IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w13 12/15 kk. 27-31
  • Ukuqalana Nokuhlongakalelwa Ngotjhade Naye

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Ukuqalana Nokuhlongakalelwa Ngotjhade Naye
  • IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2013
  • Funda nge IsiThala
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • UBUHLUNGU OBUNGAPHELIKO
  • UBUHLUNGU BOKUFELWA BUPHOLA KANCANIKANCANI
  • ITHEMBA LEVUKO—UMTHOMBO WENDUDUZO
  • AKULAHLWA MBELEKO NGAKUFELWA
  • Qala KuZimu Bona Ube Nomtjhado Othabisako
    Umndenakho Ungathaba (hf)
  • Ukuphatha Otjhade Naye Ngehlonipho
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2011
  • Ngemva Kwelanga Lomtjhado
    Kutjho Ukuthini Ukuhlala Ethandweni LakaZimu?
  • Umtjhado Sisipho Esivela KuZimu
    Kutjho Ukuthini Ukuhlala Ethandweni LakaZimu?
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2013
w13 12/15 kk. 27-31

Ukuqalana Nobuhlungu Bokuhlongakalelwa Ngotjhade Naye

IBHAYIBHELI liyibeka ikhanye nalithi indoda kufuze ‘ithande umkayo njengombana izithanda yona.’ Umfazi naye “kumele ahloniphe indodakhe.” Bobabili kufuze badlale iindima zabo ‘banyamanye.’ (Efe. 5:33; Gen. 2:23, 24) Ngokukhamba kwesikhathi, ifindo abalibophileko liqina ngho, nethando labo livuthe amalangabi. Intwele singayifanisa nemirhabhu yeenhlahla ezimbili ezikhula ndawonye, zirorobhane. Anjalo namazizo wendoda nomfazi abathabela umtjhadwabo, ayahlangana asongane.

Yeke, kwenzekani nekuhlongakala indoda namkha umfazi? Ifindwela eliqinileko, ebebalibophile liyachasuka. Umfelwa namkha umfelokazi oseleko usala afuthelwa liduma elingophiko, abulawe nasizungu, kwesinye isikhathi azizwe asilingekile namkha amlandu. Hlangana neminyaka ema-58 atjhadile, uDaniella bekazi inengi labantu abahlongakalelweko.a Kodwana kuthe bona akhanjelwe yindodakwakhe, wathi: “Soke isikhathesi bengingazwisisi bona kunjani ukuhlongakalelwa. Angekhe ubazi ubuhlungu bokufelwa bekube kulapho uhlongakalelwa.”

UBUHLUNGU OBUNGAPHELIKO

Abarhubhululi bathi abukho ubuhlungu obudlula ubuhlungu bokukhanjelwa mumuntu omthandako. Inengi labahlongakalelweko lingajama nabo iveke namalanga. Sekuminyaka indoda kaMillie yahlongakala. Nekahlathulula bona kunjani ukuba mfelokazi, uthi, “Ngizizwa ngasuthi ngirholophele.” Nakatjho njalo, bekahlathulula amazizo wokukhanjelwa yindoda, esele kuminyaka ema-25 yahlongakala.

USusan bekasolo acabanga bona abafelokazi abaneminyaka balilela amadodabo vane badedesa. Kwenzeka naye wakhanjelwa ngubabakwakhe ebebaneminyaka ema-38 batjhadile. Nanyana sekudlule iminyaka ema-20 nje, uthi “alikho ilanga engingacabangi ngaye ngalo”. Kwesinye isikhathi ulila zehle nemihlathi ngebanga lokuhlulukela ubabakwakhe.

IBhayibheli nalo liyatjho bona ubuhlungu bokufelwa buyamgandelela umuntu begodu buthatha isikhathi ukuphola. Ngemva kokukhanjelwa nguSara, u-Abrahamu “wangena ngetendeni lakaSara bona amhloboke abe amlilele.” (Gen. 23:1, 2) Ngitjho nanyana bekakholelwa evukweni, u-Abrahamu wezwa ubuhlungu obukhulu ngokukhanjelwa ngiloyo amthandako. (Heb. 11:17-19) Ngemva kokuhlongakalelwa sithandwa sakhe uRarheli, uJakopo akhenge amlibale msinya. Bekahlala akhululma kuhle ngaye ebantwaneni bakhe.—Gen. 44:27; 48:7.

Ngiziphi iimfundo esizifundako ekulandiseni kwemiTlolokhu? Kungakhamba iminyaka solo abafelwa nabafelokazi bezwa ubuhlungu. Akukafaneli bona nebalilela butjhilweni, sibone ngasuthi bayadedesa, kodwana kufuze sizwisise bona koke lokho kumphumela wokufelwa. Kufuze sibazwele besibasekele isikhathi eside, ngombana ngilokho abakutlhogako.

UBUHLUNGU BOKUFELWA BUPHOLA KANCANIKANCANI

Akusibulula ngomfelwa namkha ngomfelokazi bona abuyele ayokuphila yedwa. Ngemva kweminyaka batjhadile, indoda iyazi bona ingamduduza njani umkayo, imkhuthaze nakangazizwa kuhle namkha nekagandelelekile. Kodwana nakahlongakalako, kukhamba koke lokho. Ngendlela efanako, ngemva kwesikhathi, umfazi ufunda indlela yokuthabisa indodakwakhe, ayenze izizwe ilondekile. Amezwakhe athobako amnandi, ukumtlhogomela nokwenza lokho ekufunako kuthinta ihliziyo yendoda. Nekahlongalako, indoda izizwa ingaseselilitho. Abanye-ke, abahlongalelweko bathoma ukuba nevalo bangasaqiniseki nangengomuso. Ikambisolawulo eseBhayibhelini ingabasiza njani bafumane ukuthula nokulondeka?

“Yeke ningakhathazeki ngelingomuso ngombana ilingomuso lizakukhathalela kwalo. Elinye nelinye ilanga lineenkathazo zalo ezaneleko.” (Mat. 6:34) Amezwi kaJesu la adzimelele endabeni yokutlhoga izinto eziqalekako, kodwana asize abanengi bakghodlhelelela ubuhlungu bokukhanjelwa. Ngemva kweenyangana ahlongakalelwe mkakhe, umfelwa onguCharles watlola wathi: “Ngimhlulukele khulu uMonique, nokukhamba kwesikhathi kwenza ubuhlungobu bubhebhedle. Nanyana kunjalo, ngiyazi bona lokho kuyinto evamileko nokuthi ngokukhamba kwesikhathi ubuhlungobu buzakuphola ekugcineni.”

Kuliqiniso bona uCharles bekufuze akghodlhelele isikhathi eside. Ukghone njani yena ukukghodlhelela? Wathi nakaragako, “Ngokusizwa nguJehova, izinto bengiziya kancanikancani.” UCharles khenge ahlulwe buhlungu bokufelwa. Kwabona ubuhlungobo khenge buphole msinya, kodwana khenge bumlawule. Nengabe ukhanjelwe mumuntu omthandako, qalana nobuhlungobo kancani kancani. Awazi bona lakusasa lizokukhuthaza ngani.

Ukufa bekungasimnqopho kaJehova wekuthomeni. Kunalokho, kungeminye ‘yemisebenzi kaSathana.’ (1 Jwa. 3:8; Rom. 6:23) USathana usebenzisa ukufa nokusaba bona agqilaze abantu, nokuthi abenze balahle ithemba. (Heb. 2:14, 15) USathana uthaba abhembese nekabona umuntu alahla ithemba lethabo lamambala, nethemba lephasi elitjha lakaZimu. Yeke, isizi nobuhlungu obuzwiwa ngofelweko, bubangelwa sisono nokukhohlakala kwakaSathana. (Rom. 5:12) UJehova uzawulungisa woke umonakalo owenziwe nguSathana, ahlule isikhali sakhe esinelunya, esikukufa. Yeke, abantu bazokutjhatjhululwa ebuhlungwini bokuhlongakalelwa obubaselwa nguSathana, mhlamunye nawe oqalene nabo.

Endabeni yalabo abayokuvuselwa ephasina, kuzokuba namatjhuguluko ekuhlalisaneni kwabantu. Cabanga ngababelethi, abomkhulu nabogogo, nabokhokho abazokuvuselwa epilweni epheleleko kunye nabantwababo neenzukulwana zabo. Imiphumela ebangelwa kuluphala izokususwa. Kghani abazukulu bazobahlonipha na abokhokho babo, ngokuhlukileko ebantwaneni banamhlanjesi abaraga intwala ngesibhuku? Akukafaneli na siqiniseke bona amatjhuguluko la azokuthuthukisa ipilo ngesikhatheso?

Umuntu angazibuza nemibuzo eminengi malungana nalabo abayokuvuswa, njengalabo abahlongakalelwe balingani ababili namkha ngaphezulu. Abasadusi bakhe bawubuza umbuzo onjalo ngomfazi owahlongakalelwa yindoda yokuthoma, neyesibili, balakana njalo bebaba likhomba. (Luk. 20:27-33) Evukweni abantwabo bazokuhlobana njani? Asazi, begodu akutlhogeki bona sisolo siqagela namkha sizitshwenya ngalokho esingakwaziko. Okwanjesi, thina kufuze sibeke ithemba lethu kuZimu. Esiqiniseka ngakho kukuthi uJehova uzosenzela ingomuso lethu libe mnandi, libe yinto ebesisolo siyilindele, ingasi ukuthi sibe nevalo ngalo.

ITHEMBA LEVUKO—UMTHOMBO WENDUDUZO

Enye yeemfundiso iliZwi lakaZimu elizihlathulula kuhle, yifundiso yokuthi abathandekako abahlongakeleko bazabuyiselwa ekuphileni. Ukulandisa kweBhayibheli ngevuko lesikhathi esadlulako kuyasiqinisekisa bona “boke abasemalibeni bayakulizwa izwi layo [iKosi uJesu] bavuke.” (Jwa. 5:28, 29) Abantu abazabe badla amabele ngesikhatheso bazokuhlangana nalabo abavusiweko. Ngakwelinye ihlangothi, ayicabangeki indlela abantu abazabe bathabe ngayo nebavuswako!

Njengombana abafileko bavuswa nje, iphasi lizokuzala abantu abathabe ngendlela erarako. Amabhiliyoni wabantu ebebafile azakuthabela ipilo nalabo abaphilako. (Mar. 5:39-42; IsAm. 20:13) Ukuzindla ngomkarisomraro ozokwenzeka lo kufuze kubaduduze boke abahlongakalelwe ngababathandako.

Kghani kukhona okuzakwenza bona umuntu adane lokha nekuvuswa abantu? IBhayibheli liphendula ngokuthi akunalitho elidanisako. Ngokuka-Isaya 25:8, uJehova “uzakuqeda ukufa unomphela.” Lokho kubandakanya nokususa ubuhlungu bokufelwa, ngombana isiphorofidwesi nasiragako sithi: “USomandla onguSomnini uzokusula zoke iinyembezi kibo boke ubuso.” Nengabe uzizwa udanile ngebanga lokukhanjelwa mlinganakho, ithemba levuko lingakuthoba amanceba, likwenze uthabe.

Akakho umuntu ongazwisisa ngokuzeleko bona uZimu uzayiphetha njani intando yakhe ephasini elitjha. UJehova uthi: “Njengombana amazulu aphakamile kunephasi, zinjalo neendlela zami kunezenu nemicabangwami iphakamile kuneyenu.” (Isa. 55:9) Isithembiso sakaJesu ngevuko elizako sisiqinisa idolo endabeni yokuthemba uJehova ngendlela u-Abrahamu amthemba ngayo. Okuqakathekileko kukuthi omunye nomunye umKrestu kufuze enze lokho uJehova akufunako kuye bona ‘afunyanwe alungele ukubandakanyeka esikhathineso nevukweni labafileko.’—Luk. 20:35.

AKULAHLWA MBELEKO NGAKUFELWA

Kunokobana usolo uhlezi phezu kwamalahle atjhisako, yakha ithemba lakho. Ngokombono womuntu ukulinda ingomuso kufana nokulinda ipera efileko. Kodwana uJehova usithembisa okungcono khulu. Angekhe sazi ngokuzeleko bona uJehova uzazinelisa njani iimfiso zethu, yeke akukafaneli singabaze bona uzokwenza lokho. Umpostoli uPowula nakatlolako wathi: “Kodwana ithemba elibonwako akusilo ithemba ngombana ngubani onethemba ngento esele anayo na? Kodwana nasinethemba ngalokho esingakuboni, sikulindela ngokunyamezela.” (Rom. 8:24, 25) Ithemba eliqinileko eenthembisweni zakaZimu lizokusiza ukhuthazele. Ngokukghodlhelela kwakho, uzolibona ingomuso elihlelo, begodu noJehova “uzakunikela iimfiso zehliziywakho.” Uzokwanelisa “iimfiso zakho koke okuphilako.”—Rhu. 37:4; 145:16; Luk. 21:19.

Nasekutjhidele isikhathi sokobana uJesu abulawe, abafundi bakhe bebagandelelekile. UJesu wabaduduza nganaka amezwi: “Iinhliziyo zenu azingakhathazeki. Kholwani kuZimu nikholwe nakimi.” Wathi nakaragako: “Angekhe nganitjhiya niziintandani, ngizakuza kini.” (Jwa. 14:1-4, 18, 27) Amezwi la abaqinisa idolo amatjhumi weeminyaka begodu abenza bakghona ukukghodlhelela. Labo abalulukela ukubona abathandekako babo evukweni akukafaneli baphele amandla. UJehova neNdodanakhe angekhe babatjhiye baziintandani. Ngilokho okufuze uqiniseke ngakho!

a Amabizo atjhentjhiwe.

Tjhiriya Abahlongakalelweko

Ngemva kokuhlongakala komKrestu otjhadileko, abantu bangeza bazokutjhiriya ohlongakalelweko bebamsekele nangeendlela ezihlukahlukeko. Ngokwesibonelo, umfelokazi angathatjiswa sikhathi umndeni nabangani abazipha sona ngebanga lakhe. Kodwana ubuhlungu bokuhlongakalelwa kwakhe buzokudamba kabuthaka, yeke usazolitlhoga isekelo nokududuzwa kwesikhatjhana. IBhayibheli lithi: “Umngani uhlala athembekile, iye, ungumfo obelethelwe iinkhathi ezibudisi.”—IzA. 17:17.

Umlotjhisa njani-ke, umuntu osesizini? IBhayibheli linanasi ikambiso: “Kokugcina yibani mmoya munye noke, nithandane, nibe nehliziyo enesisa nokuthobeka.” (1 Pit. 3:8) Kungamthatha isikhatjhana ukuthi abuyele ebujamweni bakhe obujayelekileko umKrestu ohlongakalelweko. Yeke amezwi anjengokuthi, “Uzizwa njani?” namkha “Kukhamba kuhle?” nanyana atjhiwo ngomnqopho wokuvusela, angekhe ezwakala kamnandi kosesizini. Phela umuntu osebuhlungwini angaba nomuzwa ukuthi, ‘Kuyatjho bona awuyilemuki indlela engizizwa ngayo’ namkha ‘Kungakhamba njani kuhle ngisebudisini obungaka?’ Ngebangelo-ke, kuze kungcono ukumkhuthaza njengokuthi, “Awazi kungithabisa kangangani ukukubona,” namkha uthi “Ngiyakhuthala nangikubona ebandleni.”

Umuntu ogandelelekileko ungabe bewummemele nesidlweni esilula namkha nithathe ikhambo leenyawo. UMarcos, owahlongakalelwa ngunakwakhe, bekakhuthazwa bangani bakhe ebebamvakatjhela. Bebakhuluma ngani? Uyanaba: “Besingadzimeleli kangako eenkingeni zami, kodwana besikhuluma ngananyana ngikuphi okukhuthazako.” Umfelokazi owaziwa ngoNina yena wathi: “Abangani bami bahlala bangitjela engikhanuka ukukuzwa. Ngasikhathi abatjho litho—bavele babe nami nje.”

Nengabe umuntu osesizini ufuna ukukhuluma ngesehlakalweso, mlalele ngesineke. Ungasoloko umbuza imibuzo yalokho nawe ofuna ukukwazi. Ungamgwebi. Akutlhogeki umeluleke ngokuthi kufuze awaveze njani amazizo wakhe nangokuthi seside khulu isikhathesi asolo atsitsila. Ungazizwa kumbi nengabe umuntu loyo uthi ufuna ukuba yedwa. Ungabuya ngesinye isikhathi. Hlala umthanda.—Jwa. 13:34, 35.

Inga-kghani Unemibuzo Ngengomuso?

Kungokwemvelo ukuzibuza bona kazi iinthembiso zakaJehova zizakhe zizaliseke na. No-Abrahamu bekahlala azibuza bona isithembiso sakaZimu sokumupha indodana sizakhe sizaliseke na. UJehova bekahlala amtjela bona angapheli ihliziyo. Nangambala indoda ethembekileko leyo yakufumana lokho uZimu ebekayithembise khona.—Gen. 15:2-5; Heb. 6:10-15.

Ngemva kokuzwa bona indodanakhe uJosefa ihlongakele, uJakopo wayihlulukela bewabeka phasi. Ngintjho nangemva kweminyaka bekasolo alilela indodanakhe ebekadlumbana bona ihlongakele. Nanyana kunjalo, uJehova bekazombusisa uJakopo othembekileko loyo, amenzele into ebekangekhe ayicabange nokuyicabanga. Ngesikhathi esifaneleko, uJakopo wahlanganiswa noJosefa, wathabela nokubona abazukulu bakhe. UJakopo wathi: “Besele ngahloboka bonyana ngingabuye ngikubone godu. Nokho uZimu ungivumele bonyana ngibone nabantwabakho.”—Gen. 37:33-35; 48:11.

Sifundani ekulandisenokhu? Kokuthoma, kufuze siqiniseke bona ayikho into engakhandela uZimu uMninimandlawoke bona aphethe intando yakhe. Kwesibili, nesiqina edolweni ngokuthandaza, senze ngokukhambisana nentando yakhe, uzasolo asitlhogomela nje, asanelise nangesikhathi esizako. UPowula wathi: “Yeke loyo onamandla wokwenza okukhulu ngokungalinganisekiko ukudlula lokho esikukhombelako namkha esikucabangako, ukuya ngamandla wakhe asebenza ngaphakathi kwethu, akube kuye idumo ebandleni nakuKrestu uJesu iinzukulwana ngeenzukulwana! Amen.”—Efe. 3:20, 21.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana