathi nokuthandana, khuyini okufuze ikhunjulwe?
18 Ungakhohlwa bona usebenzelana nenzalo ka-Adamu enesono, ingasi ikutani okucatjangwa ngayo eencwadini zethando. Woke umuntu uneemtjhapho, begodu eminye yayo kuzokufuze ungayinaki—kokubili yakho neyomuntu ocabangela ukutjhada naye. (KwebeRoma 3:23; KaJakobosi 3:2) Ngaphezu kwalokho, iimtjhapho ebonakalako ingavula amathuba wokukhula ngokomoya. Isibonelo, mhlamunye phakathi nokuthandana kwenu ninokuphikisana. Khumbula: Ngitjho nabantu abathandanako nabahloniphanako ngezinye iinkhathi bayaphikisana. (Madanisa noGenesisi 30:2; IZenzo 15:39.) Kungaba kukobana nobabili nitlhoga ‘ukulawula umoyenu’ khudlwana begodu nifunde nokulungisa izinto ngokuthula? (Iziyema 25:28) Umlinganakho wakusasa utjengisa isifiso sokuthuthukisa? Kuthiwani ngawe? Ungafunda ukungathinteki msinyana? (UMtjhumayeli 7:9) Ukufunda ukurarulula iimraro kungavula indlela yokuthululelana iimfuba okuyinto eqakathekileko nengabe niyatjhada.—KwebeKholose 3:13.
19. Khuyini ekuhlakanipha nengabe kuvela iimtjhapho eemkhulu phakathi nesikhathi sokuthandana?
19 Nokho, kuthiwani newubona izinto ezikutshwenya khulu? Ukuzaza okunjalo kufuze kutjhejwe khulu. Nanyana amazizo wethando angaba namandla kangangani begodu nanyana ungakufuna kangangani ukutjhada, ungayeqisi amehlo iimtjhapho eemkhulu. (Iziyema 22:3; UMtjhumayeli 2:14) Nengabe uthandana nomuntu ongaqinisekiko ngaye, kukuhlakanipha ukungarageli phambili nobuhlobo begodu kubalekele ukwenza isibopho esihlala unomphela nomuntu onjalo.
BULUNGANI UBUHLOBO BENU BUHLONIPHEKILE
20. Isibili esithandanako singabubulunga njani ubuhlobo baso buhlale buhlanzekile begodu bungasolisi?
20 Ningakubulunga njani ukuthandana kuhloniphekile? Kokuthoma, qinisekani bona indlela eniziphatha ngayo ayisolisi. Lapho nihlala khona, ukubambana ngezandla, ukumangana namtjhana ukugonana kuqalwa njengokuhloniphekileko ebantwini abangakatjhadi? Ngitjho nanyana ukutjengisana ithando okunjalo kwamukeleka, kufuze kuvunyelwe kwaphela lapho seniqiniseka bona nakanjani nizokutjhada. Tjhejani bona ukutjengisana ithando okunjalo akunidoseli ekuziphatheni okumbi ngitjho nebufebeni. (Kwebe-Efesu 4:18, 19; IRhubo lamaRhubo 1:2; 2:6; 8:5, 9, 10) Ngombana ihliziyo iyakhohlisa, nobabili kufuze nikubalekele ukuba nodwa ngendlini, ngekamurweni, ekoloyini ejamileko nanyana kukuphi lapho ningaba nethuba lokuziphatha okumbi khona. (Jeremiya 17:9) Ukubulunga ukuthandana kwakho kuhloniphekile kunikela ubufakazi bokobana uyakwazi ukuzibamba nokobana awusimarhamaru begodu ukhathalela ihlalakuhle yomunye umuntu ngaphezu kweemfiso zakho. Okuqakatheke khulu, ukuthandana okuhlanzekileko kuthabisa uJehova uZimu, oyala iinceku zakhe bona zibalekele ukusilaphala nobufebe.—KwebeGalatiya 5:19-21.
21. Ngikuphi ukukhulumisana ngokuthembeka okuzokutlhogeka bona kubulungwe ukuthandana kuhloniphekile?
21 Kwesibili, ukuthandana okuhloniphekako godu kubandakanya nokukhulumisana ngokuthembeka. Njengombana umtjhado utjhidela, kunezinye izinto okufuze kucocwe ngazo ngokutjhaphulukileko. Nizokuhlala kuphi? Nobabili nizokusebenza? Nifuna ukuba nabantwana? Godu kukuthembeka ukuveza izinto mhlamunye umuntu azenza esikhathini esidlulileko, ezingathinta umtjhado. Lokhu kungabandakanya iinkolodo ezikulu namtjhana iimbopho namtjhana iindaba zepilo, ezinjengamalwelwe amakhulu namtjhana ubujamo okungenzeka unabo. Njengombana abantu abanengi abanomulwana wentumbantonga (ivayirasi ebangela intumbantonga) bangatjengisi amatshwayo msinyana, angekhe kube yinto embi ngomuntu namtjhana ababelethi abakhathalelako ukufuna bona kuyokwenziwa ukuhlolwa kweengazi komuntu okhe waba nobuhlobo bomseme nabantu abanengi namtjhana okhe wazijova ngeendakamizwa. Nengabe iimphumela itjengisa bona umuntu loyo unabo ubulwelobu, akukafuzi akatelele umuntu acabangela ukutjhada naye bona aragele phambili ngobuhlobo nengabe yena ufuna ukubuqeda. Kwamambala, nanyana ngubani okhe waphila ukuphila okuyingozi uzobe wenza kuhle ngokuyokuhlola iingazi bona akanayo na intumbantonga ngaphambi kokuthoma ukuthandana.
QALA NGALE KWELANGA LOMTJHADO
22, 23. (a) Ungalahlekelwa njani mbono omuhle newubhincela umtjhado? (b) Ngiwuphi umbono olinganiselako okufuze ube nawo newucabangela umnyanya nomtjhado?
22 Phakathi kweenyanga zokugcina ngaphambi komtjhado, nobabili nizokutinazela ngokubhincela umtjhado. Unganciphisa ukugandeleleka okukhulu ngokuba ngolinganiselako. Umtjhado omkhulu ungathabisa iinhlobo nomphakathi, kodwana ungatjhiya abatjhadi abatjha neemndenabo badinwe bafile begodu banganamali. Ukuthembeka emasikweni wendawo kunengqondo, kodwana ukulingisa mhlamunye ukuphalisana kungasitha lokho okutjhiwo yisenzakalo begodu kungakumuka ithabo okufuze ube nalo. Nanyana amazizo wabanye kufuze acatjangelwe, umkhwenyani nguye ngokuyihloko okufuze atjho bona khuyini ezokwenziwa ngomnyanya.—Jwanisi 2:9.
23 Khumbula bona umnyanya ulilanga elilodwa kwaphela, kodwana umtjhado uhlala ukuphila kwenu koke. Kubalekele ukunaka khulu ilanga lomtjhado. Kunalokho, funa isinqophiso sakaJehova, begodu ukulungiselele kusesengaphambili ukuba mumuntu otjhadileko. Ngalokho uzobe uwulungiselele kuhle umtjhado ophumelelako.
[Imitlolo yaphasi]
a Lokhu kusebenza eenarheni lapho ukuzikhipha kuvumeleke khona emaKrestwini.
b Ngitjho nebandleni lobuKrestu, kunabanye abahlanganyela kizo zoke izinto ezenziwa ebandleni kodwana abangasi babantu abangokomoya. Kunokuba ziinceku zakaZimu ezizinikele ngehliziyo yoke, bangarhorhwa mimikghwa nokuziphatha kwabantu bephasi.—Jwanisi 17:16; KaJakobosi 4:4.
IINKAMBISOLAWULO ZEBHAYIBHILEZI ZINGAMSIZA NJANI . . . UMUNTU BONA ALUNGISELELE UMTJHADO OPHUMELELAKO?
Indoda nomfazi kufuze banamathelane.—Genesisi 2:24.
Umuntu ongaphakathi uqakatheke ukudlula ukubonakala kwangaphandle.—1 KaPitrosi 3:3, 4.
“Ningabotjhelwa ejogini nabangakholwako.”—2 KwebeKorinte 6:14.
Abantu abaziphatha kumbi bahlukanisiwe noZimu.—Kwebe-Efesu 4:18, 19.
[Ibhoksi elisekhasini 17]
AMASIKO NEBHAYIBHILI
Ilobolo Nezipho: Kezinye iinarha umkhwenyani kulindeleke bona akhiphe imali elindelwe ngebebukhweni bakhe (ilobolo). Kezinye iinarha bekhabo lomfazi banikela bekhabo lendoda izipho. Kungenzeka ayikho into embi ngamasiko la nengabe angokomthetho. (KwebeRoma 13:1) Nokho, kunanyana ngikuphi, umndeni ofumana izipho akukafuzi ube marhamaru ngokufuna imali namtjhana izipho ngokunganangqondo. (Iziyema 20:21; 1 KwebeKorinte 6:10) Ngaphezu kwalokho ilobolo akukafuzi lenze kubonakale kwanga umfazi yinto ethengiweko kwaphela; namtjhana indoda izizwe kwanga okukuphela kobuhlobo bayo nomkayo nangebebukhweni bayo yimali kwaphela.
Isithembu: Amanye amasiko avumela indoda bona ithathe abafazi abangaphezu koyedwa. Ebujamweni obunjalo, indoda iba yikosi kunokuba yindoda nobaba. Ngaphezu kwalokho, isithembu senza kube nokuphalisana hlangana nabarharidzweni. EmaKrestwini, iBhayibhili ivumela ukungatjhadi namtjhana ukutjhada nomfazi oyedwa kwaphela.—1 KwebeKorinte 7:2.
Ukulinga Umtjhado: Abantu abanengi bathi ukuhlala ndawonye ngaphambi komtjhado kuzobasiza ukubona bona bayafanelana na. Nokho, ukulinga umtjhado akuhloli enye yeengcenye eqakathekileko yomtjhado—isibopho. Alikho ilungiselelo ngaphandle komtjhado elinikela isilinganiso esifanako sokuvikeleka kibo boke—kuhlanganise nabantwana okungenzeka babe khona emtjhadweni loyo. Emehlweni kaJehova uZimu, ukuhlala ndawonye ngokuvumelana ngaphandle komtjhado kubufebe.—1 KwebeKorinte 6:18; KumaHebheru 13:4.
[Iinthombe ekhasini 19]
Newungakatjhadi, hlawulela iimfanelo, imikghwa namakghono azokwenza uphumelele kuhle emtjhadweni