Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
MATJHI 4-10
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 16-17
‘UJehova, UMthombami Wobuhle’
Bantu Abatjha Ningaphila Kamnandi
IBA NABANGANI BAMAMBALA
11 Funda iRhubo 16:3. UDavida bekazi bona bafunyanwa njani abangani beqiniso. “Bekathatjiswa, NW” kukuba nabantu abathanda uJehova. Bahlathululwa ngokuthi “ngabacwengekileko, NW,” abaziphethe kuhle nabalungileko. Nomunye umrhubi wazizwa ngendlela efanako ngabangani bakhe. Watlola wathi: “Ngisinini sabo boke abakwesabako, iye, boke abalonda iimfundiso zakho.” (Rhu. 119:63) Njengombana sibonile esihlokweni esidlulileko nawe ungafumana abangani beqiniso ebantwini abasaba nabahlonipha uJehova. Lokho kuhlanganisa iminyaka ehlukahlukeneko.
“Qala Bona UJehova Muhle Kangangani!”
“USomnini usisabelo sami, iye, ilifa lami nekaphami, wena Somnini ungilondele ifumbe yami. Ngisikelwe umkhawulo eendaweni ezihle.” (Rhu. 16:5, 6) UDavida wathokoza khulu ‘ngokusikelwa umkhawulo,’ okukukuba netjhebiswano ehle noJehova nelungelo lokumsebenzela. NjengoDavida, imiraro ingasihlasela ngapha nangapha, kodwana sibusiswa ngezinto ezinengi! Asikuthabeleni ukulotjha uZimu ngeqiniso, ngasosoke isikhathi sikuthokozele ukuba sethempelini lakaJehova elingokomfanekiso.
w08-ZU 2/15 3 ¶2-3
Gcina UJehova Ephambi Kwakho Njalo
2 Sonke singafunda okuningi kulokho okwenzeka ekuphileni kwabantu baseBhayibhelini abaziwayo—u-Abrahama, uSara, uMose, uRuthe, uDavide, u-Esteri, umphostoli uPawulu nabanye. Nokho, izindaba zabantu abangavelele kangako nazo zingasizuzisa. Ukuzindla ngezindaba eziseBhayibhelini kungasisiza ukuba senze ngokuvumelana nala mazwi omhubi: “Ngimbeké njalo uJehova phambi kwami. Ngeke ngintengantengiswe, ngoba yena ungakwesokunene sami.” (IHu. 16:8) Kufanele siwaqonde kanjani la mazwi?
3 Ngokuvamile isosha laliphatha inkemba yalo ngesandla sokunene, okwakwenza ukuba lolo hlangothi lungavikelwa isihlangu elisibambe ngesobunxele. Kodwa lalivikeleka uma kwesokunene salo kukhona uzakwabo. Uma sihlale sicabanga ngoJehova futhi senze intando yakhe, uyosivikela. Ngakho, make sibone indlela ukucabangela izindaba eziseBhayibhelini okungaqinisa ngayo ukholo lwethu ukuze sigcine ‘uJehova ephambi kwethu njalo.’
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 714
Ihlamvu
Igama lesiHebheru elithi, ʼi·shohnʹ (Dut 32:10; IzA 7:2), nalisetjenziswa nelithi, ʽaʹyin (ilihlo), litjho “ihlamvu yelihlo”; ngendlela efanako, elithi, bath (ndodakazi) lisetjenziswe encwadini yesiLilo 2:18 ngomqondo wokuqalisela kwelithi, “ndodakazi yelihlo,” amagama la womabili aqalisele ehlamvini yelihlo. IRhubo 17:8 liwahlanganisile ngomnqopho wokugandelela (ʼi·shohnʹ bath-ʽaʹyin), womabili nasele ahlangene athi, “ihlamvu yelihlo, ndodakazi yelihlo” (‘ihlamvu yelihlo,’ NW). Ubufakazi balokhu kukuthi umuntu uyakghona ukubona isithombe sakhe ngokuziqala emehlweni womunye umuntu.
Ilihlo lithambe khulu begodu lizwela msinya; kangangokuthi nakungangena isihluthu esincani namkha ithuli, ilihlo lizokuzwa msinya. Ingcenye yelihlo egubuzese ihlamvu yelihlo (i-cornea), kufuze itlhogonyelwe kuhle, ngombana nayinganghwareka namkha ibe nekungu ngebanga lokulimala namkha lokugula, ilihlo lomuntu angeze libone kuhle namkha lingaphophala. Nalikhuluma ngalokho okufuze kutlhogonyelwe kuhle, iBhayibheli lisebenzisa amezwi athi, ‘ihlamvu yelihlo lakho’ ukuveza ukuqakatheka kokuphatha kuhle nokutjhejisisa. Umthetho kaZimu kufuze uqalwe ngendlela efanako. (IzA 7:2) Nayiveza indlela uZimu atlhogomela ngayo u-Israyeli njengobaba, incwadi kaDuteronomi 32:10 ithi wavikela isitjhabesi “njengelihlo lakhe.” UDavida wathandazela bona uZimu amvikele begodu amtlhogomele ‘njengehlamvu yelihlo lakhe.’ (IR 17:8) Bekafuna bona uJehova abe msinya ekumvikeleni nakasahlelwa manaba. (Madanisa noZak 2:8; lapho kusetjenziswe khona igama lesiHebheru elithi, ba·vathʹ ʽaʹyin, “ilihlo.”)—Qala esithi, EYE.
MATJHI 11-17, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | IRHUBO 18
“UJehova . . . Nguye Ongihlengako”
w09-ZU 5/1 14 ¶4-5
Ithabo Elivela KuJehova Lisiphephelo Sethu
IBhayibheli libuye lifanise uJehova nezinto ezingaphili. Uchazwa ngokuthi “iDwala” nangokuthi ‘uyisiphephelo.’ (2 Samuweli 23:3; IHubo 18:2; Duteronomi 32:4) Kuyini ukufana lapha? Njengoba nje idwala elikhulu linganyakazi, noJehova uNkulunkulu angaba uMthombo wesivikelo.
5 Incwadi yamaHubo igcwele imifanekiso echaza izici ezihlukahlukene zobuntu bukaJehova. Ngokwesibonelo, iHubo 84:11 lithi “uyilanga nesihlangu” ngoba unguMthombo wokukhanya, ukuphila, amandla nesivikelo. Ngakolunye uhlangothi, iHubo 121:5 lithi “uJehova ungumthunzi wakho esandleni sakho sokunene.” Njengoba nje umthunzi ungakuvikela elangeni elikhipha umkhovu etsheni, noJehova angabavikela labo abamkhonza beshiswa yizinsizi, abanikeze isivikelo esinjengomthunzi ngaphansi ‘kwesandla’ nangaphansi ‘kwamaphiko’ akhe.—Isaya 51:16; IHubo 17:8; 36:7.
it-2 1161 ¶7
Iphimbo
UZimu uyalizwa iphimbo leenceku zakhe. Labo abalotjha uZimu ngommoya nangeqiniso bangaqiniseka ukuthi uyalizwa iphimbo labo, akunandaba bona bakhuluma liphi ilimi nabambizako. Ngaphezu kwalokho, ngitjho nanyana sibawa uZimu ngaphandle kokuphimisela, uZimu owazi iinhliziyo zabantu ‘uyezwa’ namkha alalelisise. (IR 66:19; 86:6; 116:1; 1Sa 1:13; Ner 2:4) UZimu uyabezwa abatlhagako nabalilela isizo lakhe begodu uyalizwa iphimbo labantu abaphikisana naye nabahlela ukwenza okumbi eencekwini zakhe.—Gen 21:17; IR 55:18, 19; 69:33; 94:9-11; Jor 23:25.
Indlela Yokuqalana Nokutshwenyeka
2. Cabangisisa. Nawucabanga ngalokho okwenzeka ekuphileni kwakho, kghani kuneentjhijilo owakghona ukuzikghodlhelelela ngebanga lokusizwa nguJehova? Nasicabanga ngendlela uJehova asisekele ngayo kunye neenceku zakhe zekadeni, sifumana amandla besimthemba okukhulu. (IR 18:17-19) Umdala ibizo lakhe nguJoshua uthi, “Nginerhelo lemithandazo uJehova aliphendulileko. Lokhu kungisize bona ngikhumbule isikhathi engabawa ngaso uJehova into ethileko ngokunqophileko begodu wanginikela yona.” Nasicabanga ngalokho uJehova asenzele khona, amandlethu ayavuseleleka begodu sikghona ukulwisana nokutshwenyeka.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 432 ¶2
Ikherubhi
Lezi bekungasiziimbunjwa ezimbi ezifana neenthombe ezineempiko ebezilotjhwa ziintjhaba ebezingamlotjhiko uZimu njengombana abanye bacabanga njalo. Ngokwalokho okutjhiwo bufakazi bamasiko wamaJuda wakadeni (iBhayibheli alikhulumi ngendaba le), amakherubhi la bewanomzimba ofana newabantu. Bekuziimbunjwa ezihle ezifanekisela ubuhle beengilozi begodu bezenziwe kuhle ‘ngokulandela indlela’ uJehova ayitjengisa uMosi. (Eks 25:9) Umpostoli uPowula uwahlathulula ‘njengamakherubhi agubuzese ngesithunzi sawo isigubuzeso sokubuyisana.’ (Heb 9:5) Amakherubhi bewahlotjaniswa nokuba khona kwakaJehova: “Ngizokuvela phambi kwakho lapho bengikhulume nawe phezu kwesivalo. Hlangana namakherubhi amabili aphezu komFaji wobuFakazi.” (Eks 25:22; Num 7:89) Kungebangelo kuthiwa uJehova ‘uhlezi esihlalweni sobukhosi ngaphezu [namkha, hlangana] kwamakherubhi.’ (1Sa 4:4; 2Sa 6:2; 2Kh 19:15; 1Kr 13:6; IR 80:1; 99:1; Isa 37:16) Amakherubhi afaniswa ‘nomfanekiso wekarana’ kaJehova ebekayikhwelile (1Kr 28:18), amaphiko wamakherubhi bewavikela begodu enze nekarana ikhambe kamnandi. Engomenakhe esakondlo, uDavida wahlathulula ibelo uJehova eza ngalo nakazomsindisa, waba njengaloyo ‘oweza aphapha akhwele ikherubhi’ wehla msinyana “ngamaphiko wengilozi.”—2Sa 22:11; IR 18:10.
MATJHI 18-24, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 19-21
“Izulu limemezela Iphazimulo kaZimu”
w04-ZU 1/1 8 ¶1-2
Bonke Mabamemezele Inkazimulo KaJehova
UDAVIDE, indodana kaJese, wakhula njengomfanyana ongumalusi ngaseBhetlehema. Yeka ukuthi kumelwe ukuba wayevame kanjani ukugqolozela amazulu andlalekile abenyezelayo ebusuku obucwathile ngesikhathi eluse imihlambi kayise kulawo madlelo ezimvu akhala ibhungane! Akungabazeki ukuthi wayekukhumbula ngokucacile lokho ngesikhathi, ephefumulelwe ngumoya ongcwele kaNkulunkulu, eloba futhi ehlabelela amazwi amtoti eHubo 19: “Amazulu amemezela inkazimulo kaNkulunkulu; umkhathi ulandisa ngomsebenzi wezandla zakhe. Umucu wako wokulinganisa uphumele kuwo wonke umhlaba, namazwi ako emkhawulweni wezwe elikhiqizayo.”—IHubo 19:1, 4.
2 Ngaphandle kwenkulumo, ngaphandle kwezwi, ngaphandle kwephimbo, amazulu kaJehova adalwe ngokwesabekayo amemezela inkazimulo yakhe, usuku ngalunye nobusuku ngabunye. Indalo ayilokothi iyeke ukumemezela inkazimulo kaNkulunkulu, futhi kuyasithobisa ukuzindla ngalobu bufakazi obungenazwi njengoba buzibonakalisa kuwo “wonke umhlaba” ukuze bonke abakhileyo kuwo babubone. Nokho, ukufakaza kwendalo buthule akwanele. Abantu abathembekile banxuswa ukuba bangenele ngephimbo elizwakalayo. Umhubi ongashiwongo ngegama wakhuluma nabakhulekeli abathembekile ngala mazwi aphefumulelwe: “Thanini inkazimulo nezikhwepha kungokukaJehova. Thanini ingekaJehova inkazimulo yegama lakhe.” (IHubo 96:7, 8) Labo abanobuhlobo obuseduze noJehova basabela ngenjabulo kuleso sikhuthazo. Nokho, yini ehilelekile ekunikezeni uNkulunkulu inkazimulo?
w04-ZU 6/1 11 ¶8-10
Indalo Imemezela Inkazimulo KaNkulunkulu!
8 Ngokulandelayo uDavide uchaza esinye isimangaliso sendalo kaJehova: “Umise [emazulwini abonakalayo] itende lelanga, linjengomkhwenyana lapho ephuma egumbini lakhe labasanda kushada; lethabela ukugijima endleleni njengoba kwenza indoda enamandla. Ukuphuma kwalo kusukela komunye umkhawulo wamazulu, ukujikeleza kwalo okuphelele kufika kweminye imikhawulo yawo; futhi akukho lutho olusithekile ekushiseni kwalo.”—IHubo 19:4-6.
9 Uma liqhathaniswa nezinye izinkanyezi, ilanga alilikhulu kangako. Kodwa, liyinkanyezi emangalisayo, ubukhulu balo benza konke okulizungezayo kubonakale kungelutho. Enye incwadi ithi isisindo salo singamathani “ayizigidi eziyizinkulungwane eziyizigidi eziyinkulungwane eziphindwe izigidi eziyizinkulungwane eziyizigidi ezimbili”—amaphesenti angu-99,9 esisindo sawo wonke amaplanethi alizungezayo kuhlanganise nalo! Amandla alo okudonsela kulo agcina umhlaba ulizungeza usebangeni elingamakhilomitha ayizigidi ezingu-150 ungaqheli futhi ungasondeli kulo. Mancane kakhulu amandla elanga afika emhlabeni, kodwa lawo mandla anele ukusekela ukuphila.
10 Umhubi ukhuluma ngelanga ngendlela engokomfanekiso, elifanisa ‘nendoda enamandla’ egijima emini isuka komunye umkhathizwe iye komunye bese iphumula ‘etendeni’ ebusuku. Lapho leyo nkanyezi enamandla isithela emkhathizwe, uma uyibuka usemhlabeni, kuba sengathi ingena ‘etendeni,’ sengathi iyophumula. Ekuseni, iyaqhamuka futhi, ikhazimula ngobuhle ‘njengomkhwenyana lapho ephuma egumbini lakhe labasanda kushada.’ Njengoba ayengumalusi, uDavide wayewazi amakhaza asebusuku ashubisa umnkantsha. (Genesise 31:40) Wayeyikhumbula indlela imisebe yelanga eyayimfudumeza ngayo ngokushesha yena nendawo emzungezile. Kusobala ukuthi lalingakhathazwa “uhambo” lwalo lisuka empumalanga liya entshonalanga, lalifana ‘nendoda enamandla,’ lilungele ukuluphinda futhi lolo hambo.
g95-ZU 11/8 7 ¶3
Ingcweti Eshaywa Indiva Kunazo Zonke Esikhathini Sethu
Ukujulisa ukwazisa kwethu ngobuciko bemvelo kungasisiza ukuba sazi uMdali wethu, esizungezwe imisebenzi yakhe. Ngesinye isikhathi uJesu watshela abafundi bakhe ukuthi babhekisise izimbali zasendle ezazikhula eGalile. Wathi: “Thathani isifundo eminduzeni yasesigangeni, indlela ekhula ngayo; ayikhandleki, futhi ayiphothi; kodwa ngithi kini ngisho noSolomoni enkazimulweni yakhe yonke wayengavunule nanjengowodwa wayo.” (Mathewu 6:28, 29) Ubuhle bembali yasendle engabalulekile bungasikhumbuza ukuthi uNkulunkulu uyazinaka izidingo zomkhaya wesintu.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 1073
IsiHebheru, II
Kanengi emitjhweni, kuhlanganiswa umqondo othileko lapho ingcenye yesibili ingabuyeleli umqondo ofana newokuthoma kwaphela, namkha itjho okuhlukileko. Kunalokho, iyangezelela namkha ifake umqondo omutjha. IRhubo 19:7-9 linesibonelo salokhu:
Umthetho kaJehova uphelele,
uvuselela amandla.
Isikhumbuzo sakaJehova sithembekile,
sihlakaniphisa onganalemuko.
Imiyalo evela kuJehova ilungile,
ithabisa ihliziyo;
Umyalo kaJehova uhlanzekile,
uphandlulula amehlo.
Ukusaba uJehova kumsulwa,
kuhlala isiphelani.
Izahlulelo zakaJehova ziliqiniso;
zilunge ngokupheleleko.
Tjheja ukuthi ingcenye yesibili yomutjho ngamunye iphelelisa umqondo; lokho kutjho ukuthi ivesi loke limiqondo ehlanganisiweko bona yenze umutjho ozwakalako. Mimitjho engakapheleli kwaphela efana nothi, “uvuselela amandla” nothi, “sihlakaniphisa onganalemuko,” eyenza umfundi azwisise ukuthi “umthetho kaJehova uphelele” ngayiphi indlela nokuthi “isikhumbuzo sakaJehova sithembekile” ngayiphi indlela. Nakuhlanganiswa imiqondo ngendlela le, ukuhlukaniswa kwengcenye yokuthoma neyesibili yevesi kwenza kube lula ukuphumula hlangana nemiqondo emibili lokha umuntu nakafundako. Godu, lokha nakuthuthukiswa umqondo, kubulungwa indlela ivesi elithileko elibekwe ngayo bona livumelane. Lokhu kwenza bona kube nokuvumelana kwemiqondo.
MATJHI 25-31, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | IRHUBO 22
Imininingwana Yokufa KwakaJesu Eyabikezelwako
Bamfumana UMesiya!
16 UMesiya uzokubonakala ngasuthi ulahlwe nguZimu. (Funda iRhalani 22:1.) Ngokuvumelana nesiporofido, “ngesimbi yesithathu ntambama uJesu warhuwelela ngelizwi elikhulu wathi: ‘Eloi, Eloi, lama sabaktani?’ Kutjho bona: ‘Zimami, Zimami, ungitjhiyelani na?’” (Mar. 15:34) UJesu akhenge aphelelwe likholo ngoYise wakhe wezulwini. UZimu walahlela uJesu emanabenakhe ngokususa isivikelo Sakhe ukwenzela bona ukuthembeka kwakaKrestu kulingwe ngokuzeleko. Godu ngokurhuwelela kwakhe njengombana enza, uJesu wazalisa iRhalani 22:1.
Bamfumana UMesiya!
13 UDavidi waporofida bona uMesiya uzokuthukwa. (Funda iRhalani 22:7, 8.) UJesu wathukwa njengombana ezwa ubuhlungu esigodweni sokutlhoriswa, ngombana uMatewu ubika bona: ‘Abantu abebadlula bathintitha iinhloko, bathuka uJesu bathi: “Bewuyogiriza itempela ulakhe ngamalanga amathathu! Ziphuluse-ke, nengabe uyiNdodana kaZimu! Yehlika esigodweni sokutlhoriswapho!” Nangayo yona indlela le abapristi abakhulu nabafundisi bomthetho neenkhulu babukisa ngaye bathi: “Waphulusa abanye, kodwana yena akakwazi ukuziphulusa! Akasiyikosi yakoIsrayeli na? Nangehla khona nje esigodweni sokutlhoriswa sizamkholwa! Wethembe uZimu uzitjho bona uyiNdodana kaZimu. Yeke, akhe sibone bonyana uZimu ufuna ukumphulusa na!”’ (Mat. 27:39-43) Nanyana kunjalo, uJesu wakukghodlhelela koke lokho ngehlonipho. Qala bona sibonelo esihle kangangani leso kithi!
Bamfumana UMesiya!
14 Bekuzokwenziwa ikatho bona kuhlukaniselwane ngezambatho zakaMesiya. Umrhalani watlola, ‘Babopha ikatho ukuhlukaniselana ngezambatho zami.’ (Rha. 22:18) Ngilokho okwenzeka, ngombana ‘ngemva kobana [amasotja wamaRoma] abethele [uJesu] ahlukaniselana izambatho zakhe ngokwenza ikatho.’—Mat. 27:35; funda uJwanisi 19:23, 24.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 11/1 29 ¶7
Ukubonisa Inhlonipho Ngemibuthano Yethu Engcwele
7 Kunezindlela ezisobala esingabonisa ngazo ukuthi siyayihlonipha imibuthano yethu. Enye yazo ukuba khona lapho kuculwa izingoma zoMbuso. Eziningi zazo zinamazwi ayimithandazo futhi kufanele ziculwe ngenhlonipho. Ecaphuna iHubo 22, umphostoli uPawulu wabhala ngoJesu: “Ngizomemezela igama lakho kubafowethu; ngizokudumisa ngengoma phakathi kwebandla.” (Hebheru 2:12) Ngakho, kufanele senze umzamo wokuba sibe sesihlezi lapho usihlalo ethula ingoma futhi sigxilise ingqondo yethu kulokho okushiwo amazwi engoma lapho siyicula. Kwangathi ukucula kwethu kungabonisa imizwa yomhubi owabhala: “Ngizomdumisa uJehova ngayo yonke inhliziyo yami eqenjini elisondelene labaqotho nasenhlanganweni.” (IHubo 111:1) Yebo, ukucula izindumiso zikaJehova kungesinye isizathu esibaluleke kakhulu sokuba sifike ngaphambi kokuba imihlangano iqale futhi sihlale ize iphele.
w03-ZU 9/1 20 ¶1
Dumisa UJehova “Phakathi Kwebandla”
Njengakudala, namuhla kwenziwe amalungiselelo okuba amakholwa ngamanye avume ukholo lwawo “phakathi kwebandla.” Elinye ithuba elivulekele wonke umuntu elokuphendula imibuzo ebhekiswa ezilalelini emihlanganweni yebandla. Ungalokothi uzithathe kalula izinzuzo ezingalethwa yilokhu. Ngokwesibonelo, izimpendulo ezibonisa indlela yokunqoba noma yokugwema izinkinga zenza abafowethu bazimisele nakakhulu ukulandela izimiso zeBhayibheli. Izimpendulo ezichaza imiBhalo yeBhayibheli ekhonjiwe kodwa yangacashunwa noma ezihlanganisa imiqondo etholakale ngokuzicwaningela zingase zikhuthaze abanye ukuba bahlakulele imikhuba engcono yokutadisha.
APRELI 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 23-25
‘UJehova UnguMelusami’
w11 5/1 31 ¶3
‘UJehova UnguMelusi Wami’
UJehova udosa phambili izimvu zakhe. Izimvu ngaphandle komelusazo zilahleka lula. Ngokufanako, sitlhoga irhelebho ukufumana indlela elungileko eya ekuphileni. (Jeremiya 10:23) UDavidi uhlathulula bona uJehova, unqophisa abantu bakhe “emadlelweni alihlaza” godu ‘nemanzini apholileko.’ Ubadosela ‘eendleleni ezilungileko.’ (Amavesi 2, 3) Iimfanekiso ephathelene nokufuya le isiqinisekisa bona singamethemba uZimu. Ngokulandela iinqophiso zakaZimu ngokuvumelana neBhayibhili, singalwela ukufikelela indlela yokuphila eletha ukwaneliseka, ukuqabuleka nokuvikeleka.
w11 5/1 31 ¶4
‘UJehova UnguMelusi Wami’
UJehova uvikela izimvu zakhe. Ngaphandle komelusazo, izimvu ziba nokwesaba begodu azikghoni ukuzirhelebha. UJehova utjela abantu bakhe bona akukafuzi besabe, ngitjho nanyana ‘bakhamba ngerharheni lethunzi lokufa’—hlangana neenkhathi ezibudisi ekuphileni. (Ivesi 4) UJehova uyabaqala, uhlala akulungele ukubarhelebha. Angapha abakhulekeli bakhe ukuhlakanipha namandla abawatlhogako bona bakwazi ukuqalana neenlingo.—KwebeFilipi 4:13; KaJakobosi 1:2-5.
w11 5/1 31 ¶5
‘UJehova UnguMelusi Wami’
UJehova wondla izimvu zakhe. Izimvu zithembele kumelusazo bona azifumanele ukudla. Sinetlhogo engokomoya engazaliswa kwaphela ngerhelebho lakaZimu. (Matewu 5:3) Ngokuthabisako, uJehova nguMondli onesandla esivulekileko, ohlela phambi kweenceku zakhe itafula elinokudla okunengi. (Ivesi 5) IBhayibhili neencwadi ezilirhebho ekufundeni iBhayibhili, njengomagazini owufundako lo, ziimthombo wokudla okungokomoya owanelisa itlhogeko yethu yokwazi umnqopho wokuphila nehloso kaZimu ngathi.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w11 2/15 24 ¶1-3
Thanda Ukulunga Ngayo Yoke Ihliziywakho
NGELIZWI lakhe nangomoyakhe ocwengileko, uJehova udosela abantu bakhe “eendleleni ezilungileko.” (Rha. 23:3) Nokho, njengombana singakapheleli, sinomukghwa wokuphambuka endleleni leyo. Ukubuyela ekwenzeni okulungileko kutlhoga umzamo omkhulu. Khuyini ezosirhelebha bona siphumelele? NjengoJesu, kufuze sikuthande ukwenza okulungileko.—Funda AmaRhalani 45:7.
2 Ziyini ‘iindlela zokulunga’? ‘Iindlelezi’ ziphawulwa ziinkambisolawulo zakaJehova zokulunga. NgesiHebheru nangesiGirigi, ibizo elithi ‘ukulunga’ liqalise entweni ‘enqophileko,’ okutjho ukunamathela ngokuqinileko eenkambiswenilawulo zokuziphatha. Njengombana uJehova ‘ayindawo yokuhlala yokulunga’ abakhulekeli bakhe bayakuthabela ukubakhethela kwakhe indlela yokuziphatha okufuze bayilandele.—Jer. 50:7.
3 Sizomthabisa ngokuzeleko uZimu kwaphela nesilwela ngeenhliziyo zethu zoke ukuphila ngeenkambisolawulo zakhe zokulunga. (Dut. 32:4) Lokho kuthoma ngokufunda koke esingakufunda ngoJehova uZimu eLizwini lakhe, iBhayibhili. Nesilokhu sifunda ngaye, sitjhidela eduze kwakhe qobe langa, sizokuthanda khulu ukulunga kwakhe. (Jak. 4:8) Godu kufuze samukele isinqophiso seLizwi lakaZimu eliphefumulelweko nekufuze senze iinqunto eziqakathekileko ekuphileni.
APRELI 8-14, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 26-28
Indlela UDavida Aqinisa Ngayo Ukuthembeka Kwakhe KuJehova
w04-ZU 12/1 14 ¶8-9
Hamba Endleleni Yobuqotho
8 UDavide wathandaza: “Ngihlole, Jehova, ungivivinye; cwenga izinso zami nenhliziyo yami.” (IHubo 26:2) Izinso zisekujuleni emzimbeni womuntu. Ngokomfanekiso, izinso zimelela imicabango nemizwa yomuntu ejulile. Inhliziyo engokomfanekiso yona ngumuntu ongaphakathi ewonke—izisusa, imizwa nengqondo yakhe. Lapho uDavide ecela uJehova ukuba amhlole, wayethandazela ukuba imicabango nemizwa yakhe ejulile ihlolisiswe.
9 UDavide wacela ukuba izinso nenhliziyo yakhe kucwengwe. UJehova ukucwenga kanjani lokho esiyikho ngaphakathi? UDavide wahlabelela: “Ngizomtusa uJehova, onginiké iseluleko. Ngempela, phakathi nobusuku izinso zami zingiqondisile.” (IHubo 16:7) Kusho ukuthini lokho? Kusho ukuthi iseluleko sikaNkulunkulu safinyelela ezibilinini zikaDavide sahlala khona, saqondisa imicabango nemizwa yakhe. Kungaba njalo nakithi uma sizindla ngokwazisa ngeseluleko esisithola ngeZwi likaNkulunkulu, ngabameleli bakhe nangenhlangano yakhe futhi sisivumela ukuba singene sijule kithi. Ukuthandaza njalo kuJehova simcele ukuba asicwenge ngale ndlela kuyosisiza ukuba sihambe ngobuqotho.
w04-ZU 12/1 15 ¶12-13
Hamba Endleleni Yobuqotho
12 Ekhuluma ngesinye isici esaqinisa ubuqotho bakhe, uDavide wathi: “Angizange ngihlale nabantu abangebona abeqiniso; futhi angingeni nalabo abafihla lokho abayikho. Ngiyalizonda ibandla labenzi bokubi, futhi angihlali nababi.” (IHubo 26:4, 5) UDavide wayengeke ahlale nababi. Wayebazonda abangane ababi.
13 Thina? Ingabe siyala ukuhlala nabangebona abeqiniso ngezinhlelo zethelevishini, ama-video, amabhayisikobho, izingosi ze-Internet, noma ngezinye izindlela? Ingabe siyadeda kubantu abakufihlayo abayikho? Abanye esikoleni noma lapho esisebenza khona bangase bazishaye abangane bethu ngezinhloso ezimbi. Ingabe siyafuna ngempela ukwakha ubungane obuseduze nabantu abangahambi eqinisweni likaNkulunkulu? Nakuba zingase zithi ziqotho, izihlubuki zingayifihla injongo yazo yokusisusa ekukhonzeni uJehova. Kuthiwani uma kukhona abathile ebandleni lobuKristu abaphila ukuphila okumbaxambili? Nabo bayakufihla lokho abayikho ngempela. UJayson, manje oseyinceku ekhonzayo, wayenabangane abanjalo esakhula. Uthi ngabo: “Ngelinye ilanga omunye wabo wathi kimi: ‘Akunandaba ukuthi senzani manje ngoba uma isimiso esisha sifika siyobe sifile. Ngeke sazi ukuthi kukhona okusiphuthele.’ Leyo nkulumo yangivusa emaqandeni. Angifuni isimiso esisha sifike ngifile.” Ngokuhlakanipha uJayson wahlukana nalabo bangane. Umphostoli uPawulu waxwayisa: “Ningadukiswa. Ukuzihlanganisa nababi konakalisa imikhuba emihle.” (1 Korinte 15:33) Akuve kubalulekile ukugwema abangane ababi.
w04-ZU 12/1 16 ¶17-18
Hamba Endleleni Yobuqotho
17 Itabernakele, kanye ne-altare lalo lemihlatshelo, laliyisikhungo sokukhulekela uJehova kwa-Israyeli. Ezwakalisa injabulo yakhe ngaleyo ndawo, uDavide wathandaza: “Jehova, ngiyithandile indawo yokuhlala yendlu yakho nendawo ehlala inkazimulo yakho.”—IHubo 26:8.
18 Siyakuthanda yini ukuhlangana ezindaweni lapho sifunda khona ngoJehova? IHholo LoMbuso ngalinye kanye nesimiso salo sasikhathi sonke semfundo engokomoya liyisikhungo sokukhulekela kweqiniso emphakathini. Ngaphezu kwalokho, minyaka yonke sinemihlangano yesigodi, eyesifunda nekhethekile. Kuleyo mihlangano kukhulunywa ‘ngezikhumbuzo’ zikaJehova. Uma sifunda ‘ukuzithanda ngokwedlulele,’ siyoba magange ngokuya emihlanganweni futhi siyofike silalelisise. (IHubo 119:167) Yeka ukuthi kuqabula kanjani ukuba kanye nesikholwa nabo abakhathalela inhlalakahle yethu futhi abasisiza ukuba sihlale endleleni yokugcina ubuqotho!—Hebheru 10:24, 25.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 7/15 28 ¶15
UJehova Uyamkhulula Ohluphekayo
15 Umhubi uDavide wahlabelela: “Noma kungenzeka ubaba nomama bangishiye, yebo uJehova yena ubeyongamukela.” (IHubo 27:10) Yeka indlela okududuza ngayo ukwazi ukuthi uthando lukaJehova ludlula olwanoma imuphi umzali ongumuntu! Nakuba ukungafunwa, ukuhlukunyezwa, noma ukulahlwa umzali kungase kube buhlungu kakhulu, akuyithonyi nakancane indlela uJehova akukhathalela ngayo. (Roma 8:38, 39) Khumbula ukuthi uNkulunkulu udonsa abantu ngoba ebathanda. (Johane 3:16; 6:44) Kungakhathaliseki ukuthi abantu baye bakuphatha kanjani, uYihlo osezulwini uyakuthanda!
APRELI 15-21, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 29-31
Iseluleko—Indlela UZimu Atjengisa Ngayo Bona Uyasithanda
it-1 802 ¶3
Ubuso
‘Ukufihla ubuso’ kunehlathululo ehlukahlukeneko, kuye ngobujamo. Ukufihla kwakaJehova ubuso bakhe, kanengi kutjho ukuthi umusakhe awusekho kuwe namkha isekelo lakhe alisekho kuwe. Lokhu kungaba mphumela wokungalaleli komuntu namkha kwabantu njengalokho okwenziwa sitjhaba sama-Israyeli. (Job 34:29; IR 30:5-8; Isa 54:8; 59:2) Kobunye ubujamo, uJehova uyazibamba angathathi igadango, alinde isikhathi esifaneleko. (IR 13:1-3) Isibawo sakaDavida esithi, “Ubuso bakho abufulathele izono zami,” senza uZimu wamlibalela namkha wasibekela ngeqadi isiphambeko sakhe.—IR 51:9; madanisa ne-IR 10:11.
w07-ZU 3/1 19 ¶1
Siyakujabulela Ukulinda UJehova
Indlela isiyalo sikaJehova esisizuzisa ngayo ingase ifaniswe nendlela yokuvuthwa kwesithelo. Mayelana nesiyalo sikaNkulunkulu, iBhayibheli lithi: “Labo abaqeqeshwe yiso sibathelela isithelo sokuthula, okuwukuthi, ukulunga.” (Hebheru 12:11) Njengoba nje kuthatha isikhathi ukuba isithelo sivuthwe, nathi sidinga isikhathi ukuze sishintshe izimo zethu zengqondo ukuze sizuze ekuqeqesheni okuvela kuNkulunkulu. Ngokwesibonelo, uma ukuziphatha kwethu okungafanele kubangela ukuba siphucwe amalungelo athile, ukuzimisela ukulinda uNkulunkulu kuyosenza sigweme ukudumazeka bese siyayeka. Kulezo zimo, amazwi aphefumulelwe kaDavide ayakhuthaza: “Ukuba ngaphansi kwentukuthelo [kaNkulunkulu] kungokomzuzwana, ukuba ngaphansi kokuthakazelelwa nguye kungokwakho konke ukuphila komuntu. Kusihlwa kungase kube khona ukukhala, kodwa ekuseni kukhona ukukhamuluka kwenjabulo.” (IHubo 30:5) Uma sihlakulela isimo sengqondo sokulinda futhi sisebenzise iseluleko esisithola eZwini likaNkulunkulu nasenhlanganweni yakhe, isikhathi sokuba ‘sikhamuluke ngenjabulo’ sizofika.
Kutjho Ukuthini Ukutjhuguluka Kwamambala?
18 Umuntu osuswe ekuhlanganyeleni nakazakutjengisa ukuthi utjhuguluke kwamambala, uzokuza qobe esifundweni begodu uzokulalela iseluleko sabadala sokumkhuthaza ukuthi athandaze bekafunde iBhayibheli qobe. Uzokusebenza budisi bona abalekele izinto ezingamlinga ukuthi enze isono godu. Nakangasebenza budusi ekulungiseni itjhebiswano lakhe noJehova, angaqiniseka ukuthi uJehova uzomlibalela ngokupheleleko nabadala bazomsiza abuyele ebandleni. Abadala nabalinga ukufumana ukuthi umuntu utjhugulukile namkha awa, bayakhumbula ukuthi umlandu ngamunye uhlukile. Nje-ke, bahlolisisa ubujamo ngabunye ngaphambi kokuthi bakhiphe isahlulelo.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 5/15 19 ¶13
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
31:23—Umuntu ozidlayo uvuzwa kanjani ngokudlulele? Umvuzo okukhulunywa ngawo lapha usho isijeziso. Umvuzo umuntu olungile awutholayo ngenxa yamaphutha akhe awenza engahlosile uyisiyalo esivela kuJehova. Njengoba umuntu ozidlayo engaphenduki enkambweni yakhe embi, yena uvuzwa ngokudlulele ngesijeziso esiqatha.—IzAga 11:31; 1 Petru 4:18.
APRELI 22-28, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 32-33
Kubayini Kufuze Usivume Isono Esikhulu?
w93-ZU 3/15 9 ¶7
Isihe SikaJehova Sisivikela Ekuphelelweni Yithemba
7 Uma sinecala lokwephula umthetho kaNkulunkulu ngokungathi sína, singase sikuthole kunzima ukuvuma izono zethu, ngisho nakuJehova. Yini engenzeka ngaphansi kwalezozimo? KumaHubo 32, uDavide wavuma: “Kwathi ngithule [esikhundleni sokuvuma izono], amathambo ami aguga ngokububula kwami usuku lonke. Ngokuba imini nobusuku isandla sakho sasinzima phezu kwami, uloya lwami loma njengokomisa kwehlobo.” (Amavesi 3, 4) Ukuzama ukufihla isono sakhe nokucindezela unembeza onecala kwamudla uDavide onhlanhlathayo. Ukudabuka kwanciphisa amandla akhe kangangokuba wayefana nomuthi owohlozwe yisomiso ongenawo umswakama onikeza ukuphila. Empeleni, kungenzeka ukuthi wathola imiphumela elimazayo ngokwengqondo nangokomzimba. Nokho, walahlekelwa injabulo yakhe. Uma noma ubani kithi ezithola esesimweni esifanayo, yini okumelwe siyenze?
cl-ZU 262 ¶8
UNkulunkulu ‘Okulungele Ukuthethelela’
8 UDavide owayesephendukile wathi: “Ekugcineni ngasivuma isono sami kuwe, nesiphambeko sami angizange ngisifihle. . . . Wena wasixolela isiphambeko sezono zami.” (IHubo 32:5) Igama elithi ‘-xolele’ lihumusha igama lesiHebheru ngokwezwi nezwi elisho “ukufukula” noma “ukuthwala.” Lapha libhekisela ekususeni “icala, isono, nesiphambeko.” Ngakho kunjengokungathi uJehova wafukula izono zikaDavide wazithwala wamuka nazo. Akungabazeki ukuthi lokhu kwakhulula uDavide emizweni yecala ayeyithwele. (IHubo 32:3) Nathi singathembela ngokugcwele kuNkulunkulu othwala izono zalabo abafuna ukuba abathethelele ngesisekelo sokholo lwabo emhlatshelweni wesihlengo sikaJesu.—Mathewu 20:28.
w01-ZU 6/1 30 ¶1
Ukuvunywa Kwezono Okuholela Ekululameni
Ngemva kokuba uDavide esivumile isono sakhe, akawuvumelanga umuzwa olimazayo wokungabi yinto yalutho ukuba umnqobe. Amazwi akhe akumahubo, akhuluma ngokuvuma izono, abonisa impumuzo ayeyizwa nokuzimisela kwakhe ukukhonza uNkulunkulu ngokwethembeka. Ngokwesibonelo, bheka iHubo 32. Evesini 1, siyafunda: “Ubusisiwe osiphambeko sakhe sithethelelwe, osono sakhe sisibekelwe.” Kungakhathaliseki ukuthi isono sibi kangakanani, kungaba nomphumela omuhle uma ukuphenduka komuntu kuqotho. Enye yezindlela zokubonisa lobu buqotho iwukuvuma ngokugcwele ububi bezenzo zakho, njengoba kwenza uDavide. (2 Samuweli 12:13) Akazange azame ukuzithethelela phambi kukaJehova noma azame ukusola abanye. Ivesi 5 lithi: “Ngasivuma isono sami kuwe, angisifihlanga isiphambeko sami; ngathi: ‘Ngizakuzivuma izono zami kuJehova;’ wena wathethelela icala lesono sami.” Ukuvuma isono ngobuqotho kuletha impumuzo, kungabe kusadingeka ukuba umuntu ahlushwe unembeza ngenxa yobubi obudlule.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 5/15 20 ¶1
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
33:6—Uyini ‘umoya’ womlomo kaJehova? Lo moya ungamandla kaNkulunkulu asebenzayo, noma umoya ongcwele, awusebenzisa ngenkathi edala amazulu. (Genesise 1:1, 2) Ubizwa ngokuthi umoya womlomo wakhe ngoba njengomoya onamandla, ungathunyelwa ukuze ufeze izinto ezikude
APRELI 29–MEYI 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 34-35
“Dumisa UJehova Ngeenkhathi Zoke”
w07-ZU 3/1 22 ¶11
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
11 “Ngizomtusa uJehova ngazo zonke izikhathi; ukudunyiswa kwakhe kuzoba semlonyeni wami njalo.” (IHubo 34:1) Njengoba ayephila njengesilahlwa, kumelwe ukuba uDavide wayekhathazeka kakhulu ngezidingo zokuphila, kodwa njengoba la mazwi ebonisa, akazange avumele ukuba lokho kukhathazeka kwansuku zonke kusithibeze ukuzimisela kwakhe ukudumisa uJehova. Yeka isibonelo esihle asibekela sona lapho sibhekene nobunzima! Kungakhathaliseki ukuthi sisesikoleni, emsebenzini, sikanye namanye amaKristu, noma sisenkonzweni yethu yasobala, isifiso sethu esikhulu kufanele sibe ukudumisa uJehova. Cabanga nje ngezizathu ezingenakubalwa esinazo zokwenza kanjalo! Ngokwesibonelo, ngeke siziqede izinto ezintsha esingazithola futhi sizijabulele emisebenzini emangalisayo yendalo kaJehova. Cabanga nangalokho akufezile ngengxenye yasemhlabeni yenhlangano yakhe! Nakuba bengaphelele, uJehova uye wasebenzisa abantu abathembekile ngendlela enamandla ezikhathini zanamuhla. Ungayiqhathanisa yini imisebenzi kaNkulunkulu neyabantu abakhulekelwa izwe? Awuvumelani yini noDavide, owaphinde wabhala: “O Jehova, akekho ofana nawe phakathi konkulunkulu, futhi ayikho imisebenzi efana neyakho”?—IHubo 86:8.
w07-ZU 3/1 22 ¶13
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
13 “Umphefumulo wami uzoziqhayisa ngoJehova; abamnene bayozwa bajabule.” (IHubo 34:2) UDavide lapha akazange aziqhayise ngezinto yena ayezifezile. Ngokwesibonelo, akazange agabise ngendlela akhohlisa ngayo inkosi yaseGati. Waqaphela ukuthi uJehova wayemvikele ngesikhathi eseGati nokuthi wayephunyuke ngosizo lukaJehova. (IzAga 21:1) Ngakho uDavide waziqhayisa ngoJehova, hhayi ngaye ngokwakhe. Ngenxa yalokhu, abantu abamnene badonsekela kuJehova. Ngokufanayo, noJesu waphakamisa igama likaJehova, futhi lokhu kwadonsela abantu abathobekile, abafundisekayo kuYe. Namuhla, abantu abamnene bazo zonke izizwe badonsekela ebandleni lezizwe zonke lamaKristu agcotshiweyo, uJesu ayiNhloko yalo. (Kolose 1:18) Izinhliziyo zabantu abanjalo ziyathinteka lapho zizwa izinceku zikaNkulunkulu ezithobekile zikhazimulisa igama lakhe nalapho zizwa isigijimi seBhayibheli, umoya ongcwele kaNkulunkulu ozisiza ukuba zisiqonde.—Johane 6:44; IzEnzo 16:14.
w07-ZU 3/1 23 ¶15
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
15 “Ngambuza uJehova, wangiphendula, wangikhulula kukho konke ukwethuka kwami.” (IHubo 34:4) Lesi senzakalo sasibalulekile kuDavide. Yingakho aqhubeka: “Lona ohluphekile wabiza, uJehova wezwa. Futhi Yena wamsindisa kuzo zonke izingcindezi zakhe.” (IHubo 34:6) Lapho sikanye nesikholwa nabo, sinamathuba amaningi okulandisa okuhlangenwe nakho okwakhayo kwendlela uJehova aye wasisiza ngayo ukuba sikhuthazelele izimo ezinzima. Lokhu kuqinisa ukholo lwabo, njengoba nje amazwi kaDavide aluqinisa ukholo lwalabo ababemsekela. Endabeni kaDavide, abahlobo bakhe “babheka [kuJehova] baqhakaza, futhi kwakungenakwenzeka ukuba ubuso babo bube namahloni.” (IHubo 34:5) Nakuba babebalekela iNkosi uSawule, abazange bazizwe benamahloni. Babeqiniseka ukuthi uNkulunkulu wayesekela uDavide, futhi ubuso babo babuqhakazile. Ngendlela efanayo, abantu abasanda kuhlanganyela kanye nalabo asebenesikhathi eside bengamaKristu eqiniso babheka kuJehova ukuba abasekele. Njengoba beye balunambitha mathupha usizo lwakhe, ubuso babo obuqhakazile bubonisa ukuzimisela kwabo ukuhlala bethembekile.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 5/15 20 ¶2
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
35:19—Sisho ukuthini isicelo sikaDavide sokuba abamzondayo bangalicifi iso labo? Ukucifa iso kungabonisa ukuthi izitha zikaDavide zazijabula ngokuphumelela kwamacebo azo onya ezazimenzele wona. UDavide wayecela ukuba lokhu kungenzeki.