Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
OKTOBA 7-13, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JAKOPO 3-5
“Tjengisa Ukuhlakanipha KwakaZimu”
(Jakopo 3:17) Kodwana ukuhlakanipha kwaphezulu kokuthoma kumsulwa, kunokuthula, kuyabonelela, kukulungele ukulalela, kuzele isirhawu neenthelo ezihle, akukhethululi, akunabuzenzisi.
cl 221-222 ¶9-10
Kghani “Ukuhlakanipha Kwaphezulu” Kuyasebenza Ekuphileni Kwakho?
“Kokuthoma kumsulwa.” Ukubamsulwa kutjho ukuhlanzeka ingasi ngaphandle kwaphela kodwana nangaphakathi. IBhayibheli lihlobanisa ukuhlakanipha nehliziyo kodwana ukuhlakanipha kwezulwini angekhe kwangena ehliziyweni esilaphazwe micabango, iimfiso neensusa ezimbi. (IzAga 2:10; Matewu 15:19, 20) Nanyana kunjalo, nange iinhliziyo zethu zimsulwa—ngokwezinga labantu abanesono—‘sizokudeda kokumbi, senze okuhle.’ (IRhubo 37:27; IzAga 3:7) Akusiyinto ehle na ukuthi ubumsulwa bubekwe ekuthomeni kweemfanelo eziletha ukuhlakanipha? Ngaphezu kwalokho, nangabe asikahlwengeki ngokuziphatha nekulotjheni uZimu, singazitjengisa njani ezinye iimfanelo ezivela phezulu zokuhlakanipha?
“Kunokuthula.” Ukuhlakanipha kwezulwini kusenza silwele ukuba nokuthula, okusithelo sommoya kaZimu. (Galatiya 5:22) Silwela ukuthi singaphazamisi ‘ukubumbana kokuthula’ kwabantu bakaJehova. (Efesu 4:3) Senza koke okusemandlenethu bona sihlale sinokuthula nabanye abantu. Kubayini kuqakathekile? IBhayibheli lithi: “Ragelani phambili . . . niphila ngokuthula; uZimu wethando nokuthula uzokuba nani.” (2 Korinte 13:11) Nasiragela phambili silwela ukuba nokuthula, uZimu wokuthula uzokuba nathi. Indlela esiphatha ngayo abantu esikholwa nabo ibuthinta ngokunqophileko ubuhlobo bethu noJehova. Singatjengisa njani ukuthi sibabantu abalwela ukuba nokuthula? Cabanga nganasi isibonelo.
(Jakopo 3:17) Kodwana ukuhlakanipha kwaphezulu kokuthoma kumsulwa, kunokuthula, kuyabonelela, kukulungele ukulalela, kuzele isirhawu neenthelo ezihle, akukhethululi, akunabuzenzisi.
cl 223-224 ¶12
Kghani “Ukuhlakanipha Kwaphezulu” Kuyasebenza Ekuphileni Kwakho?
“Kuyabonelela.” Kutjho ukuthini ukubonelela? Izazi zithi kubudisi ukutjhugulula ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi “kuyabonelela” elikuJakopo 3:17. Abatjhugululi basebenzisa amabizo athi, ukuba “nommoya ophasi,” “nokucabangela.” Singatjengisa njani ukuthi ukuhlakanipha kwaphezulu kuyasebenza ekuphileni kwethu?
cl 224-225 ¶14-15
Kghani “Ukuhlakanipha Kwaphezulu” Kuyasebenza Ekuphileni Kwakho?
“Kukulungele ukulalela.” Ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi, “kukulungele ukulalela” alifumaneki kwenye indawo emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi. Ngokwesazi esithileko, ibizweli “kanengi lisetjenziswa nakubandulwa amasotja.” Lidlulisela umqondo “wokuqinisekisa” “nokuzithoba.” Umuntu obuswa kuhlakanipha kwaphezulu ukulungele ukulalela lokho okutjhiwo miTlolo. Akaziwa amumuntu owenza iinqunto bese angavumi ukutjhugulula umkhumbulwakhe nakuvela iqiniso eliphikisana neenqunto zakhe. Kunalokho, wenza itjhuguluko ngokurhabako nakafumana ubufakazi obusekelwe emTlolweni bokuthi isiqunto asenzileko asikalungi. Kghani abanye basazi sibabantu abakulungeleko ukulalela?
“Kuzele Isirhawu Neenthelo Ezihle”
“Kuzele isirhawu neenthelo ezihle.” Isirhawu singenye yefanelo eqakathekileko yokuhlakanipha kwaphezulu, ukuhlakaniphokhu “kuzele isirhawu.” Tjheja bona “isirhawu neenthelo ezihle” kubalwe ndawonye. Lokhu kukhambisana kuhle ngombana eBhayibhelini kanengi isirhawu siqalisele ekusizeni abanye, ukuzwela okukhambisana nezenzo zomusa. Enye incwadi ihlathulula isirhawu ngokuthi “kuzwela umuntu osebuhlungwini begodu ulinge ukwenza okuthileko bona umsize.” Yeke, ukuhlakanipha okuvela kuZimu kuyazwela, kunethando akugcini ngokuba sengqondweni kwaphela. Singatjengisa njani bona sinesirhawu?
(Jakopo 3:17) Kodwana ukuhlakanipha kwaphezulu kokuthoma kumsulwa, kunokuthula, kuyabonelela, kukulungele ukulalela, kuzele isirhawu neenthelo ezihle, akukhethululi, akunabuzenzisi.
cl 226-227 ¶18-19
Kghani “Ukuhlakanipha Kwaphezulu” Kuyasebenza Ekuphileni Kwakho?
“Akukhethululi.” Ukuhlakanipha kwakaZimu kudlula ukubandlulula ngokobuhlanga namkha ukuzikhakhazisa ngokobutjhaba. Nange sinqotjhiswa kuhlakanipha, kufuze sizimisele ukususa nanyana yini ekhambisana nokubandlulula ngokobutjhaba eenhliziyweni zethu. (Jakopo 2:9) Asibaphathi ngcono abanye ngebanga lokuthi bafundile, banemali, namkha baphathiswe imisebenzi ethileko ebandleni; begodu asibathatheli phasi abantu esikholwa nabo; kungakhathaliseki ukuthi babonakala baphasi kangangani. Nange uJehova abathanda, nathi kufuze sibathande.
“Akuzenzisi.” Ibizo lesiGirigi elitjho, “ukuzenzisa” lingaqalisela “endimeni edlalwa mlingiswa.” Ekadeni, abalingiswa abamaGirigi nabamaRoma bebambatha izinto ezifihla ubuso nabadlala imidlalo. Ngebanga lalokho, ibizo lesiGirigi elitjho “umzenzisi” liqalisele emuntwini ozenzisako, ozenza lokho angasi ngikho. Ifanelo kaZimu yokuhlakanipha le, kufuze ingathinti kwaphela indlela esiphatha ngayo esikholwa nabo kodwana kufuze ithinte nendlela esizizwa ngayo ngabo.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Jakopo 4:5) Namkha nicabanga ukuthi umtlolo uyazitjhwela na nawuthi: “Ummoya ohlezi ngaphakathi kwethu usolo urhalela ngomona”?
w08 11/15 20 ¶6
Amaphuzu Asencwadini KaJakopo NeyakaPitrosi
4:5—UJakopo udzubhula muphi umtlolo? UJakopo akadzubhuli ngokukhethekileko ivesi elithileko. Nanyana kunjalo, amezwi kaZimu aphefumulelweko la kungenzeka asekelwe emongweni wemitlolo enjengeyakaGenesisi 6:5; 8:21; IzAga 21:10; nokwebeGalatiya 5:17.
(Jakopo 4:11, 12) Lisani ukukhulumana kumbi, bafowethu. Nanyana ngubani okhuluma kumbi ngomfowabo namkha ahlulele umfowabo ukhuluma kumbi ngomthetho begodu wahlulela umthetho. Nje-ke nawahlulela umthetho, awusimumenzi womthetho kodwana umumahluleli. 12 KunoMnikelimthetho noMahluleli munye kwaphela, loyo okghona ukusindisa nokutjhabalalisa. Kodwana wena, ungubani bona wahlulele umakhelwanakho?
w97 11/15 20-21 ¶8
Ukukholwa Kusenza Sithandaze Begodu Sibekezele
Kusisono ukukhuluma kumbi ngomuntu okholwa naye. (Jakopo 4:11, 12) Nanyana kunjalo, abanye banyefula amaKrestu abakunye nawo, mhlamunye bazibone balungile namkha bafuna ukuziphakamisa ngokuqalela abanye phasi. (IRhubo 50:20; IzAga 3:29) Igama lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi ‘ukukhuluma kumbi’ litjengisa ihloyo begodu litjho ukumangalela umuntu ngamala namkha ukungezelela indaba. Ukwenza njalo kukukwahlulela kumbi umfowenu. Kutjho ukuthini ‘ukukhuluma kumbi ngomthetho kaZimu nokuwahlulela’? Abatloli nabaFarisi ‘badelela umyalo kaZimu’ begodu bahlulela ngemithethwabo. (Markosi 7:1-13) Ngokufanako, nange silahla umfowethu uJehova amamukelako, kghani sizabe ‘singahluleli umthetho kaZimu’ begodu senze ngathi awukalungi? Nasikhuluma kumbi ngabafowethu, sizabe singazalisi umthetho wethando.—Roma 13:8-10.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Jakopo 3:1-18) Bafowethu, abasibanengi kini ekufuze babe bafundisi, njengombana nazi ukuthi sizokufumana isahlulelo esibudisi. 2 Ngombana soke siyatjhapha iinkhathi ezinengi. Nangabe kunomuntu ongatjhaphi ngelizwi, umuntu loyo uphelele, ukghona nokulawula umzimbakhe woke njengokungathi ngetomu. 3 Nasifaka amatomu emilonyeni yeenjomani bona sizenze zisilalele, sinqophisa nemizimbazo yoke. 4 Qalani godu nemikhumbi: Nanyana imikhulu begodu iragwa mimoya enamandla, inqotjhiswa ngephini elincani khulu iye lapho umuntu otjhayelako afuna iye khona. 5 Nje-ke nelimu sisitho esincani somzimba, nanyana kunjalo lizikhakhazisa khulu. Akhese nibone ukuthi kutlhogeka umlilo omncani kangangani ukuthungela ihlathi elikhulu! 6 Ilimu nalo limlilo. Ilimu lijamele iphasi lokungalungi hlangana namalunga womzimbethu, ngombana lisilaphaza umzimba woke, litjhise yoke ikambo yokuphila ngomlilo, begodu lona litjhiswa ngomlilo yiGehena. 7 Ngombana yoke imihlobo yeembandana, yeenyoni, yeenlwana ezirhurhubako neyeenlwana zelwandle iyathanjiswa begodu ithanjiswe babantu. 8 Kodwana akunamuntu ongathambisa ilimu. Alilawuleki begodu liyalimaza, lizele itjhefu ebulalako. 9 Ngalo sidumisa uJehova, uBaba, nanyana kunjalo, ngalo siqalekisa abantu ababe khona “ngomfanekiso kaZimu.” 10 Emlonyeni munye kuphuma isibusiso nesiqalekiso. Bafowethu, akukalungi bona izinto zenzeke ngendlela le. 11 Umthombo awenzi bona amanzi amnandi namanzi ababako avinyilike endaweni efanako, akusinjalo? 12 Bafowethu, umuthi wamafeyi angekhe uthele ama-oliva, namkha umuthi wamadiribe uthele amafeyi, akusinjalo? Ngokufanako emanzini anetswayi angekhe kwaphuma amanzi amnandi. 13 Ngubani ohlakaniphileko nonelemuko hlangana nani? Akathi ngokuziphatha kwakhe kuhle atjengise imisebenzi eyenziwe ngokuthobeka okuvela ekuhlakanipheni. 14 Kodwana nangabe ninomona nokubanga eenhliziyweni zenu, ningazikhakhazisi begodu nirhwayele iqiniso. 15 Lokhu akusikuhlakanipha okuvela phezulu; ngekwephasi, kobulwana, nokobudimoni. 16 Ngombana nanyana kukuphi lapho kunomona nokubanga khona, kuzokuba nokutjharagana nakho koke okonakeleko. 17 Kodwana ukuhlakanipha kwaphezulu kokuthoma kumsulwa, kunokuthula, kuyabonelela, kukulungele ukulalela, kuzele isirhawu neenthelo ezihle, akukhethululi, akunabuzenzisi. 18 Ngaphezu kwalokho, isithelo sokulunga sitjalwa ebujamweni bokuthula malungana nalabo abenza ukuthula.
OKTOBA 14-20, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 PITROSI 1-2
“Kufuze Nicwengeke”
(1 Pitrosi 1:14, 15) Njengabantwana abalalelako, lisani ukubunjwa ziinkanuko ebeninazo ngesikhathi ninganalwazi, 15 kodwana njengoCwengileko owanibizako, cwengekani kikho koke ukuziphatha kwenu,
Isihlengo—‘Sisipho Esipheleleko’ Esivela KuBabethu
Thina-ke, kuzokubonakala njani bona siyalithanda ibizo lakaZimu? Kuzokubonakala ngendlela esiziphatha ngayo. UJehova ufuna sicwengeke. (Funda 1 Pitrosi 1:15, 16.) Lokho kutjho ukuthi kufuze silotjhe yena kwaphela, simlalele ngeenhliziyo zethu zoke. Nanyana singatlhoriswa kangangani, senza koke esingakwenza bona siphile ngokwemithetho yakhe. Izenzo zethu ezilungileko azifane nokukhanya ebantwini zilethe idumo kuJehova. (Mat. 5:14-16) Asicwengekeni, sitjengise ngepilwethu bona imithetho kaJehova ilungile nokuthi uSathana unguSomalakazi. Nakungenzeka sitjhaphe, siyalungisa, sitjhuguluke besilise nemikghwa ehlazisa uJehova.—Rhu. 79:9.
(1 Pitrosi 1:16) ngombana kutloliwe kwathiwa: “Kufuze nicwengeke, ngombana nami ngicwengile.”
Singazikhetha Njani Zokuzilibazisa?
UJehova usitjela ukuthi: “Kufuze nicwengeke, ngombana nami ngicwengile.” (1 Pitrosi 1:14-16; 2 Pitrosi 3:11) UJehova uzokwamukela ukumlotjha kwethu nakhisibe kuhlanzekile namkha kucwengile. (Duteronomi 15:21) Ukulotjha kwethu angeze kwaba ngokucwengileko nasenza izinto ezihloywa nguJehova, njengokuziphatha okumbi, inturhu nobudimoni. (Roma 6:12-14; 8:13) Angekhe kwamthabisa uJehova nangakhe sivumele ukuzithabisa ngezinto ezinjalo. Lokhu kungenza ukumlotjha kwethu kube ngokungakahlanzeki nokungamukelekiko begodu kungonakalisa nobuhlobo bethu naye.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(1 Pitrosi 1:10-12) Malungana nesindiso le, abaphorofidi abaphorofida ngomusa omkhulu olungiselelwe nina baphenyisisa ngekuthalo begodu bahlolisisa ngokuzimisela. 11 Baragela phambili baphenyisisa ukuthi ummoya ongaphakathi kwabo uthi kuzokwenzekani begodu ngasiphi isikhathi malungana noKrestu njengombana unikela ubufakazi kusesengaphambili ngokutlhaga kwakaKrestu nephazimulo azoyifumana ngemva kwalokho. 12 Bembulelwa ukuthi abazisebenzeli bona, kodwana basebenzela nina, malungana nalokho esele nitjelwe khona ngilabo abamemezela iindaba ezimnandi kini ngommoya ocwengileko owathunyelwa uvela ezulwini. Iingilozi zifisa khulu ukuzwisisa izintwezi.
w08 11/15 21 ¶10
Amaphuzu Asencwadini KaJakopo NeyakaPitrosi
1:10-12. Iingilozi bezitjhisakalela ukuzwisisa amaqiniso adephileko avela kuZimu atlolwa baphorofidi bekadeni, amayelana nebandla lamaKrestu azesiweko. Nanyana kunjalo, amaqiniso la ambulwa lokha uJehova nakathoma ukusebenzelana nebandleli. (Efe. 3:10) Akukafuzi na bona silingise isibonelo esisibekelwa ziingilozi sitjhisakalele ukuzwisisa ‘izinto ezidephileko zakaZimu’?—1 Kor. 2:10.
(1 Pitrosi 2:25) Ngombana beninjengezimvu ezidurhako, kodwana nje senibuyele kumelusi nomtlhogomeli wemiphefumulwenu.
it-2 565 ¶3
UmTlhogomeli
UmTlhogomeli OmKhulu. Emtlolweni wokuthoma kaPitrosi 2:25 kudzujulwe u-Isaya 53:6 nakakhuluma ngalabo ‘abadurhe njengezimvu’ yeke uPitrosi wathi: “Kodwana nje senibuyele kumelusi nomtlhogomeli wemiphefumulwenu.” Umtlolo lo uqalisele kuJehova uZimu, ngombana labo uPitrosi abatlolelako bebangakaphambuki kuJesu Krestu. Kunalokho, ngaye babuyela kuJehova uZimu, onguMelusi omKhulu wabantu bakhe. (IR 23:1; 80:1; Jor 23:3; Hez 34:12) Godu uJehova mtlhogomeli, namkha nguye ohlolisisako. (IR 17:3) Ukuhlolwa (Gr., e·pi·sko·peʹ) kungahlotjaniswa nokwahlulelwa nguye, njengombana kwenzeka ngekhulu lokuthoma C.E. endabeni yeJerusalema, elingazange lisilemuke isikhathi ‘sokuhlolwa kwalo [Gr., e·pi·sko·pesʹ].’ (Luk 19:44) Namkha kungaletha imiphumela emihle neembusiso, njengombana kwenzeka ebantwini abaphazimulisa uZimu elangeni “lakhe lokuhlola [Gr., e·pi·sko·pesʹ].”—1Pt 2:12.
Ukufundwa KweBhayibheli
(1 Pitrosi 1:1-16) UPitrosi, umpostoli kaJesu Krestu, ezakhamuzini zesikhatjhana ezirhatjhekele ePontusi, eGalatiya, eKaphadosiya, e-Asiya neBhithiniya, kilabo abakhethwe 2 ngokwazi kwakaZimu uBaba kusesengaphambili, nangokucwengiswa ngommoya, ngomnqopho wokulalela nokufafazwa ngeengazi zakaJesu Krestu: Kwangathi umusa omkhulu nokuthula kungandiswa kini. 3 Akadunyiswe uZimu onguBaba weKosethu uJesu Krestu, ngombana ngesirhawu sakhe esikhulu usinikele ukubelethwa kabutjha ethembeni eliphilako ngokuvuswa kwakaJesu Krestu kwabafileko, 4 elifeni elingonakaliko, elihlwengileko nelingatjhwabiko. Libekelwe nina ezulwini, 5 nina enivikelwa ngamandla kaZimu ngokukholwa ngebanga lesindiso elungele ukwambulwa esikhathini sokuphela. 6 Ngebanga lalokhu nithaba khulu, nanyana nje kutlhogeka nibe lisizi kwesikhatjhana ngeenlingo ezihlukahlukeneko, 7 ukuze ukukholwa kwenu okulingiweko, kwezinga elikhulu kunegolide elitjhabalalako naphezu kobana lilingwe ngomlilo, kunenze nidunyiswe, niphazinyuliswe begodu nihlonitjhwe ekwambulweni kwakaJesu Krestu. 8 Nanyana ningakhenge nimbone, niyamthanda. Nanyana ningamboni nje, niyakholwa kuye begodu nithaba khulu ngethabo elingahlathululekiko neliphazimulako, 9 njengombana namukela umphumela wokukholwa kwenu, okukusindiswa kwenu. 10 Malungana nesindiso le, abaphorofidi abaphorofida ngomusa omkhulu olungiselelwe nina baphenyisisa ngekuthalo begodu bahlolisisa ngokuzimisela. 11 Baragela phambili baphenyisisa ukuthi ummoya ongaphakathi kwabo uthi kuzokwenzekani begodu ngasiphi isikhathi malungana noKrestu njengombana unikela ubufakazi kusesengaphambili ngokutlhaga kwakaKrestu nephazimulo azoyifumana ngemva kwalokho. 12 Bembulelwa ukuthi abazisebenzeli bona, kodwana basebenzela nina, malungana nalokho esele nitjelwe khona ngilabo abamemezela iindaba ezimnandi kini ngommoya ocwengileko owathunyelwa uvela ezulwini. Iingilozi zifisa khulu ukuzwisisa izintwezi. 13 Qiniselani iingqondo zenu umsebenzi; niqaquluke ngokupheleleko; bekani ithemba lenu emuseni omkhulu ozokulethwa kini ekwambulweni kwakaJesu Krestu. 14 Njengabantwana abalalelako, lisani ukubunjwa ziinkanuko ebeninazo ngesikhathi ninganalwazi, 15 kodwana njengoCwengileko owanibizako, cwengekani kikho koke ukuziphatha kwenu, 16 ngombana kutloliwe kwathiwa: “Kufuze nicwengeke, ngombana nami ngicwengile.”
OKTOBA 21-27, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 PITROSI 3-5
“Ukuphela Kwazo Zoke Izinto Kutjhidele”
(1 Pitrosi 4:7) Kodwana ukuphela kwazo zoke izinto kutjhidele. Nje-ke, qaqulukani emkhumbulweni, niphaphamele imithandazo.w13 11/15 3 ¶1
“Phaphamelani Ukuthandaza”
“OKUKUPHELA kwesikhathi okubudisi ngaso ukuhlala uqalile, kungamathathakusa,” kutjho ogade asisebenzi sebusuku. Abakwaziko lokho bangajama naye iveke namalangana. AmaKrestu wanamhlanjesi aqalene nesitjhijilo esinjengaleso—ubusuku obuliphasi lakaSathana elimbeli, esingalifanisa namathathakusa emlandweni wokuphila. (Rom. 13:12) Qala bona kungaba yingozi kangangani-ke ukulala sekulada kangaka! Kuqakathekile bona ‘sivuthwe’ bese sisebenzisa isikhuthazo esingokomTlolo ‘sokuphaphamela ukuthandaza.’—1 Pit. 4:7, NW.
(1 Pitrosi 4:8) Ngaphezu kwakho koke, thandanani khulu, ngombana ithando ligubuzesa izono ezinengi.
w99 4/15 22 ¶3
Indlela Esingatjheja Ngayo Nokuhlula Ubuthakathaka Obungonakalisa Ubuhlobo Bethu NoZimu
Ekugcineni, hlalani nisikhumbula isiyeleliso sakaPitrosi sethando esithi: “Ukuphela kwazo zoke izinto kutjhidele. Nje-ke, qaqulukani emkhumbulweni, niphaphamele imithandazo. Ngaphezu kwakho koke, thandanani khulu, ngombana ithando ligubuzesa izono ezinengi.” (1 Pitrosi 4:7, 8) Kulula khulu ukuvumela ukuba nesono—kwabanye nokwethu—kungene eenhliziyweni zethu neengqondweni, kube siqabo. USathana uyabazi ubuthakathaka bethu. Esinye isikhali uSathana asisebenzisako libandlululo. Yeke, kufuze sigubuzese isono esinjalo ngokuthi sithandane ngokusuka ehliziyweni begodu ‘singamnikeli uDeveli ithuba.’—Efesu 4:25-27.
(1 Pitrosi 4:9) Yibani nommoya wokwamukela iimvakatjhi ngaphandle kokunghonghoyila.
Ukwamukela Iimvakatjhi Kuqakathekile!
Phakathi kwezinto abatjela zona, uPitrosi wabancenga wathi: “Yibani nommoya wokwamukela iimvakatjhi.” (1 Pit. 4:9) Ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngesiNdebele ngokuthi “ukwamukela iimvakatjhi,” litjho “ukuthanda nokuba nomusa ebantwini esingabaziko.” Kodwana yelela bona nakathi bamukele “iimvakatjhi” utjho amaKrestu abawaziko nabawajayeleko. Alo ukwamukela iimvakatjhi bekuzowasiza njani?
Bewazokujayelana. Akhucabange ngawe ngokwakho, khenge uthabe na ngesikhathi umenywa? Khenge kube nezinto ezihle ozikhumbulako ngesenzakalweso? Nawumeme othileko ebandleni lenu, khenge nijayelane nigcine sele nibangani? Uyabona bonyana sijayelana kuhle khulu nasimemanako! NamaKrestu wemihleni kaPitrosi bekufuze atjhidelane njalo njengombana izinto beziba zimbi nje. Kusesenjalo nemaKrestwini wemihleni “yokuphela” le.—2 Thim. 3:1.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(1 Pitrosi 3:19, 20) Asebujamwenobu wakhamba wayokutjhumayeza imimoya ejele, 20 leyo engakhange ilalele ngaphambilini lokha uZimu alinde ngokubekezela emihleni kaNowa, nakusakhiwa umkhumbi, lapho abantu abambalwa, okumiphefumulo ebunane, abasindiswa khona emanzini.
Imibuzo Evela Ebafundini
IBhayibheli lithi uJesu “wayokutjhumayeza imimoya ebotjhiweko.” (1 Pit. 3:19) Kutjho ukuthini lokhu?
▪ Umpostoli uPowula uhlathulula imimoya le njengaleyo “engazange ilalele ngesikhathi uZimu ayilindele ngokunyamezela emihleni kaNowa.” (1 Pit. 3:20) Ngokukhanyako, uPitrosi bekaqalisele eembunjweni zomoya ezakhetha ukuhlanganyela noSathana ekuvukeleni. UJuda ukhuluma ngeengilozi “ezingazange zibulonde ubukhosi bazo, kodwana zatjhiya ikhaya lazo, uzilonde eenketanini zesiphelani ebumnyameni obuzikileko zilindele ilanga elikhulu lokugwetjwa.”—Jud. 6.
Kungayiphi indlela iimbunjwa zomoya zingakhange zilalele emihleni kaNowa? Ngaphambi koMthwalela, imimoya emimbi le yatjhentjha imizimbayo yaba ngeyabantu—okuyinto uZimu egade angakayenzeli yona. (Gen. 6:2, 4) Ngaphezu kwalokho, iingilozezo ezahlanganyela ubuhlobo bomseme nabafazi bezenza into engasi ngokwemvelo. UZimu khenge abumbe iimbunjwa zomoya bona zihlanganyele umseme nabafazi. (Gen. 5:2) Iingilozi ezimbi nezingalalelikwezi zizokutjhatjalaliswa ngesikhathi esibekwe nguZimu. Kwanje njengombana uJuda atjho, ‘zisebumnyameni obuzikileko’—ekubotjhweni okungokomoya.
UJesu watjhumayela nini begodu njani “emimoyeni ebotjhiweko” le? UPitrosi watlola bona lokhu kwenzeka ngemva kobana uJesu ‘avuswe ngomoya.’ (1 Pit. 3:18, 19) Tjheja godu bona uPitrosi wathi uJesu ‘watjhumayela.’ Ukusebenzisa kwakaPitrosi isikhathi esidlulileko kutjengisa bona ukutjhumayela kwenzeka ngaphambi kobana uPitrosi atlole incwadakhe yokuthoma. Ngalokho kubonakala ngasuthi ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu wenza isaziso emimoyeni emimbi malungana nesijeziso esifaneleka ngokuzeleko ezosifumana. Bekungasikutjhumayela okuyinikela ithemba. Bekukutjhumayela kwesahlulelo. (Jona 1:1, 2) UJesu watjengisa ikholo nokuthembeka bekwaba sekufeni begodu ngemva kwalokho wavuswa—atjengisa bona kwamambala uDeveli akanawo amandla kuye—uJesu bekanesisekelo sokumemezela isahlulelo sokulahlwa esinjalo.—Jwa. 14:30; 16:8-11.
Esikhathini esizako, uJesu uzokubopha uSathana neengilozezo abaphosele ngemgodini onganamkhawulo. (Luk. 8:30, 31; IsAm. 20:1-3) Bekube sikhatheso, imimoya engalaleliko le isebumnyameni obuzikileko, begodu ilanga layo lamaswaphela lokutjhatjalaliswa liqinisekile.—IsAm. 20:7-10.
(1 Pitrosi 4:6) Eqinisweni, kungebangeli iindaba ezimnandi zatjhunyayelwa nakwabafileko, khona kuzakuthi nanyana bahlulelwa enyameni ngokombono wabantu, baphile ngokuvumelana nommoya ngokombono kaZimu.
w08 11/15 21 ¶8
Amaphuzu Asencwadini KaJakopo NeyakaPitrosi
4:6—Bobani “abafileko,” ‘iindaba ezimnandi ezatjhunyayelwa’ kibo? Laba ngilabo ‘ebebafile emitjhaphwenabo nezonweni zabo,’ namkha bebangamazi uZimu, ngaphambi kobana bezwe iindaba ezimnandi. (Efe 2:1) Ngemva kokukholelwa eendabeni ezimnandi, ‘baphila’ godu ngokwazi uZimu.
Ukufundwa KweBhayibheli
(1 Pitrosi 3:8-22) Emaswapheleni, noke yibani nomkhumbulo onobunye, nizwelane, nithandane njengamalunga womndeni, nibe nesirhawu nokuthobeka. 9 Ningabuyiseli ubumbi ngobumbi namkha ukuthukana ngokuthukana. Kunalokho, buyiselani ngokubusisa, ngombana nabizelwa ekambweni le, bona nizuze isibusiso. 10 Ngombana “nanyana ngubani othanda ukuphila begodu abone amalanga amahle kufuze atjheje ilimu lakhe kokumbi neendebe zakhe ekukhulumeni ngokukhohlisa. 11 Akafulathele okumbi enze okuhle; akafune ukuthula begodu akulandelele. 12 Ngombana amehlo kaJehova akwabalungileko, neendlebe zakhe zilalela ukuncenga kwabo, kodwana ubuso bakaJehova bujamelene nabenza okumbi.” 13 Kuhlekuhle ngubani ozonilimaza nanitjhisakalela okuhle? 14 Kodwana ngitjho nanyana ningatlhaga ngebanga lokulunga, niyathaba. Ningakusabi abakusabako, namkha nithikaziseke. 15 Kodwana cwengisani uKrestu njengeKosi eenhliziyweni zenu, nihlale nikulungele ukuvikela phambi kwabo boke abafuna ngekani ibanga lethemba eninalo, kodwana nikwenze ngommoya ophasi nangokuhlonipha okukhulu. 16 Hlalani ninonembeza omuhle, ukwenzela bona nanyana yini abayikhuluma kumbi ngani, labo abanikhuluma kumbi bahlaziseke ngebanga lokuziphatha kwenu okuhle njengabalandeli bakaKrestu. 17 Ngombana kungcono ukutlhaga ngebanga lokwenza okuhle, nangabe kuyintando kaZimu bona kwenzeke, kunokobana nitlhage ngombana nenza okumbi. 18 UKrestu wafa kanye kwaphela afela izono, umuntu olungileko ngebanga labantu abangakalungi, ukuze anidosele kuZimu. Wabulawa enyameni kodwana waphiliswa emmoyeni. 19 Asebujamwenobu wakhamba wayokutjhumayeza imimoya ejele, 20 leyo engakhange ilalele ngaphambilini lokha uZimu alinde ngokubekezela emihleni kaNowa, nakusakhiwa umkhumbi, lapho abantu abambalwa, okumiphefumulo ebunane, abasindiswa khona emanzini. 21 Nje-ke ibhabhadiso lilitshwayo lalokhu, nalo kwanje liyanisindisa (ingasi ngokususa isila enyameni, kodwana ngokubawa unembeza omuhle kuZimu), ngokuvuswa kwakaJesu Krestu. 22 Ungesidleni sakaZimu, ngombana waya ezulwini, begodu iingilozi nabalawuli nababusi benziwa bamthobela.
OKTOBA 28–NOVEMBA 3
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 PITROSI 1-3
“Hlalani Nikhumbula Ukuba Khona Kwelanga LakaJehova”
(2 Pitrosi 3:9, 10) UJehova akariyadi malungana nesithembiso sakhe, njengombana abanye bacabanga bona uyariyada, kodwana uyanibekezelela ngombana angafisi ukuthi namunye atjhabalale kodwana ufisa bona boke batjhuguluke. 10 Kodwana ilanga lakaJehova lizokuza njengesela, lapho izulu lizokudlula ngokuduma okukhulu, kodwana njengombana izakhi zizabe zitjhisa khulu zizokuncibilika, begodu iphasi nemisebenzi ekilo lizokwambulwa.
w06 12/15 27 ¶11
UJehova “Uzokubangela Bona Ubulungiswa Benzeke”
Kufuze siwazwisise njani amezwi kaJesu, asiqinisekisa ngokuthi uJehova uzokubangela bona ubulungiswa benzeke “msinyana”? IliZwi lakaZimu liveza ukuthi ‘ngitjho nanyana uJehova abekezela,’ msinyana uzokukhupha isahlulelo ngesikhathi esifaneleko. (Lukasi 18:7, 8; 2 Pitrosi 3:9, 10) Emihleni kaNowa, nakufika uMthwalela, abantu abambi batjhatjalaliswa ngaphandle kokuriyada. Ngokufanako, nemihleni kaLothi, nakwehla umlilo uvela ezulwini, abantu abambi batjhatjalaliswa. UJesu wathi: “Kuzokwenzeka okufanako ngelanga iNdodana yomuntu ezokwambulwa ngalo.” (Lukasi 17:27-30) Ngendlela efanako, abantu abambi ‘bazokutjhatjalaliswa bangakalindeli.’ (1 Thesalonika 5:2, 3) Kwamambala, singaqiniseka bona uJehova angekhe avumele iphasi lakaSathana lisolo likhona ngitjho nelanga elilodwa ukudlula ubulungiswa.
(2 Pitrosi 3:11, 12) Njengombana zoke izintwezi zizokuncibilika, cabangani ngokuthi kufuze nibe babantu abanjani ezenzweni ezicwengileko zokuziphatha nezenzweni zokuzinikela kuZimu, 12 njengombana nilindile begodu nihlala nikhumbula ukuba khona kwelanga lakaJehova, ngalo izulu lizokutjhatjalaliswa ngomlilo nezakhi zincibilike emtjhisweni omkhulu!
w06 12/15 19 ¶18
“Ilanga Elikhulu [LakaJehova, NW] Litjhidele”
Kungebangelo umpostoli uPitrosi asiyelelisa bona sihlale sikhumbula “ukuba khona kwelanga lakaJehova”! Singakwenza njani lokho? Enye indlela esingakwenza ngayo kukuthi sihlanganyele “ezenzweni ezicwengileko zokuziphatha nezenzweni zokuzinikela kuZimu.” (2 Pitrosi 3:11, 12) Ukuhlala simajadu ngezinto zakaZimu kuzosisiza bona sihlale sikulindele ukufika “kwelanga lakaJehova.” Ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi ‘nihlale nikhumbula’ litjho ukuthi “nilirhabise.” Angekhe sikghone ukurhabisa isikhathi esiseleko bekube kulapho kufika ilanga lakaJehova. Nanyana kunjalo, njengombana silindele ilangeli, isikhathi sizokubonakala sikhamba ngokurhabako nasihlala simajadu ngemisebenzi kaZimu.—1 Korinte 15:58.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(2 Pitrosi 1:19) Nje-ke sinelizwi lesiphorofido elenziwe laqiniseka ngokungeziweko, begodu nenza kuhle ngokulinaka njengesibani esikhanya endaweni emnyama (bekube kulapho nakusako kuvele nekhwezi) eenhliziyweni zenu.
w08 11/15 22 ¶2
Amaphuzu Asencwadini KaJakopo NeyakaPitrosi
1:19—Ngubani ‘ikhwezi yokusa,’ yavuka nini, begodu sazi njani ukuthi kwenzeka lokho? ‘Ikhwezi yokusa’ nguJesu Krestu njengombana ayiKosi yomBuso kaZimu. (sAm 22:16) Ngo-1914, uJesu wajama ngaphambi kwazo zoke iindalwa njengombana ayiKosi, amemezela amathathakusa welanga elitjha. Ukutjhugululwa kwakaJesu kwatjengisa iphazimulo namandla womBuso, kwagandelela nokuthi iliZwi lakaZimu lesiphorofido lithembekile. Ukutjheja ilizweli kukhanyisa iinhliziyo zethu kusenze sitjheje bona iKhwezi yokusa iphumile.
(2 Pitrosi 2:4) Ngokuqinisekileko uZimu akhenge alise ukujezisa iingilozi ezonako, kodwana waziphosa eTartarusi, wazibopha ngeenketani ebumnyameni obukhulu bona zibekelwe isahlulelo.
w08 11/15 22 ¶3
Amaphuzu Asencwadini KaJakopo NeyakaPitrosi
2:4—Iyini ‘iTartarusi,’ begodu iingilozi ezahlubukako zaphoselwa nini khona? ITartarusi bujamo obufana nejele lapho kufakwa khona iimbunjwa zommoya kwaphela—ingasi abantu. Bujamo bobumnyama obukhulu bomkhumbulo ngokuphathelene nomnqopho wezinto zakaZimu ezikhanyako. Labo abaseTartarusi abanalo ithemba ngengomuso. Emihleni kaNowa, uZimu waphosela iingilozi ezonakeleko eTartarusi begodu zizokuhlala lapho bekube kulapho zirhayilwa khona.
Ukufundwa KweBhayibheli
(2 Pitrosi 1:1-15) USimoni Pitrosi, isigqila nompostoli kaJesu Krestu, kilabo abafumane ukukholwa okuligugu njengokwethu ngokulunga kwakaZimethu noMsindisi uJesu Krestu: 2 Kwangathi umusa omkhulu nokuthula kungandiswa kini ngelwazi elinembileko lakaZimu noJesu iKosethu, 3 ngombana amandlakhe avela kuZimu asinikela zoke izinto esizitlhogako bona siphile ukuphila kokuzinikela kuZimu ngelwazi elinembileko laloyo owasibiza ngephazimulo nobuhle bakhe. 4 Ngezintwezi usinikele iinthembiso eziligugu nezihle khulu, ukuze ngazo nibe bahlanganyeli bephazimulo kaZimu njengeembunjwa zommoya, njengombana niphunyurhile ekonakaleni kwephasi okuvezwa ngekanuko embi. 5 Ngebanga lalokhu, zamani ngekuthalo yoke bona ningezelele ekukholweni kwenu ubuhle, ebuhleni benu, ilwazi, 6 elwazini lenu, ukuzibamba, ekuzibambeni kwenu, ukukghodlhelela, ekukghodlheleleni kwenu, ukuzinikela kuZimu, 7 ekuzinikeleni kwenu kuZimu, ukuthandana njengamalunga womndeni, ekuthandaneni kwenu njengamalunga womndeni, ithando. 8 Ngombana nangabe izintwezi zikhona kini begodu ziyaphuphuma, zizonivikela bona ningapholi namkha ningatheli malungana nelwazi elinembileko leKosethu uJesu Krestu. 9 Ngombana nanyana ngubani onganazo izintwezi usiphofu, uvala amehlwakhe bona angaboni ukukhanya, begodu ukukhohliwe ukuhlanzwa kwakhe ezonweni zakhe zakade. 10 Nje-ke, bafowethu, yenzani koke enikukghonako bona niqinisekise ukubizwa nokukhethwa kwenu, ngombana naniragela phambili nenza izintwezi, angeze nabhalelwa. 11 Eqinisweni, ngokwenza lokhu nizokunikelwa ngokunothileko ukungena emBusweni ongapheliko weKosethu noMsindisi uJesu Krestu. 12 Ngebanga lalokhu nginqophe ukuhlala nginikhumbuza izintwezi, nanyana nizazi begodu nikakarele eqinisweni enilaziko. 13 Kodwana ngikuqala njengokulungileko, nangisesesetendeneli, ukunivusa ngeenkhumbuzo, 14 ngombana ngiyazi ukuthi itendami izokususwa msinyana, njengombana neKosethu uJesu Krestu yakukhanyisa lokho kimi. 15 Ngizokuhlala ngenza koke okusemandlenami ukuze ngemva kokukhamba kwami, nikghone ukukhumbula izintwezi ngokwenu.