IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • kr isahl. 9 kk. 87-97
  • Imiphumela Yokutjhumayela​—⁠“Amasimu Sele Alungele Ukuvunwa”

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Imiphumela Yokutjhumayela​—⁠“Amasimu Sele Alungele Ukuvunwa”
  • UmBuso KaZimu Uyabusa!
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • Isimemo Sokuthatha Amagadango Nesithembiso Sethabo
  • IKosethu Iwudosa Phambili Umsebenzi Omkhulu Kunayo Yoke Wokuvuna Okhewabakhona
  • Imiphumela Yesivuno Ivezwa Ngokucacileko
  • Okwenza Boke Abantu BakaJehova Babe Nebanga Lokuthaba
  • “Kusukela Ekuphumeni Kwelanga Bekube Butjhingo Balo”
  • Amasimu Avuthiwe Alungelwe Ukuvunwa
    IKonzwethu YoMbuso—2010
UmBuso KaZimu Uyabusa!
kr isahl. 9 kk. 87-97

ISAHLUKO 9

Imiphumela Yokutjhumayela—“Amasimu Sele Alungele Ukuvunwa”

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

UJehova uyandisile imbewu yeqiniso lomBuso

1, 2. (a) Bararwe yini kangaka abafundi bakaJesu? (b) UJesu ukhuluma ngomhlobo bani wokuvuna?

ABAFUNDI baqalene ngemehlweni, njengombana uJesu athi kibo: “Qalani mazombe, amasimu sele alungele ukuvunwa.” Bathi nabaphosa amehlo nca ngehlangothini lalapho isandla sakhe esikhombe khona, bangayiboni into akhuluma ngayo ngombana emasimini bekuhlaza ikoroyi esasanda ukumila. Kungenzeka bazibuza bona uJesu ukhuluma ngani. Phela ‘bekusasele iinyanga ngaphambi kwesivuno.’—Jwa. 4:35.

2 Kodwana la uJesu bekangakhulumi ngesivuno samambala. Kunalokho, ithubeli walisebenzisela ukufundisa abalandeli bakhe iimfundo ezimbili eziqakathekileko malungana nesivuno esingokomoya—okusivuno sabantu. Ngiziphi-ke iimfundwezo? Akhesiyidembe ngamananeko wakhona indaba le, khona sizozibona.

Isimemo Sokuthatha Amagadango Nesithembiso Sethabo

3. (a) Khuyini okwenza uJesu wathi: “Amasimu [“amhlophe,” NW] sele alungele ukuvunwa”? (Qala umtlolo ophasi.) (b) UJesu wayikhanyisa njani indabakhe le?

3 Ngesikhathi uJesu akhuluma nabafundi bakhe ngekupheleni komnyaka wama-30 emihleni leyo, bebahlanu kwedorobho leSamariya, iSikhari. Kwathi abafundi bakhe nabangena edorobhenelo, uJesu wasala emthonjeni, okukulaphoke acoca khona nomunye umfazi ngeqiniso leBhayibheli, umfazi loyo walibamba zisuka, wakubona nokuqakatheka kweemfundiswezo. Abafundi nababuyela kuJesu, umfazi lo warhabela eSikhari wayokutjela abomakhelwana bakhe ngazo zoke izinto ezikarisako azizwileko. Ebekakutjho kwabenza bavusa iindlebe, begodu inengi labo lagijimela emthonjeni lifuna ukuyokuzwa uJesu. Ngesikhatheso uJesu uthe nakathi mehlo suka, ngaphetjheya kwamasimu wabona iwomakazi lamaSamariya liza, wathi: “Qalani mazombe, amasimu [“amhlophe,” NW] sele alungele ukuvunwa.”a Wathi nasekahlathulula indaba yokuthi amasimu akhuluma ngawo bekungasi ngewamambala, kodwana ngangokomoya, wathi: “Ovunako . . . ubuthelela iinthelo zokuphila okungapheliko.”—Jwa. 4:5-30, 36.

4. (a) Ngiziphi iimfundo ezimbili zokuvuna ezafundiswa nguJesu? (b) Sizokudemba miphi imibuzo?

4 Ngiziphi-ke iimfundo ezimbili ezimalungana nokuvuna okungokomoya uJesu ebekakhuluma ngazo? Sokuthoma ngesokuthi, umsebenzi lo urhabile. Nekazakuthi “amasimu sele alungele ukuvunwa” bekakhuthaza abafundi bakhe bona bathathe amagadango. Nasekabethelela isikhonkhwani sokurhaba kwendaba le kubafundi bakhe, uJesu wangezelela nangokuthi: “Ovunako sele amukeliswa umvuzo.” Phela njengombana isivuno besesithomile—besesingasekho isikhathi sokuriyada! Sesibili isifundo ngesokuthi, abasebenzi bathabile. UJesu wathi, “otjalileko novunako bathabe boke.” (Jwa. 4:35b, 36) Njengombana kwamthabisa noJesu ukubona “amaSamariya amanengi . . . akholwa nguye,” nabafundi bakhe nabo bazokuthaba babhembese njengombana bazinikele ngokusemandlenabo emsebenzini lo wokuvuna. (Jwa. 4:39-42) Isifundo semihleni yakade le siqakatheke ngokukhethekileko nakithi, ngombana sikufanekisela kuhle okwenzeka emsebenzini omkhulu wokuvuna ongokomoya, owenzeka namhlanjesi. Uthome nini-ke umsebenzi lo esikhathini sanamhlanjesi? Bobani abanesandla kiwo? Imiphumela yona ibe yini?

IKosethu Iwudosa Phambili Umsebenzi Omkhulu Kunayo Yoke Wokuvuna Okhewabakhona

5. Ngubani odosa phambili emsebenzini wokuvuna, begodu okwabonwa nguJwanisi kutjengisa njani bona umsebenzi lo urhabile?

5 Embonweni owaboniswa umpostoli uJwanisi, uJehova uyaveza ukuthi umbeke njani uJesu bona adose phambili emsebenzini wephasi loke wokuvunwa kwabantu. (Funda isAmbulo 14:14-16.) Embonweni lo, uJesu uvezwe njengothwele isihlohlo aphethe nesegere. ‘Isihlohlo segolide esisehloko [kaJesu]’ sitjho isikhundla sakhe sokubusa njengeKosi. ‘Isegere ebukhali ayiphethe ngesandla,’ imveza njengolungele ukuvuna. UJehova wakukhuluma ngengilozi ukuthi ‘isivuno sephasi sesivuthiwe,’—okugandelela ukurhaba komsebenzi lo. Kuyatjho-ke bona “isikhathi sokuvuna sifikile”—asisekho sokubamba la, ulise! Ngokuvumelana nesinqophiso sakaZimu sokuthi “khupha isegere yakho,” uJesu uyayirhwatjhula avune iphasi—okutjho ukuthi abantu abasephasini bayavunwa. Umbono ovusa amadlharuma lo nawo uyasikhumbuza bona “amasimu sele alungele ukuvunwa.” Yeke, umbono lo uyasitjengisa na ukuthi wathoma nini umsebenzi wokuvuna iphasi lo? Iye, kunjalo!

6. (a) Wathoma nini ‘umsebenzi wokuvuna’? (b) Ephasina, umsebenzi okungiwongiwo ‘wokuvuna,’ wathoma nini? Hlathulula.

6 Njengombana umbono kaJwanisi okusAmbulo isahluko 14 uveza uJesu njengoMvuni othwele isihlohlo (evesini 14), kuyatjho ukuthi besekabekwe njengeKosi ngo-1914. (Dan. 7:13, 14) Ngemva kwesikhatjhana kwenzeke lokho, uJesu utjelwa bona athome ukuvuna (evesini 15). Izenzakalo ezinjengalezi ezingehla sizibona nemfanekisweni kaJesu wokuvuna ikoroyi nakathi: “Isivuno kuphela kwesikhathi [“isiphelo sephasi,” NW].” Lokho-ke, kutjho ukuthi isikhathi sokuvuna nesesiphelo sephasi, zithome kanyekanye ngo-1914. Kuthe ngemva kwesikhatjhana ukuvuna kuthomile, kwakhani kuthoma ukuvuna okungikhongikho. (Mat. 13:30, 39) Nasideda isinyava kancani, sibuyele ekuthomeni, singakghona ukubona ukuthi isivuno sathoma ngemva kweminyaka embalwa uJesu athome ukubusa njengeKosi. Phakathi nesikhatheso, uJesu wathoma ngokuhlanza abazesiweko bakhe, kusukela ngo-1914 bekwaba ngekuthomeni kwaka-1919. (Mal. 3:1-3; 1 Pit. 4:17) Bese ngo-1919 kwathoma “ukuvunwa kwephasi.” UJesu akhange asamorosa nesikhathi, khonokho wakhetha inceku ethembekileko nehlakaniphileko bona isize abazalwana bakulemuke ukurhaba komsebenzi wokutjhumayela. Khewucabange ngokwenzeka.

7. (a) Khuyini okwasiza abazalwana balemuka ukurhaba komsebenzi wokutjhumayela? (b) Abazalwana bakhuthazwa bona benzeni?

7 NgoJulayi 1920, isiThala sathi: “Ngokuhlolisisa imiTlolo, sekuyakhanya bona isondo liphathiswe ilungelo elikhulu lokuphadlhalaja umlayezo wombuso.” Ngokwesibonelo, amezwi ka-Isaya asiphorofido alemukisa abazalwana bona iindaba zomBuso kufuze zitjhunyayelwe ephasini loke. (Isa. 49:6; 52:7; 61:1-3) Ukuthi umsebenzi loyo bewuzokwenziwa njani, bebangazi, kodwana bebanethemba lokuthi uJehova uzobasiza. (Funda u-Isaya 59:1.) Umphumela walokhu wabaphandlulula abazalwana, babona ukuthi umsebenzi lo urhabe kangangani, kangangobana bakhuthazeka nokuthi bawuthuthukisele phambili. Basabela njani-ke abazalwana?

8. Ngiziphi izinto ezimbili malungana nomsebenzi wokutjhumayela ezalenyukwa bazalwana ngo-1921?

8 IsiThala sangoDisemba 1921, sona sathi: “Kube mnyaka omuhle kunayo yoke; begodu iwomakazi labantu liwuzwile umlayezo weqiniso phakathi nomnyaka ka-1921, kunangeminyaka eyadlulako.” Umagazini lo wanaba ngokuthi: “Usesemkhulu umsebenzi. . . . Yeke, asiwenzeni ngehliziyo yoke.” Khewutjheje indlela abazalwana abakubona ngayo ukuqakatheka kwamaphuzu amabili la womsebenzi wokutjhumayela uJesu awugandelela kubapostoli bakhe nakathi: Umsebenzi urhabile, nabasebenzi bathabile.

9. (a) Ngo-1954, sathini isiThala ngomsebenzi wokuvuna, begodu kubayini satjho njalo? (b) Ingangani ituthuko eseyenziwe batjhumayeli phakathi neminyaka ema-50 le egadungileko? (Qala itjhadi elithi “Ituthuko Yephasi Loke.”)

9 Phakathi nabo-1930, ngemva kokuthi abazalwana balemuke bona isiqubuthu esikhulu sezinye izimvu sizowamukela umlayezo womBuso, umsebenzi wokutjhumayela wabhebhedlha ukuya phambili. (Isa. 55:5; Jwa. 10:16; IsAm. 7:9) Waba yini umphumela? Inani lebebatjhumayela umlayezo womBuso ngo-1934 lakhula kusukela ku-41 000, layokufika ku-500 000 ngo-1953! IsiThala sakaDisemba 1, 1954, besiqinisile nasizayisonga ngokuthi: “Mumoya kaJehova namandla weliZwi lakhe afeze umsebenzi omkhulu kangaka wokuvuna ephasini loke.”b—Zak. 4:6.

ITUTHUKO YEPHASI LOKE

Inarha

1962

1987

2013

E-Australia

15 927

46 170

66 023

EBrazil

26 390

216 216

756 455

EFrance

18 452

96 954

124 029

E-Italy

6 929

149 870

247 251

EJapan

2 491

120 722

217 154

EMexico

27 054

222 168

772 628

ENigeria

33 956

133 899

344 342

EPhilippines

36 829

101 735

181 236

E-U.S.A

289 135

780 676

1 203 642

EZambia

30 129

67 144

162 370

UKWANDA KWEEMFUNDO ZEBHAYIBHELI

Ngo-1950

234 952

Ngo-1960

646 108

Ngo-1970

1 146 378

Ngo-1980

1 371 584

Ngo-1990

3 624 091

Ngo-2000

4 766 631

Ngo-2010

8 058 359

Imiphumela Yesivuno Ivezwa Ngokucacileko

10, 11. Emfanekisweni wembewu yemastadi, icaciswa njani ituthuko?

10 Emifanekiswenakhe emalungana nomBuso, uJesu wayibeka ngokukhanyako imiphumela yomsebenzi wokuvuna owenzeka namhlanjesi. Akhesikhulume ngomfanekiso wembewu yemastadi newesibiliso. Sizokudzimelela khulu ekutheni izaliseke njani esikhathini sethu.

11 Umfanekiso wembewu yemastadi. Indoda itjala imbewu yemastadi ekhula ibe mumuthi omkhulu ohlalwa naziinyoni. (Funda uMatewu 13:31, 32.) Emfanekisweni lo, khuyini okuphawulekako ngokukhula kwembewu le? (1) Ikhula ngendlela ebabazekako. Khewucabange nje, ‘imbewu encancani kunazo zoke’ iba mumuthi “onamagatja amakhulu.” (Mar. 4:31, 32, NW) (2) Ikhula ngokuqinisekileko. ‘[Imbewu le] nasele itjelwe, iyakhula.’ UJesu akathi “kungenzeka ikhule.” Awa, kodwana uthi: ‘Iyakhula.’ Ikhula umtjhawutjhile. (3) Umuthi okhulako lo uyazikara neemvakatjhi bewuziphe nendawo yokuhlala. ‘Iinyoni zomkayi zikhosela emthuzinawo.’ Izinto ezintathwezi zisebenza njani ekuvuneni okungokomoya okwenzeka namhlanjesi?

12. Umfanekiso wembewu lo, usebenza njani ekuvuneni kwanamhlanjesi? (Qala netjhadi elithi “Ukwanda Kweemfundo ZeBhayibheli.”)

12 (1) Malungana nokukhula: Umfanekiso lo uveza ukukhula komlayezo womBuso nebandla lobuKrestu. Kusukela ngo-1919, iinsebenzi ezikhuthelekwezo bezisolo zibuthelwa ebandleni lobuKrestu ebeselivuselelwe. Ngesikhatheso bebambalwa abasebenzi, kodwana kwaya nokuya banda. Ekhabolakhona, nokwanda kwabo kuyababazeka kusukela ngekuthomeni kweminyaka yabo-1900, bekube namhlanjesi. (Isa. 60:22) (2) Isiqinisekiso: Ukukhula kwebandla lobuKrestu bekusolo kuthuwelela. Kungakhathaliseki ukuthi amanaba kaZimu lawo ayisahlela ngesikhali esinamandla kangangani imbewu encancani le, kodwana yona beyisolo ikhula—isunduza nanyana yini eqabe indlela. (Isa. 54:17) (3) Indawo yokuhlala: “Iinyoni zomkayi” ezihlala emthini lo, zifanekisela iingidigidi zabantu abaneenhliziyo ezilungileko abavela eenarheni ezibalelwa ema-240, abamukele umlayezo womBuso ngokuhlanganyela ebandleni lobuKrestu. (Hez. 17:23) Abantwabo bathola ifundiso yeliZwi lakaZimu, baqabuleke bebavikeleke.—Isa. 32:1, 2; 54:13.

Umfanekiso wembewu yemastadi uveza ukuthi labo abasebandleni lobuKrestu banayo indawo yokuhlala nevikeleko (Qala iingaba 11, 12)

13. Umfanekiso wesibiliso uyicacisa njani ituthuko?

13 Umfanekiso wesibiliso. Ngemva kobana umfazi afake isibiliso eflowurwini, siyikhukhumalisa yoke ihlama. (Funda uMatewu 13:33.) Emfanekisweni lo, khuyini okuphawulekako ngokukhula? Akhesibone izinto ezimbi. (1) Ukukhula kubangela itjhuguluko. Isibiliso sirhatjeka bekube kulapho “ihlama ikhukhumala khona.” (2) Ukukhula kwayo, kukhukhumala. Isibiliswesi sikhukhumalisa ‘iflowuru enengi’—okutjho ukuthi siyikhukhumalisa yoke ihlama. Izinto ezimbilezi zisebenza njani ekuvuneni okungokomoya okwenzeka namhlanjesi?

14. Umfanekiso wesibiliso lo usebenza njani esivunweni sanamhlanjesi?

14 (1) Malungana netjhuguluko: Isibiliso sifanekisela umlayezo womBuso, bese iflowuru enengi ifanekisele abantu. Njengombana isibiliswesi sibangela itjhuguluko eflowurwini nasele kuhlanganiswe ndawonye, kunjalo nangomlayezo womBuso, ubangela itjhuguluko eenhliziyweni zabantu ngemva kobana bawamukele. (Rom. 12:2) (2) Ukukhukhumala: Ukurhatjheka kwesibiliso kufanekisela ukurhagala komlayezo womBuso. Isibiliswesi senza umsebenzaso ehlameni, bekube kulapho seyikhukhumele yoke ihlama. Kunjalo-ke nangomlayezo womBuso, urhatjheke bewayokufika ‘nemaphethelweni wephasi.’ (IzE. 1:8) Iphuzweli emfanekisweni lo liveza nokuthi umlayezo womBuso ukhamba bewuyokufika ngitjho neendaweni lapho umsebenzethu uvinjelwe khona, kungakhathaliseki bona umsebenzi lo kwezinye zeendawezo ubonakala ulilize kangangani.

15. Amezwi ka-Isaya 60:5, 22, azaliseke njani? (Qala nebhoksi elithi “UJehova Ukwenze Kwenzeka,” ekhasini 93, nelithi “Indlela ‘Omncani’ Abe Ngayo ‘Sisizwe Esinamandla.’” emakhasini 96-97.)

15 Eminyakeni ema-800 ngaphambi kobana uJesu atjho imifanekiso le, uJehova wasibikezela ngo-Isaya isithombe esikhanyako somsebenzi wokuvuna okungokomoya esikhathini sanamhlanjesi, nethabo lakhona.c UJehova uhlathulula nendlela abantu ‘abavela khatjhana’ abazokuthutheleka ngayo ehlanganwenakhe. Nasekaqalisele ‘emfazini,’ ofanekiselwa ngabaseleko babazesiweko ephasini namhlanjesi, uthi: “Nje-ke uzakuqala, uphazimule; ihliziywakho izakweqayeqa, iphuphume ngethabo ngombana ukuphuphuma kwelwandle kuzakulethwa kuwe, iye umnono wezizwe uze kuwe.” (Isa. 60:1, 4, 5, 9) Kwamambala, amezwi lawo aliqiniso! Namhlanjesi, iinkurnarha zehlangano kaJehova ziyaphazimula lithabo, nazibona inani labatjhumayelako eenarheni abahlala kizo, landa kusukela kwabambalwa ukuya kwabaziinkhulungwana.

Okwenza Boke Abantu BakaJehova Babe Nebanga Lokuthaba

16, 17. Ngimuphi unobangela owenza ‘otjalako novunako bathabe’ kanyekanye? (Qala nebhoksi elithi “Indlela Amaphetjhana Amabili Atjhukumisa Ngayo Iinhliziyo Ezimbili E-Amazon.”)

16 Uzokukhumbula bona uJesu watjela abapostoli bakhe ukuthi: ‘Ovunako sele . . . abuthelela iinthelo zokuphila okungapheliko ukuze otjalileko novunako bathabe boke.’ (Jwa. 4:36) Nje-ke ‘sithaba njani soke’ emsebenzini wokuvuna iphasi loke lo? Sithaba ngeendlela ezimbalwa. Akhesibone ezintathu zazo.

17 Kokuthoma, kuyasithabisa ukubona uJehova adlala yakhe indima emsebenzini lo. Thina nasitjhumayela umlayezo womBuso, sisuke sitjala imbewu. (Mat. 13:18, 19) Nasisiza umuntu bona abe mlandeli kaKrestu, vane sesivuna iinthelo. Soke-ke sithaba kwamambala nasesibona ikarisomraro kaJehova yokuphandlusela imbewu yomBuso, ‘ihlume beyikhule.’ (Mar. 4:27, 28) Enye imbewu esiyirhatjhako, ikhula ngokukhamba kwesikhathi, bese ivunwe ngabanye. Kungenzeka wakhe wezwa ngendaba efana neyakaJoan, udade omKrestu weBritain owabhajadiswa eminyakeni ema-60 egadungileko. Uthi: “Ngahlangana nabantu abangitjela ukuthi ngimi owatjala imbewu yeqiniso eenhliziyweni zabo ngesikhathi ngibatjhumayeza eminyakeni elitjhumi eyadlulako. Ngokungazi kwami, abanye aboFakazi bafunda nabo iBhayibheli, babasiza nokuthi babe ziinkhonzi zakaJehova. Kuyangithabisa-ke ukwazi bona imbewu engayitjala, yakhula beyavunwa.”—Funda 1 Korinte 3:6, 7.

UJEHOVA UKWENZE KWENZEKA

UJESU wathi: “Okungenzekiko ebantwini kuyenzeka ngoZimu.” (Luk. 18:27) Abanengi bethu sikubonile lokho, ngombana uJehova bekasolo asisiza naphezu kwayo yoke imizamo yabantu abalinga ukusivimba ekwenzeni umsebenzi wokutjhumayela.

UZacharie Elegbe (oneminyaka ema-66, wabhajadiswa ngo-1963) ukhumbula indlela ukuvinjelwa kwemisebenzi yaboFakazi bakaJehova eBenin okwabasiza ngayo abazalwana nakathi: “Ngesikhathi sinabatjhumayeli abazii-2 300 ngo-1976, umsebenzethu bewuvinjelwe, ngapha norhulumende akhombela bona isazisweso sirhatjhwe ngawo woke amalimi wendawo. Kodwana leyo akhange ithathelwe ehloko. Nanyana eBenin kukhulunywa amalimi angaphezu kwama-60, imirhatjho yakhona ngesikhatheso beyirhatjha ngamalimi amahlanu kwaphela. Yeke, ukurhatjhwa kwesasizweso ngawo woke amalimi layo, kwenza ukuthi nendaweni ezizikhethe zodwa, kube kokuthoma abantu bezwa ukukhulunywa ngathi. Bazibuza-ke abantu ukuthi ‘bobani aboFakazi bakaJehova,’ begodu bavinjelwani? Kwathi ngokukhamba kwesikhathi nasesivakatjhela iindawezo, abanengi balamukela zisuka iqiniso.” Namhlanjesi eBenin kunaboFakazi abangaphezu kwe-11 500.

UMariya Zinich (oneminyaka ema-74, wabhajadiswa ngo-1957) uthi: “Nangineminyaka eli-12 ubudala, umndeni wekhaya wathunjwa e-Ukrane wayiswa eSiberia, Russia. Kodwana saragela phambili nokwanda naphezu kokuthi urhulumende bekalinga ukusithulisa ngeSoviet Union. Ngathi nangibona ituthuko leyo ekubeni ngapha siyaphikiswa, ngaqiniseka bona lo msebenzi kaJehova. Naku bayabhalelwa kuwuvimba!” Omunye udade owaziwa ngoMariya (oneminyaka ema-73, wabhajadiswa ngo-1960) naye utshwaya ngokuthi: “Ngokufuduselwa kwabanakwethu eSiberia, urhulumende wabangela bona nabanye abantu ebaseendaweni ezizikhethe zodwa bafunyane ithuba lokuzwa iqiniso.”

UJesús Martín (oneminyaka ema-77, wabhajadiswa ngo-1955) uyakhumbula: “Mina nangithola iqiniso, bekunaboFakazi abama-300 kwaphela la eSpain. Kwathi ngo-1960 ukugandelelwa kwethu kwathoma ukukhamba nokutlhoriswa phakathi. Urhulumende watjela amapholisa bona abaqede aboFakazi bakaJehova. Ngesikhatheso bekungacabangeki nokuthi sizakhe siphinde sikghone ukutjhumayela enarheni. Besifana nefesi etjhelwe mamazi. Kodwana namhlanjesi kunaboFakazi ababalelwa kwabayi-111 000 eSpain. Ukubona kwami ituthuko le yanda naphezu kokuphikiswa, kwangenza ngaqiniseka kwamambala bona uJehova ungehlangothini lethu, yeke akunalitho elingasihlula!”

18. Ngiliphi ibanga lokuthaba elihlathululwe kweyoku-1 Korinte 3:8?

18 Kwesibili, sihlala siziinsebenzi ezithabileko nasikhumbula okwatjhiwo nguPowula nakathi: “Omunye nomunye uzokuvuzwa ukuya ngokomsebenzakhe.” (1 Kor. 3:8) Umvuzo utholwa ngokuya ngomsebenzi, ingasi ngomphumela womsebenzi loyo. Qala bona sithabisa kangangani isiqinisekisweso malungana nokutjhumayela emasimini angatheli! Emehlweni kaZimu, omunye nomunye uFakazi ohlanganyela ngehliziyo yoke emsebenzini wokutjala, ‘uthela iinthelo ezinengi,’ yeke kufanele athabe.—Jwa. 15:8; Mat. 13:23.

19. (a) Isiphorofido sakaJesu esikuMatewu 24:14 sihlobana njani nethabo lethu? (b) Khuyini okufuze sikukhumbule nanyana singaphumeleli emsebenzini wokwenza abafundi?

19 Kwesithathu, sithatjiswa kukuthi umsebenzethu uzalisa isiporofido. Khewuzwe ipendulo kaJesu kubafundi bakhe nebambuza ukuthi: “Akhe usitjele bona izintwezi zizokwenzeka nini? Sizakuba yini isibonakaliso [‘sokuba khona,’ NW] kwakho nesokuphela kwesikhathi na?” Wabatjela ukuthi esinye sazo kuzokuba msebenzi wokutjhumayela ephasini loke. Inga-kghani bekakhuluma ngomsebenzi wokwenza abafundi? Awa. Wathi: “Ivangeli lombusweli lizakutjhunyayelwa ephasini loke, kube bufakazi.” (Mat. 24:3, 14) Yeke, kutjho ukuthi ukutjhumayela ngomBuso—okukutjala imbewu—liphawu lesibonakaliso. Okutjho ukuthi, njengombana sitjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso, sihlala sikhumbula ukuthi nanyana senza abafundi nje, asiphumeleli ngaso soke isikhathi ekunikeleni ‘ubufakazi.’d Kungakhathaliseki-ke bona abantu basabela njani, thina kwethu kuzalisa isiporofido sakaJesu, bese siyamukeleka kuZimu njengabantu ababambisene naye. (1 Kor. 3:9) Leli libanga elihle kwamambala elisenza sithabe!

“Kusukela Ekuphumeni Kwelanga Bekube Butjhingo Balo”

20, 21. (a) Azaliseke njani amezwi akuMalaki 1:11? (b) Malungana nomsebenzi wokuvuna, uzimisele ukwenzani begodu kubayini kunjalo?

20 Emihleni yokuphila kwabo, uJesu wabalemukisa abapostoli bakhe bona umsebenzi wokutjhumayela urhabe kangangani. Kusukela ngo-1919 kurage njalo, uJesu bekasolo abambisene nabalandeli bakhe banamhlanjesi bona benze soneso. Abantu bakaZimaba basabela kuhle ngokuthi bawuthuthukise umsebenzi lo. Kunjengombana umphorofidi uMalaki atjho bona umsebenzi wokutjhumayela wenziwa “kusukela ekuphumeni kwelanga bekube butjhingo balo.” (Mal. 1:11, NW) Kunjalo vele, solo kwekuseni bekube kuntambama—kusukela epumalanga bekube setjingalanga, kungakhathaliseki bona bakuphi nendawo ephasini—abatjali nabavuni bathaba ndawonye emsebenzini lo. Begodu kusukela ekuseni bekuhlwe—okutjho bona ilanga loke—sisebenza njengabantu abarhabileko.

21 Nasesibuyela emva eminyakeni engaphezu kwelikhulu egadungileko, sibone izinga isiqhenyana sabantu bakaZimu esesikhule ngayo namhlanjesi saba ‘sisizwe esinamandla,’ iinhliziyo zethu ‘ziphuphuma ithabo.’ (Isa. 60:5, 22) Kwanga ithabwelo nendlela esimthanda ngayo uJehova ‘iKosi yesivuno,’ kungahlohlozela omunye nomunye kithi bona aragele phambili nokuzibandakanya emsebenzini omkhulu lo wokuvuna bekube kulapho uphethwa khona!—Luk. 10:2.

a UJesu nakazaze athi ‘amasimu [“amhlophe,” NW]’ kungezeka bekaqalisele emarobhweni amhlophe egade abotjhwe liwomakazi lamaSamariya naliza kuye.

b Nawufuna ilwazi elinabileko ngeminyaka leyo neminye ematjhumi eyalandela, sikukhuthaza bona ufunde amakhasi 425-520 wencwadi ethi OFakazi BakaJehova—Abamemezeli BoMbuso KaNkulunkulu, eveza izinga lomsebenzi wokutjhumayela kusukela ngo-1919 ukuya ku-1992.

c Nawufuna ilwazi elinabileko ngesithombe sesiphorofidwesi, qala Isiprofetho Sika-Isaya—Ukukhanya Kuso Sonke Isintu II, amakhasi 303-320.

d Iqiniso eliqakathekilekwelo balizwa kuhle abaFundi beBhayibheli bekadeni. I-Zion’s Watch Tower kaNovemba 15, 1895, yathi: “Nakungabuthelelwa ikoroyi encani, bungaba bunengi ubufakazi beqiniso. . . . Okutjho bona woke umuntu angalitjhumayela ivangeli.”

Uliqiniso Kangangani Kuwe UmBuso?

  • Khuyini okufezwe mBuso malungana nesivuno esingokomoya?

  • Umfanekiso wembewu yemastadi newesibiliso ikukhuthaze njani bona uragele phambili nomsebenzi wokutjhumayela?

  • Unamaphi amabanga wokuthaba ekonzweni yokutjhumayela?

INDLELA AMAPHETJHANA AMABILI ATJHUKUMISA NGAYO IINHLIZIYO EZIMBILI E-AMAZON

U-Antônio Simões

UMDALA othembekileko omKrestu, u-Antônio Simões oneminyaka ema-91 ubudala, uyikhumbula kuhle indlela uyise nomalumakhe abafumana ngayo amaqiniso ngamaphetjhana amabili waboFakazi bakaJehova. Wabuza ebebamvakatjhele wathi, “Niyafuna ukuzwa ngendaba le?” bavuma ukuthi ‘Bangathanda ukuzwa.’ U-Antônio wabobotheka, wahlala phasi wabalandisela.

“UBabami uZeno, bekamfundisi wamaBaptist. Ngo-1931 waya kwenye indawo ezikhethe yodwa emangweni we-Amazon, ayokuvakatjhela omunye umma ebekasonda naye. Wathi nakafika emzinakhe wabona amaphetjhana amabili asekelwe eBhayibhelini. Umma loyo wawathola esondweni, kodwana bekangazi bona atjhiywe ngubani. Elinye belikhuluma ngesirhogo; elinye likhuluma ngevuko. Ubaba wakuthanda lokho akufunda kiwo. Wavele wakhumbula usbari sakhe uGuilherme ebekavame ukumtjela athi: ‘Angikholelwa esirhogweni. Begodu angiboni nokuthi uZimu wethando angayenza indawo enjalo.’ Njengombana asarhabele ukuyokutjengisa uGuilherme amaphetjhana la, ubaba wangena ngesikepeni sakhe wasiphehla ama-awara abunane woke aya eManaquiri, indawo ehlanu kweManaus la ebekuhlala khona umalume uGuilherme.

Ibandla lokuthoma esigodini se-Amazon, eBrazil

“Kwathi ngemva kobana uBaba noMalume sebawafundile amaphetjhana la, bobabili bathi, ‘Leli liqiniso!’ Khonokho, akhange basamorosa isikhathi, bavele batlolela egatjeni leBrazil babawa iincwadi. Ubaba watjhiya phasi ebufundisini, bese banomalume bathoma ukutjhumayela endaweni leyo. Abantu basabela kuhle khulu kangangobana esikhathini esingangomnyaka, kwavulwa ibandla eManaquiri. Kungasikade, abantu abama-70 bathoma ukuza emihlanganweni, okwabenza baba libandla ebelilikhulu kunawo woke eBrazil.” U-Antônio ajame kancani, bese abuze, “Akukarisi na ukuzwa ukuthi umlayezo womBuso wafika njani e-Amazon?” Kukarisa kwamambala. Iimbumbudlwanyana ezimbili—amaphetjhana amabili asekelwe eBhayibhelini—zahluma zaba nemirabhu emangweni we-Amazon, zakhula zaba libandla elithelako. Namhlanjesi iBandla leManaquiri eselineminyaka ema-83 likhona, akusesengilo lodwa esigodini se-Amazon eBrazil, kodwana ngelinye lamabandla ali-143 esekakhona!

INDLELA ‘OMNCANI’ ABE NGAYO “SISIZWE ESINAMANDLA”

“OPHASI ngesibalo uzakuba yikoro nomncani abe sisizwe esinamandla. [‘NginguJehova,’ NW]. Njeke, ngesikhathi esifaneleko ngizokwenza msinyana lokhu.” (Isa. 60:22) Sizaliseke njani isiphorofidwesi? Ukuzaliseka kwaso kubathinte njani aboFakazi ephasini mazombe?

UBörje Nilsson (oneminyaka ema-84, wabhajadiswa ngo-1943) uthi: “Ngikhumbula omunye umzalwana ozesiweko ebekali-colporteur ngabo-1920. Mhla afunyana isiquntu seSweden njengesabelo sakhe, akhange abuze, wavele wayingenela watjhumayela kangangobana nje, umsebenzakhe newabanye abathembekileko njengaye, waba nomvuzo omuhle khulu! Sikhuluma nje, namhlanjesi kunabatjhumayeli esebangaphezu kwabayi-22 000. Ngitjho nami nanyana sengikhulile nje, ngizimisele ukuzithoba kuJehova ngenze nekonzwakhe. Kwazi bani, mhlamunye uJehova kukhulu asiphathele khona?”

U-Etienne Esterhuyse (oneminyaka ema-83, wabhajadiswa ngo-1942) uthi: “Nanje ngisamangele nangiqala izinga abantu bakaJehova abande ngalo eSewula Afrika, kusukela kwabayi-1 500 ngo-1942 ukuya kwabangaphezu kwabayi-94 000 namhlanjesi. Kuyangiqinisa ekholweni nangicabanga ukuthi nami ngililunga lehlanganokazi ekulu le!”

UKeith Gaydon (oneminyaka ema-82, wabhajadiswa ngo-1948) uthi: “Ukubona inani labatjhumayeli beBritain landa kusukela kwabayi-13 700 ngo-1948 ukuya kwabangaphezu kwabayi-137 000 namhlanjesi, kungitjela ukuthi lo msebenzi kaJehova. Le, yinto ebeyingekhe yenzeka ngamandla womuntu, kodwana uJehova ‘nguye owenza imikarisomraro.’”—Eks. 15:11.

U-Ulrike Krolop (oneminyaka ema-77, wabhajadiswa ngo-1952) uthi: “Ngemva kwepi yephasi yesibili, amabandla weGermany atjhukunyiswa mumoya waboFakazi abakghodlhelelela ukuhlunguphazwa maNazi. Abantu bebatlhoga ukutjhiriywa, yeke savele sabaduduza ngombana bekunganaFakazi namunye ohlanganyele epini leyo. Eminyakeni ema-60 egadungileko, umoya kaZimu bewusolo unqophisa abantu bakhe. Namhlanjesi kunaboFakazi abangaphezu kwabayi-164 000—okumphumela omuhle kwamambala!”

UMariya Brinetskaya (oneminyaka ema-77, wabhajadiswa ngo-1955) uthi: “Ngabhajadiswa kusebusuku ukwenzela bona ngingabotjhwa, kwathi ngokukhamba kwesikhathi ubabakwami wathunyelwa ekampeni ngebanga lokuba nguFakazi. Mina ngayiraga ngokuyelela ikonzo yokutjhumayela khona la ethrestini lekhethu eRussia, kwathi abomakhelwana abambalwa bamukela iqiniso. Ngesikhatheso besinabazalwana nabodade abambalwa. Kodwana ngiyathaba nje ngombana sesiboFakazi abangaphezu kwabayi-168 000 eRussia!”

UKimiko Yamano (oneminyaka ema-79, wabhajadiswa ngo-1954) uthi: “Ngathi nangilemuka bona sesinabatjhumayeli abayi-10 000 eJapani ngo-1970, ngabhalelwa kuzibamba, zehla iinyembezi zethabo, ngabe ngasenza kabutjha nesithembiso sami kuJehova ukuthi, ‘Ngizimisele ukuthembeka kuwe ukuphila kwami koke.’ Cabanga-ke ukuthi kumnandi kangangani namhlanjesi njengombana sesinabatjhumayeli abangaphezu kwabayi-216 000!”

UDaniel Odogun (oneminyaka ema-83) uthi: “Nengizakubhajadiswa ngo-1950, eNigeria bekunabatjhumayeli abayi-8 000, kodwana namhlanjesi sebabalelwa ku-351 000! Emihlanganweni, ngiyathinteka navane ngibona iwomakazi labantu, bese ngikhumbule uHagayi 2:7. Kwamambala uJehova usikinya izizwe kuvele amagugu. Nanje ngisawenza umzamo wokuthi ngitjhumayele ngezinga engingakghona ngalo ngombana leyo yindlela engitjho ngayo ukuthi, ‘Ngiyathokoza Jehova!’”

UCarlos Silva (oneminyaka ema-79) uthi: “BesinaboFakazi bayi-5 000 eBrazil nengibhajadiswako ngo-1952. Ngonyaka loyo saba nomhlangano ekumbeni yokuzithabulula eSão Paulo. Bekuneenkoloyi ezimbili kwaphela eziphagileko. Omunye umzalwana wakhomba ngakwenye ikumba yePacaembu wangibuza wathi, ‘Nawucabanga, sizakhe siyizalise na ikumba le?’ Kwabonakala kuyinto engeze yenzeka leyo, kodwana ngo-1973 ikumba leyo beyithe swe ngabantu abayi-94 586! Namhlanje sinabazalwana nabodade abangaphezu kwabayi-767 000 eBrazil—le yituthuko erarako!”

UCarlos Cázares (oneminyaka ema-73) uthi: “Ngo-1954, okumnyaka engabhajadiswa ngawo, bekunabatjhumayeli abayi-10 500 eMexico. Ngendlela egade bayindlala ngayo abasebenzi, ngabe ngabekwa njengombonisi wesifunda ngineminyaka ema-21. Kwaba sibusiso kimi ukubona umtlolo ka-Isaya 60:22 uzaliseka. Ngikhuluma nje, sinabatjhumayeli abangaphezu kwabayi-806 000, abaraga iimfundo zeBhayibheli ezingaphezu kwesigidi! Leli lithabo lamambala!”

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana