UMLANDO
Ngizizwa Ngivikelekile Ngebanga Lokuthembela KuJehova
LOKHA abantu abanengi nabangibuza ngokuphila kwami, esikhathini esinengi ngibatjela ukuthi, “Ngimthwalo ezandleni zakaJehova!” Engikutjhoko kukuthi njengombana ngikhamba nomthwalami ngiye nanyana kukuphi la ekufuze ngiye khona, ngifuna uJehova nehlanganwakhe yenze okufanako ngami, inginqophise ukuthi ngiye kuphi begodu nini. Ngamukele izabelo ezinengi ebezitlhoga ngizidele, ngezinye iinkhathi beziyingozi khulu. Nanyana kunjalo, ngifunde ukuthi ngingazizwa ngivikelekile kwaphela nangithembela kuJehova.
INDLELA ENGATHOMA UKWAZI NGAYO UJEHOVA NOKUMTHEMBA
Ngabelethwa ngo-1948 esabelweni esincani esingesewula yetjingalanga ye-Nigeria. Ngesikhatheso, uSonghwana u-Moustapha no-Wahabi umfowethu omdala babhabhadiswa njengaboFakazi bakaJehova. Nangineminyaka ebunane, ubaba wahlongakala. Ngezwa ubuhlungu. U-Wahabi wangitjela ukuthi singakghona ukubona uBaba godu nakavuswako. Lokho kwangiduduza khulu bekwangenza ngafunda iBhayibheli. Ngabhabhadiswa ngo-1963. Abafowethu abathathu nabo babhabhadiswa.
Ngo-1965, ngakhamba nomfowethu omdala u-Wilson e-Lagos ngathabela ukuhlangana namanye amaphayona ebandleni le-Igbobi. Ithabo labo nokukhuthala kwabo kwangikhuthaza, ngoJanabari 1968 nami ngathoma ukuphayona.
Umfowethu ose-Bethel, u-Albert Olugbebi, wahlela umhlangano okhethekileko nabantu abatjha ebewumalungana netlhogeko ekhona yamaphayona akhethekileko etlhagwini ye-Nigeria. Ngisakhumbula amezwi akhuthazako ka-Mfowethu Olugbebi nakathi: “Nisesebatjha, ningasebenzisa isikhathi namandlenu ukusebenzela uJehova. Amasimu avulekile!” Bengifuna ukufana no-Isaya ngiye nanyana kukuphi lapha uJehova angithuma khona, yeke ngafaka isibawo sokuba liphayona elikhethekileko.—Isa. 6:8.
NgoMeyi 1968, ngafumana isabelo sokuba liphayona elikhethekileko edorobheni le-Kano, etlhagwini ye-Nigeria. Lokhu kwenzeka hlangana nepi ye-Biafran eyathoma ngo-1967 ukuya ku-1970, ipi le yabangela ukutlhaga nokuhlongakala kwabantu abanengi epumalanga ye-Nigeria. Omunye umfowethu walinga ukungikhuthaza ukuthi ngingayi etlhagwini ye-Nigeria ngebanga lokuthi bekangafuni ngilimale. Kodwana ngathi kuye: “Ngithokoza khulu ukuthi utshwenyeke ngami. Nanyana kunjalo, nange uJehova athi ngiyokwenza isabelo sami lapho ngiyaqiniseka ukuthi uzokuba nami.”
NGATHEMBELA KUJEHOVA ENDAWENI EBEYONAKALISWE KHULU YIPI
Ubujamo e-Kano bebudanisa khulu. Ipi le yonakalisa izinto ezinengi edorobheni elikhulweli. Ngezinye iinkhathi nasisemsebenzini wokutjhumayela, besihlangana neendumbu zalabo ababulawe kabuhlungu ngesikhathi sepi. Nanyana bekunamabandla ambalwa e-Kano abafowethu abanengi bebabalekile. Bekusele abarhuweleli abangaphasi kwe-15 begodu bebathukiwe badanile. Abafowethu nabodadwethaba bathaba khulu lokha nasifikako simaphayona akhethekileko asithandathu. Sabakhuthaza begodu bazizwa ngcono. Sabasiza bakghona ukuhlela imihlangano nomsebenzi wokutjhumayela bebathumele nombiko wesimini bebafake nama-oda weencwadi egatjeni.
Njengamaphayona akhethekileko sathoma ukufunda ilimi lesi-Hausa. Lokha abantu bendawo nabezwa umlayezo womBuso ngelimi labo basilalela. Nanyana kunjalo, amalunga wesondo elikhulu wendaweni ye-Kano akhenge athande ukuthi siyatjhumayela yeke bekufuze sitjheje khulu. Kesinye isenzakalo, mina nomuntu ebengikhamba naye sagijinyiswa yindoda ebeyiphethe umukhwa. Kodwana sakghona ukugijima khulu samtjhiya begodu akhenge akghone ukusibamba. Naphezu kobujamo obuyingozi, uJehova wasenza ‘sahlala sivikelekile’ begodu inani labarhuweleli lathoma ukukhula. (Rhu. 4:8) Namhlanjesi, kunabarhuweleli abangaphezu kwama-500 abasemabandleni ali-11 we-Kano.
UKUQALANA NOKUHLUNGUPHAZWA E-NIGER
Ngesikhathi ngiliphayona elikhethekileko e-Niamey, e-Niger
Ekupheleni kwaka-Arhostosi 1968, ngemva kokuba se-Kano iinyangana, ngathunyelwa e-Naimey, edorobheni le-Republic of Niger, namaphayona amabili akhethekileko. Msinyana salemuka ukuthi i-Niger iseTjingalanga ye-Afrika begodu ingesinye seemfunda ezitjhisa khulu ephasini. Ukungezelelela kilokho bekufuze sifunde ukutjhumayela endaweni enobujamo bezulu obutjhisa khulu, besifunde nelimi lalapho isi-French. Nanyana bekubudisi ukwenza njalo, sathembela kuJehova sathoma ukutjhumayela edorobheneli nabarhuweleli ebebahlala lapho. Ngesikhathi esifitjhani, nanyana ngubani obekakghona ukufunda e-Niamey, wafumana ikhophi yencwadi yokufunda iBhayibheli ethi, Ulwazi Oluholela Ekuphileni Okumi Phakade. Abantu bebasifuna la singakhona bona bafumane ikhophi yencwadi le.
Msinyana salemuka ukuthi iinkhulu zalapho azibathandi aboFakazi bakaJehova. NgoJulayi 1969, sahlangana emhlanganweni wokuthoma wesigodi enarheni le, bekunabantu abama-20. Besiqale phambili ekubhabhadisweni kwabarhuweleli ababili. Nanyana kunjalo, ngelanga lokuthoma lomhlangano, amapholisa afika ajamisa ihlelo lomhlangano. Athatha amaphayona akhethekileko nombonisi wesigodi akhamba nabo abasa esitetjhini samapholisa. Ngemva kokusihloma ngemibuzo bathi sibuye ngelanga elilandelako. Nasibona ukuthi kuzokuba nomraro sahlela bona ikulumo yebhabhadiso siyibambele ngendlini yomunye begodu ebebazokubhabhadiswa, babhabhadiswa emlanjeni ngesidu.
Ngemva kweemvekana, urhulumende watjela mina namanye amaphayona amahlanu akhethekileko bona sikhambe e-Niger. Basinikela ama-awara ama-48 ukuthi sikhambe begodu bekufuze sizenzele amahlelo wokuthi sikhamba njani. Salalela, saya e-ofisini legatja lapho esafumana khona izabelo ezitjha.
Ngafumana isabelo esitjha sokuya endaweni esemakhaya e-Nigeria, e-Orisunbare, lapho ngathabela ukutjhumayela nokuraga iimfundo zeBhayibheli nesiqhenyana esincani sabarhuweleli ebebahlala lapho. Ngemva kweenyanga ezisithandathu, i-ofisi legatja langibawa bona ngibuyele e-Niger ngingedwa. Ekuthomeni bengirarekile begodu ngithukiwe, bengiqale phambili ukubona abafowethu be-Niger godu!
Ngabuyela e-Niamey. Ngemva kwelanga ngifikile, usomarhwebo we-Nigeria walemuka ukuthi nginguFakazi begodu wathoma ukungibuza imibuzo malungana neBhayibheli. Sathoma ukufunda iBhayibheli begodu ngemva kwalokho walisa ukubhema nokusela khulu wabhabhadiswa. Ngakuthabela khulu ukutjhumayela nabafowethu nabodadwethu eengcenyeni ezihlukahlukeneko ze-Niger nokubona ukuthi ngemva kweminyaka abantu bamukele iqiniso lapho. Nangifikako, bekunaboFakazi abama-31 enarheni le, nangikhambako besele bama-69.
“AKUSIKUNENGI ESIKWAZIKO NGOMSEBENZI WOMBUSO E-GUINEA”
NgoDisemba 1977, ngabuyela e-Nigeria ukuyokufumana ibandulo. Nakuphela iimveke ezintathu zebandulweli, umthintanisi weKomidi yeGatja u-Malcom Vigo, wangifundisa incwadi evela egatjeni le-Sierra Leone. Abafowethu bebafuna umfowethu ongakatjhadi oliphayona okhuluma isiNgisi nesi-French bona azokuba mbonisi wesigodi e-Guinea. Umfowethu u-Vigo wangazisa ukuthi bengibandulelwa isabelwesi. Wagandela ukuthi lesi akusisisabelo esilula. Wathi “Cabangisisa kuhle ngaphambi kokobana usamukele.” Kodwana ngamphendula msinyana ngathi “Njengombana kunguJehova ongithumako, ngizokuya.”
Ngaya e-Sierra Leone ngahlangana nabafowethu e-ofisini legatja. Elinye ilunga leKomidi yeGatja lathi kimi “Akusikunengi esikwaziko ngomsebenzi womBuso e-Guinea.” Nanyana abafowethu begatja le-Sierra Leone bebabelwe ukusekela umsebenzi wokutjhumayela e-Guinea bebangakghoni ukuthintana nabarhuweleli ngebanga lemiraro yezepolotiki enarheni leyo. Nanyana balinga kanengi, ikomidi yegatja beyingakghoni ukufumana umjameli enarheni le. Yeke bangibawa ukuthi ngiye edorobheni le-Guinea, e-Conakry, ngilinge ukufumana imvumo kurhulumende bona ngihlale lapho.
“Njengombana kunguJehova ongithumako, ngizokuya.”
Nangifika e-Conakry, ngaya e-ofisini lobuzenda be-Nigeria ngahlangana nomzenda. Ngamtjela ngesifiso sami sokutjhumayela e-Guinea. Wangibawa bona ngingahlali endaweni le ngombana ngingabotjhwa bengilimale. Wathi kimi “Buyela e-Nigeria uyokutjhumayela lapho.” Ngamphendula ngathi “Ngizimisele ukuhlala la.” Yeke watlola incwadi abawa umPhathi oMkhulu we-Guinea ukuthi angisize begodu wangisiza.
Msinyana ngemva kokubuyela e-ofisini legatja e-Sierra Leone, ngabikela abafowethu ngesiqunto esenziwa mphathi omkhulu. Abafowethu bathaba khulu nabezwa ukuthi uJehova ulibusise kangangani ikhambo lami. Ngafumana imvumo yokuhlala e-Guinea!
Emsebenzini wokukhambela amabandla e-Sierra Leone
Kusukela ngo-1978 kuya ku-1989, bengisemsebenzini wokukhambela amabandla e-Guinea, e-Sierra Leone begodu ngibambele umbonisi wesigodi e-Liberia. Ekuthomeni bengihlala ngigula. Lokho ngezinye iinkhathi bekwenzeka eendaweni ezikude. Nanyana kunjalo, abafowethu bebenza koke okusemandlenabo ukuthi bangise esibhedlela.
Kobunye ubujamo, bengine-malaria begodu ngineenyokana ngemathunjini. Ngokukhamba kwesikhathi nangipholako, ngafumana ukuthi abafowethu bebacabanga ukuthi ngizokuhlongakala yeke bebakhuluma ngokuthi bazongibulungela kuphi. Naphezu kobujamo bepilo obuyingozi, akhenge ngicabange ukulisa isabelo sami. Ngahlala ngiqiniseka ukuthi isivikelo esiphuma phambili sivela kuZimu begodu nangingahlongakala uzongivusa.
MINA NOMKAMI SATHEMBELA KUJEHOVA
Ngelanga lethu lomtjhado ngo-1988
Ngo-1988, ngahlangana no-Dorcas udade oliphayona othanda uJehova khulu othobekile. Satjhada, wahlanganyela nami esabelweni sokukhambela amabandla. U-Dorcas wasebenza budisi nami esabelwenesi wazimisela ukuzidela ngebanga lakaJehova. Sobabili besikhamba amakhilomitha angabama-25 hlangana namabandla ngapha siphethe nemithwalo. Emabandleni akude, besisebenzisa nanyana ngiziphi iinthuthi esizifumanako ukuthi sikhambe eendleleni ezinedaka nemigodi emikhulu.
U-Dorcas unesibindi. Ngokwesibonelo, ngezinye iinkhathi bekufuze siyame amanzi aneengwenya. Ngelinye ilanga bekufuze sikhambe amalanga amahlanu, siyame umlambo sisebenzisa iinkepe ezincani ngombana ibhrorho ebelenziwe ngeengodo beliphukile. Njengombana u-Dorcas asikima bona ahlike esikepenesi, wawela ngemanzini. Sobabili besingakghoni ukududa begodu emlanjeni lo bekuneengwenya. Kodwana kwaba namasokana amabili angena emlanjeni amsiza. Sobabili besiba namabhudango amambi ngemva kwesenzakalwesi kodwana saragela phambili nesabelo sethu.
Abantwana bethu u-Jahgift no-Eric babe sisipho esivela kuJehova kwamambala
Ekuthomeni kwaka-1992, sarareka khulu nasifumana ukuthi u-Dorcas usidisi. Kghani lokho bekutjho ukuphela kokusebenzela uJehova isikhathi esizeleko? Sathi, “UJehova usinikele isipho!” Yeke saqunta ukuthiya umntwanethu ngokuthi ngu-Jahgift. Ngemva kweminyaka emine kubelethwe u-Jahgift kwabelethwa umfowabo u-Eric. Bobabili abantwana bethu kwamambala babe zizipho ezivela kuJehova. U-Jahgift wasebenza isikhathi eside e-ofisini lokutjhugulula e-Conakry, u-Eric yena yinceku esizako.
Nanyana u-Dorcas ngokukhamba kwesikhathi bekufuze alise ukuba liphayona elikhethekileko waragela phambili waba liphayona lesikhathi esizeleko nanyana bekatlhogomela abantwana bethu. Ngesizo lakaJehova ngaragela phambili nokusebenzela uJehova isikhathi esizeleko. Ngemva kokobana abantwana bethu bakhulile, u-Dorcas wakghona ukuba liphayona elikhethekileko godu. Nje sobabili siziinthunywa zevangeli e-Conakry.
UMTHOMBO WEVIKELEKO LAMAMBALA
Bengihlala ngiya nanyana kukuphi lapho uJehova angisa khona. Esikhathini esinengi mina nomkami besizwa isivikelo nesibusiso sakaJehova. Ngokuthembela kuJehova kunokobana sithembele ezintweni eziphathekako, sibalekele imiraro nokutshwenyeka okunengi. Mina no-Dorcas sifunde ngalokhu okwasenzakalelako ukuthi uMthombo wevikeleko lamambala ‘nguZimu wesindiswethu.’ (1 Kron. 16:35) Ngiyaqiniseka ukuthi ukuphila kwabo boke abantu abathembela kuye “kuzokuphuthelwa ngokuvikelekileko ngemgodleni wokuphila kaJehova.”—1 Sam. 25:29.