Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
OKTOBA 2-8
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DANYELA 7-9
“Isiphorofido SakaDanyela Sabikezela Ngokufika KwakaMesiya”
(Danyela 9:24) “Iingcenye ezilikhomba zamatjhumi alikhomba weenkhathi zabekelwa abantu bekhenu nedorobho lakho elicwengileko, ukuqeda iimphambeko, okutjho ukuphelisa izono nokuthethelela icala, kobana ukulunga okungapheliko kuthome begodu kuzaliseke umbono namezwi womphorofidi” kanye nokuzesa okucwenge khulu.
it-2-E 902 ¶2
Iimveke ezimatjhumi alikhomba
Iimphambeko nokupheliswa kwesono. Ukubulawa kwakaJesu, ukuvuswa kwakhe nokuvela kwakhe ezulwini ‘kwaphelisa iimphambeko, okutjho ukuphelisa izono nokuthethelela icala.’ (Dan 9:24) Isivumelwano somThetho saveza tjhatjhalazi ukuthi amaJuda azizoni, afumana isijeziso, besaletha phezu kwabo isiqalekiso sokuphula isivumelwano. Kodwana ngesikhathi isono ‘sanda’ namkha sivezwa ebaleni mThetho kaMosi, nomusa kaZimu wanda kangako ngoMesiya. (Rom 5:20) Ngomhlatjelo kaMesiya, iimphambeko nezono zabantu abaphendukako zingasulwa begodu nesigwebo sabo sibhadelwe.
(Danyela 9:25) Yazi bewuzwisise bonyana ekuphumeni kwelizwi lokuvuselela nokwakha iJerusalema kufikela lapha ozesiweko, okutjho umbusi azakufika khona, kuzakuba ziingcenye ezilikhomba zeenkhathi ezilikhomba. lingcenye ezilikhomba zamatjhumi asithandathu nambili, idorobho elivuselelweko lizakujama libe neenrhodlo nemisele, kodwana kuzakuba ziinkhathi ezinzima.
it-2-E 900 ¶7
Iimveke Ezimatjhumi Alikhomba
UMesiya wafika ngemva ‘Kweemveke Ezimatjhumi Asithandathu Nethoba.’ Njengombana kulandela ‘iimveke ezimatjhumi asithandathu nambili.’ (Dan 9:25), lokhu kuyingcenye yama-70 begodu zitlolwe ngokulandelana, zizokuragela phambili ngemva kokuphela ‘kweemveke ezilikhomba.’ Yeke, nawubala kusukela “ekuphumeni kwelizwi lokuvuselela” nokwakha iJerusalema bekube kulapho ‘uMesiya umRholi’ afika khona kuzokuba ‘ziimveke’ ezili-7 kuhlanganise ‘neemveke’ ezima-62, namkha ‘iimveke’ ezima-69—okuminyaka ema-483—kusukela ngomnyaka ka-455 kuya ngo-29. Njengombana kuveziwe ngehla, ngesiruthwana sangomnyaka ka-29, uJesu wabhajadiswa ngemanzini, wazeswa ngommoya ecwengileko, wathoma ikonzwakhe waba ‘nguMesiya umRholi.’—Luk 3:1, 2, 21, 22.
(Danyela 9:26, 27a) “Emva kweengcenye ezilikhomba zamatjhumi asithandathu nambili zeenkhathi, ozesiweko uzakususwa, angabi nomelamako. Abantu bombusi omunye ozakufika bazakubhubhisa idorobho nendawo ecwengileko. Ukuphela kwakhe kuzakuza ngesikhukhula sehlekelele, iye, kuzakuba yipi bekube sekupheleni, okutjho ukubhujiswa okwahloswako. 27 Engcenyeni yinye yeenkhathi ezilikhomba, umbusi loyo uzakwenza isivumelwano esiqinileko nabanengi. Kuthi ngesiquntu sesikhatheso enze bonyana kungasabakhona umhlabelo wetjhebiswano nomnikelo weenthoro.
it-2-E 901 ¶2
Iimveke Ezimatjhumi Alikhomba
“Uzakususwa” ngesiquntu seveke. UGabhariyela waraga wathi kuDanyela: “Emva kweengcenye ezilikhomba zamatjhumi asithandathu nambili zeenkhathi, ozesiweko uzakususwa, angabi nomelamako.” (Dan 9:26) Bekungesikhathi esithileko ngemva kokuphela ‘kweemveke ezilikhomba ezihlanganiswe nezimatjhumi asithandathu nambili,’ okutjho ukuthi ngemva kweminyaka emithathu nesiquntu, lokha nakubulawa uKrestu esigodweni sokuhlunguphazwa, wadela koke anakho, waba mhlatjelo wabo boke abantu. (Isa 53:8) Ubufakazi butjengisa ukuthi isiquntu ‘seveke’ sokuthoma uJesu wasisebenzisela ukutjhumayela. Kwesinye isenzakalo, pheze ekupheleni komnyaka ka-32, uJesu wenza umfanekiso, wafanisa isitjhaba samaJuda nomuthi wamafeyi (madanisa noMat 17:15-20; 21:18, 19, 43) ongakhenge uthele iinthelo “iminyaka emithathu.” Umtlhogomeli wesivande wathi emphathinakhe: “Kosami, ulise umnyaka munye kwaphela. Ngizakwemba ngemaqadi kwawo ngithele umsuqwa. Nakube uyathela umnyaka ozako lo, kulungile, kodwana nakube awutheli, khona-ke ngizawugawula.” (Luk 13:6-9) Kungenzeka bekaqalisela esikhathini esithileko sokuthumayela kwakhe esitjhabeni esingalaleliko, okumsebenzi awenza pheze iminyaka emithathu kuya kowesine.
it-2-E 901 ¶5
Iimveke Ezimatjhumi Alikhomba
‘Isiquntu seveke’ singaba phakathi kweminyaka elikhomba, namkha ngemva kweminyaka emithathu nesiquntu ‘evekeni’ yeminyaka leyo. Njengombana ‘iimveke’ ezima-70 zathoma pheze nakuphela umnyaka ka-29 lokha nakubhajadiswa uJesu begodu azeswa abanguKrestu, isiquntu seveke leyo (minyaka emithathu nesiquntu) beyizokuraga bekube yitwasahlobo yangomnyaka ka-33, namkha ngesikhathi sePhasika (Nisan 14) yangomnyaka loyo. Ilangeli kungo-Apreli 1, 33 ngokuya ngekhalenda yeGregorian. (Qala esithi, LORD’S EVENING MEAL [Time of Its Institution].) Umpostoli uPowula usitjela ukuthi ‘uJesu wazela ukuzokwenza intando kaZimu,’ okutjho ‘ukususa kokuthoma [imihlatjelo neminikelo ngokomThetho kaMosi] kobana ajamise kwesibili.’ Lokhu wakwenza ngokunikela ngomzimbakhe bona ube mhlatjelo.—Heb 10:1-10.
Rhubhula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Danyela 9:24) “Iingcenye ezilikhomba zamatjhumi alikhomba weenkhathi zabekelwa abantu bekhenu nedorobho lakho elicwengileko, ukuqeda iimphambeko, okutjho ukuphelisa izono nokuthethelela icala, kobana ukulunga okungapheliko kuthome begodu kuzaliseke umbono namezwi womphorofidi” kanye nokuzesa okucwenge khulu.”
w01-ZU 5/15 27
Imibuzo Evela Kubafundi
Yagcotshwa nini ‘iNgcwelengcwele,’ njengoba kubikezelwe kuDaniyeli 9:24
UDaniyeli 9:24-27 uyisiprofetho esiphathelene nokubonakala ‘koGcotshiweyo, uMbusi’—uKristu. Ngakho, ukugcotshwa ‘kweNgcwelengcwele’ okwabikezelwa akubhekisele ekugcotshweni kweNgcwelengcwele yethempeli laseJerusalema. Kunalokho, elithi ‘iNgcwelengcwele’ libhekisela endlini engcwele kaNkulunkulu esezulwini—iNgcwelengcwele yasezulwini—ethempelini elikhulu likaJehova elingokomoya.—Heberu 8:1-5; 9:2-10, 23.
Laqala nini ukusebenza ithempeli likaNkulunkulu elingokomoya? Cabanga ngalokho okwenzeka lapho uJesu eziletha ukuba azobhapathizwa ngo-29 C.E. Kusukela ngaleso sikhathi ekuphileni kwakhe, uJesu wagcwalisa amazwi eHubo 40:6-8. Kamuva umphostoli uPawulu wabonisa ukuthi uJesu wayethandaze wathi kuNkulunkulu: “Umhlatshelo nomnikelo awukufunanga, kodwa ungilungiselele umzimba.” (Heberu 10:5) UJesu wayazi ukuthi uNkulunkulu ‘wayengafunanga’ ukuba kuqhutshekwe kunikelwa imihlatshelo yezilwane ethempelini laseJerusalema. Kunalokho, uJehova wayelungiselele uJesu umzimba ophelele wobuntu ukuze anikele ngawo njengomhlatshelo. Ebonisa isifiso sakhe esisuka enhliziyweni, uJesu waqhubeka wathi: “Bheka! Ngizile (emqulwini wencwadi kulotshiwe ngami) ukuba ngenze intando yakho, O Nkulunkulu.” (Heberu 10:7) Wasabela kanjani uJehova? IVangeli likaMathewu lithi: “Ngemva kokubhapathizwa uJesu wakhuphuka masinyane emanzini; futhi, bheka! amazulu avuleka, wabona umoya kaNkulunkulu wehla njengejuba uza phezu kwakhe. Bheka! Futhi, kwaba khona izwi livela emazulwini elathi: ‘Lena iNdodana yami, ethandekayo, engiyamukele.’”—Mathewu 3:16, 17.
Ukwamukela kukaJehova uNkulunkulu ukulethwa komzimba kaJesu njengomhlatshelo kwasho ukuthi kwase kune-altare elikhulu kune-altare elingokoqobo lasethempelini laseJerusalema. Leli kwakuyi-altare ‘lentando’ kaNkulunkulu, noma ilungiselelo lokwamukela ukuphila kukaJesu kobuntu njengomhlatshelo. (Heberu 10:10) Ukugcotshwa kukaJesu ngomoya ongcwele kwasho ukuthi manje uNkulunkulu wayeseliveze lonke ilungiselelo lethempeli lakhe elingokomoya. Ngakho, lapho uJesu ebhapathizwa, indawo kaNkulunkulu yokuhlala yasezulwini yagcotshwa, noma yahlukaniselwa ukuba ‘yiNgcwelengcwele’ elungiselelweni lethempeli elikhulu elingokomoya.
(Danyela 9:27) “Engcenyeni yinye yeenkhathi ezilikhomba, umbusi loyo uzakwenza isivumelwano esiqinileko nabanengi. Kuthi ngesiquntu sesikhatheso enze bonyana kungasabakhona umhlabelo wetjhebiswano nomnikelo weenthoro. Uzakubeka isinyenyiso esibhubhisako ehlangothini le-aldari, kufikela lapha kupheleliswa khona iqunto, lithululelwe phezu kombhubhisi.”
w07-ZU 9/1 20 ¶4
Amaphuzu Avelele Encwadi KaDaniyeli
9:27—Isiphi isivumelwano ‘esagcinwa sisebenza ngenxa yabaningi’ kwaze kwaphela isonto lama-70 leminyaka, noma ngo-36 C.E.? Isivumelwano soMthetho saqedwa ngo-33 C.E. lapho uJesu ebethelwa. Kodwa, ngokugcina isivumelwano sika-Abrahama sisebenza ku-Israyeli wenyama kuze kube ngu-36 C.E., uJehova welula inkathi yokubonisa amaJuda umusa okhethekile ngenxa yokuthi ayeyinzalo ka-Abrahama. Isivumelwano sika-Abrahama siyaqhubeka sisebenza ngokuqondene ‘no-Israyeli kaNkulunkulu.’—Galathiya 3:7-9, 14-18, 29; 6:16.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Danyela 7:1-10) “Ngomnyaka wokuthoma wokubusa kwakaBhelitjhatsari ikosi yeBhabheli, kwafika engqondweni kaDanyela ibhudango nombono alele emkghadinakhe. Nje-ke watlola ibhudangwelo phasi, wakhuluma iinhloko zalo kwaphela. 2 Nje-ke uDanyela wathi: “Qala ngabona embonwenami ebusuku imimoya emine yezulwini iphehla ilwandle elikhulu. 3 Kwabonakala iimbandana ezine ezikulu ziphuma ngelwandle, esinye sehlukile kesinye. 4 Sokuthoma besifana nebhubezi kodwana sineempiko zekhozi. Kwathi ngisaqalile njalo, iimpiko zaso zahluthwa, sasikinyiswa ehlabathini sajanyiswa ngeenyawo ezimbili njengomuntu besaphiwa ingqondo yomuntu. 5 Qala-ke, esinye isibandana sesibili, besinjengebhere. Sona saphakamisa iinyawo siphethe iimbambo ezintathu hlangana namazinywaso. Kwathiwa kiso, ‘Sikima, udle inyama enengi!’ 6 “Emva kwalokho ngathi ngiyaqala, ngabona esinye isibandana esinjengengwe, sineempiko ezine zenyoni emhlanaso. Isibandanesi besineenhloko ezine begodu saphiwa ukubusa. 7 “Emva kwalapho, qala ngabona ngombono ebusuku isibandana sesine esethusako, sitjhibile begodu sinamandla khulu. Besineengevula zamazinyo wesimbi, sirhiribidele ngokuphohloza bese kuthi okuseleko sikufihlize ngeenyawo. Sona-ke besehlukile kunaleza zokuthoma begodu besineempondo ezilitjhumi. 8 Ngithe ngisadlumbana ngeempondwezo, qala kwamila phakathi kwazo elinye godu iphondo elincani, lajamiselela zokuthoma ezintathu. Ephondwenapho bekunamehlo anjengowomuntu kanye nomlonyana okhuluma ukuzazi. 9 Ngathi ngisaqalile njalo, “kwabekwa iinhlalo zobukhosi; kwathi oMdala weminyaka wahlala esihlalweni sakhe. Izambatho zakhe bezimhlophe njengeliqhwa neenhluthu zakhe zinjengoboya obucwebileko. Isihlalo sakhe sirubha amalangabi, amavili waso amlilo ovuthako. 10 Kwehla amalangabi avela phambi kwakhe; bekaphahlwe ziinkulungwana ngeenkulungwana, iye, amatjhumitjhumi weenkulungwana bekajame phambi kwakhe. Abagwebi bahlala ebandla, kwavulwa iincwadi.
Oktoba 9-15
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DANYELA 10-12
“UJehova Wabikezela Ngengomuso LamaKhosi”
(Danyela 11:2) “Manje-ke ngizokutjela iqiniso. Qala, kusazakuvela amanye amakhosi amathathu wamaPherisi. Yesine izakuba ngenothe khulu ukuwadlula woke. Lokha nasele inamandla ngebanga lomnothwayo, izakuhlohlozela woke umuntu kobana ajamelane nombuso weGirisi.
dp-ZU 212-213 ¶5-6
Amakhosi Amabili Angqubuzanayo
5 Amakhosi okuqala amathathu kwakunguKoresi Omkhulu, uCambyses II noDariyu I. Njengoba uBardiya (noma mhlawumbe umzenzisi ogama lakhe linguGaumata) abusa izinyanga ezingu-7 kuphela, lesi siprofetho asizange sikuhlanganise ukubusa kwakhe okufushane. Ngo-490 B.C.E., inkosi yesithathu, uDariyu I, wazama ukuhlasela iGrisi okwesibili. Kodwa abasePheresiya banqotshwa eMarathon futhi babalekela e-Asia Minor. Nakuba uDariyu akulungiselela ngokucophelela ukubuye ahlasele iGrisi, akakwazanga ukukwenza lokho waze washona ngemva kweminyaka emine. Lokho kwasalela indodana yakhe eyamlandela, inkosi “yesine,” uXerxes I. WayeyiNkosi u-Ahashiveroshi eyashada no-Esteri.—Esteri 1:1; 2:15-17.
6 UXerxes I ngempela ‘wabavusa bonke ukulwa nombuso waseJavani,’ okusho ukuthi izifundazwe zamaGreki ezizimele njengeqoqo. “Enxenxwa izinduna ezifuna ukuvelela,” kusho incwadi ethi The Medes and Persians—Conquerors and Diplomats, “uXerxes wahlasela esebenzisa ibutho lasezweni nelasolwandle.” Isazi-mlando esingumGreki uHerodotus, wekhulu lesihlanu B.C.E., ubhala athi “asikho isenzo esingaqhathaniswa nalesi.” Ukulandisa kwakhe kuthi ibutho lasolwandle “selilonke lalingamadoda angu-517 610. Inani lemigundatshani lalingu-1 700 000; abamahhashi babengu-80 000; kuleli nani kumelwe kwenezelwe nama-Arabhu ayehamba ngamakamela, nabaseLibya ababelwa ngezinqola zempi, engingabalinganisela ku-20 000. Khona-ke, ingqikithi yamabutho asezweni nawasolwandle ifinyelela emadodeni angu-2 317 610.”
(Danyela 11:3) “Nje-ke kuzakuvuka ikosi enesibindi ezakubusa ngamandla amakhulu, izenzele umathanda.
dp-ZU 213 ¶8
Amakhosi Amabili Angqubuzanayo
8 “Kuyakuvela inkosi enamandla eyakubusa ngokubusa okukhulu, yenze njengentando yayo,” kusho ingelosi. (Daniyeli 11:3) U-Alexander oneminyaka engu-20 ubudala ‘wavela’ njengenkosi yaseMakedoniya ngo-336 B.C.E. Waba “inkosi enamandla”—u-Alexander Omkhulu. Efuqwa yicebo likayise, uPhilip II, wadla izifundazwe zasePheresiya eMpumalanga Ephakathi. Lapho ewela umfula i-Ewufrathe neTigris, ibutho lakhe lamadoda angu-47 000 lahlakaza amabutho kaDariyu III angu-250 000 eGaugamela. Ngemva kwalokho, uDariyu wabaleka futhi wabulawa, lwaphela kanjalo uhlu lwamakhosi asePheresiya. Manje iGrisi yaba umbuso wezwe, futhi u-Alexander ‘wabusa ngokubusa okukhulu, wenza njengentando yakhe.’
(Danyela 11:4) “Kuzakuthi isavelele njalo, umbuswayo uhlakazwe bewuhlukaniswe ngokwamagumbi amane wephasi. Angekhe wadlulela eenzukulwaneni zayo namkha ukhambe ngokwendlela yombuso ewubusako. Iye, umbuswayo uzakuhluthwa kiyo unikelwe abanye, ingasi iinzukulwana zayo.”
dp-ZU 214 ¶11
Amakhosi Amabili Angqubuzanayo
11 Ngemva kokufa kuka-Alexander, umbuso wakhe ‘wahlukaniselwa emimoyeni yomine yezulu.’ Ojenene bakhe abaningi baxabana njengoba babephangelana ngezindawo. UJenene Antigonus I owayeyichide wazama ukulawula wonke umbuso ka-Alexander. Kodwa wabulawa empini yase-Ipsus ePhrygia. Ngonyaka ka-301 B.C.E., ojenene abane baka-Alexander babephethe izintambo endaweni enkulu eyayinqotshwe umkhuzi wabo. UCassander wabusa eMakedoniya naseGrisi. ULysimachus waphatha e-Asia Minor naseThrace. USeleucus I Nicator wathola iMesopotamiya neSiriya. Kanti uPtolemy Lagus wathola iGibithe nePalestina. Njengokusho kwezwi lesiprofetho, umbuso omkhulu ka-Alexander wahlukana waba imibuso yamaGreki emine.
Rhubhula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Danyela 12:3) Abahlakaniphileko bazakukhanya njengokudarha komkayi, kuthi labo abadosela abanye emthethweni wokulunga, bakhanye nini nanini njengeenkwekwezi.
w13 7/15 13 ¶16, isilungelelo
‘Nginani Njalo Bekube Sikhathi Sokuphela’
UDanyela 12:3 uthi “abahlakaniphileko [amaKrestu azesiweko] bazakukhanya njengokudarha komkayi.” Ngesikhathi basephasini, benza lokhu ngokuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela. Nanyana kunjalo, uMatewu 13:43 utjengisa isikhathi lapho bazokuphazimula khona emBusweni wezulwini. Phambilini, besicabanga bona yomibili imitlolo le iqalisele esenzakalweni sinye—umsebenzi wokutjhumayela.
(Danyela 12:13) Kodwana wena phila bekube sekugcineni; uzakuphumula bese uvukela isiphetho sakho ekupheleni kwamalanga.”
dp-ZU 315 ¶18
UJehova Uthembisa UDaniyeli Umvuzo Omuhle Kakhulu
18 Incwadi kaDaniyeli iphetha ngesithembiso esimnandi kakhulu uNkulunkulu ake wasenza kumuntu. Ingelosi kaJehova yatshela uDaniyeli: “Uyosukuma umele isabelo sakho ekupheleni kwezinsuku.” Yayisho ukuthini ingelosi? Njengoba ‘ukuphumula’ ebisanda kukhuluma ngakho kuwukufa, isithembiso sokuthi uDaniyeli ‘wayeyosukuma’ esikhathini esithile kamuva sasisho into eyodwa—uvuko! Eqinisweni, ezinye izazi ziye zagomela ngokuthi uDaniyeli isahluko 12 ungowokuqala ukukhuluma ngovuko ngendlela ecacile emiBhalweni YesiHeberu. (Daniyeli 12:2) Nokho, kulokhu zishaye phansi. UDaniyeli wayelazi kahle ithemba lovuko.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Danyela 11:28-39) “Ikosi yangetlhagwini izakubuyela enarhenayo nomnotho omkhulu, kodwana ihliziywayo izasoloko ijamelene nabantu besivumelwano esicwengileko. Izakwenza koke okusehliziywenayo lokha nayibuyela enarhenayo. 29 “Kuzakuthi ngesikhathi esijanyisiweko ibuyele ngesewula. Kodwana ngesikhathesi angeze kwafana nesikhathini sangaphambilini. 30 Imithayamanzi yamaKitie izakujamelana nayo ukuze yethuseleke. Lokha nayibuyako izakunaka labo abahlubuke isivumelwano esicwengileko. 31 Amabutho ewathumileko azakungena asilaphaze ithempeli elibuphephelo. Azakuphelisa umhlabelo wokutjhiswa wangemihla bese ajamise isinyenyiso esibhubhisako. 32 Ngobuqili izakuyenga labo abajamelana nesivumelwano esicwengileko. Kodwana labo abamaziko uZimabo bazakuba namandla bathathe igadango. 33 Abahlakaniphileko hlangana nabantu bazakuyelelisa abanengi, kodwana bazakukhutjhwa kwesikhatjhana ngebanga lesabula nomlilo, iye, ngebanga lokuthunjwa nokuphangwa. 34 Kuzakuthi lokha nabakhutjhwako bafunyane isizo elincancani bese kuthi labo ababazenzisi babasekele. 35 Abanye abahlakaniphileko bazakukhutjhwa ukuze bacwengiswe, bahlungwe bebahlanjululwe bekube kusesikhathini sokuphela ngombana kusesekhona isikhathi esijanyisiweko. 36 “Ikosi leyo izazenzela umathanda, iziphakamise ngokuzidumisa ngaphezu kwabozinyana begodu nangoZimu ongaphezu kwabozinyana izakukhuluma izinto ekungazange khezizwakale. Izakuphumelela bekube kulapha kuphela khona isikhathi selaka ngombana lokho okuhlosiweko kuzakwenziwa. 37 Angekhe ihloniphe abozinyana baboyisemkhulu bayo namkha loyo othandwa bomma.’ Kanti godu angeze ihloniphe nanyana ngimuphi uzinyana; kunalokho izaziphakamisa ngaphezu kwabo boke. 38 Izakuhlonipha kwaphela uzinyana wobuphephelo okunguzinyana aboyisemkhulu abangazange bamazi. Loyo-ke izamhlonipha ngegolide nangesiliva, ngamatje aligugu nangezipho ezibizako. 39 Izakusahlela iimphephelo ezinemithangala ngokusizwa nguzinyana otjhili. Labo abamazisako uzinyanayo izabaphathela phezulu: Izababeka babe babusi phezu kwabanengi beyibanikele amasimu njengomvuzwabo.
Oktoba 16-22
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HOSIYA 1-7
“UJehova Uyakuthabela Ukwethembeka—Kghani Nawe Uyakuthabela?”
(Hosiya 6:4, 5) “Ngizokwenzani ngawe Efrayimu? Ngenzeni ngawe Juda? Ngombana ukwethembeka kwenu kunjengekungu yamasa, kuthintitheka njengombethe wamasa. 5 Ngikho nginirhayile ngamezwi wabaphorofidi, nganibulala ngamezwi womlomami. Isigwebo sami seza phezu kwenu njengokuhlaba kwelanga.
w10 8/15 25 ¶18
Vumela “Umthetho Womusa Wethando” Uvikele Ilimi Lakho
18 Umusa wethando kufuze ubonakale kikho koke esikwenza kubakhulekeli bakaJehova. Ngitjho nanyana siqalene nobujamo obubudisi, umthetho womusa wethando kufuze ungasuki elimini lethu. UJehova wezwa ubuhlungu lokha umusa wethando wabantwana bakwa-Israyeli uba “njengombethe onyamalala msinya.” (Hos. 6:4, 6) Ngakelinye ihlangothi uJehova uyathaba ngelungiselelo elijayelekileko lomusa wethando. Cabanga bona ubabusisa njani abalilandelako.
(Hosiya 6:6) Ngombana ngilulukela ukwethembeka, ingasi umhlabelo; nokwazi ngoZimu kuneminikelo yokutjhiswa.”
w07-ZU 9/15 16 ¶8
Amaphuzu Avelele Encwadi KaHoseya
6:6. Ukusenza umkhuba isono kubonisa ukuntula uthando oluqotho ngoNkulunkulu. Awukho umhlatshelo ongokomoya ongakwenza kuthetheleleke lokhu.
w07-ZU 6/15 27 ¶7
UJehova Ukwazisa Kakhulu Ukulalela Kwakho
7 Kule ndaba, khumbula ukuthi esikhathini esidlule, uJehova wembulela abantu bakhe basendulo ukuthi ukulalela kwakubaluleke ngisho nangaphezu kwemihlatshelo yezilwane. (IzAga 21:3, 27; Hoseya 6:6; Mathewu 12:7) Kungani kwakunjalo, kanti nguye uJehova owayeyale abantu bakhe ukuba benze leyo mihlatshelo? Kakade, umuntu owenza umhlatshelo uwenza ngasiphi isisusa? Ingabe uwenzela ukujabulisa uNkulunkulu? Noma ingabe umane nje ugcina isiko elithile? Uma umkhulekeli efisa ngempela ukujabulisa uNkulunkulu, uyoqikelela ukuthi ulalela yonke imiyalo yakhe. UNkulunkulu akayidingi imihlatshelo yezilwane, kodwa into eyigugu esingamnika yona ukumlalela.
Rhubhula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Hosiya 1:7) Nakuyindlu kaJuda ngizayirhawukela; ngiyisindise. Ngingayisindisi ngeenhlabano, ngepi nanyana ngeenjomani nabakhweli bazo, kodwana ngiyisindise ngokwami mina [Jehova] uZimayo.”
w07-ZU 9/15 14 ¶7
Amaphuzu Avelele Encwadi KaHoseya
1:7—Indlu yakwaJuda yaboniswa nini isihe futhi yasindiswa? Lokhu kwagcwaliseka ngo-732 B.C.E., ezinsukwini zeNkosi uHezekiya. Ngaleso sikhathi, uJehova waqeda usongo lwabase-Asiriya eJerusalema ngokuthumela ingelosi ukuba ibulale abantu abangu-185 000 emabuthweni esitha ngobusuku obubodwa. (2 AmaKhosi 19:34, 35) Ngaleyo ndlela uJehova wasindisa uJuda ngengelosi, hhayi “ngomnsalo noma ngenkemba noma ngempi, ngamahhashi noma ngezinkweli zamahhashi.”
(Hosiya 2:18) “Mhlokho ngizakwenzela u-Israyeli isivumelwano neembandana zommango, neenyoni zezulu, neenrhurhubi zephasi. Ngizakwephula imisubela neensabula, neenhlabano zoke zepi enarheni, ukuze nibe nokuphumula nokuthula.
w05-ZU 11/15 20 ¶16
Isiprofetho SikaHoseya Sisisiza Ukuba Sihambe NoNkulunkulu
16 UNkulunkulu wafeza nalesi sithembiso: “Ngokuqinisekile ngiyobenzela isivumelwano ngalolo suku ngokuphathelene nesilo sasendle nesidalwa esindizayo samazulu nento enwabuzelayo yasemhlabathini, futhi umnsalo nenkemba nempi ngiyokwephula kuphele ezweni, ngiyobalalisa ngokulondeka.” (Hoseya 2:18) Insali yamaJuda eyabuyela ezweni layo yahlala ngokulondeka, ingesabi zilwane. Lesi siprofetho sagcwaliseka nango-1919 C.E., lapho insali ka-Israyeli ongokomoya ikhululwa ‘eBhabhiloni Elikhulu,’ umbuso wezwe wenkolo yamanga. Manje ihlala ngokulondeka futhi ijabulela ukuphila epharadesi elingokomoya nabangane bayo, abanethemba lokuphila phakade emhlabeni. Azikho izici zobulwane phakathi kwala maKristu eqiniso.—IsAmbulo 14:8; Isaya 11:6-9; Galathiya 6:16.
g05-ZU 9/8 12 ¶2
Lapho Sekubusa Ubumbano Emhlabeni Wonke
Empeleni, okuphilayo emhlabeni kuyojabulela uhlobo olusha lobumbano, ngoba uNkulunkulu uyofundisa abantu bakhe abaqotho indlela yokulinakekela kahle ikhaya labo eliwumhlaba. Ngomqondo ongokomfanekiso, ‘uyokwenza nesivumelwano’ nazo zonke izilwane zasendle, azenze zizithobe ngokuthula kubantu.—Hoseya 2:18; Genesise 1:26-28; Isaya 11:6-8.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Hosiya 7:1-16) Nangithi ngipholisa u-Israyeli, izono zaka-Efrayimu zivela emtarini, kwembuleke ikohlakalo yeSamariya: Bayakhohlisana, amasela ayagqekeza angene ebe; imigulukudu idlelezela eendledlaneni! 2 Abe abacabangi bonyana yoke ikohlakalwabo ngiyayikhumbula; izenzo zabo ziyabalandela, azikafihleki kimi. 3 Ikosabo iyabathabela ngokuyibeka kwabo ngekohlakalo; nababusi bayo bayathokoza ngamangabo. 4 Boke abathembeki. Banjenge-ondo yomlilo etjhisako, ongafuni umbhagi awukhwezelele, kusukela ekubhicweni kwehlama bekube sekukhukhumaleni kwayo. 5 Ngelanga lomnyanya wekosi yaphambilini benza ababusi bayo badakwe liwayini, abeluleki badakwa bafa. 6 Ngapha bakhothamela ikosi, ngapha iinhliziyo zitjhisa njenge-ondo ngamaqhinga wokujamelana nekosi. Ilunya labo linjengethuthu lomlilo ebusuku ekuseni libhebhedlhe njengelangabi lomlilo! 7 Boke batjhisa njenge-ondo, baqothula ababusi babo. Woke amakhosabo ayawa. Akakho noyedwa ongibizako.” 8 USomnini uthi: “U-Efrayimu uhlangana nezizwe ukiniywa ngapha nangapha. U-Efrayimu sese afana nehlama engakaphendulwa phezu komlilo. 9 U-Efrayimu ukghakghathwe miqhamuka, kodwana yena akakuboni lokho. Sese akhunile, kodwana yena akakuboni lokho. 10 Ukuzikhukhumeza kwaka-Israyeli kujamelene naye. Akhange babuyele kuSomnini uZimabo nanyana bamfune phezu kwakho koke lokho. 11 “U-Efrayimu sese anjengezuba, uyengeka lula, uthithibele: Balilela iGibhide, kodwana babalekela e-Asiriya! 12 Kuzakuthi basabaleka njalo, ngiphose igolanedami phezu kwabo; ngizabadosela phasi njengeenyoni zomkayi; ngibabambe njengothiya iwoma lamazuba. 13 “Bazazizwa ngombana bangihlanukile! Bazakurhayilwa ngombana balwa nami! Ngesingami bengikhanukela ukubahlenga, kodwana bayangirhwayela. 14 Akhange balile kimi ngeenhliziyo zabo, kodwana barhahlawula isililo basemibhedenabo. Bazirhaya ngebanga lekoroyi newayini. 15 Bayangihlubuka nanyana ngabakhalima. Ngabaqinisa kodwana bahlala isicathana ngami. 16 Baphendukela elizeni, baba njengomsebe omtepetepe. Ababusi babo bazokubulawa ngesabula ngebanga lokwephula kwabo iimfungo zabo. Bazakuba yihlekisa nesiphoqo enarheni yeGibhide.”
OKTOBA 23-29
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HOSIYA 8-14
“Nikela UJehova Okungcono Khulu”
(Hosiya 14:2) Buyelani [kuJehova], nivume izono zenu nithi: “[Jehova], silibalela zoke izono zethu, wamukele ukuvuma kwethu. Sithanda ukunikela ngeenthelo zomlomethu.
w07-ZU 4/1 20 ¶2
Ukunikela Imihlatshelo Ejabulisa UNkulunkulu
Ngaphezu kwalokho, iBhayibheli libonisa ukuthi amazwi ethu okudumisa angabhekwa njengemihlatshelo esiyinikela kuJehova. Umprofethi uHoseya wasebenzisa inkulumo ethi “amaduna ezinkomo ezindebe zethu,” ebonisa ukuthi uNkulunkulu ubheka amazwi ethu okumdumisa njengomunye wemihlatshelo emihle kakhulu. (Hoseya 14:2) Umphostoli uPawulu wanxusa amaKristu angamaHebheru: “[Nikelani] kuNkulunkulu umhlatshelo wokudumisa, okuwukuthi, isithelo sezindebe ezivuma obala igama lakhe.” (Hebheru 13:15) Namuhla, oFakazi BakaJehova bazigcina bematasa kakhulu beshumayela izindaba ezinhle futhi benza abantu bazo zonke izizwe babe abafundi. (Mathewu 24:14; 28:19, 20) Banikela imihlatshelo yokudumisa uNkulunkulu imini nobusuku emhlabeni wonke.—IsAmbulo 7:15.
(Hosiya 14:4) “Ngizakupholisa ukuhlubuka kwabo, ngibathande ngomusa. Njengombana ukusilingeka kwami kungasekho kibo.
Ukwamukelwa NguZimu Kuyisa Ekuphileni Okungapheliko
15 Ikunzi bekusilwana esidura kunazo zoke umIsrayeli ebekanganikela ngaso kuJehova. Ngalokho, amezwi athi ‘iinkunzana zeendebe zomlomo wethu’ aqalise emezwini aqinisileko, acatjangelwe kuhle wokudumisa uZimu weqiniso. UJehova wasabela njani kilabo abenza iimhlatjelo enjalo? Wathi: “Ngizobathanda ngokutjhaphulukileko.” (Hos. 14:4) Kilabo abanikela iimnikelo enjalo yokudumisa, uJehova uyabalibalela, uyabemukela begodu uba mnganabo
(Hosiya 14:9) Ohlakaniphileko uzayihlatha ikulumo le, onengqondo uzakulemuka; ngombana iindlelazakaSomnini zinqophile. Abalungileko bakhamba kizo, kodwana abaphika ikani ziyabarareja.
jd-ZU 87 ¶11
Khonza UJehova Ngokwezindinganiso Zakhe Eziphakeme
11 UHoseya 14:9 usibonisa nemiphumela emihle yokulandela indlela eqondile. Izibusiso nezinzuzo zitholakala ngokufinyelela izimfuneko zikaNkulunkulu. NjengoMdali, uyakwazi ukwakheka kwethu. Lokho akulindele kithi kuzuzisa thina. Ukuze sifanekise ubuhlobo bethu noNkulunkulu, singase sicabange ngemoto nomakhi wayo. Umakhi uyazi ukuthi iklanywe futhi yahlanganiswa kanjani. Uyazi ukuthi idinga ukushintshwa uwoyela ngezikhathi ezithile. Kungenzekani uma ungayinaki leyo ndinganiso, mhlawumbe uthi, isahamba kahle nje? Injini ingasheshe iguge futhi ife. Kunjalo nangabantu. UMdali wethu usinike imiyalo. Ukuyigcina kuzuzisa thina. (Isaya 48:17, 18) Ukuqonda ukuthi izindinganiso ziyasizuzisa kusinikeza isizathu esengeziwe sokuphila ngazo, sigcine imiyalo yakhe.—IHubo 112:1.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Hosiya 10:12) ‘Zitjaleleni ukulunga, khona nizakuvuna isithelo sokwethembeka; bese nizikghemela ihlabathi engakalinywa ngombana kusikhathi sokufuna uSomnini, abe afike anise ukulunga phezu kwenu.’
w05-ZU 11/15 28 ¶7
“Izindlela ZikaJehova Ziqondile”
7 Uma uJehova simkhulekela ngendlela eqondile nengenabo ubuzenzisi, siyothola umusa wakhe wothando, noma uthando lwakhe oluqotho. Ama-Israyeli angalawuleki atshelwa: “Zihlwanyeleleni imbewu ngokulunga; vunani ngokomusa wothando. Zilimeleni umhlabathi olimekayo, lapho kusenesikhathi sokufuna uJehova aze afike anifundise ngokulunga.”—Hoseya 10:12.
(Hosiya 11:1) “Lokha u-Israyeli asesemntwana ngamthanda, godu indodanami ngayibiza ngayenyula eGibhide.
Bamlinda UMesiya
10 Njengama-Israyeli, uMesiya bekazokubizwa bona aphume eGibhida. (Hos. 11:1) Ngaphambi komlayo kaHerodi wokubulala, ingilozi yanqophisa uJosefa, uMariya noJesu bona baye eGibhida. Bahlala lapho “uHerodi wabe wafa. Lokhu kwenzeka khona kuzozaliseka okwatjho yiKosi ngomporofidi [uHosiya] bona: ‘Ngibize iNdodana yami bona iphume eGibhida.’” (Mat. 2:13-15) Kwamambala, uJesu ngokwakhe bekangeze ahlela nanyana ngisiphi sezenzakalo ezibikezelweko ezikhuluma ngokubelethwa kwakhe nokuphila kwakhe asesemncani.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Hosiya 8:1-14) “Vuthelani ipalapala! Nanti idlanga lizulazula ngehla kwendlu [kaJehova] ngombana abantu bephule isivumelwano sami, bavukela umyalwami. 2 Bayangililela bathi: ‘Maye, Sivumelwano sethu, thina, Israyeli, sinetjhebiswano nawe!’ 3 Kodwana u-Israyeli ulahle okuhle; nje-ke isitha siseenthendeni zakhe. 4 Bazibekela amakhosi ngingakatjho, bazikhethela ababusi ngaphandle kwemvumo yami. Bazenzela iinthombe ngesiliva nangegolide labo, kube kubhujiswa kwalo! 5 Ithole lakho, Samariya, liyangikghabhudlha! Ubukhali bami buyavutha phezu kwabantwaba. Kuzabe kube nini soloko babhalelwa kuphila msulwa 6 nayibe bangu-Israyeli? Itholeli libunjwe sithakgha, senguzimu nje. Yeke lizokwephulwa libe ziinquqwana ithole leSamariyelo. 7 “Otjala ummoya, uvuna isiwuruwuru. Ihlanga nalinganasiqwambe angeze laba nokudla. Nabe belingaba nokudla, imiqhamuka beyizakurhiribidela. 8 U-lsrayeli urhiribidelwe; sese afana namawunguwungu hlangana nezizwe ezinye 9 ngombana ababusi bakhona bafuna isizo e-Asiriya. Kodwana u-Efrayimu ufana nodumbana ozulazula emmangweni afuna abangani. 10 Nanyana angafunyana abangani hlangana nezizwe, akazokuba nobuyo ngombana ngizobabuthelela ndawonye. Masinyana bazakubhesiswa mthwalo wekosi ekulu. 11 “Lokha u-Efrayimu nakakha ama-aldari amanengi weminikelo yesono, aphenduka ama-aldari wokona. 12 Nanyana bengingabatlolela kanenginengi ngomthethwami, bebazawuthatha inga yinto etjhili.” 13 Benza imihlabelo eyanelisa izisu zabo, bazidlela inyama nje. USomnini akayamukeli imihlabelo enjalo. Nje-ke uSomnini uzobalalamela ngokukhohlakala kwabo, bese ubahlunguphaza ngebanga lezono zabo: Bazakubuyela eGibhide. 14 U-Israyeli ukhohlwe uMdalakhe, wazakhela iingodlo. UJuda ubiyele amadorobho amanengi. Kodwana uSomnini uzokuthumela umlilo emadorobhenabo bese urhayila iingodlo zabo.
OKTOBA 30–NOVEMBA 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JUWELI 1-3
“Amadodanenu Namadodakazenu Azakuphorofida”
(Juweli 2:28, 29) “Kuzakuthi emuva kwalokho ngithululele uMoyami kibo boke abantu. Amadodanenu namadodakazenu azakuphorofida; abadala benu babhudange amabhudango; abatjha benu babone imibono. lye, emalangeni lawo ngizakuthululela uMoyami naphezu kweenceku neencekukazi.”
w02-ZU 8/1 15 ¶4-5
Bashukunyiswa ‘Yizinto Ezinhle Kakhulu ZikaNkulunkulu’
4 Njengoba base bethole umoya ongcwele, abafundi eJerusalema abapholisanga maseko ekuxoxeleni abanye izindaba ezinhle zensindiso, baqala ngesixuku esasibuthene ekuseni nje. Ukushumayela kwabo kwagcwalisa isiprofetho esimangalisayo, esasilotshwe nguJoweli indodana kaPhethuweli eminyakeni engamakhulu ayisishiyagalombili ngaphambili: “[Ngiyakuthulula] uMoya wami phezu kwayo yonke inyama; amadodana enu namadodakazi enu ayakuprofetha, abadala benu baphuphe amaphupho, izinsizwa zenu zibone imibono; naphezu kwezinceku nezincekukazi ngalezo zinsuku ngiyakuthulula uMoya wami . . . lungakafiki usuku olukhulu nolwesabekayo lukaJehova.”—Joweli 1:1; 2:28, 29, 31; IzEnzo 2:17, 18, 20.
5 Ingabe lokhu kwakusho ukuthi uNkulunkulu wayezovusa sonke isizukulwane sabaprofethi, abesilisa nabesifazane, abanjengoDavide, uJoweli noDebora, abasebenzisele ukubikezela izenzakalo zesikhathi esizayo? Cha. ‘Amadodana namadodakazi, izinceku nezincekukazi’ bonke abangamaKristu babeyoprofetha ngomqondo wokuthi babeyoshukunyiswa umoya kaJehova ukuba bamemezele ‘izinto ezinhle kakhulu’ uJehova ayezenzile nayesazozenza. Ngakho babeyoba abakhulumeli boPhezukonke. Nokho, sasabela kanjani isixuku?—Heberu 1:1, 2.
jd-ZU 167 ¶4
“Memezelani Lokhu, Phakathi Kwezizwe”
4 Ake uyibheke ngolunye uhlangothi le ndaba. UJehova uNkulunkulu watshela umprofethi uJoweli ngesikhathi lapho abantu bazo zonke izinhlobo beyoprofetha ngomqondo ongokomfanekiso: “Ngemva kwalokho ngithululele umoya wami phezu kwayo yonke inhlobo yenyama, amadodana enu namadodakazi enu ngokuqinisekile ayoprofetha. Amaxhegu enu, aphuphe amaphupho. Izinsizwa zenu, zibone imibono.” (Joweli 2:28-32) Ngosuku lwePhentekoste lika-33 C.E., umphostoli uPetru wasebenzisa la mavesi ekuthululweni komoya ongcwele phezu kwalabo ababebuthene ekamelweni eliphezulu eJerusalema, nasekushumayeleni kwabo “ngezinto ezinhle kakhulu zikaNkulunkulu” okwakuzolandela. (IzEnzo 1:12-14; 2:1-4, 11, 14-21) Manje cabanga ngesikhathi sethu. Ukugcwaliseka okukhulu kwesiprofetho sikaJoweli bekulokhu kuqhubeka kusukela ekuqaleni kwekhulu lama-20. AmaKristu agcotshwe ngomoya—awesilisa nawesifazane, asekhulile nasemasha—aqala ‘ukuprofetha,’ okusho ukuthi, ukumemezela ‘izinto ezinhle kakhulu zikaNkulunkulu,’ ezihlanganisa nezindaba ezinhle zoMbuso manje osumisiwe emazulwini.
(Juweli 2:30-32) Ngizakuveza amabono ezulwini nephasini: iingazi nomlilo nesimukumuku sentuthu. 31 Lokhu kuzakwenzeka ngebanga lokuza kwelanga [lakaJehova] elikhulu nelesabekako; ilanga lizakuphenduka libe nzima nenyezi ibe ziingazi.” 32 Kuzakuthi boke ababiza ibizo [lakaJehova] basindiswe, njengombana [uJehova] atjho, asithi: “Phezu kwentaba yeZiyoni neJerusalema kuzakubakhona isindiso.” Nalabo [uJehova] azababiza phakathi kwezizwe” bazakusindiswa.
w07-ZU 10/1 13 ¶2
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoweli Neka-Amose
2:32—Kusho ukuthini ‘ukubiza igama likaJehova’? Ukubiza igama likaNkulunkulu kusho ukulazi, ukulihlonipha ngokujulile, ukuncika nokuthembela kumnikazi walo.—Roma 10:13, 14.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Juweli 2:12, 13) “Nanjesi buyelani kimi ngehliziywenu yoke, ngokuzila nokulila nokubibitheka.” 13 Dabulani iinhliziyo zenu, ingasi izambatho zenu kwaphela. Buyelani kuZimu [uJehova], ngombana unomusa nesirhawu, uthathela kude ukusilingeka, uthembeka khulu, uyariyada ekurhayileni.
w07-ZU 10/1 13 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoweli Neka-Amose
2:12, 13. Ukuphenduka kweqiniso kusuka enhliziyweni. Kuhilela ‘ukuklebhula izinhliziyo zethu’ ngaphakathi, hhayi ‘ukuklebhula izingubo’ zangaphandle.
(Juweli 3:14) Iinqubuthu ngeenqubuthu zisemrhobeni wokugwebela ngombana ilanga [lakaJehova] litjhidele ngemrhobeni lowo.
w07-ZU 10/1 13 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoweli Neka-Amose
3:14—Liyini ‘ithafa eliphansi lesinqumo’? Liyindawo engokomfanekiso uNkulunkulu akhiphela kuyo isahlulelo. Ezinsukwini zenkosi yakwaJuda uJehoshafati, egama layo lisho ukuthi “uJehova UngumaHluleli,” uNkulunkulu wakhulula uJuda ezizweni ezazimzungezile ngokukhungathekisa amabutho azo. Ngakho, le ndawo ibuye ibizwe ngokuthi ‘ithafa eliphansi likaJehoshafati.’ (Joweli 3:2, 12) Osukwini lwethu, limelela indawo engokomfanekiso izizwe eziyochotshozelwa kuyo njengamagilebhisi esikhamweni sewayini.—IsAmbulo 19:15.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Juweli 2:28–3:8) Kuzakuthi emuva kwalokho ngithululele uMoyami kibo boke abantu.’ Amadodanenu namadodakazenu azakuphorofida; abadala benu babhudange amabhudango; abatjha benu babone imibono. 29 lye, emalangeni lawo ngizakuthululela uMoyami naphezu kweenceku neencekukazi. 30 Ngizakuveza amabono ezulwini nephasini: iingazi nomlilo nesimukumuku sentuthu. 31 Lokhu kuzakwenzeka ngebanga lokuza kwelanga lakaSomnini elikhulu nelesabekako; ilanga lizakuphenduka libe nzima nenyezi ibe ziingazi.” 32 Kuzakuthi boke ababiza ibizo [lakaJehova] basindiswe, njengombana [uJehova] atjho, asithi: “Phezu kwentaba yeZiyoni neJerusalema kuzakubakhona isindiso.” Nalabo [uJehova] azababiza phakathi kwezizwe” bazakusindiswa.
“Iye, emalangeni lawo nesikhathineso, lokha nangitjhugulula ubujamo bakwaJuda neJerusalema, 2 ngizakubutha izizwe zoke, ngizilethe emrhobeni kaJehotjhafathi. Lapho-ke ngizazimangalela ngebanga labantu bami, abalilifa lami, u-Israyeli ngombana zibasabalalise hlangana nezizwe, zabahlukanisa nenarhami. 3 Zaphosa ifumbe ngabantu bami, zathenga ukulala neengwadla ngabesana; zathenga umrhamulo wewayini ngabentazana. 4 “Alo-ke, wena Tirosi neTsidoni, nani noke mfunda zeFilista: Ningifunani na? Nifuna ukuzibuyiselela na? Nangabe nifuna ukuzibuyiselela ngizakurhaba, nginibethe ngeentonga zenu. 5 Nithethe igolide nesiliva lami, benathatha namagugwami wakanokutjho nawasa emathempelinenu. 6 Nithengise abantu bakwaJuda nebeJerusalema emaGirigini ukuze nibathumele kude nenarhekhabo. 7 Ngalokho yelelani la: Ngizobaphaphamisa eendaweni enibathengise kizwezo, nginibethe ngeentonga zenu. 8 Ngizokuthengisa amadodana namadodakazenu ebantwini bakwaJuda; bona bawathengisele amaTjheba isizwe esikude.” Kutjho [uJehova].