IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w22 Disemba kk. 16-21
  • Fumana Ukuthula Ngesikhathi Sehlekelele

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Fumana Ukuthula Ngesikhathi Sehlekelele
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2022
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • INDLELA YOKUFUMANA UKUTHULA NGESIKHATHI SOKWANDA KOKUGULA
  • UKUBA NOKUTHULA NAWUQALENE NEHLEKELELE
  • UKUFUMANA UKUTHULA LOKHA NASIHLUNGUPHAZWAKO
  • “UZIMU WOKUTHULA UZOKUBA NANI”
  • Siza Abanye Bakghodlhelele Ngeenkhathi Ezibudisi
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2022
  • Ukuthula Ungakuthola Njani?
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2018
  • Lingisa UJesu Begodu Uhlale Unokuthula
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2019
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2022
w22 Disemba kk. 16-21

ISIHLOKO SAMA-51

Fumana Ukuthula Ngesikhathi Sehlekelele

“Ningatshwenyeki eenhliziyweni zenu namkha nisabe.”—JWA. 14:27.

INGOMA 112 UJehova NguZimu Wokuthula

OKUZOKUCOCWA NGAKHOa

1. Khuyini “ukuthula kwakaZimu” begodu kusizuzisa njani? (Filipi 4:6, 7)

KUNOKUTHULA iphasi elingazi litho ngakho. ‘Kuthula kwakaZimu,’ okufumaneka ngokuba nobuhlobo obuligugu noBabethu wezulwini. Nasinokuthula kwakaZimu sizizwa sivikelekile. (Funda kwebeFilipi 4:6, 7.) Siyakuthabela ukuba bangani balabo abamthandako. Sithabela nokuba nobuhlobo obutjhideleneko ‘noZimu wokuthula.’ (1 Thes. 5:23) Nasazi uBabethu, simthemba begodu simlalela, ukuthula kwakaZimu kuzosisiza singatshwenyeki nasiqalene nobujamo obubudisi.

2. Kubayini singaqiniseka ukuthi singakufumana ukuthula kwakaZimu?

2 Inga-kghani kuyakghoneka ukuthi sibe nokuthula kwakaZimu lokha nasiqalene nemiraro emikhulu, ukwanda kokugula, iinhlekelele, imiguruguru yomphakathi namkha ukuhlunguphazwa? Omunye nomunye wemiraro le ungasenza sisabe. Nanyana kunjalo, uJesu watjela abalandeli bakhe, wathi: “Ningatshwenyeki eenhliziyweni zenu namkha nisabe.” (Jwa. 14:27) Kuyathabisa ukuthi abafowethu nabodadwethu balandele iseluleko sakaJesu. Ngesizo lakaJehova bakghonile ukuthi bafumane ukuthula nabaqalene neentjhijilo ezikulu.

INDLELA YOKUFUMANA UKUTHULA NGESIKHATHI SOKWANDA KOKUGULA

3. Ukwanda kokugula namkha isindabelaphi kungakuthikazisa njani ukuthula kwethu?

3 Ukwanda kokugula namkha isindabelaphi ingatjhugulula pheze yoke ingcenye yokuphila. Akhucabange ngomphumela i-COVID-19 ebe nawo ebantwini abanengi. Irhubhululo liveze ukuthi abantu abangaphezu kwesiquntu bakufumene kubudisi ukulala ngesikhathi sesindabelaphi. Isindabelaphi le ikhuphule isibalo sabantu abatshwenyekileko, abagandelelekileko, abasela khulu, abasebenzisa kumbi iindakamizwa, abanenturhu nabalinga ukuzibulala. Nangabe kunesindabelaphi lapha uhlala khona, ungakghona njani ukulawula ukutshwenyeka kwakho bewuthabele nokuthula kwakaZimu?

4. Kubayini ukwazi isiphorofido sakaJesu esimalungana nemihla yokuphela kusilethela ukuthula?

4 UJesu wabikezela ukuthi hlangana nemihla yokuphela kuzokuba nezifo ezibulalako namkha ezirhatjhekako “eendaweni ngeendawo.” (Luk. 21:11) Ukwazi lokho kusilethela njani ukuthula? Akusirari ukwanda kokugula. Siyalemuka ukuthi izenzakalwezi zenzeka njengombana uJesu abikezele. Lokho kusinikela ibanga lokulandela iseluleko uJesu asinikela labo abaphila hlangana nesikhathi sokuphela, esithi: “Kunganithusi lokho.”—Mat. 24:6.

Udade ufake iinsetjenziswa zeendlebe, ulalele okuthileko okurekhodiweko nge-tablet.

Ukulalela iBhayibheli elirekhodiweko kungakusiza ufumane ukuthula komkhumbulo ngesikhathi sokwanda kokugula (Funda isigaba 5)

5. (a) Amezwi akwebeFilipi 4:8, 9 asisiza njani siqunte ukuthi yini okufuze siyithandazele nasiqalene nokwanda kokugula? (b) Ukulalela iBhayibheli elirekhodiweko kungakuzuzisa njani?

5 Ukwanda kokugula kungasenza sitshwenyeke besisabe. Lokho kwenzeka kudadwethu uDesi.b Ngemva kokobana umalumakhe, umzalakhe nodorhodere bahlongakele ngebanga le-COVID-19, bekasaba bona uzokuthola ingogwana le bekayidlulisele kummakhe obesele amdala. Ngebanga lesindabelaphi bekatshwenyekile ukuthi uzokulahlekelwa msebenzi begodu azibuza ukuthi uzokubhadela njani ukudla nendlu. Izintwezi zathoma ukumtshwenya khulu angasakghoni nokulala ebusuku. Nanyana kunjalo uDesi wakufumana godu ukuthula. Njani? Wathandaza bunqopha kuJehova bona amsize ehlise ummoya bekacabange ngezinto ezihle nezikhuthazako. (Funda kwebeFilipi 4:8, 9.) Ngokulalela iBhayibheli elirekhodiweko bekavumela uJehova ‘akhulume’ naye. Uthi “Amaphimbo aqabulako walabo abafundako angisiza ngehlisa ukutshwenyeka kwami abe angikhumbuza ngomusa kaJehova.”—Rhu. 94:19.

6. Isifundo somuntu mathupha nemihlangano yebandla kungakusiza njani?

6 Akunakuzaza ukuthi ukwanda kokugula kungathikazisa ihlelo lakho lokwenza izinto kodwana ungakuvumeli lokho kuthinte isifundo sakho somuntu mathupha nokuya emihlanganweni. Okuhlangabezanwe nakho okufumaneka eencwadini zethu nemavidiyweni kuyasikhumbuza ukuthi abafowethu nabodadwethu balotjha uJehova ngokuthembeka nanyana baqalene neentjhijilo ezifanako. (1 Pit. 5:9) Imihlangano izokusiza uhlale ucabanga ngemiTlolo emihle nekhuthazako. Izokunikela nethuba lokukhuthaza abanye nawe ukhuthazeke. (Rom. 1:11, 12) Nawucabanga ngendlela uJehova asekela ngayo iinceku zakhe ebezigula, zisaba namkha zinesizungu, ukukholwa kwakho kuzokuqina begodu uzokuqiniseka ukuthi uJehova uzokusekela nawe.

7. Ngisiphi isifundo osifundako kumpostoli uJwanisi?

7 Yenza umzamo wokukhuluma nabafowenu nabodadwenu. Ukwanda kokugula kungabangela bona singatjhidelani khulu nalokha sinabafowethu nabodadwethu. Ngeenkhathi ezinjalo singazizwa ngendlela umpostoli uJwanisi azizwa ngayo. Bekafuna ukubona umnganakhe uGayusi ubuso nobuso. (3 Jwa. 13, 14) Kodwana uJwanisi walemuka ukuthi ngesikhatheso angekhe akghone ukubona uGayusi. Yeke uJwanisi wenza lokho ebekakghona ukukwenza, wamtlolela incwadi. Nange kungakghoneki ukuthi uvakatjhele abafowenu nabodadwenu, ungabafonela, usebenzise nevidiyo namkha ubatlolele umlayezo. Nawuhlala uthintana nabafowenu abamaKrestu angekhe ube nesizungu begodu uzokuba nokuthula. Nawuzizwa utshwenyeke khulu, thintana nabadala bewamukele nesikhuthazo sabo esinethando.—Isa. 32:1, 2.

UKUBA NOKUTHULA NAWUQALENE NEHLEKELELE

8. Ihlekelele ingakuthikazisa njani ukuthula kwakho?

8 Nangabe khewaqalana neenkhukhula, ukusikinyeka kwephasi namkha umlilo, kungenzeka lokho kwakutshwenya isikhathi eside. Nange khewalahlekelwa babantu obathandako namkha wamotjhakalelwa yipahlakho, kungenzeka lokho kwakuzwisa ubuhlungu, waphelelwa lithemba namkha wazizwa usilingekile. Lokho akutjho ukuthi uthanda izinto eziphathekako namkha utlhoga ukukholwa. Wadlula esikhathini esibudisi khulu begodu abanye bangalindela bona ulahle itewu. (Job. 1:11) Naphezu kobujamo obugandelelako ungakghona ukufumana ukuthula. Njani?

9. Khuyini uJesu ayitjhoko ukusilungiselela iinhlekelele?

9 Khumbula lokho uJesu aphorofida ngakho. Abanye abantu bacabanga ukuthi angeze baqalana neenhlekele kodwana siyazi ukuthi kuzokuba neenhlekelele ezinengi esikhathini sethu begodu sizokuqalana nezinye zazo. UJesu watjela abalandeli bakhe ukuthi ‘ukusikinyeka kwephasi okukhulu’ nezinye iinhlekelele kuzokwenzeka ngaphambi kobana kufike ukuphela. (Luk. 21:11) Waphorofida nangokuthi kuzokuba ‘nokwanda kokungabi namthetho,’ okuyinto eyenzekako namhlanjesi njengombana kunobulelesi, inturhu namadelakufa. (Mat. 24:12) UJesu akhenge athi izintwezi zizokwehlakalela kwaphela labo uJehova abafulatheleko. Eqinisweni abantu bakaJehova abanengi abathembekileko khebaba bongazimbi beenhlekelelezi. (Isa. 57:1; 2 Kor. 11:25) Kungenzeka uJehova angasivikeli ngokuyikarisomraro eenhlekelelenezi kodwana uzosinikela koke esikutlhogako bona sihlale sinommoya ophasi besibe nokuthula.

10. Kubayini ukulungiselela ihlekelele nje kutjengisa ukuthi sinokukholwa? (IzAga 22:3)

10 Sizokufumana kulula ukwehlisa ummoya lokha nakunobujamo oburhabako nange sizilungiselele kusesenesikhathi. Kghani ukulungiselela kusesenesikhathi kutjho ukuthi asikholwa kuJehova? Awa, akusinjalo. Kuhlekuhle ukulungiselela ihlekelele kutjengisa bona siyakholwa ukuthi uJehova unamandla wokusitlhogomela. Njani? IliZwi lakaZimu lisiyala bona silungiselele iinhlekelele. (Funda izAga 22:3.) Ngeenhloko esizifumana kibomagazini, imihlangano yebandla nezaziso ezifika ngesikhathi, ihlangano kaZimu isikhuthaze ngokubuyelelweko bona sizilungiselele ubujamo oburhabako.c Inga-kghani siyamthemba uJehova? Nangabe kunjalo, sizokulandela iselulekwesi nje ngaphambi kobana kufike ihlekelele.

Udade usekoloyinakhe, uphethe umebhe. Uphethe iingubhu zamanzi nokhunye akutlhogako.

Ukulungiselela kusesenesikhathi kungakusiza usinde ngesikhathi sehlekelele (Funda isigaba 11)d

11. Khuyini esiyifunda esibonelweni sakaMargaret?

11 Cabanga ngalokhu okwenzeka kudadwethu uMargaret. Watjelwa bona atjhiye umzakhe ngebanga lomlilo ebewuvela ehlathini endawenekhabo. Ngebanga lokuthi abantu bebalinga ukubaleka ngesikhathi sinye, iinkoloyi bezizinengi khulu kungakghoneki ukuya phambili. Bekunentuthu enengi enzima begodu uMargaret bekavaleleke ngekoloyinakhe. Wakghona ukusinda ngombana bekazilungiselele. Esikhwameni sakhe bekunomebhe owamsiza wafumana enye indlela yokuphuma. Lokha nakalungiselela ubujamo oburhabako khewakhamba ngendlela le, yeke ebujamwenobu kwaba bulula ukuthi ayisebenzise. Ngebanga lokuthi uMargaret bekazilungiselele, wakghona ukusinda.

12. Kubayini silandela iinqophiso zokuphepha esinikelwa zona?

12 Bona sivikeleke bekuvikeleke nabanye, iimphathimandla zingasibawa bona silandele imibandela ethileko, siphume endaweni ethileko namkha silandele iinqophiso ezithileko. Abanye abantu bangathatha isikhathi bona balalele namkha bangariyada ngebanga lokuthi kunezinto abangafuni ukuzitjhiya emva. AmaKrestu akwamukela njani lokhu? IBhayibheli lithi: “Ngebanga leKosi zithobeni kikho koke okwenziwe mumuntu, kungaba sekosini njengephakemeko namkha ebabusini njengabathunywe nguye.” (1 Pit. 2:13, 14) Ihlangano kaZimu nayo isinikela iinqophiso bona sihlale siphephile. Sihlala sikhunjuzwa ukuthi sinikele abadala bebandla imininingwanethu ukwenzela bona bakghone ukusifikelela nakunobujamo oburhabako. Inga-kghani sewukwenzile lokho? Singafumana neenqophiso zokuthi singabalekela kuphi, ngiyiphi indlela okufuze sikhambe ngayo, singazifumana kuphi izinto esizitlhogako nokuthi singabasiza njani abanye begodu nini. Nange sibhalelwa kulalela singabeka ukuphila kwethu nekwabadala engozini. Khumbula ukuthi amadoda athembekileko la ayasitlhogomela. (Heb. 13:17) UMargaret wathi, “Ngikholelwa bona ukulandela iinqophiso zabadala nezehlangano kwasindisa ukuphila kwami.”

13. AmaKrestu amanengi atjhiye imizawo asizwe yini bona ahlale athabile bekanokuthula?

13 Abafowethu nabodadwethu abanengi ebekufuze batjhiye imizabo ngebanga leenhlekelele, ipi namkha imiguruguru yomphakathi, benze koke abangakghona ukukwenza bona bazivumelanise nobujamo babo obutjha begodu benze okunengi emsebenzini abawenzela uJehova. NjengamaKrestu wokuthoma arhatjhekako ngebanga lokuhlunguphazwa, baragela phambili “batjhumayela iindaba ezimnandi zelizwi.” (IzE. 8:4) Ukutjhumayela kubasiza badzimelele emBusweni kunokudzimelela ebujamweni obubudisi abaqalene nabo. Lokho kubenza bahlale bathabile bebanokuthula.

UKUFUMANA UKUTHULA LOKHA NASIHLUNGUPHAZWAKO

14. Ukuhlunguphazwa kungakuthikazisa njani ukuthula kwethu?

14 Nasihlunguphazwako singalahlekelwa zizinto ezinengi ezisenza sehlise ummoya. Kuyasithabisa bekuyasanelisa ukuhlangana ndawonye sitjhaphulukile, sitjhumayele besenze izinto esijayele ukuzenza ngaphandle kokusaba ukuthi sizokubotjhwa. Nasingakghoni ukwenza izintwezi singatshwenyeka, sisabe ukuthi khuyini ezokwenzeka ngokulandelako. Kujayelekile ukuzizwa ngendlela le. Nanyana kunjalo kufuze sitjheje. UJesu waveza ukuthi ukuhlunguphazwa kungabangela abalandeli bakhe bona bakhubeke. (Jwa. 16:1, 2) Yeke singahlala njani sinokuthula nanyana sihlunguphazwa?

15. Kubayini kungakafuzi sikusabe ukuhlunguphazwa? (Jwanisi 15:20; 16:33)

15 IliZwi lakaZimu lithi: “Boke abafisa ukuphila ngokuzinikela kuZimu njengabafundi bakaKrestu Jesu nabo bazokuhlunguphazwa.” (2 Thim. 3:12) Umfowethu u-Andrei wakufumana kubudisi ukukholelwa bona zoke iinceku zakaJehova zizokuhlunguphazwa enarhenekhabo. Wathi, ‘KunaboFakazi abanengi la. Iimphathimandla zingasibopha njani soke?’ Kunokuthi ukucabangokhu kumlethele ukuthula, wahlala atshwenyekile. Abanye abafowethu bathembela kuJehova, akhenge bacabange ukuthi angekhe babotjhwe. Bebazi ukuthi kungenzeka babotjhwe kodwana bebangakatshwenyeki njengo-Andrei. Yeke waqunta ukulingisa ubuntu babo, wathembela ngokupheleko kuZimu. Msinyana wafumana ukuthula begodu nje uhlala athabile naphezu kweentjhijilo. Kungenzeka okufanako nakithi. Nanyana uJesu asitjela bona silindele ukuhlunguphazwa, wasiqinisekisa ngokuthi singakghona ukuhlala sithembekile.—Funda uJwanisi 15:20; 16:33.

16. Ngisiphi isinqophiso okufuze sisilalele lokha nasihlunguphazwako?

16 Lokha umsebenzethu nawukhandelweko singafumana iinqophiso ezivela e-ofisini legatja namkha kubadala bebandla. Koke lokhu kwenzelwe ukusivikela, kusiqinisekise nokuthi sifumana izinto ezisifundisa ngoZimu bekusisize siragele phambili nokutjhumayela ngendlela esingakghona ngayo. Yenza koke ongakghona ukukwenza bona ulalele isinqophiso osifumanako ngitjho nanyana ungazwisisi ukuthi kubayini sinikelwa sona. (Jak. 3:17) Ngaphezu kwalokho, unganikeli imininingwana malungana nabafowethu nabodadwethu namkha ngemisebenzi yebandla kilabo abanganalungelo lokwazi.—UMtj. 3:7.

Umfowethu usebenzisa iBhayibheli elikufunjathwakwakhe njengombana akhuluma nomuntu asebenza naye ngesikhathi sedina.

Khuyini ezokusiza ube nokuthula hlangana neenkhathi ezibudisi? (Funda isigaba 17))e

17. Njengabapostoli bekhulu lokuthoma, khuyini esizimisele ukuyenza?

17 Elinye ibanga elenza uSathana alwe nabantu bakaZimu kukuthi, ‘banomsebenzi wokufakaza ngoJesu.’ (IsAm. 12:17) Ungamvumeli uSathana nephasi lakhe bakuthusele. Ukutjhumayela nokufundisa nanyana siqalene nokuphikiswa kusilethela ithabo nokuthula. Ngekhulu lokuthoma lokha iimphathimandla ezimaJuda ziyala abapostoli bona balise ukutjhumayela, amadoda athembekileko la akhetha ukulalela uZimu. Baragela phambili nokutjhumayela begodu umsebenzi lo wabenza bathaba. (IzE. 5:27-29, 41, 42) Lokha umsebenzethu nawukhandelweko kufuze sitjheje nasitjhumayelako. (Mat. 10:16) Lokha nasenza koke okusemandlenethu sizokufumana ukuthula okulethwa kuthabisa uJehova nokuba nengcenye emsebenzini osindisa ukuphila.

“UZIMU WOKUTHULA UZOKUBA NANI”

18. Singakufumana kubani ukuthula kwamambala?

18 Qiniseka ukuthi nanyana siqalana neenkhathi ezibudisi singakufumana ukuthula. Ngeenkhathi ezinjalo kufuze sikhumbule ukuthi sitlhoga ukuthula kwakaZimu, okutjho ukuthula esingakungakunikelwa nguJehova kwaphela. Lokha nakunokwanda kokugula, ihlekelele namkha ukuhlunguphazwa, thembela kuJehova. Namathela ehlanganwenakhe. Qala engomusweni elikarisako elikulindileko. Njengombana wenza njalo, ‘uZimu wokuthula uzokuba nawe.’ (Flp. 4:9) Esihlokweni esilandelako, sizokucoca ngokuthi singawasiza njani amaKrestu esikunye nawo aqalene neentjhijilo bona afumane ukuthula kwakaZimu.

UNGAKUFUMANA NJANI UKUTHULA NAPHEZU . . .

  • kokwanda kokugula?

  • ihlekelele?

  • ukuhlunguphazwa?

INGOMA 38 UZimu Uzokuqinisa Akuphe Amandla

a UJehova uthembisa ukubanikela ukuthula labo abamthandako. Ngikuphi ukuthula uJehova akunikelako begodu singakufumana njani? “Ukuthula kwakaZimu” kungasisiza njani siqalane nokwanda kokugula, iinhlekelele namkha ukuhlunguphazwa? Sizokuphendula imibuzo le esihlokwenesi.

b Amanye amagama atjhugululiwe.

c Qala isihloko esithi, “Lapho Kugadla Inhlekelele-Ongakwenza Ukuze Usinde” esifumaneka ku-Phaphama! No. 5 2017.

d IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udade wazilungiselela kusesenesikhathi ukutjhiya indlwakhe.

e IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu ohlala la umsebenzethu wokutjhumayela ukhandelwe khona uragela phambili ngokutjhumayela ngokutjheja.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana