Ngaphambi KokuTjhumayela, KungaTlhogeka Nifune AbaKhuluma ILimi Elithileko
1. Kubayini isimu yamabandla aseendaweni ekukhulunywa khona amalimi amanengi yabiwa ngokwamalimi?
1 NgePentekosi laka-33 C.E., ngemva kokwamukela umoya ocwengileko, abafundi bakaJesu ‘bathoma ukukhuluma ngeenlimi ezitjhili’ kilabo egade bakhona nebavela eengcenyeni ezikude zephasi. (IzE. 2:4) Ngebanga lalokho, kwabhabhadiswa abantu abazi-3 000. Okukarisako kukobana kubonakala ngasuthi inengi leemvakatjhi belikhuluma ilimi elijayelekileko, pheze isiHebheru namtjhana isiGirigi. Nokho uJehova wakhetha bona umlayezo womBuso utjhunyayelwe kibo ngelimi abalimunyako. Akunakuzaza bona elinye ibanga lalokhu kukobana abantu kanengi basabela kuhle khulu eendabeni ezimnandi nebazizwa ngelimi labo. Ngalokho, namhlanje izabelo zesimu yebandla eendaweni lapho kukhulunywa khona amalimi amanengi zabiwe ngokuvumelana nelimi lendawo. (Ukuhlelelwa, k. 107, iing. 2-3) Isiqhema esikhuluma elinye ilimi asinayo isimu esabelwe yona, kodwana sitjhumayela kilabo abakhuluma ilimi laso esimini yebandla abasebenzelana nalo neyakwamanye amabandla asibhodileko.
2. (a) Khuyini umsebenzi wokufuna, begodu kukuphi lapho ungatlhogeka khona? (b) Amabandla angasizana njani ekusebenzeni isimu lapho kukhulunywa amalimi amanengi? (c) Kufuze senzeni nesifumana umuntu otjengisa ikareko akhuluma elinye ilimi?
2 Nengabe uhlala endaweni lapho kukhulunywa ilimi elifanako, kuba lula ukutjhumayela usuka kwenye indlu uya kwelandelako. Nokho ubujamo bakho bungaba ngobuhlukileko nengabe uhlala endaweni enabantu abakhuluma amalimi ahlukahlukeneko. Kungenzeka bona amabandla wamanye amalimi ayatjhumayela endaweni leyo. Nanyana amabandla anganikela imininingwana yabantu abafumanako abakhuluma ilimi lenu, ngokuyihloko ibandla nofana isiqhema senu sinomthwalo wefanelo wokufumana abantu enizokutjhumayela kibo. (Qala ibhoksi elithi, “Sizanani.”) Ngalokho, kungatlhogeka bona nihlanganyele emsebenzini wokufuna, nibuze bona ningabatholaphi abantu abakhuluma ilimi elithileko. Ungenziwa njani umsebenzi wokufuna?
3. Khuyini equntako bona ibandla nofana isiqhema sifuna kuphi begodu singangani isikhathi elisisebenza emsebenzini lo?
3 UkuHlela UmSebenzi WokuFuna: Kuya ngobujamo bendawo bona usebenza isikhathi esingangani emsebenzini wokufuna eendaweni lapho kukhulunywa amalimi amanengi. Ngokwesibonelo, bangangani abantu emphakathini abakhuluma ilimelo? Bangangani abarhuweleli abalapho? Mangaki ama-adresi ibandla nofana isiqhema eselinawo? Ibandla akutlhogeki bona lisebenze isikhathi esilinganako kizo zoke iindawo elifuna kizo kodwana lingakhetha ukudzimelela eendaweni ezinabantu abanengi khulu esiminalo neendaweni ezingasikude kangako. Nokho, kuqakathekile ukuba nehlelo elihle lokufuna abanengi ngendlela ekungakghoneka ngayo bafumane ithuba lokubiza ibizo lakaJehova.—Rom. 10:13, 14.
4. (a) Kufuze uhlelwe njani umsebenzi wokufuna? (b) Ngiziphi ezinye iindlela zokufumana abantu abakhuluma ilimi lakho?
4 Bona sibalekela ukufuna endaweni okwakhe kwafunwa kiyo ngokungatlhogekiko, isihlopha sabadala, ngokuyihloko umbonisi wekonzo kufuze ahlele begodu anqophise umsebenzi lo. (1 Kor. 9:26) Eenqhemeni ezikhuluma ilimi lakenye inarha, umzalwana ofanelekako, kukhuthazwa bona kube mdala namtjhana inceku ekhonzako ekhethwe sihlopha sabadala bebandla isiqhemesi esingaphasi kwalo, angadosa phambili. Amabandla amanengi neenqhema anelungiselelo elihlelekileko lokwenza irhubhululo, mhlamunye asebenzise incwadi yeenomboro zomtato nofana i-Inthanethi ukwenzela bona afumane iimbongo ezijayelekileko zelimelo. Ngalokho, umsebenzi wokufuna wenziwa ngokudosa umtato nofana ngokukhambela imizi leyo bona kuquntwe bonyana ngimaphi ama-adresi okufuze afakwe esimini yebandla. Nekufanelekako ukwenza njalo, isihlopha sabadala bebandla isiqhemesi esingaphasi kwalo singahlela bona loke ibandla lihlanganyele emsebenzini wokufuna lo ngeenkhathi ezithileko.—Qala ibhoksi elithi “INdlela OngaFumana Ngayo Abantu AbaKhuluma ILimi Lakho.”
5. (a) Ngiziphi ezinye iimphakamiso ngabarhuweleli abenza umsebenzi wokufuna? (b) Singathini ebantwini nesenza umsebenzi wokufuna?
5 Kufuze sibe nomnqopho okhanyako ngaso soke isikhathi nesenza umsebenzi wokufuna. Njengombana umsebenzi lo uyingcenye yekonzo, ngokuvamileko kufuze simbathe ngendlela efanelekako njengeenkhonzi. Abanye bathole bona ukuphrakthisa iintjumayelo zabo nokukhuluma ilimelo nebenza umsebenzi wokufuna kubasiza nokobana babulunge itjiseko begodu bathuthukise ikghono labo lokukhuluma ngelimelo. Kufuze sibike isikhathi esisisebenza ekufuneni kodwana ingasi isikhathi esisebenzisela ukulungiselela umebhe wesimu nerhelo. Nesifumana umuntu okhuluma ilimelo, kufuze sizimisele ukuhlanganyela iindaba ezimnandi naye begodu ngemva kwalokho msinyana sazise umbonisi wekonzo namtjhana othileko okhethwe nguye ukwenzela bona amarekhodi wesimu ahlale anokwaziswa kwamva. Lokhu kufuze kwenziwe kungakhathaliseki bona umuntu utjengise ikareko nofana awa. Nanyana umsebenzi wokufuna uqakathekile, kufuze silinganisele begodu sihlanganyele kizo zoke iingcenye zekonzo.—Qala ibhoksi elithi “Lokho Ongakutjho NewusemSebenzini WokuFuna.”
6. Ngiziphi iintjhijilo ezingakajayeleki zokufuna abangezwako?
6 Ukufuna Labo Abangezwako: Ukufuna abantu abangezwako kusitjhijilo esingakajayeleki begodu kutlhoga umzamo oqakathekileko nokuphikelela. Umuntu ongezwako ngeze ahlathululwa ngokutjho ibizo lakhe, ukutjho indlela akheke ngayo nofana ngokumbatha kwakhe. Ngaphezu kwalokho, amalunga womndeni nabangani bangafuna ukumvikela begodu bazaze ukunikela umrhuweleli obuzako imininingwana emalungana naye. Iimphakamiso ezilandelako zokufuna abangezwako zingaba lisizo nekufuneni abakwaziko ukukhuluma.
7. (a) Khuyini esingayibuza eendaweni okuhlala abantu abangezwako? (b) Singakuqeda njani ukusola komninimuzi?
7 Amabandla neenqhema welimi lezandla aphumelele ekufuneni eendaweni okuhlalwa kizo. Kungenzeka umninimuzi ubone umakhelwana, umuntu asebenza naye nofana afunda naye akhuluma ngezandla. Kungenzeka utjhejile itshwayo lendlela eliyelelisa umakhelwana bona kunabantwana abangezwako endaweni. Mhlamunye unesihlobo esingezwako. Khumbula bona ibanga lokukhambela kwakho kungenzeka lisolise. Nanyana kunjalo, kunengi ongakwenza bona wenze umninimuzi atjhaphuluke ngokobana ube nobungani obuthembekileko nangokunikela ihlathululo efitjhani, ethembekileko nebonisa ihlonipho. Abanye bafumane imiphumela emihle ngokubonisa umninimuzi iBhayibhili nofana amanye ama-DVD njengombana bambuza bona ukhona na umuntu ongezwako. Bese bahlathulula bona bafisa ukucoca ngethemba leBhayibhili nabantu abanjalo. Nengabe umninimuzi uyazaza ukukhipha imininingwana, kungenzeka avume ukuthatha isiphande sakho nofana isimemo somhlangano webandla bona asidlulisele esihlobeni sakhe nofana kumngani ongezwako.
8. Ibandla eliseduze lingasizana njani nebandla lelimi lezandla?
8 Ilanga elilodwa nofana amabili ngomnyaka, ibandla lelimi lezandla kungenzeka limeme ibandla elingumakhelwana lelinye ilimi ukwenzela bona lisize ekufuneni endaweni ebhode isimalo. Umhlangano wekonzo oragwa libandla lelimi lezandla kungenzeka uhlanganise isinqophiso nomboniso wendlela yokwenza umsebenzi lo. Isiqhema ngasinye esikhamba ngekoloyi singabelwa umrhuweleli okungenani munye webandla lelimi lezandla begodu sinikelwe umebhe otjengisa indawo okufuze sifune kiyo ngokunqophileko.
9. Abantu abangezwako bangafunwa njani eendaweni abahlangana kizo bazozithabisa nofana bazokufumana iinkonzo ezilisizo?
9 Godu ukufuna kungenziwa neendaweni okwaziwako bona abantu abangezwako bajayele ukuhlangana khona begodu bazithabise nofana lapho bazokufumana iinkonzo ezilisizo ezifumaneka emphakathini. Abarhuweleli kufuze bambathe ngendlela efanelana nesenzakalo. Kungaba ngcono bona sitjheje, sicoce nomuntu munye nofana ababili kilabo abakhona kunokhuluma nesiqhema soke. Nengabe ingcoco iba yipumelelo, mhlamunye singabanikela imininingwana yethu nabo basinikele yabo.
10. Abarhuweleli bangafuna njani eendaweni zamabhizinisi?
10 Okhunye okungenziwa kuhlela imebhe etjengisa amabhizinisi wendawo bese akhanjelwa ngesikhathi esifaneleko. Omunye umebhe ungatjengisa igaraji yepetroli. Omunye utjengise lapho kuhlanzwa khona izambatho, iintolo zokudlela, amawotela nofana omunye umhlobo webhizinisi. Nengabe umebhe ngamunye unomhlobo ofanako, abarhuweleli bangasebenzisa indlela efanako yokufuna ukwenzela bona bathuthukise ilwazi nekhono labo. Ngokwesibonelo, njengombana amawotela avamile ukuhlalisa abantu abangezwako, singahlathulula ngokurhunyeziweko umsebenzi wethu kiloyo owamukela iimvakatjhi bese simupha ama-DVD akhambisana neememo zomhlangano webandla ukwenzela bona kunikelwe iimvakatjhi ezingezwako. Kwamanye amabhizinisi singabuza bona zikhona na iinsebenzi nofana abathengi abasebenzisa ilimi lezandla. Nengabe kunesikolo sabantu abangezwako esimini leyo, mhlamunye singasinikela ama-DVD wethu bona afakwe ebulungelweni leencwadi.
11. Kubayini umsebenzi wokufuna uyingcenye eqakathekileko ekonzweni?
11 UmSebenzi OQakathekileko: Ukufumana abaninimuzi abakhuluma ilimi lakho kutlhoga isikhathi esinengi. Ngaphezu kwalokho, ubujamo besimu kezinye iindawo bungatjhentjha kungakalindeleki njengombana abanye abantu bathutha begodu kufika abanye, okwenza kube budisi ukubulunga amarekhodi webandla anembileko. Nanyana kunjalo ziyanda iindawo lapho umsebenzi wokufuna uyingcenye eqakathekileko wekonzo khona. UJehova, usiphe isabelo sokutjhumayela, akakhethi. (IzE. 10:34) ‘Intando yakhe kukobana boke abantu baphuluswe balazi iqiniso.’ (1 Thi. 2:3, 4) Ngalokho, kwanga singasebenzisana noJehova nomunye nomunye ekufumaneni abantu ‘abanehliziyo ehle.’—Luka 8:15.
[Ibhoksi elisekhasini 3]
Sizanani
Nengabe ibandla nofana isiqhema singathanda ukufumana isizo bona lifumane abantu elingabatjhumayeza abakhuluma ilimi lalo, umbonisi wekonzo angathinta abadala bamabandla wezinye iinlimi abomakhelwana. Kungaba ngcono ukuthinta kwaphela amabandla angasikude khulu nofana anesimu enabantu abanengi abakhuluma ilimelo. Amabandla athintiweko angazisa abarhuweleli bona nengabe bafumane umuntu okhuluma ilimelo, kufuze batlole isiphande sakhe bese basinikela umbonisi wekonzo bona asidlulisele ebandleni nofana esiqhemeni esibawe isizo. Ababonisi bekonzo bamabandla ababandakanyekileko bangahlela indlela yokuhlanganisa isimu yamalimi ahlukahlukeneko evumelana nawo woke amabandla lawo begodu kunqotjhiswe abathakazelako ebandleni nofana esiqhemeni esifaneleko.
Nengabe abarhuweleli bafumana umuntu okhuluma elinye ilimi otjengisa ikareko ethembekileko (nofana umuntu ongezwako), kufuze barhabe bazalise iforomo elithi, Siza Ulandelele (S-43) bese balinikela unobhala webandla. Lokho kuzokwenza bona umuntu loyo alifumane msinyana isizo elingokomoya.—Qala i-km 5/11 k. 3.
[Ibhoksi elisekhasini 4]
INdlela OngaFumana Ngayo Abantu AbaKhuluma ILimi Lakho
• Buza kwabanye abantu—Ofunda nabo iBhayibhili, amalunga womndeni, osebenza nabo, nabanye.
• Sebenzisa incwadi yeenomboro zomtato bona ufumane imbongo ezijayelekile ngelimelo. Kobunye ubujamo uyakwazi ukutlola inomboro yomtato ku-Inthanethi bese uthola imininingwana yomuntu nofana uyifumane eenkampanini zemitato.
• Ngokuhlakanipha buza eendaweni ezinikela iinkonzo zomphakathi, njengebulungelweni leencwadi lendawo, ema-ofisini karhulumende nemakholiji.
• Qala izaziso zamaphephandaba ezimalungana nezenzakalo ezenzeka emphakathini ezihlelwa babantu bakwenye iinarha.
• Vakatjhela iintolo zendawo nezamabhizinisi ezitlhogomela umphakathi wakenye inarha
• Ngemva kokufumana iimvumo, beka iincwadi etafuleni yamabhizinisi, eenkhungweni zabafundi, nofana eenkhungweni zeenkhwelo lapho kukhulunywa khona ilimelo.
• Nengabe umthetho wenarheni yangekhenu uyavuma, thenga iincwadi ezinamabizo wabantu nofana ihlelo lekhomphyutha lokufuna eendaweni ezisetjenziswa khulu babantu bendawo eziku-Inthanethi.
[Ibhoksi elisekhasini 5]
Lokho Ongakutjho NewusemSebenzini WokuFuna
Ukucoca ngendlela enobungani, ethembekileko nekhululekileko kungenza abantu bakuthembe. Kanengi kuyasiza ukuthoma ngokukhipha incwadi yelimelo.
Ngemva kokulotjhisa, ungathi: “Sifuna abantu abakhuluma ilimeli ․․․․․ bona sicoce nabo ngethemba leBhayibhili. Ukhona omaziko esingakhuluma naye?”
Nesifuna abantu abangezwako, ungathi: “Lotjhani. Ngibawa ukukutjengisa okuthileko? [Usebenzisa umtjhini wokudlalisa ividiyo ephathwako nofana ufunjathwako, dlala ivesi yeBhayibhili encwadini yelimi lezandla.] Sinamavidiyo amanengi afumaneka simahla enzelwe ukuhlangabezana neentlhogo ezingokomoya zabantu abangezwako. Ukhona omaziko ongezwako nofana onobudisi bokuzwa begodu osebenzisa ilimi lezandla?” Nengabe umninimuzi akamkhumbuli umuntu onjalo, kanengi kungaba kuhle ukunikela isibonelo seendawo okungenzeka wabona umuntu ongezwako, njengemsebenzini, esikolweni, nofana kibomakhelwana.