IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w14 4/15 kk. 27-31
  • Uzizwa Njani UJehova Nakakubeke Ilihlo?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Uzizwa Njani UJehova Nakakubeke Ilihlo?
  • IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2014
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • UZIMU OSIQALILEKO UYASIYELELISA
  • UBABETHU OSITHANDAKO UYASIKHALIMA
  • UKUSEBENZISA IINKAMBISOLAWULO ZEBHAYIBHELI KUYASIZUZISA
  • UMNGANI OKUSIZAKO
  • KUTHABELE UKWAMUKELWA NGUZIMU
  • ‘Lalela Amezwi Wabahlakaniphileko’
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2022
  • UJehova UBabethu Uyasithanda
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2020
  • Khuyini Okusenza Sithi UJehova Uyasithanda?
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2015
  • UJehova Uyabatlhogomela Abantu Bakhe
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2022
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2014
w14 4/15 kk. 27-31
Abafazi bamaHebheru uTjhifira noPuwa bagade umfazi omHebheru njengombana abeletha indodana

Uzizwa Njani UJehova Nakakubeke Ilihlo?

“Amehlo [‘kaJehova,’ NW] akoke aqaphele abakhohlakeleko nabalungileko.”—IZA. 15:3.

AMAPHUZU WOKUKHUNJULWA

  • Kubayini uJehova ahlala akubeke ilihlo?

  • UJehova ukuyelelisa, akukhalime bekakunqophise ngayiphi indlela?

  • Kubayini uJehova angangeneli emirarwenethu kwesinye isikhathi?

1, 2. Indlela uJehova asiqale ngayo ihluke njani endleleni amakhamera wendlela asebenza ngayo?

EENARHENI ezinengi kusetjenziswa amakhamera wokupopola zoke izinto ezenzeka eendleleni. Newufuna ukwazi kuthi iinkoloyi zikhamba njani eendleleni nokuthi iingozi zenzeke njani, buza amakhamera la, azakutjela. Nengabe kwenzekile bona ikoloyi iqhule umuntu beyadla phasi, amakhamera la abofakazi. Kubudisi khulu ukuphunyurha nange ubanjwe ngiwo, phela awadlali, abamba ugala nomthwalo.

2 Kghani amakhamera la kufuze asikhumbuze uJehova, uBabethu onethando,? IBhayibheli lithi: “Amehlo [‘kaJehova,’ NW] akoke.” (IzA. 15:3) Kghani lokho kutjho bona uJehova uhlala ahlolisisa koke esikwenzako? Namkha usibeke iduduka lokuthi naseqa imithethwakhe asigwebe kabuhlungu? (Jor. 16:17; Heb. 4:13) Sizabe siyamsukela nange singacabanga njalo! Kuliqiniso bona yena usiqalile, kodwana usiphose ilihlo nje ngombana uyasithanda begodu ufuna siphumelele epilweni.—1 Pit. 3:12.

3. Ngiziphi izinto ezihlanu ezitjengisa bona uJehova uyasithanda?

3 Yini engasisiza sizwisise bona uJehova usiphose ilihlo nje ngombana asithanda? Akhe sidembe yokobana usitjengisa njani ukuthi uyasithanda. Lokho sikubona ngokuthi (1) uyasiyelelisa nengabe iinhliziyo zethu zithoma ukugaya iimbozi, (2) asikhalime nange sikhasela eziko, (3) asisize siphile ngokuvumelana nokuseliZwini lakhe, (4) asisize nesiqalene neentjhijilo ezihlukahlukeneko, (5) nangokusibusisa nange senza kuhle.

UZIMU OSIQALILEKO UYASIYELELISA

4. Kubayini uJehova ayelelisa uKhayini bona ‘isono simlindile’?

4 Kokuthoma akhesicoce ngendlela uZimu asiyelelisa ngayo nange iinhliziyo zethu zithoma ukugaya iimbozi. (1 Kron. 28:9) Newuzakubona ukuthi uJehova ukhathalela kangangani, funda indaba kaKhayini, owakwata wadlhabhaza nakezwa bona uZimu akawamukeli umnikelwakhe. (Funda uGenesisi 4:3-7.) UJehova wamluma indlebe, wamtjela bona enze “okulungileko.” Wamtjela nokuthi nakangabhalelwa kukwenza njalo, ‘isono simlindile.’ Wabe wamtjela nokobana: “Wena kufuze uqine kunaso.” Ngokumyelelisokho bekafuna uKhayini athathe isiluleko sakhe khona azamamukela. Ngokwenza njalo bekazaba netjhebiswano elihle khulu noZimu!

5. UJehova usiyelelisa njani nengabe uyabona ukuthi iinhliziyo zethu sezithoma ukucabanga ngezinto ezingakalungi?

5 UJehova ukwenza njani-ke lokho namhlanjesi? Amehlwakhe abona okungaphakathi eenhliziyweni zethu, yeke angekhe samfihlela imicabango namazizwethu. UBabethu osithandako ufuna sikhambe endleleni yokulunga, kodwana akasikateleli bona sikhambe kiyo ngekani. Nange iinhliziyo zethu zithoma ukugaya iimbozi, usiyelelisa ngeliZwi lakhe iBhayibheli. Kodwana ukwenza njani lokho? Newufunda iBhayibheli ungahlangana nevesi elingakusiza ulwisane nemicabango engakalungi. Ngaphezu kwalokho, iincwadi zethu zobuKrestu zingasinikela nepengu yomraro ebesisolo sikikirizisana nawo. Kanti-ke, sifumana neenluleko ezifika ngesikhathi esifaneleko emihlanganweni yethu yebandla!

6, 7. (a) Kubayini sithi iincwadi ezigadangiselwa iingidigidi zabantu zibufakazi bokuthi uZimu uyakuthanda? (b) Ungazuza njani eenyelelisweni zakaJehova?

6 Zoke iinyeleliso zakhe zibufakazi bokuthi uJehova usiphose ilihlo nje ngebanga lokuthi uyasithanda. Kuliqiniso ukuthi iBhayibheli kade likhona, ngombana sekumakhulu weminyaka latlolwa, kanti-ke neencwadi zakaZimu ezigadangiswa yihlangano nazo zitlolelwe iingidigidi zabantu, kuthi ngapha sifumane neenluleko emihlanganweni yethu. Nanyana kunjalo, uJehova usafuna bona udzimelele khulu eliZwini lakhe, ulungise ihliziywakho wena ngokwakho. Lokho kutjengisa bona uJehova uyakuthanda.

Indoda ifulathela izinto ezingayilinga

Unembezethu obandulwe ziinkambisolawulo zeBhayibheli usisiza bona singazitholi sesikhasela eziko (Qala iingaba 6, 7)

7 Nesifuna ukuzuza eenyelelisweni zakaZimu, kufuze sizwisise bona utshwenyeke khulu ngathi. Lokho kusikhuthaza bona senze ngendlela iBhayibheli elitjho ngayo, silwe, besiruthule nemicabango engamthabisiko uZimu. (Funda u-Isaya 55:6, 7.) Nesizilalela zoke iinyeleliso asinikela zona, sizabe siziphulusa emiphumeleni yokuvuna lokho esikutjalileko. Kwenziwani-ke nengabe sigcina sesizinikele emikghweni emimbi ngebanga lokuhlulwa micabango engakalungi? UBabethu onethando wenzani nekunjalo?

UBABETHU OSITHANDAKO UYASIKHALIMA

8, 9. Isiluleko sakaJehova esiza ngeenceku zakhe sisitjengisa njani bona uyasithanda? Khewuze nesibonelo salokho.

8 Ukuthi uJehova uyakuthanda, uzakubona newukhalinywako. (Funda amaHebheru 12:5, 6.) Khona akusimnandi ukukhalinywa. (Heb. 12:11) Kodwana kufuze silinge ukuzwisisa lokho okusengqondweni yomuntu osikhalimako. Phela kufuze azi ngezinto ozenzako ngombana zingenza isingani sakho noJehova singabi mnandi. Angitjho lokho ukwenziswa kukobana usuke atshwenyekile ngawe. Yeke, kufuze ahlele isikhathi sokucoca nawe ngeBhayibheli, atjho nokobana imiTlolo leyo ingakusiza njani bona uphile ngendlela ethabisa uZimu. Ungakhohlwa bona otshwenyeke ngawe kubadlula boke, nguJehova, okunguye okukhalimako.

9 Akhe size nesibonelo esiveza bona ukululekwa nokukhalinywa ngomunye umuntu kuveza bona uZimu uyakuthanda. Omunye umzalwana wakhe wabukela iintombe zomseme ezisilapheleko ngaphambi kokuba nguFakazi. Kodwana isifiso sazo kuye besinande sivusa ihloko. Izinto zathoma ukumotjhakala nekathenga ufunjathwako omutjha. (Jak. 1:14, 15) Nguye loya phasi phezulu ne-inthaneti, azumana neenthome ezisilaphelekwezo. Kwathi ngelinye ilanga nebatjhumayela ngomrhala, umdala ebekanaye waboleka ufunjathwako loyo, afuna ukuqala imininingwana yala abantwabo bahlala khona. Umdala wathi nakasesemajadu ngofunjathwako loyo, kwavela ukuthi umzalwana lo unande abukela iinthombezi. Kwaba yinto ehle ukuthi umdala loyo alemuke ngalokhu ngombana umzalwana lo wathola isiluleko esifaneleko, wakhalinywa, bewawulahla nomukghwa okhohlakeleko loyo. Awazi bona simthokoza kangangani uBabethu wezulwini osikhathalelako, obona nezono esizenza emsitheleni, asikhalime singakakhaseli eziko.

UKUSEBENZISA IINKAMBISOLAWULO ZEBHAYIBHELI KUYASIZUZISA

10, 11. (a) Usifuna njani iseluleko kuZimu? (b) Omunye umndeni wakubona njani ukuhlakanipha kokulalela iseluleko sakaJehova?

10 Nekavumela uJehova ingoma umrhubi wathi: “Ungirhola ngeseluleko sakho.” (Rhu. 73:24) Umuntu wokuthoma okufuze umtjele nguJehova, begodu kufuze utjhinge eBhayibhelini newufuna ukwazi umbono wakhe ngendaba. Yeke, newusebenzisa lokho okufunde eBhayibhelini awuzuzi kwaphela ngokuqinisa ukukholwa kwakho, kodwana kukufundisa nendlela ehle yokuziphilisa.—IzA. 3:6.

11 Kunesinye isibonelo esitjengisa bona uJehova uyabeluleka abantu. Leso-ke ngesomlimi ebekahlala eplasini leentabeni zeMasbate ePhilippines. Yena nomkakhe bebamaphayona wesikhathi esizeleko, begodu nomndenabo bewumkhulu tle! Ngelinye ilanga, umnikazi weplasi wabatjela ukuthi ebeze ngayo ayikamili tjani. Alo baqotjhelwani kabuhlungu kangaka? Umnikazi weplasi uthi abakathembeki, yeke ngikho abafaka indlela. Ngitjho nanyana umzalwana lo bekangazi ukuthi yena nomndenakhe bazakubona benzeni, wathi: “UJehova uzoyivula indlela. Uhlala asinakekela kungakhathaliseki bona kwenzekani.” Ukuthembela kwakhe kuZimu khenge kumdanise. Kwathi nakukhamba amalanga, umndeni lo watjelwa bona ungasakhambi eplasini. Uthe bona ezwe lokho kwehla amaphaphu kumzalwana. Kwenzekani-ke ngemva kwalokho? Phela umnini plasi bekasolo abaphose ilihlo, wakarwa kukuthi nanyana abarhononela ngamala, bona bebanganandaba naye, kunalokho bebasolo baphila naye ngendlela iBhayibheli elitjho ngayo. Umnini plasi wathi nekabona lokho wakareka kangangobana khenge asabahlalisa kwaphela, kodwana wabasikela nendawo ekulu abangatjala kiyo. (Funda 1 Pitrosi 2:12.) Kuyabonakala ukuthi uJehova usiluleka ngeliZwi lakhe bona siqalane nemiraro yokuzisororha!

UMNGANI OKUSIZAKO

12, 13. Ngibuphi ubujamo obungenza abanye bazibuze bona uZimu uyabubona na ubuhlungu ababuzwako?

12 Kwesinye isikhathi ungazifumana uphahlwe lilitje nembokodo. Kungenzeka usuhlwa yisindabelaphi, mhlamunye amalunga womndenakho ajamelene nawe, namkha utlhoriswa utlhorisiwe. Kuthiwani nengabe awuthelelani amanzi nomzalwana othileko ebandleni ngebanga lobuntu benu obungafani?

13 Ngokwesibonelo, kungenzeka ulimele emoyeni, ngombana uthi umzalwana othileko ukuhlabe ngamagama. Mhlamunye uyazibuza ukuthi ‘Kghani into enjalo kufuze yenzeke na ehlanganweni kaZimu.’ Kuthi kusesenjalo umzalwana loyo athole amalungelo engeziweko ebandleni, abantu bamthande kangangani. Nalapho uzibuze ukuthi, ‘Kungenzeka njani lokho? UJehova uyakubona na koke lokhu? Kubayini angangeneli endabeni le?’—Rhu. 13:1, 2; Rhab. 1:2, 3.

14. Ngiliphi ibanga elingenza bona uJehova angayingeni indaba yokulwa kwakho nomunye umzalwana?

14 Kungenzeka bona uJehova unamabanga azwakalako wokungayingeni indaba leyo. Ngokwesibonelo, kungenzeka nguwe omlandu khulu endabeni le, phela uZimu uqala izinto ngenye indlela. Kungenzeka nokuthi kuye, nguwe onomlandu, kibe wena awuyiboni njalo. Amagama othi akuhlabile la kungenzeka bekasiseluleko esikufaneleko, ebekufuze usithathe, usisebenzise. UMzalwana uKarl Klein, okhabe alilunga lesiHlopha esiBusako, wakhe wakhalinywa kabuhlungu khulu, akhalinywa nguMzalwana uRutherford. Kwathi ngemva kwesikhathi uMzalwana uRutherford wamlotjhisa kamnandi wathi, ‘Lotjha Karl.’ UMzalwana uKlein wase wavuma nje, waqala le ngombana bekasabambe amavunda. Kuthe bona uMzalwana uRutherford ayifunde ivaliwe ukuthi umzalwana lo usesenamavunda, wamtjela emehlweni ukuthi uDeveli udlala ngaye. Kwathi ngemva kwesikhathi eside, uMzalwana uKlein wathi: “Uyabona newubambele umzalwanakho amavunda, khulukhulu ngebanga lokuthi ukutjele iqiniso ngento anelungelo lokukutjela yona, usuke unikela uDeveli ithuba.”a

15. Yini le engasenza siphele ihliziyo ngokulindela uJehova nange isilingo singakhambi?

15 Okhunye kukuthi sisuke siphele ihliziyo ngebanga lokuthi isilingo esiqalene naso asikhambi. Singaqalana njani-ke nalokhu? Akhe sithi utjhayela ikoloyi kuthela walisa wendlela, kuthi kusese njalo ungene emjejeni weenkoloyi ezikhamba kabuthaka. Awazi nokuthi iinkoloyezi zizokunanya sekghuru bekube nini. Nekungenzeka uphele ihliziyo ufune enye indlela, bewungagcina sewulahlekile, kukuthathe nesikhathi eside kudlula leso ebewuzosithatha nawuphakathi kweenkoloyeza ezikhamba kancani. Kuyafana-ke, newunamathela endleleni eseliZwini lakaZimu, uzokufika ngesikhathi la uyakhona.

16. Kubayini kwesinye isikhathi uJehova akhetha ukujama kancani angangeneli esilingweni oqalene naso?

16 Kwesinye isikhathi uJehova angajama kancani angangeneli eenlingweni oqalene nazo ngombana afuna ukukubandulela okuthileko okuqakathekileko. (Funda 1 Pitrosi 5:6-10.) Ungakhohlwa bona uJehova akusuye obangela iinlingo. (Jak. 1:13) ‘Isitha sakho, uSathana’ ngiso esibangela zoke iinlingo. UZimu angasebenzisa ubujamo obubudisobo bona akusize uqinise ukukholwa kwakho. Yena wazi yoke imitlhagwethu, ngebanga lokuthi ‘uyasikhathalela,’ ngikho avumela iinlingo okwesikhatjhana. Uyakubona na ukuqakatheka kokuthi uJehova ahlale akuphose ilihlo newuseenlingweni, begodu uyaqiniseka na ukuthi uzokunikela nendlela yokuphuma kizo?—2 Kor. 4:7-9.

KUTHABELE UKWAMUKELWA NGUZIMU

17. UJehova nakazakuthalaza nje, vane afuna abantu abanjani?

17 Kwamaswaphela, kunelinye ibanga elenza uZimu ahlolisise indlela esiphila ngayo. NgoRhanani, uJehova watjela iKosi u-Asa wathi: “Amehlo kaSomnini athalaza ephasini loke ukuqinisa labo abanhliziyo zabo zinamathele kuye.” (2 Kron. 16:9) Nanyana uZimu athe nakahlolisisa u-Asa wathola ukuthi ihliziywakhe ikude naye, wena ‘uzokuqinisa’ nengabe uragela phambili nokwenza okulungileko.

18. Newuzizwa ngasuthi akakho umuntu onendaba nawe, khuyini okufuze ukukhumbule ngoJehova?

18 Nakazasamukela, uZimu ufuna ‘sifune ukulunga,’ ‘sithande ukulunga,’ ‘begodu senze okulungileko.’ (Amo. 5:14, 15; 1 Pit. 3:11, 12) UJehova uhlala abaqalile abalungileko, ababusise nokubabusisa. (Rhu. 34:15) Cabanga ngesibonelo sabafazi ababelethisako uTjhifira noPuwa. Ngesikhathi ama-Israyeli asebugqilini eGibhide, abafazi ababilaba bebasaba uZimu kunoFaro owathi akuqintwe woke umntwana womsana omHebheru obelethwako. Kodwana unembeza wabo khenge ubavumele bona babulale abantwana. UZimu wababusisa ngokuthi babe nemindeni okungeyabo. (Eks. 1:15-17, 20, 21) Okuhlokho abakwenzileko khenge kuphunyurhe emehlweni kaZimu. Kwesinye isikhathi singazitjela ukuthi akekho umuntu onendaba nalokho esikwenzako. Kodwana uJehova uyakubona lokho. Wazi koke okuhle esikwenzileko, begodu uzosinikela umvuzo.—Mat. 6:4, 6; 1 Thim. 5:25; Heb. 6:10.

19. Kubayini singathi lokha udade nakenza imizamo yokufumana umuntu, uJehova bekasolo amqalile?

19 Omunye udade we-Austria wafunda ukuthi koke okuhle akwenzako uZimu ukuqalile. Njengombana angumHungary wendabuko, wafumana imininingwana yomuntu okhuluma isiHungarian bona ayomfundela. Waya-ke emuntwini loyo kodwana wafika wathola kulila unombhonge. Wabuyela amahlandla alandelana kodwana do umuntu. Kokhunye, bekezwa ngasuthi kunomuntu ngendlini kodwana angasabeli. Yeke, wamtjhiyela iincwadi zeBhayibheli, nencwadi ayitlolileko enemininingwana azamthinta kiyo. Ngemva komnyaka nesiquntu asolo abuyela, umnyango wavuleka! Udadwethu walotjhiswa ngumma onobuntu, owathi kuye: “Ngibawa ungene. Uyazi, bengisolo ngifunda iincwadi ongithumele zoneza, yeke besengihlala ngikulindile.” Umma lo uthi unobulwelwe ebekasolo abukhambela isibhedlela, ngikho bekangatholakali ekhaya. Kwathonywa isifundo seBhayibheli. UZimu wayibusisa imizamo kadade lo.

20. Uzizwa njani ngokuthi uJehova usolo akubeke ilihlo?

20 UJehova uyakubona koke okwenzako begodu uzokuvuza akubusise. Siyavuma, kufuze wazi bona uZimu ukuqalile, kodwana ungazizwa ngasuthi uqalwe yikhamera. Kunalokho zizwe utjhidelene noJehova, uhlale wazi ukuthi uyakuthanda begodu uyakukhathalela!

a Umlando wokuphila kaMzalwana uKlein usesiThaleni saka-Octoba 1, 1984.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2026)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana