IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr18 Apreli kk. 1-10
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2018)
  • Iinhlokwana
  • APRELI 2-8
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 26
  • “Umehluko Nokuhlobana—IPhasika NesiKhumbuzo”
  • nwtsty okurekhodiweko
  • Isidlo SePhasika
  • nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:26
  • nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:28
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:17
  • nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:39
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • APRELI 9-15
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 27-28
  • “Khambani Niyokwenza Abafundi—Kubayini, Kuphi Begodu Njani?”
  • ‘Khambani Niyokwenza Abafundi’
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 28:19
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 28:20
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 27:51
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 28:7
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • APRELI 16-22
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MARKOSI 1-2
  • “Izono Zakho Zilitjalelwe”
  • “Izono Zakho Zilitjalelwe”
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 2:9
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 1:11
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 2:28
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • APRELI 23-29
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MARKOSI 3-4
  • “Ulapha NgeSabatha”
  • Khuyini Evumelekileko NgeSabatha?
  • Khuyini Evumelekileko NgeSabatha?
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 3:5
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 3:29
  • ‘Uyazwisisa’ Na?
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • APRELI 30–MEYI 6
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MARKOSI 5-6
  • “UJesu Unamandla Wokuvusa Abahlongakeleko”
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 5:39
  • Uvusa Umntazanyana Ohlongakeleko!
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 5:19
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 6:11
  • Ukufundwa KweBhayibheli
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2018)
mwbr18 Apreli kk. 1-10

Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

APRELI 2-8

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 26

“Umehluko Nokuhlobana—IPhasika NesiKhumbuzo”

(Matewu 26:17-20) Ngelanga lokuthoma lomnyanya weSikwa esinganaSibiliso, abafundi beza kuJesu, bathi: “Ufuna sikulungisele kuphi bona uyokudla iPhasika?” 18 Wathi: “Iyani edorobheni kuSibanibani nithi kuye, ‘UMfundisi uthi: “Isikhathi engibekelwe sona sesitjhidele; ngizokugidinga iPhasika nabafundi bami emzinakho.”’” 19 Nje-ke abafundi benza njengombana uJesu abayalile, balungiselela iPhasika. 20 Nakurhwalalako, bekahlezi nabafundi bakhe abali-12 etafuleni.

nwtsty okurekhodiweko

Isidlo SePhasika

Izinto eziqakathekileko zesidlo sePhasika: yimvana ebasiweko (amathambo wayo bekufuze angaphulwa) (1); isikwa esinganasibiliso (2); neenrhabelo ezibabako (3). (Eks 12:5, 8; Num 9:11) Iinrhabelo ezibabako bezikhumbuza ama-Israyeli ngokuba ziingqila zeGibhide. UJesu wasebenzisa isikwa esinganasibiliso ukufanekisela umzimbakhe onganasono. (Mat 26:26) Umpostoli uPowula wabiza uJesu ngokuthi, ‘yimvana yePhasika lethu.’ (1Ko 5:7) Ngekhulu lokuthoma, iwayini (4) nalo belisetjenziswa esidlweni sePhasika. UJesu wasebenzisa iwayini ukufanekisela iingazi zakhe, ebezizokuphalazwa zibe mhlatjelo.—Mat 26:27, 28.

(Matewu 26:26) Njengombana baragela phambili badla, uJesu wathatha isikwa, wathandaza, ngemva kwalokho wasihlephula, wasinikela abafundi, wathi: “Thathani nidle. Lokhu kutjho umzimbami.”

nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:26

kutjho: Ibizo lesiGirigi elithi e·stinʹ linomqondo “wokufanekisela.” Abapostoli bebayizwisisa kuhle ihlathululo le, ngebanga lokuthi umzimba kaJesu onganasono bebawubona kunye nesikwa esinganasibiliso ebebazosidla. Yeke, isikwa bekungekhe kwaba mzimba kaJesu wamambala. Kuqakathekile ukwazi bona ibizo lesiGirigi elisetjenziswe kuMat 12:7 elithi “kutjho” nakwamanye amatjhugululo weBhayibheli liyafumaneka.

(Matewu 26:27, 28) Wathatha nekapho, wathandaza, wabanikela yona, wathi: “Selani ngayo noke, 28 ngombana lokhu kutjho ‘iingazi zami zesivumelwano,’ ezizokuphalazwa ngebanga labanengi bona kulitjalelwe izono.

nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:28

iingazi zami zesivumelwano: Isivumelwano esitjha phakathi kwakaJehova namaKrestu azesiweko, senziwa ngomhlatjelo kaJesu. (Heb 8:10) Amezwi kaJesu afana nasetjenziswa nguMosi lokha nakamlamuli nommemezeli womThetho wesivumelwano kuma-Israyeli eNtabeni yeSinayi. (Eks 24:8; Heb 9:19-21) Njengombana iingazi zamathole neembuzi zasungula umThetho wesivumelwano phakathi kwakaZimu nesitjhaba sama-Israyeli, neengazi zakaJesu zasungula isivumelwano esitjha uJehova asenza no-Israyeli ongokomfanekiso. Isivumelwaneso sathoma ukusebenza ngePentekoste langomnyaka ka-33 emihleni kaJesu.—Heb 9:14, 15.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Matewu 26:17) Ngelanga lokuthoma lomnyanya weSikwa esinganaSibiliso, abafundi beza kuJesu, bathi: “Ufuna sikulungisele kuphi bona uyokudla iPhasika?”

nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:17

Ngelanga lokuthoma lomnyanya weSikwa esinganaSibiliso: Umnyanya weSikwa esinganaSibiliso bewuthoma ngoNisan 15, ilanga elingemva kwePhasika (Nisan 14), begodu bewuthatha amalanga alikhomba. Esikhathini sakaJesu, umnyanya lo bewuhlobene khulu nePhasika kangangobana bewuthatha amalanga abunane woke, kuhlanganise noNisan 14, ebesele waziwa ngokuthi ‘Mnyanya weSikwa esinganaSibiliso.’ (Luk 22:1) Endabeni le, umutjho othi ‘Ngelanga lokuthoma’ ungatjho ukuthi ‘ilanga elilandelako.’ (Madanisa noJwa 1:15, 30, lapha ibizo lesiGirigi elithi ‘kokuthoma’ [proʹtos] lijamele ukuthi ngaphambili ngomqondo ofanako, otjho ukuthi “bekakhona mina ngingakabi khona.”) Ngokwesiko lamaJuda namaGirigi abafundi bebavunyelwe bona babuze ngoJesu ngoNisan 13. Emini ngoNisan 13, abafundi bebalungiselela iPhasika ebelizokugidingwa “nakurhwaqelako” ekuthomeni kwakaNisan 14.—Mar 14:16, 17.

(Matewu 26:39) Waya phambidlana, waguqa ubuso bakhe buqale phasi, wathandaza wathi: “Baba, nakungakghoneka, ikapho le ayidlule kimi. Kodwana, kungabi ngokwentando yami, kube ngokwentando yakho.”

nwtsty okuzofundwa ngakho kuMat 26:39

ikapho le ayidlule: EBhayibhelini “ikapho” kanengi isetjenziselwa ukufanekisela intando kaZimu namkha “umsebenzi owabelwe” umuntu othileko. (Mat 20:22) Akungatjazwa ukuthi uJesu kwamphatha kumbi bona ukubulawa njengesilelesi bekuzokuhlambalaza uZimu, lokhu kwamenza ukuthi athandaze athi “ikapho” le ayidlule kuye.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Matewu 26:1-19) UJesu nakaqeda ukutjho koke lokhu, wathi ebafundini bakhe: 2 “Niyazi ukuthi emalangeni amabili kusuka nje kuzokuba yiPhasika, nokuthi iNdodana yomuntu izokunikelwa bona ibulawe esigodweni.” 3 Ngemva kwalokho abaphristi abakhulu nabadala besitjhaba babuthana ngesirhodlweni somphristi ophakemeko, ibizo lakhe elinguKhayafasi, 4 baluka amano wokubamba uJesu ngobugirikitjani bambulale. 5 Bathi: “Singakwenzi emnyanyeni, ngombana abantu bangavusa umguruguru.” 6 Ngesikhathi uJesu aseBhethaniya emzini kaSimoni obekanobulepheru, 7 kweza kuye umfazi obekaphethe umjekana we-alabhasta wamafutha abizako anuka kamnandi, wawathela ehlokwenakhe njengombana ahlezi etafuleni. 8 Nababona lokho, abafundi basilingeka bathi: “Kubayini kudlalwa ngamafutha la? 9 Phela bekangathengiswa ngemali ethe tjha, bese inikelwa abatlhagako.” 10 Akulemuka lokho, uJesu wathi: “Nimtshwenyelani umfazi lo? Ungenzele into ehle. 11 Ngombana abatlhagako nihlala ninabo, kodwana mina angekhe nihlale ninami. 12 Nakangizesa ngamafutha anuka kamnandi la, ungilungiselela ukubulungwa. 13 Ngiqinisile ngithi kini, nanyana kukuphi lapho kutjhunyayelwa khona iindaba ezimnandezi ephasini loke, nokwenziwe mfazi lo kuzokukhulunywa ngakho akhunjulwe.” 14 Ngemva kwalokho omunye wabaliTjhumi namBili, okuthiwa nguJudasi Iskariyodi, waya ebaphristini abakhulu 15 wathi: “Nizongiphani bona ngimthengise kini?” Bamthembisa iimpaparwana zesiliva ezima-30. 16 Kusukela mhlokho, bekasolo afuna ithuba elihle lokumthengisa. 17 Ngelanga lokuthoma lomnyanya weSikwa esinganaSibiliso, abafundi beza kuJesu, bathi: “Ufuna sikulungisele kuphi bona uyokudla iPhasika?” 18 Wathi: “Iyani edorobheni kuSibanibani nithi kuye, ‘UMfundisi uthi: “Isikhathi engibekelwe sona sesitjhidele; ngizokugidinga iPhasika nabafundi bami emzinakho.”’” 19 Nje-ke abafundi benza njengombana uJesu abayalile, balungiselela iPhasika.

APRELI 9-15

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 27-28

“Khambani Niyokwenza Abafundi—Kubayini, Kuphi Begodu Njani?”

(Matewu 28:18) UJesu watjhidela wakhuluma nabo, wathi: “Nginikelwe loke ilawulo ezulwini nephasini.

w04 7/1 8 ¶4

‘Khambani Niyokwenza Abafundi’

4 UJesu bekanelawulo phezu kwebandla lakhe, begodu waba yiKosi yomBuso omutjha kaZimu owahlonywa ngo-1914. (Kolose 1:13; IsAmbulo 11:15) Uyingilozi ekulu begodu ulawula ibutho leengidigidi zeengilozi. (1 Thesalonika 4:16; 1 Pitrosi 3:22; IsAmbulo 19:14-16) Uyise umnikele amandla wokuqeda “yoke imibuso nalo loke ilawulo namandla” aphikisana neenkambisolawulo zokulunga. (1 Korinte 15:24-26; Efesu 1:20-23) UJesu akanalawulo phezu kwabantu abaphilako kwaphela. Kodwana ubuye “abe ngumahluleli wabaphilako nowabafileko” begodu uZimu umnikele namandla wokuvusa abafileko. (IzEnzo 10:42; Jwanisi 5:26-28) Umyalo okhitjhwa mumuntu onikelwe ilawulo elingaka kufuze uhlonitjhwe nakanjani. Yeke, siwulalela ngehlonipho umyalo kaKrestu othi ‘sikhambe siyokwenza abafundi.’

(Matewu 28:19) Yeke, khambani niyokwenza abantu bazo zoke iintjhaba babe bafundi, nibabhabhadise ebizweni lakaBaba neleNdodana nelommoya ocwengileko,

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 28:19

niyokwenza abafundi: Ibizo lesiGirigi elithi ma·the·teuʹo lingatjho ukuthi “fundisa” ngomnqopho wokwenza abafundi namkha abalandeli. (Madanisa noMat 13:52, nakathi “ofundiswa.”) Ibizo elithi ‘bhabhadisa’ nelithi ‘fundisa’ atjengisa ukuthi umyalo ‘wokwenza abafundi’ ubandakanyani.

abantu bazo zoke iintjhaba: Umtlolo lo uthi “zoke iintjhaba,” kodwana umongo weveseli uqalisela emntwini ngamunye, nanyana isiGirigi sisebenzisa isabizwana esithi ‘niba’ ebizweni elithi nibabhabhadise ukuqalisela ebantwini bembaji ingasi “iintjhaba”, kodwana endabeni le liqalisele kibo boke abantu abavela eentjhabeni ezahlukahlukeneko. Umyalo wokuya ‘ebantwini bazo zoke iintjhaba’ bewumutjha. Ngaphambi kwekonzo kaJesu, imiTlolo itjengisa ukuthi abantu bakosontjhaba bebavunyelwe bona bazihlanganise nama-Israyeli kwaphela nange bazokulotjha uJehova. (1Kh 8:41-43) Ngomyalo lo uJesu wayala abafundi bakhe ukuthi batjhumayele nebantwini abangasimaJuda, ukugandelela umsebenzi wokwenza abafundi ephasini loke.—Mat 10:1, 5-7; sAm 7:9, Mat 24:14.

(Matewu 28:20) nibafundise ukwenza koke enginiyale ngakho. Qalani! Nginani imihla yoke bekube sekupheleni kwephasi.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 28:20

nibafundise: NgesiGirigi igama elithi ‘ukufundisa’ lihlanganisa iinqophiso, ukuhlathulula, ukubonisana nokunikela amabanga. (Mat 3:1; 4:23.) Ukubafundisa ukwenza koke uJesu asiyale ngakho kuyinto eragela phambili, okuhlanganisa ukubafundisa lokho asifundise khona, ukusebenzisa abakufundileko nokulandela isibonelo sakhe.—Jwa 13:17; Efe 4:21; 1Pt 2:21.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Matewu 27:51) Khonokho irharideni lethempeli latleruka laba ziingcenye ezimbili, ukusuka phezulu ukuya phasi, iphasi lasikinyeka, amadwala ahlukana phakathi.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 27:51

irharideni: Irharideni elihleli belihlukanisa iNdawo eCwengeke Khulu nendawo eCwengileko ethempelini. Isiko lamaJuda liveza ukuthi irharideni elibudiseli belimamitha ayi-18 ubude, limamitha ayi-9 ububanzi, begodu ubudege balo belimasenthimitha ayi-7.4. Ngokuklerula irharideni libe ziingcenye ezimbili, uJehova bekangatjengisi ukusilingeka kwakhe ngebanga labantu ababulele iNdodanakhe kwaphela kodwana bekaveza nokuthi sele kukghoneka ukungena ezulwini.—Heb 10:19, 20.

lethempeli: Igama lesiGirigi elithi na·osʹ endabeni le liqalisele endaweni ephakathi ethempelini ehlukanisa indawo eCwengileko neCwengeke Khulu.

(Matewu 28:7) Yeke khambani msinya niyokubikela abafundi bakhe bona uvusiwe kwabafileko, begodu unikhambela phambili uya eGalile. Nizombona lapho. Ngithunywe bona ngizonitjela lokhu.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 28:7

niyokubikela abafundi bakhe bona uvusiwe: Abafazaba akusingibo kwaphela abatjelwa ngokuvuswa kwakaJesu kodwana ngibo abayalwa bona bayokwazisa abanye abafundi. (Mat 28:2,5, 7) Ngokwesiko lamaJuda elingakasekelwa emtlolweni, ubufakazi obethulwa mfazi ekhotho bebungamukelwa. Ngokuhlukileko, ingilozi kaJehova yabahlonipha abafazaba ngokubanikela umsebenzi lo.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Matewu 27:38-54) Kwabekwa iinlelesi ezimbili eengodweni ziimphahlile, esinye ngesidleni sakhe, esinye ngesinceleni sakhe. 39 Abantu abadlulako bebamthuka, banikina neenhloko 40 bathi: “Wena owathi ungagiriza ithempeli bewulakhe ngamalanga amathathu, zisindise-ke! Nangabe uyindodana kaZimu, hlika lapho esigodweni sokuhlunguphazwa!” 41 Godu abaphristi abakhulu nabatloli nabadala bahlekisa ngaye, bathi: 42 “Abanye wabasindisa; yena ubhalelwa kuzisindisa! UyiKosi yakwa-Israyeli; akehle nje esigodweni sokuhlunguphazwa, sizomkholwa. 43 Uthembele kuZimu; akamsindise-ke nangabe uyamfuna, ngombana uthe, ‘NgiyiNdodana kaZimu.’” 44 Ngitjho neenlelesi egade ziseengodweni ziimphahlile bezimthuka.45 Kusukela ngesimbi yetjhumi nambili ngamadina, inarha yoke yagubuzeswa bumnyama bekwaba ngesimbi yesithathu ntambama. 46 Kuthe pheze ngesimbi yesithathu ntambama, uJesu warhuwelela ngelizwi elikhulu, wathi: “Eli, Eli, lamasabakthani? okutjho bona, “Zimami, Zimami, ungitjhiyeleni na?” 47 Nabezwa lokho, abanye egade bajame lapho bathi: “Indoda le ibiza u-Eliya.” 48 Msinyana omunye wabo wagijima wayokuthatha isipontji wasifaka ngewayinini elimunyu wasihloma emgabeni wamnikela sona bona asele. 49 Kodwana abanye bathi: “Mlise anjalo! Akhesibone ukuthi u-Eliya uzokuza amsindise na.” 50 Godu uJesu warhuwelela ngelizwi elikhulu wahlongakala. 51 Khonokho irharideni lethempeli latleruka laba ziingcenye ezimbili, ukusuka phezulu ukuya phasi, iphasi lasikinyeka, amadwala ahlukana phakathi. 52 Amathuna avuleka, iindumbu ezinengi zabacwengileko abalele ekufeni zaphoseka ngaphandle 53 zabonwa babantu abanengi. (Ngemva kokobana uJesu avusiwe, abanye abantu ebebasemathuneni bangena edorobheni elicwengileko.) 54 Kodwana isikhulu sebutho nalabo ebebanaso bagade uJesu, nababona ukusikinyeka kwephasi nezinto ezenzekako, barhidlwa livalo, bathi: “Kwamambala lo bekayiNdodana kaZimu.”

APRELI 16-22

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MARKOSI 1-2

“Izono Zakho Zilitjalelwe”

(Markosi 2:3-5) Kwalethwa kuye umuntu orholopheleko agugwe madoda amane. 4 Kodwana akhenge akghone ukumngenisa ngokunqophileko kuJesu ngebanga lesiqubuthu, ngalokho avula itjhuba ephahleni elingehla kwakaJesu, ehlisa umkghadi egade kulele kiwo umuntu orholopheleko loyo. 5 UJesu nakabona ukukholwa kwawo, wathi korholopheleko: “Ndodana, izono zakho zilitjalelwe.”

jy 67 ¶3-5

“Izono Zakho Zilitjalelwe”

UJesu nakafundisa isiqubuthu ebesizele swi ngendlini, amadoda amane aletha indoda erholopheleko ngomkghadi. Bekafuna bona uJesu alaphe umnganabo. Ngebanga lesiqubuthu akhenge bakghone “ukumngenisa ngokunqophileko kuJesu.” (Markosi 2:4) Akhucabange bona kwabadanisa kangangani lokho. Bakhwela phezu kwephahla elingehla bavula itjhuba. Bese behlisa umkghadi egade kulele kiwo umuntu orholopheleko loyo.

Kghani uJesu waphatheka kumbi ngebanga lokuthi bebamthikazisa? Awa, nakancani! Wathinteka khulu ngokubona ukukholwa kwabo begodu wathi endodeni erholopheleko: “Izono zakho zilitjalelwe.” (Matewu 9:2) Kodwana uJesu angazilibalela na izono? Abatloli nabaFarisi basebenzisa lokhu ukumangalela uJesu, bathi: “Kubayini umrhali lo akhuluma ngalendlela? Uyahlambalaza! Ngubani ongalibalela izono ngaphandle kwakaZimu kwaphela na?”—Markosi 2:7.

Azi lokho abakucabangako uJesu wathi kibo: “Kubayini nicabanga izinto enizicabangakwezo ngeenhliziyweni zenu? Ngikuphi okulula, ukuthi emntwini orholopheleko, ‘Izono zakho zilitjalelwe,’ namkha ukuthi, ‘Vuka uthathe umkghadakho ukhambe’?” (Markosi 2:8, 9) Ngokusekelwe emhlatjelweni kaJesu azokunikela ngawo ngesikhathi esifaneleko, uzokukghona ukulibalela izono zabantu.

(Markosi 2:6-12) Nje-ke abanye babatloli bebalapho, bahlezi bacabanga ngeenhliziyweni zabo bathi: 7 “Kubayini umrhali lo akhuluma ngalendlela? Uyahlambalaza. Ngubani ongalibalela izono ngaphandle kwakaZimu yedwa?” 8 Khonokho uJesu alemuka lokho abakucabangako ngeenhliziyweni zabo, wathi kibo: “Kubayini nicabanga izinto enizicabangakwezo ngeenhliziyweni zenu? 9 Ngikuphi okulula, ukuthi emntwini orholopheleko, ‘Izono zakho zilitjalelwe,’ namkha ukuthi, ‘Vuka uthathe umkghadakho ukhambe’? 10 Kodwana bona nazi ukuthi iNdodana yomuntu inamandla wokulibalela izono ephasini—” wathi endodeni erholopheleko: 11 “Ngithi kuwe, Vuka, uthathe umkghadakho, ukhambe uye ekhaya.” 12 Khonokho yavuka, yathatha umkghadayo yakhamba phambi kwabo boke. Nje-ke boke abantu barareka, badumisa uZimu, bathi: “Okunje khona siyathoma ukukubona.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 2:9

Ngikuphi okulula: Kungabalula ngomuntu ukuthi athi angalibalela izono, njengombana kungekhe kutlhogeke ubufakazi bokusekela lokho akutjhoko. Kodwana ukuthi, Vuka . . . ukhambe bekutlhoga isimangaliso esizokwenza kukhanye bona uJesu unamandla wokulibalela izono. Indaba le nomtlolo ka-Isa 33:24 zihlobanisa ukugula nesono esinaso.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Markosi 1:11) Kwazwakala ilizwi livela ezulwini lithi: “Wena uyiNdodanami, engiyithandako; ngikwamukele.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 1:11

kwazwakala ilizwi livela ezulwini: Kusezenzakalweni ezintathu emavangelini lapho uJehova akhuluma khona ngokunqophileko nabantu.—Mar 9:7; Jwa 12:28.

Wena uyiNdodanami: UJesu bekalokhu ayiNdodana kaZimu kusukela asesesidalwa sommoya. (Jwa 3:16) Kusukela ngesikhathi abelethwa ngaso, uJesu ‘bekayindodana kaZimu’, anganasono njengo-Adamu. (Luk 1:35; 3:38) Nanyana kunjalo, kubonakala kunengqondo ukuthi amezwi kaZimu atjho okungaphezu kwemvelaphi kaJesu. Ngokutjho amezwi la akhambisana nokuthululwa kommoya ocwengileko, uZimu ukwenze kwakhanya ukuthi uJesu ukuphela kweNdodanakhe esidalwa sommoya, ‘ebelethwe kabutjha’ inethemba lokubuyela ezulwini begodu izeswe ngommoya bona ibe yiKosi nomPhristi oPhakemeko okhethwe nguZimu.—Jwa 3:3-6; 6:51; Luk 1:31-33; Heb 2:17; 5:1, 4-10; 7:1-3.

Ngikwamukele: Namkha ‘ngithabile ngawe.’ Amezwi akhuluma ngoMesiya othenjisiweko namkha uKrestu asetjenziswe kuMat 12:18, adzujulwe ku-Isa 42:1. Ukuthululwa kommoya ocwengileko nokumemezela kwakaZimu malungana neNdodanakhe kwakubeka ebaleni bona uJesu unguMesiya othenjisiweko.—Mat 3:17; 12:18.

(Markosi 2:27, 28) Bese wathi kibo: “ISabatha libe khona ngebanga lomuntu, ingasi bona umuntu ube khona ngebanga leSabatha. 28 Ngalokho-ke iNdodana yomuntu iyiKosi ngitjho neyeSabatha.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 2:28

iyiKosi . . . yeSabatha: UJesu watjho amezwi la awaqalise kuye (Mat 12:8; Luk 6:5), aveza ukuthi ngeSabatha bekangenza nanyana ngimuphi umsebenzi awulayelwe nguYise wezulwini. (Madanisa Jwa 5:19; 10:37, 38.) Ezinye iimangaliso ezidumileko wazenza ngeSabatha, ezihlanganisa nokupholisa abagulako. (Luk 13:10-13; Jwa 5:5-9; 9:1-14) Lobu bufakazi besithunzi sezinto ezihle ezizako ezizokwenzeka nasele kubusa uJesu, okuzokufana nokuphumula ngesabatha.—Heb 10:1.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Markosi 1:1-15) Ukuthoma kweendaba ezimnandi ngoJesu Krestu, iNdodana kaZimu: 2 Njengombana kutloliwe ku-Isaya umphorofidi ukuthi: “(Ngithumela isithunywa sami ngaphambi kwakho, esizokuhlahla indlelakho.) 3 Ilizwi lomuntu orhuwelela emmangweni, lithi: ‘Lungisani indlela kaJehova! Yenzani iindlela zakhe zinqophe.’” 4 UJwanisi uMbhabhadisi bekasemmangweni, atjhumayela ukubhajadiswa njengetshwayo lokutjengisa ukutjhuguluka ngomnqopho wokulitjalelwa kwezono. 5 Nje-ke soke isifunda seJudiya nabo boke abantu beJerusalema bebeza kuye, ababhabhadise eMlanjeni iJordani, bavume izono zabo. 6 UJwanisi bekambatha izambatho zoboya bekamela, abophe ibhande lesikhumba edinini, adla iintethe neliju. 7 Bekatjhumayela athi: “Ngemva kwami kuza onamandla kunami, loyo imitja yamapatlagwanakhe engingafaneleki ukukhothama ngiyitjhaphulule. 8 Mina nginibhabhadisa ngamanzi, kodwana yena uzonibhabhadisa ngommoya ocwengileko.” 9 Ngemihla leyo, uJesu wasuka eNazaretha leGalile wabhajadiswa nguJwanisi eJordani. 10 Msinyana nakaphuma ngemanzini, wabona izulu livuleka, ummoya ocwengileko wehlela kuye, unjengejuba. 11 Kwazwakala ilizwi livela ezulwini lithi: “Wena uyiNdodanami, engiyithandako; ngikwamukele.” 12 Msinyana ngemva kwalokho ummoya kaZimu wamraga bona aye emmangweni. 13 Wahlala emmangweni amalanga ama-40, alingwa nguSathana. Lapho bekaneembandana, kodwana iingilozi bezimtjheja. 14 Ngemva kokubotjhwa kwakaJwanisi, uJesu waya eGalile, atjhumayela iindaba ezimnandi zakaZimu 15 asithi: “Isikhathi esibekiweko sesifikile, nomBuso kaZimu sewubandamele. Tjhugulukani, nikholwe iindaba ezimnandi.”

APRELI 23-29

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MARKOSI 3-4

“Ulapha NgeSabatha”

(Markosi 3:1, 2) Godu uJesu wangena ngesinagogeni, wafumana kunendoda enesandla esitjhwabeneko. 2 AbaFarisi bamqalisisa bafuna ukubona ukuthi uzoyilapha na ngeSabatha, ukuze bammangalele.

jy 78 ¶1-2

Khuyini Evumelekileko NgeSabatha?

Ngelinye iSabatha, uJesu uya esinagogeni okungenzeka liseGalile. Khonapho ufumana kunendoda etjhwabene isandla sokudla. (Lukasi 6:6) Abatloli nabaFarisi bambeke ilihlo uJesu. Kubayini? Baveza lokho abakunqophileko nabambuza bathi: “Kuvumelekile na ukulapha ngeSabatha?”—Matewu 12:10.

Abadosiphambili bekolo yamaJuda bakholelwa bona kuvumelekile ukulapha ngeSabatha kwaphela nangabe ukuphila kusengozini. Ngokwesibonelo, bathi akukavumeleki ngeSabatha ukubopha namkha ukulula umuntu otshinyekileko, ngombana lokho angeze kwambulala. Kusemtarini bona abatloli nabaFarisi ababuzi uJesu ngombana bezwa ubuhlungu ngokutlhaga kwendoda le. Kodwana balinga ukufumana into abangamangalela ngayo uJesu.

(Markosi 3:3, 4) Wathi endodeni etjhwabene isandla: “Sikima uze phakathi nendawo.” 4 Wathi kibo: “Kuvumelekile na ngeSabatha ukwenza okuhle namkha ukulimaza, ukusindisa ukuphila namkha ukubulala?” Kodwana bathula du.

jy 78 ¶3

Khuyini Evumelekileko NgeSabatha?

Nokho, uJesu uyakwazi ukucabanga kwabo okuphambeneko. Uyalemuka ukuthi umbono wabo walokho abakuqala njengokweqa umthetho wokungasebenzi ngeSabatha, uyeqisa begodu awuvumelani nemitlolo. (Eksodusi 20:8-10) Akusikokuthoma anyefulwa ngokwenza iimangaliso. Nje-ke uJesu uyabarhuga ngokuthi endodeni etjhwabene isandla: “Sikima uze phakathi nendawo.”—Markosi 3:3.

(Markosi 3:5) Wabaqala asilingekile, ezwa nobuhlungu ngokungazweli kweenhliziyo zabo, wathi endodeni leyo: “Thabulula isandla sakho.” Yasithabulula, isandla sayo sathabuluka.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 3:5

wabaqala asilingekile, ezwa nobuhlungu; NguMarkosi kwaphela owatlola ngendlela uJesu azizwa ngayo ngokungabi nezwelo kwabadosiphambili bekolo endabeni le. (Mat 12:13; Luk 6:10) Njengombana uPitrosi bekayindoda ethathela izinto phezulu, kungenzeka nguye owabangela bona kutlolwe ngendlela uJesu azizwa ngayo.—Qala ividiyo ethi “Isethulo Sencwadi KaMarkosi.”

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Markosi 3:29) Kodwana nanyana ngubani ohlambalaza ummoya ocwengileko ngeze alitjalelwe bekube nini nanini kunalokho unomlandu wesono saphakade.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 3:29

ohlambalaza ummoya ocwengileko: Ukuhlambalaza kutjho ikulumo elimazako namkha ukukhuluma kumbi ngezinto zakaZimu ezicwengileko. Njengombana ummoya ocwengileko uvela kuZimu, ukujamelana nawo namkha ukuthikazisa ukusebenza kwawo kungatjho ukuhlambalaza uZimu. Njengombana kuvezwe kuMat 12:24, 28 nakuMar 3:22, abadosiphambili bekolo yamaJuda bakubona ukusebenza kommoya ocwengileko lokha uJesu nakenza iimangaliso, kodwana bathi amandla lawo uwafumana kuSathana uDeveli.

unomlandu wesono saphakade: Lokhu kutjho ukuthi umuntu ohlambalaza ummoya ocwengileko angekhe alitjalelwe.—Mat 12:31.

(Markosi 4:26-29) Waraga wathi: “Ngokunjalo umBuso kaZimu unjengalokha umuntu arhatjha imbewu ehlabathini. 27 Uyalala ebusuku avuke ekuseni, imbewu iyatlhurha ikhule—ukuthi lokho kwenzeka njani, akazi. 28 Ihlabathi ngokwayo iveza iinthelo kancanikancani, ithoma ngokuveza ihlanga, bese kuza isiqwambi, iswaphelise ngokuveza iinthoro ngesiqwanjini. 29 Kodwana msinyana isitjalo nasivuthiweko, ufaka isegere, ngombana isikhathi sokuvuna sesifikile.”

w14 12/15 12-13 ¶6-8

‘Uyazwisisa’ Na?

6 Singafundani emfanekisweni lo? Kokuthoma, kufuze samukele ukuthi angekhe siyilawule ituthuko yomuntu esifunda naye iBhayibheli. Ngebanga lalokho, sizabe senza kuhle ngokungamkateleli bona abhajadiswe. Yeke singathomi sizifumane sele sihlezi umntwabantu entanyeni, sifuna abhajadiswe. Thina kwethu kukumsekela ngazo zoke iindlela umuntu onjalo, bese sikhumbule nokuthi isiqunto sokuzinikela kwakhe, yinto okufuze siyitjhiyele kuye. Phela ukuzinikela yinto okufuze ivele ngaphakathi ehliziyweni yomuntu othanda uZimu. Okungale kwalokho uJehova akakwamukeli.—Rhu. 51:13; 54:8 [51:12; 54:6 NW]; 110:3.

7 Kwesibili, nasesilemuka bona umfanekiso lo usifundisani sizokukhuthazeka, sikghodlhelele nengabe sibona kwanga sirhubhela emva njengekukhu. Thina sitlhoga ukubekezela kwaphela. (Jak. 5:7, 8) Nanyana imiphumela ingekhe ibonakale ngesikhatheso, nasizikhandlileko ekusizeni umfundi loyo, angekhe sizisole ngokuthi batjho khesamkatelela. Imbewu yeqiniso uJehova uyikhulisa kwaphela eenhliziyweni zalabo abazimisele ukutjhuguluka. (Mat. 13:23) Yeke, angekhe sathoma salinganisa umsebenzethu ngemiphumela yakhona. Ithuthuko yomsebenzethu uJehova akayikali ngalabo abasivumela bona sibatjhumayeze. Esikhundleni salokho, yena uthatjiswa mizamo yethu yokuzikhandla, kungakhathaliseki bona imiphumela injani.—Funda uLukasi 10:17-20; 1 Korinte 3:8.

8 Kwesithathu, angekhe sawabona woke amatjhuguluko enzeka emuntwini. Ngokwesibonelo, abatjhadikazi ebebafunda nomunye umzalwana osithunywa sevangeli, baya kuye bafese bamtjela ukuthi bafuna ukuba batjhumayeli abangakabhajadiswa. Umzalwana lo, wabatjela ukuthi nabafuna ukwenza njalo kufuze balise ukubhema. Bona-ke bamtjela ukuthi sebaneenyanga ezimbalwa bakulisile, nguye nje ebekangazi. Phela okwenza abantwaba balisa igwayi kukuthi besebalemukile bona uJehova uyababona nokuthi ukuhloyile ukuzenzisa. Yeke, iinhliziyo zabo zabahlohlozela bona bakulise unomphela ukubhema. Indlela ithando labo ebeselithuthuke ngayo ngakuJehova, labasiza benza isiqunto esifaneleko. Lokhu kuyasitjela ukuthi besebathuthuke khulu kangangobana nomzalwana lo akhange alilemuke itjhuguluko ebesebalenzile.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Markosi 3:1-19a) Godu uJesu wangena ngesinagogeni, wafumana kunendoda enesandla esitjhwabeneko. 2 AbaFarisi bamqalisisa bafuna ukubona ukuthi uzoyilapha na ngeSabatha, ukuze bammangalele. 3 Wathi endodeni etjhwabene isandla: “Sikima uze phakathi nendawo.” 4 Wathi kibo: “Kuvumelekile na ngeSabatha ukwenza okuhle namkha ukulimaza, ukusindisa ukuphila namkha ukubulala?” Kodwana bathula du. 5 Wabaqala asilingekile, ezwa nobuhlungu ngokungazweli kweenhliziyo zabo, wathi endodeni leyo: “Thabulula isandla sakho.” Yasithabulula, isandla sayo sathabuluka. 6 Khonokho abaFarisi baphuma benza umhlangano nabalandeli behlangano kaHerode, barerisana ngaye ukuze bambulale. 7 UJesu wakhamba nabafundi bakhe baya elwandle, iwoma labantu abavela eGalile neJudiya lamlandela. 8 Ngitjho newoma labantu abavela eJerusalema, e-Idumiya, ngaphetjheya kweJordani, namagega neTirosi neSidoni, nalizwa ngezinto ezinengi ebekazenza leza kuye. 9 Watjela abafundi bakhe ukuthi bamlungiselele isikepe esincani khona isiqubuthu singazomminyezela. 10 Ngombana wapholisa abantu abanengi, boke egade bagula khulu bebasunduzelana kuye bona bamthinte. 11 Ngitjho nemimoya emimbi, neyimbonako, beyiguqa ngamadolo phambi kwakhe irhuwelele ithi: “UyiNdodana kaZimu!” 12 Kodwana kanengi bekayikhalima bona ingakhulumi ukuthi ungubani. 13 Wakhuphukela entabeni wabiza labo abafunako, beza kuye. 14 Wahloma isiqhema sabali-12, wababiza ngokuthi bapostoli, bekazokukhamba nabo abathume nokobana bayokutjhumayela 15 wabanikela namandla wokuqotha amadimoni.16 Isiqhema sabali-12 asakhako, bekunguSimoni, loyo amthiya ibizo elithi Pitrosi, 17 uJakopo indodana kaZebediya noJwanisi umfowabo kaJakopo (nalaba wabathiya ibizo elithi Bhowanerigesi elitjho ukuthi “Amadodana Womdumo”), 18 u-Andrisi, uFlebhe, uBhartholomewu, uMatewu, uTomasi, uJakopo indodana ka-Alfiyosi, uThadiyosi, uSimoni umKanana, 19 noJudasi Iskariyodi, owathengisa uJesu ngokukhamba kwesikhathi.

APRELI 30–MEYI 6

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MARKOSI 5-6

“UJesu Unamandla Wokuvusa Abahlongakeleko”

(Markosi 5:38) Kuthe nabafika emzini womphathi ongamele isinagogo, wabona kunesiphithiphithi nabantu abakhihla isililo esikhulu.

(Markosi 5:39-41) Wangena ngaphakathi, wathi kibo: “Kubayini nilila nibanga nesiphithiphithi? Umntwana lo akakahlongakali kodwana ulele.” 40 Nabezwa lokho bamhleka ubudlhadlha. Kuthe sekabakhuphele boke ngaphandle, wathatha uyise nonina lomntwana nalabo abakhamba naye, wangena lapho umntwana akhona. 41 Wabamba isandla somntwana, wathi kuye: “Thalitha kumi,” okutjho ukuthi, “Mntazanyana, ngithi kuwe, vuka!”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 5:39

umntwana lo akakahlongakali kodwana ulele: EBhayibhelini kanengi ukufa kufaniswa nokulala. (IR 13:3; Jwa 11:11-14; IzE 7:60; 1Ko 7:39; 15:51; 1Te 4:13) UJesu bekazokuvusa umntazanyana lo, yeke watjho amezwi la ngebanga lokuthi bekafuna ukutjengisa ukuthi njengombana abantu abaleleko bangavuswa ebuthongweni obukhulu, bangavuswa nekufeni. UJesu wawafumana kuYise amandla wokuvusa umntazanyana lo, “owenza abafileko baphile begodu abize izinto ezingekho njengokungathi zikhona.”—Rom 4:17.

(Markosi 5:42) Khonokho umntazana wavuka wathoma ukukhamba. (Bekaneminyaka eli-12.) Nababona lokho, akhenge bakghone ukuzibamba ngombana bebathabe khulu.

jy 118 ¶6

Uvusa Umntazanyana Ohlongakeleko!

UJesu utjela ababelethi bomntazana lo bona bangakhulumi tjhatjhalazi ngalokho abenzele khona, njengombana bekatjela abanye akhe wabalapha. Nokho, ababelethaba nabanye abantu abathabileko bayahluleka ukuzibamba, barhatjha iindabezi “kiso soke isifundeso.” (Matewu 9:26) Kghani wena bewungathula ubone umuntu omthandako ohlongakeleko avuswa? Kukwesibili imiTlolo isitjela ukuthi uJesu uvusa umuntu ohlongakeleko.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Markosi 5:19, 20) Kodwana uJesu akhenge ayivumele, wathi kiyo: “Iya ekhaya eenhlotjeni zakho, uzibikele zoke izinto uJehova akwenzele zona nomusa akwenzele wona.” 20 Indoda le yakhamba yathoma ukutjhumayela eDekapolisi ngazo zoke izinto uJesu ayenzele zona, yeke boke abantu barareka khulu.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 5:19

uzibikele: Ngokuvamileko uJesu bekayala abantu bona bangakhulumi ngeemangaliso azenzileko (Mar 1:44; 3:12; 7:36), kodwana kilokhu walayela umuntu lo bona atjele iinhlobo zakhe ngalokho akwenzileko. Kungenzeka ukuthi bekungebanga lokobana uJesu bathi akhambe esifundenesi, bengekhe asakghona ukutjhumayela; begodu bekuzokurhobhisa ukurhatjheka kweendaba zokufa kwezavukazana.

(Markosi 6:11) Nanyana kukuphi lapho banganamukeli namkha banganilaleli khona, naniphuma lapho, thintithani iinyawo zenu bona kube bufakazi kibo.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 6:11

thintithani iinyawo zenu: Isenzwesi sitjho ukuthi abafundi bengeze babe nomlandu ngezahlulelo ebezizokuvela kuZimu. Amezwi la ayavela nakuMat 10:14; Luk 9:5. UMarkosi noLukasi bangezelela ngokuthi bona kube bufakazi kibo. UPowula noBharinabhasi bathintitha iinyawo zabo nabase-Anthiyokiya ePhisidiya (IzE 13:51), nalokha uPowula aseKorinte wenza okufanako, wathintitha izambatho zakhe, wathi kibo: “Iingazi zenu azibe seenhloko zenu. Ngimsulwa.” (IzE 18:6) Isenzwesi besijayelekile kubafundi bakaJesu; amaJuda ebekazinikele kuZimu bekathintitha iinyawo zabo nakaphuma eenarheni zabantu abangasimaJuda ngaphambi kobana babuyele enarheni yekhabo. Nanyana kunjalo, uJesu bekanombono ohlukileko nakanikela abafundi bakhe imiyalo le.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Markosi 6:1-13) Wasuka lapho waya endawenekhabo, abafundi bakhe bamlandela. 2 Ngelanga leSabatha, wathoma ukufundisa esinagogeni, abantu abanengi abamuzwako bababaza bathi: “Umuntu lo uzithathaphi zoke izintwezi? Kubayini anikelwe ukuhlakaniphokhu, neemangaliso ezinje zenzeka ngaye? 3 Kanti lo akasimbazi na, indodana kaMariya, umfowabo kaJakopo, uJosefa, uJudasi noSimoni? Kanti abodadwabo abasinathi lapha?” Babhala ukukholelwa kuye. 4 Kodwana uJesu wathi kibo: “Umphorofidi uyahlonitjhwa kezinye iindawo ngaphandle kwendaweni yekhabo neenhlotjeni zakhe nemzinakhe.” 5 Ngalokho akhenge enze nasinye isimangaliso ngaphandle kokubeka abantu abambalwa abagulako izandla, wabalapha. 6 Kwamambala, wararwa kungakholwa kwabo. Wabhoda izabelo zendawo leyo, afundisa. 7 Wabiza abaliTjhumi namBili wabathuma ngababili ngababili, wabanikela namandla wokuqotha amadimoni. 8 Godu wabayala bona bangaphathi isikwa, isikhwama sokudla, nemali eenkhwanyeni zabo, kodwana bangaphatha idondolo kwaphela, 9 bambathe amapatlagwana, kodwana bangambathi izambatho ezimbili. 10 Wathi kibo: “Kinanyana ngimuphi umuzi eningena kiwo, hlalani lapho bekube kulapho nikhamba endaweni leyo. 11 Nanyana kukuphi lapho banganamukeli namkha banganilaleli khona, naniphuma lapho, thintithani iinyawo zenu bona kube bufakazi kibo.” 12 Bakhamba-ke batjhumayela ukuthi abantu kufuze batjhuguluke, 13 baqotha amadimoni amanengi bazesa abantu abanengi abagulako ngamafutha, babalapha.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana