IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • Kghani Kwenzeka Kwamambala Na?
    IsiThala (SomPhakathi)—2016 | No. 2
    • Umzimba kaJesu wehliswa esigodweni sokuhlunguphazwa njengombana abafundi bakhe baqalele kudanyana

      ISIHLOKO ESINGAPHANDLE | KUBAYINI UJESU WAHLUNGUPHAZWA BEWAFA?

      Kghani Kwenzeka Kwamambala na?

      Ngomnyaka ka-33, uJesu weNazaretha wabulawa. Wagwetjelwa ukuthi uvukela umbuso, wabetjhwa kabuhlungu khulu, bewabethelwa esigodweni. Wafa kabuhlungu khulu. Kodwana uZimu wamvusela ekuphileni, kwathi ngemva kwamalanga ayi-40, uJesu wanyukela ezulwini.

      Ukulandisa okurarakokhu kuvela emaVangelini amane wemiTlolo yamaKrestu yesiGirigi, ngokujayelekileko ibizwa ngokuthi yiTestamende eliTjha. Kghani izintwezo zenzeka kwamambala na? Umbuzo lo uqakatheke khulu. Nangabe azange zenzeka, ukukholwa kwamaKrestu kulilize begodu nethemba lokuphila ngokungapheliko ePharadesi kumane kulibhudango kwaphela. (1 Korinte 15:14) Ngakelinye ihlangothi, nange izenzakalwezo zenzeka kwamambala, kuyatjho-ke ukuthi abantu banengomuso elihle, ongathanda ukucocela abanye ngalo. Kghani ukulandisa kwamaVangeli kuliqiniso namkha kuyinolwana?

      OKUVEZWA MAQINISO

      Ngokungafani neenolwana ezikghatjisiweko, imitlolo yamaVangeli yembula imininingwana enembileko nelisizo. Ngokwesibonelo, azele ngamabizo weendawo zamambala, ezinengi zazo zingavakatjhelwa namhlanjesi. Akhuluma ngabantu bamambala, ukuba khona kwabo kufakazelwa zizazi zomlando.—Lukasi 3:1, 2, 23.

      Abatlolimlando bangekhulu lokuthoma nelesibili nabo bayakhuluma ngoJesu.a Indlela afa ngayo ihlathululwe emaVangelini, iyavumelana neendlela zamaRoma zokujezisa zangesikhatheso. Ngaphezu kwalokho, izenzakalwezi ziliqiniso begodu zinembile—beziveza nabanye babafundi bakaJesu nalokho abakwenzako okungathandekiko. (Matewu 26:56; Lukasi 22:24-26; Jwanisi 18:10, 11) Woke amaqiniso la atjengisa ukuthi abatloli bamaVangeli bebathembekile begodu banembile ngalokho abakutlolako ngoJesu.

      KUTHIWANI NGOKUVUSWA KWAKAJESU?

      Njengombana sekwamukeleka bona uJesu waphila bewahlongakala, kodwana abanye bangabuza ngokuvuswa kwakhe. Ngitjho nabapostoli bakhe akhenge bawukholwe umbiko wokuthoma wokuvuswa kwakhe. (Lukasi 24:11) Nanyana kunjalo, koke ukungabazokho kwasuka, lokha bona nabanye abafundi nababona uJesu ovusiweko ngeenkhathi ezihlukahlukeneko. Eqinisweni, kobunye ubujamo, kunabangaphezu kwaka-500 abambonako.—1 Korinte 15:6.

      Nanyana bebasengozini yokubotjhwa nokubulawa, abafundi batjhumayela kibo boke ngesibindi ukuthi uJesu uvusiwe—ngitjho nakilabo abambulalako. (IzEnzo 4:1-3, 10, 19, 20; 5:27-32) Kghani abafundi abanengi kangaka bebazokuba nesibindi nangathana bebangaqiniseki ukuthi uJesu kwamambala uvusiwe? Kuyatjho bona indaba yokuvuswa kwakaJesu iliqiniso begodu yabanomthelela onamandla ebuKrestwini bangesikhatheso nebanamhlanjesi.

      Ukulandisa kwamaVangeli ngokufa kwakaJesu nokuvuswa kwakhe kufakazela woke amaqiniso womlando atlolwako. Nawuwafunda ngokutjhejisisa azokuqinisekisa bona izenzakalwezi zenzeka kwamambala. Ukukholwa kwakho kungaqina khulu nawuzwisisa bona kubayini zenzeka izenzakalwezo. Isihloko esilandelako sizokuhlathulula ngalokhu.

      a UTacitus, wabelethwa ngomnyaka ka-55, watlola bona, “uChristus, [uKrestu], okuvela kuye ibizo elithi [amaKrestu], waqalana nesijeziso esikhulu phakathi nokubusa kwakaTibheriyasi ezandleni zomunye wababusi bethu, uPontiyasi Pilatu.” Ibizo elithi, Suetonius liqalisele kuJesu (ngekhulu lokuthoma); isazi mlando esimJuda uJosephus (ngekhulu lokuthoma); noPliny Omncani, ombusi weBhithiniya (ekuthomeni kwekhulu lesibili).

      Kubayini Kunganabufakazi Obanelako Bezazi Mlando?

      Kghani kufuze silindele izazi mlando zangekhulu lokuthoma, ukudlula iBhayibheli, bona zisinikela ubufakazi bokobana uJesu bekamumuntu wamambala nokuthi wavuswa? Awa, akutlhogeki. Okhunye kukuthi amaVangeli atlolwa pheze eminyakeni eyi-2 000 eyadlulako. Eminye imitlolo eembalwa yangesikhatheso isesekhona. (1 Pitrosi 1:24, 25) Yeke, akunakuzaza ukuthi abaphikisi bakaJesu angeze batlola ngalokho okungasiza abantu bona bakholwe bebathembele kuJesu.

      Malungana nokuvuswa kwakaJesu, omunye wabapostoli bakhe uPitrosi, wathi: “UZimu wamvusa kabafileko ngelanga lesithathu, wenza bona abonwe ingasingibo boke abantu, kodwana abonwe ngithi uZimu asikhetha njengabofakazi. Iye, thina esadla besasela naye emva kokuvuka kwakhe kabafileko.” (IzEnzo 10:40, 41) Kubayini angakhenge abonakale kibo boke? IVangeli lakaMatewu liyasitjela ukuthi amanaba wekolo nakezwa ngemibiko yokuvuswa kwakaJesu, balinga ukufumana indlela yokukhandela umbiko loyo bona ungafiki kwabanengi.—Matewu 28:11-15.

      Kghani lokho kutjho bona uJesu bekafuna ukuvuswa kwakhe kube yifihlo? Awa, akusinjalo, ngombana uPitrosi wanaba ngokuthi: “Wasiyala bona sitjhumayele ebantwini besifakaze bona nguye uZimu amkhethileko bona abe mgwebi wabaphilako nabafileko.” AmaKrestu weqiniso akwenza lokho begodu nanamhlanjesi asakwenza.​—IzEnzo 10:42.

  • Kubayini UJesu Wahlunguphazwa Bewafa?
    IsiThala (SomPhakathi)—2016 | No. 2
    • Abantu beentjhaba ezihlukahlukeneko bathabela ipilo ePharadesi

      ISIHLOKO ESINGAPHANDLE

      Kubayini Ujesu Wahlunguphazwa Bewafa?

      “Njengombana isono seza ephasini ngomuntu munye [u-Adamu], ukufa kwangena ngesono.”—Roma 5:12

      U-Adamu no-Eva baqale isithelo abangakavunyelwa bona basidle; u-Adamu no-Eva selebaluphele; ibhoksi lomngqwabo ligugiwe emathuneni

      Bewungaphendula uthini nange bakubuza ukuthi, “Uyakufuna na ukuphila ngokungapheliko?” Abantu abanengi bangathi bayafuna kodwana bacabanga ukuthi lokho yinto engeze yenzeka. Bathi ukufa kuyinto evamileko, kusiphetho sepilo yomuntu.

      Akhesithi, umbuzo uyatjhentjhwa bese bakubuza ukuthi, “Uyakufuna ukufa?” Ngokujayelekileko, abantu abanengi bangaphendula ngokuthi awa. Yeke, lokho kutjengisani? Naphezu kweenlingo nobudisi esiqalana nabo, ngokwemvelo siyakufuna ukuphila. UZimu wabumba abantu banesifiso sokuphila ngokungapheliko.​—Umtjhumayeli 3:11.

      Nanyana kunjalo, iqiniso likukuthi abantu abaphili ngokungapheliko. Yeke, konakalaphi? Ngaphezu kwalokho, kghani uZimu kukhona na akwenzileko bona alungise ubujamo? Iimpendulo eziseBhayibhelini ziyasiqinisekisa, begodu zisinikela ubufakazi bokobana kubayini uJesu wahlunguphazwa bewafa.

      KONAKALAPHI?

      Izahluko zokuthoma ezintathu zeBhayibheli ezisencwadi kaGenesisi zisitjela ukuthi uZimu wabumba abantu bokuthoma, u-Adamu no-Eva, wabathembisa ukuphila okungapheliko bese wabatjela bona kufuze benzeni nebazakufumana ukuphilokho. Ukulandisa kuyasivezela indlela ababhalelwa ngayo ukulalela uZimu, balahlekelwa lingomuswelo. Indaba ecocwe ngehla le abanye bangayithatha njengenolwana. Kodwana uGenesisi, ngokufana namaVangeli, unikela umlando oliqiniso.a

      Waba yini umphumela wokungalaleli kwaka-Adamu? IBhayibheli liphendula ngendlela le: “Yeke njengombana isono seza ephasini ngomuntu munye [u-Adamu], ukufa kwangena ngesono, ngaleyondlela ukufa kwadlulela kibo boke abantu ngombana boke bonile.” (Roma 5:12) Ngokungalaleli uZimu, u-Adamu wona. Ngalokho, walahlekelwa sithembiso sokuphila ngokungapheliko begodu ekugcineni wafa. Njengombana siziinzukulwana zakhe, sizuze isono sakhe. Umphumela walokho, waba kugula, kuluphala nokufa. Ihlathululo le yokuthi kubayini sifa ivumelana nalokho esikwaziko namhlanjesi ngefuzo. Kghani kukhona na uZimu akwenzileko ukulungisa ubujamobu?

      KHUYINI UZIMU AKWENZILEKO?

      Eqinisweni, uZimu wenze amalungiselelo wokusithenga kilokho u-Adamu asilahlekisela khona okusithembiso sokuphila ngokungapheliko. UZimu wakwenza njani lokho?

      IBhayibheli kwebeRoma 6:23 lithi, “umvuzo wesono kukufa.” Lokho kutjho ukuthi ukufa kumphumela wesono. Yeke, u-Adamu wona, ngebangelo wafa. Ngokufanako, nathi sizizoni ngalokho sifumana umvuzo wesono, okukukufa. Kodwana ngebanga lokobana akusimtjhaphwethu, sabelethelwa esonweni. Ngokusithanda uZimu wathumela iNdodanakhe, uJesu, bona isuse ‘umvuzo wesono’ kithi. Lokhu kusebenza njani?

      Abantu beentjhaba ezihlukahlukeneko bathabela ipilo ePharadesi

      Ukufa kwakaJesu kusivulela indlela yepilo ethabisako engapheliko

      Njengombana umuntu oyedwa, indoda epheleleko u-Adamu, wasilethela isono nokufa ngokungalaleli, bekutlhogeka umuntu opheleleko olalelako bekube sekufeni ukwenzela bona asitjhaphulule esonweneso. IBhayibheli ihlathulula ngendlela le: “Njengombana ngokungalaleli komuntu oyedwa abantu abanengi baba zizoni, ngokunjalo-ke ngokulalela komuntu oyedwa, abanengi bazakwenziwa abalungileko.” (Roma 5:19) UJesu ‘bekamumuntu loyo.’ Watjhiya izulu, waba mumuntu onganasonob, bewahlongakala ngebanga lethu. Umphumela waba kukuthi kwakghoneka ngathi bona sibe nobujamo obuhle noZimu begodu sifumane isithembiso sokuphila ngokungapheliko.

      OKWENZA UJESU WAHLUNGUPHAZWA BEWAFA

      Kubayini kwatlhogeka uJesu afe bona kufezeke lokhu? Kghani uZimu uMninimandla woke bekangekhe amane akhuphe umyalo wokuthi iinzukulwana zaka-Adamu zivunyelwe bona ziphile ngokungapheliko? Kwamambala unalo igunya lokwenza njalo. Kodwana lokho bekuzokutjho ukuthi akawunaki umthetho awutjhwileko wokuthi umvuzo wesono kukufa. Umthetho lowo bewungasi yinto encani ukuthi ungasuswa namkha utjhentjhwe. Usisekelo sokobana kube nobulungiswa bamambala.—IRhubo 37:28.

      Ngathana uZimu ububekele ngeqadi ubulungiswa endabeni le, abantu bebazozibuza ukuthi nakezinye izinto uzokwenza njalo na. Ngokwesibonelo, kghani bekuzokuba kuhle na nangabe bekazikhethela ukuthi hlangana nesizukulwana saka-Adamu ngubani obekazokufanelekela ukuphila ngokungapheliko? Kghani bekangathenjwa bona iinthembiso zakhe uzozizalisa? Ngokunamathela ebulungisweni bakhe, ekusilungiseleleni isindiso, uZimu uyasiqinisekisa ukuthi uzokuhlala enza okulungileko.

      Ngokufa kwakaJesu, uZimu usivulele indlela yokufumana ukuphila okungapheliko ephasini eliyiPharadesi. Tjheja amezwi kaJesu atlolwe kuJwanisi 3:16: “Mbala uZimu walithanda kangaka iphasi, wabe wanikela ngeNdodanakhe ebelethwe yodwa, khona kuzakuthi loyo okholwa kiyo angabhubhi, kodwana abe nepilo engapheliko.” Yeke, ukufa kwakaJesu kuveza ukuthi uZimu azange abhalelwe ukwenza ubulungiswa kodwana kutjengisa bona ubathanda kangangani abantu.

      Nanyana kunjalo, kubayini uJesu bekufuze ahlunguphazwe nokobana afe kabuhlungu kangaka njengombana kuhlathululwe emaVangelini? Ngokuzinikela kwakhe ekulingweni okudluleleko nangokuhlala athembekile, uJesu watjengisa ukuthi uDeveli unamala ngokuthi athi abantu angeze bahlala bathembekile kuZimu nabaqalane nokulingwa. (Jobho 2:4, 5) Lokho uSathana akutjhoko kungabonakala kulibanga elizwakalako ngemva kobana akhohlise u-Adamu ukuthi one. Kodwana uJesu bekalingana patsi no-Adamu—wahlala athembekile naphezu kobuhlungu obukhulu aqalana nabo. (1 Korinte 15:45) Lokhu kufakazela ukuthi no-Adamu bekangakghona ukulalela uZimu nangabe wakhetha ukwenza njalo. Ngokukghodlhelela iinlingo, uJesu usitjhiyele isibonelo sokobana simlandele. (1 Pitrosi 2:21) Ngebanga lokuthi iNdodanakhe yalalela ngokupheleleko, uZimu wayitlomelisa ngepilo yokungafi ezulwini.

      INDLELA ONGAZUZA NGAYO

      Kwamambala uJesu wafa. Indlela eya ekuphileni okungapheliko ivulekile. Kghani uyakufuna na ukuphila ngokungapheliko? UJesu usivezele lokho okufuze sikwenza nakathi: “Ukuphila okungapheliko ngilokho bona bazi wena wedwa Zimu weqiniso nokwazi uJesu Krestu, omthumileko.”—Jwanisi 17:3.

      Abagadangisi bakamagazini lo bakumema bona ufunde ngokunabileko ngoJehova, uZimu weqiniso, nangeNdodanakhe, uJesu Krestu. AboFakazi bakaJehova bendawo yangekhenu bazokuthabela ukukusiza. Godu ungafumana imininingwana elisizo ngokuthi uvakatjhele izinzolwazi lethu, ku-www.pr2711.com.

      a Qala “I-The Historical Character of Genesis,” ku-Insight on the Scriptures, Volume 1, ekhasini 922, isihloko esithi “iNcwadi kaGenesisi” egadangiswa boFakazi bakaJehova. Ungayifumana ku-www.pr2711.com. Bese uqala ngaphasi kwesithi, PUBLICATIONS > ONLINE LIBRARY.

      b UZimu wadlulisela ukuphila kweNdodanakhe esibelethweni sakaMariya kusukela ezulwini, wambangela bona abesidisi, begodu umoya ocwengileko kaZimu wavikela uJesu bonyana angazuzi isono sakaMariya.—Lukasi 1:31, 35.

      Uburotho obunganasibiliso budluliswa esiKhumbuzweni

      Yenzani Lokhu”

      Ngobusuku bangaphambi kokunikela ngokuphila kwakhe, uJesu wahlangana nabapostoli bakhe abathembekileko bewahloma nesiKhumbuzo sokufa kwakhe. Wathi kibo: “Yenzani lokhu ukuze ningikhumbule.” (Lukasi 22:​19) Ngokulalela umyalo lo, aboFakazi bakaJehova qobe mnyaka ephasini loke bayahlangana bona bakhumbule ukufa kwakaJesu. Ebebakhona esiKhumbuzweni ngomnyaka ogadungileko bebayi-19 862 783.

      Nonyaka, isiKhumbuzo sokufa kwakaJesu sizokuba ngeLesithathu, ngoMatjhi 23, ngemva kokutjhinga kwelanga. Wena nomndenakho nabangani niyamenywa ukuthi nibe khona nizokulalela ikulumo esekelwe eBhayibhelini. Izokuhlathulula ukuthi kubayini ukufa kwakaJesu bekuqakathekile nendlela ekungakuzuzisa ngayo mathupha. Kungenwa simahla, akuthathwa kongozelo. Sibawa ubuze aboFakazi bakaJehova bendaweni yangekhenu ukwazi isikhathi nendawo. Namkha ungangena kuzinzolwazi lethu www.pr2711.com.

Iincwadi ZesiNdebele (2008-2026)
Phuma
Ngena
  • IsiNdebele
  • Yabelana
  • Okunyulako
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Imibandela
  • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
  • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
  • JW.ORG
  • Ngena
Yabelana