IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • bh isahl. 5 kk. 47-56
  • Isihlengo—Sisipho SakaZimu Esikhulu

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Isihlengo—Sisipho SakaZimu Esikhulu
  • Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • SIYINI ISIHLENGO?
  • INDLELA UJEHOVA ALUNGISELELA NGAYO ISIHLENGO
  • LOKHO OKUTJHIWO SIHLENGO KUWE
  • UNGATJENGISA NJANI BONA UYASITHOKOZA ISIHLENGO?
  • Isihlengo Sisipho SakaZimu Esizidlula Zoke
    Lisifundisani IBhayibheli?
  • Thokoza Ngesihlengo
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2021
  • Ngisiphi Isipho Esizidlula Zoke?
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2017
  • Indlela Isihlengo Esisiphulusa Ngayo
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2010
Bona Okungeziweko
Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?
bh isahl. 5 kk. 47-56

ISahluko Sesihlanu

Isihlengo—Sisipho SakaZimu Esikhulu

  • Siyini isihlengo?

  • Salungiselelwa njani?

  • Sitjho ukuthini kuwe?

  • Ungatjengisa njani bona uyasithokoza isihlengo?

1, 2. (a) Kunini lapho isipho siba ngesiqakatheke khulu kuwe? (b) Kubayini singathi isihlengo sisipho esiligugu ukudlula zoke ongasifumana?

NGISIPHI isipho esikhulu okhe wasifumana? Bona isipho sibe ngesiqakathekileko, akutlhogeki bona sibe ngesidurileko. Eqinisweni, bona isipho siqakatheke kangangani akumedwa ngokobana sibiza malini. Kunalokho, isipho nesikulethela ithabo, namtjhana sikurhelebha kwamambala ekuphileni kwakho, siqakatheke khulu kuwe.

2 Hlangana nezipho ezinengi ongakhanuka ukuba nazo, kunesisodwa esizidlula zoke. Sisipho uZimu asiphe isintu. UJehova usiphe izinto ezinengi, kodwana isipho esikhulu asiphe sona mhlatjelo wesihlengo weNdodanakhe, uJesu Krestu. (Matewu 20:28) Njengombana sizokubona esahlukwenesi, isihlengo sisipho esiligugu ongasifumana, ngombana singakulethela ithabo begodu singazalisa iintlhogo zakho eziqakathekileko. Kwamambala, isihlengo yindlela ekulu khulu uJehova atjengisa ngayo bona uyasithanda.

SIYINI ISIHLENGO?

3. Siyini isihlengo, begodu khuyini okufuze siyizwisise nesizokukghona ukuthokoza isipho esiligugwesi?

3 Isihlengo yindlela uJehova aphulusa namtjhana asindisa ngayo abantu esonweni nekufeni. (Kwebe-Efesu 1:7) Ukuzwisisa lokho iBhayibhili ekufundisako, kutlhogeka sicabange ngalokho okwenzeka esimini ye-Edeni. Kwaphela nesizwisisa lokho u-Adamu akulahlako nonako, singabona bonyana kubayini isihlengo siligugu kangaka kithi.

4. Gade kutjho ukuthini ku-Adamu ukuphila njengomuntu onganasono?

4 Lokha uJehova nekabumba u-Adamu, wamnikela okuthileko okuligugu khulu—ukuphila komuntu opheleleko. Cabanga bonyana lokho bekutjho ukuthini ngo-Adamu. Abunjwe anomzimba nengqondo epheleleko, gade angekhe agule, aluphale namtjhana ahlongakale. Njengomuntu onganasono, gade anobuhlobo obukhethekileko noJehova. IBhayibhili ithi u-Adamu bekayindodana “kaZimu.” (Luka 3:38) Ngalokho u-Adamu wathabela ubuhlobo obutjhideleneko noJehova uZimu, njengendodana enoyise oyithandako. UJehova wakhuluma nendodanakhe yephasini, wanikela u-Adamu umberego owanelisako wamazisa lokho akulindele kuye.—Genesisi 1:28-30; 2:16, 17.

5. IBhayibhili itjho ukuthini neyithi u-Adamu wabunjwa “ngomfanekiso kaZimu”?

5 U-Adamu wabunjwa “ngomfanekiso kaZimu.” (Genesisi 1:27) Lokhu gade kungatjho bona u-Adamu ufana noZimu ngesotja. Njengombana sifundile eSahlukweni-1 sencwadi le, uJehova mumoya ongabonakaliko. (Jwanisi 4:24) Ngalokho-ke uJehova akanawo umzimba wenyama neengazi. Abunjwe ngomfanekiso kaZimu, u-Adamu gade aneemfanelo ezifana nezakaZimu ezihlanganisa ithando, ukuhlakanipha, ukulunga namandla. U-Adamu gade afana noYise nangenye indlela eqakathekileko, akwazi ukuzikhethela. Nokho, u-Adamu gade angafani nomtjhini owenzelwe lokho okufanele ukwenze. Esikhundleni salokho, bekangakghona ukuzenzela iinqunto, begodu nokukhetha hlangana nokuhle nokumbi. Nengabe wakhetha ukulalela uZimu gade azokuphila ngokungapheliko ephasini eliyiParadeyisi.

6. Lokha u-Adamu naphula umthetho kaZimu, yini eyamlahlekelako, begodu inzalo yakhe yathinteka njani?

6 Ngokuzwakalako, lokha uAdamu nekaphula umthetho kaZimu, begodu agwetjelwa ukufa, wabhadela inani eliphakamileko. Ukona kwakhe kwamlahlekisela ukuphila okupheleleko njengomuntu kuhlanganise nazo zoke iimbusiso zakho. (Genesisi 3:17-19) Ngokudanisako, u-Adamu walahlekelwa kuphila okuligugu, ingasi yena yedwa kodwana kuhlanganise nenzalo yakhe yangomuso. ILizwi lakaZimu lithi: “Isono seza ephasinapha ngomuntu oyedwa, [u-Adamu] kwathi isono sakhe saletha ukufa ebantwini, kwathi ngokunjalo ukufa kwehlela ebantwini boke, ngombana boke abantu bonile.” (KwebeRoma 5:12) Ngalokho-ke, soke sazuza isono ku-Adamu. Ngikho iBhayibhili ithi ‘ngizithengise’ mina nenzalo yami njengesigqila esonweni nekufeni. (KwebeRoma 7:14) U-Adamu namtjhana u-Efa bebanganalo ithemba ngombana ngokuzithandela bakhetha ukungamlaleli uZimu. Kodwana kuthiwani ngenzalo yabo kuhlanganise nathi?

7, 8. Ngokusisekelo isihlengo sihlanganisa ziphi izinto eembili?

7 UJehova walungiselela isihlengo ukuphulusa isintu. Siyini isihlengo? Isihlengo sihlanganisa izinto eembili ezisisekelo. Kokuthoma, isihlengo linani elibhadelelwa ukutjhaphulula namtjhana ukubuyisa okuthileko. Kungamadaniswa nenani lokutjhaphulula isibotjhwa sepi. Kwesibili, isihlengo linani elibhadela into ethileko. Kufana nenani elibhadelelwa okuthileko okonakeleko namtjhana ukulimala komuntu othileko. Isibonelo, nengabe umuntu ubangele ingozi, kufuze bona abhadele inani elilingana nalokho okonakeleko.

8 Bewungabhadelwa njani umonakalo omkhulu kangaka u-Adamu awudlulisela kithi soke begodu sitjhaphululwe ebugqileni besono nokufa? Akhe sicabangele isihlengo uJehova asilungiselele sona nokobana sitjho ukuthini kuwe.

INDLELA UJEHOVA ALUNGISELELA NGAYO ISIHLENGO

9. Sihlengo esinjani ebesitlhogeka?

9 Njengombana ukuphila komuntu onganasono kwalahleka, akukho ukuphila komuntu onesono okungakubuyisa. (AmaRhalani 49:7, 8) Egade kutlhogeka linani elilingana nalokho okulahlekileko. Lokhu kuvumelana nomlayo wokulunga okupheleleko ofumaneka eLizwini lakaZimu elithi: “Umphefumulo ngomphefumulo.” (Duteronomi 19:21) Ngalokho-ke, khuyini okungabhadela inani lomphefumulo onganasono namtjhana ukuphila, okwalahlwa ngu-Adamu? Okhunye ukuphila komuntu onganasono ngikho “okusihlengo esikhambelanako” ebesitlhogeka.—1 KuThimothi 2:6, NW.

10. UJehova wasilungiselela njani isihlengo?

10 UJehova wasilungiselela njani isihlengo? Wathumela enye yamadodanakhe womoya enganasono ephasini. Kodwana uJehova akhenge athumele nanyana ngisiphi isibunjwa. Wathumela okukuphela kweNdodanakhe eligugu khulu kuye. (1 KaJwanisi 4:9, 10) Ngokuzithandela, iNdodana le yatjhiya ikhaya layo ezulwini. (KwebeFilipi 2:7) Njengombana sifundile esahlukweni esigadungileko sencwadi le, uJehova wenza isimangaliso nekadlulisela ukuphila kweNdodanakhe esibelethweni sakaMariya. Ngomoya kaZimu ocwengileko, uJesu wabelethwa amumuntu onganasono begodu gade angakagwetjelwa ukufa.—Luka 1:35.

[Ikhasi lesithombe esizeleko ekhasini 52]

UJehova wanikela ngokukuphela kweNdodanakhe bona ibe sihlengo kithi

11. Kwenzeka njani bonyana umuntu oyedwa abe sihlengo seengidi?

11 Umuntu oyedwa angaba njani sihlengo sabanengi, eqinisweni, seengidi zabantu? Nokho, kwasekuthomeni, kwenzeka njani bonyana abantu ababalelwa eengidini babe zizoni? Ngokona kwakhe, u-Adamu walahla ukuphila okuligugu komuntu onganasono. Kungalokho-ke bengekhe akwazi ukukudlulisela enzalwenakhe. Into egade angayidlulisela kiyo, sisono nokufa kwaphela. UJesu, iBhayibhili embiza bona ‘ngu-Adamu wamaphelelo,’ gade amumuntu onganasono begodu akhenge one. (1 KwebeKorinte 15:45) Ngendlela le-ke, uJesu wajamiselela u-Adamu bonyana asiphuluse. Ngokudela ukuphila kwakhe okunganasono, ngokuthembeka kuZimu, uJesu wabhadela inani lesono esenziwa ngu-Adamu. Ngalokhe-ke uJesu walethela inzalo ka-Adamu ithemba.—KwebeRoma 5:19; 1 KwebeKorinte 15:21, 22.

12. Ukutlhaga kwakaJesu kwafakazelani?

12 IBhayibhili ihlathulula imininingwana yokutlhaga uJesu ayikghodlhelelako ngaphambi kokufa kwakhe. Wabethwa kabuhlungu, wabethelwa ngolunya, bewabulawa kabuhlungu esigodweni sokuhlunguphazwa. (Jwanisi 19:1, 16-18, 30; Isithasiselo, amakhasi-204-6) Kubayini bekutlhogeka bona uJesu atlhage kangaka? Esahlukweni esizokulandela sencwadi le, sizokufunda bona uSathana wathi iinceku zakaJehova angekhe zihlale zithembekile kuye neziqalene nokulingwa. Ngokukghodlhelela ngokuthembeka naphezu kokutlhaga okukhulu, uJesu wanikela ipendulo ehle ekuphikiseni kwakaSathana. UJesu wafakazela bona umuntu onganasono ngokuzithandela angabulunga ukuthembeka okupheleleko kuZimu naphezu kwalokho uDeveli angakwenza. Kufuze bona uJehova wathaba khulu ngokuthembeka kweNdodanakhe ethandekako!—Iziyema 27:11.

13. Sabhadelwa njani isihlengo?

13 Sabhadelwa njani isihlengo? Ngelanga le-14 lenyanga yamaJuda uNisani, ngomnyaka ka-33, uZimu wavumela bona iNdodanakhe epheleleko nenganasono ibulawe. UJesu wanikela ngokuphila kwakhe okunganasono “kwaba kanye kwaphela.” (KumaHebheru 10:10) Ngelanga lesithathu ngemva kokufa kwakaJesu, uJehova wamvusela ekuphileni komoya. Ezulwini, uJesu wanikela kuZimu inani lokuphila kwakhe okunganasono kwaba sihlengo senzalo ka-Adamu. (KumaHebheru 9:24) UJehova walamukela inani lomhlatjelo kaJesu njengesihlengo esitlhogekako bona kutjhaphululwe isintu ekugqilazweni sisono nokufa.—KwebeRoma 3:23, 24.

LOKHO OKUTJHIWO SIHLENGO KUWE

14, 15. Ukufumana ‘ukulitjalelwa kwezono zethu,’ yini okufuze siyenze?

14 Namtjhana sinesono, singafumana iimbusiso ezinganakulinganiswa ngebanga lesihlengo. Akhe sicabangele iinzuzo zanje nezangesikhathi esizako zesipho esikhulwesi esivela kuZimu.

15 Ukulitjalelwa kwezono. Ngebanga lesono esinaso, silwa ngamandla bona senze okulungileko. Soke siyona, kungaba ngamezwi namtjhana ngezenzo. Kodwana ngomhlatjelo kaJesu wesihlengo singaba “nokulitjalelwa kwezono zethu.” (KwebeKholose 1:13, 14) Ukufumana ukulitjalwelokho, kufuze siphenduke kwamambala. Kufuze godu sithandaze kuJehova ngokuthobeka, sibawe ukulitjalelwa ngesisekelo sekholo lethu emhlatjelweni wesihlengo seNdodanakhe.—1 KaJwanisi 1:8, 9.

16. Khuyini esenza sikwazi ukukhulekela uZimu ngonembeza ohlwengileko, begodu ukuba nonembeza onjalo kuqakatheke ngani?

16 Unembeza ohlwengileko phambi kwakaZimu. Bulula unembeza onecala angasenza silahlekelwe lithemba begodu sizizwe singasi lilitho. Ngokulitjalelwa esikufumana ngesihlengo, uJehova ngomusa wenza bonyana simkhulekele ngonembeza ohlwengileko ngitjho nanyana sinesono. (KumaHebheru 9:13, 14) Lokhu kusenza bonyana sikwazi ukukhuluma noJehova ngokutjhaphulukileko. Ngalokho-ke singathandaza ngokutjhaphulukileko kuye. (KumaHebheru 4:14-16) Ukuba nonembeza ohlwengileko kusenza sibe nokuthula kwengqondo, sizihloniphe begodu sibe nethabo.

17. Ngiziphi iimbusiso ezingafumaneka ngokusifela kwakaJesu?

17 Ithemba lokuphila okungapheliko eparadeyisini ephasini. Incwadi yaKwebeRoma 6:23 ithi: “Umvuzo wokwenza isono kukufa.” Iragela phambili ithi: “Kodwana isipho somusa wakaZimu sikuphila okungapheliko ngoKrestu Jesu iKosi yethu.” Esahlukweni-3 sencwadi le, sicoce ngeembusiso zeParadeyisi elizako ephasini. (ISambulo 21:3, 4) Zoke iimbusiso zengomuso, kuhlanganise nokuphila okungapheliko okunganasono, zingafumaneka ngombana uJesu wasifela. Ukufumana iimbusiswezi, kutlhogeka bona sitjengise ukuthokoza kwethu isipho sesihlengo.

UNGATJENGISA NJANI BONA UYASITHOKOZA ISIHLENGO?

18. Kubayini kufuze sithokoze uJehova ngokusilungiselela isihlengo?

18 Kubayini kufuze sithokoze uJehova ngokusilungiselela isihlengo? Nokho, isipho siba ligugu lokha nesihlanganisa ukudela isikhathi komuphi, amandla namtjhana iindleko. Siyathaba nesibona bona isipho sitjengisa indlela umuphi asithanda ngayo. Isihlengo sisipho esiligugu ukuzidlula zoke, ngombana uZimu wazidela khulu ngokusipha sona. UJwanisi 3:16 uthi: “Ngombana uZimu walithanda kangako iphasi, wabe wanikela ngeNdodana yakhe ekukuphela kwayo.” Isihlengo sibufakazi obukhulu bokobana uJehova uyasithanda. Godu sibufakazi bethando lakaJesu, ngombana ngokuzithandela wanikela ngokuphila kwakhe ngebanga lethu. (Jwanisi 15:13) Isipho sesihlengo kufuze sisiqinisekise bona uJehova neNdodanakhe bathanda umuntu nomuntu.—KwebeGalatiya 2:20.

[Isithombe ekhasini 54]

Ukwazi okungezelelekileko ngoJehova kungenye indlela yokutjengisa bona uyasithokoza isihlengo

19, 20. Singatjengisa ngaziphi iindlela bona siyasithokoza isipho sakaZimu sesihlengo?

19 Wena ungatjengisa njani bonyana uyasithokoza isipho sakaZimu sesihlengo? Kokuthoma, kufuze wazi okunengi ngoMuphi oMkhulu uJehova. (Jwanisi 17:3) Ukufunda iBhayibhili nezinye iincwadi zayo, kuzokurhelebha bona wazi okunengi ngoJehova. Njengombana ukhula elwazini ngoJehova, ithando lakho ngaye lizokukhula. Ngakelinye ihlangothi, ithandwelo lizokwenza bonyana ufune ukwenza lokho okumthabisako.—1 KaJwanisi 5:3.

20 Yiba nekholo emhlatjelweni kaJesu wesihlengo. Malungana noJesu, kutlolwe bona: “Loyo okholwako eNdodaneni unokuphila okungapheliko.” (Jwanisi 3:36) Singatjengisa njani bona sinekholo kuJesu? Ikholo elinjalo alitjengiswa ngamezwi kwaphela. Incwadi kaJakobosi 2:26 ithi: ‘Ngokunjalo nekholo nelinganazenzo lifile.’ Ikholo leqiniso lifakazelwa ngemisebenzi, okutjho bona ‘ngezenzo.’ Enye indlela esingatjengisa ngayo bona sinekholo kuJesu, kukwenza koke esingakghona ukukwenza bona simlingise, ingasi ngalokho esikutjhoko kwaphela kodwana nangalokho esikwenzako.—Jwanisi 13:15.

21, 22. (a) Kubayini kufuze sibe khona eSidlweni seKosi saNtambama saqobe mnyaka? (b) Khuyini ezokuhlathululwa eZahlukweni-6 no-7?

21 Yiba khona eSidlweni seKosi saNtambama saqobe mnyaka. Ngobusuku bakaNisani 14, ngomnyaka ka-33, uJesu wahloma umgidi iBhayibhili eliwubiza bona “isidlo seKosi.” (1 KwebeKorinte 11:20; Matewu 26:26-28) Umgidi lo ubizwa nangokobana Sikhumbuzo sokufa kwakaKrestu. UJesu wahloma umgidi lo bonyana urhelebhe abapostoli bakhe nawo woke amaKrestu weqiniso alandela ngemva kwabo bona akhumbule ukufa kwakhe njengomuntu onganasono, wanikela ngomphefumulo namtjhana ngokuphila kwakhe, njengesihlengo. Malungana nomgidi lo, uJesu walayela: “Yenzani lokhu khona nizangikhumbula.” (Luka 22:19) Ukuba khona eSikhumbuzweni kusikhumbuza ngethando elikhulu elatjengiswa nguJehova noJesu ngesihlengo. Singatjengisa ukuthokoza kwethu ngesihlengo ngokuba khona qobe mnyaka eSikhumbuzweni sokufa kwakaJesu.a

22 Ilungiselelo lakaJehova lesihlengo kwamambala sisipho esiligugu. (2 KwebeKorinte 9:14, 15) Isipho esiligugwesi singazuzisa ngitjho nalabo abahlongakeleko. IZahluko-6 no-7 zizokuhlathulula bona singabazuzisa njani abahlongakeleko.

a Ukufumana imininingwana engezelelekileko malungana nokobana iSidlo seKosi saNtambama sitjho ukuthini, qala Isithasiselo, amakhasi-206-8.

LOKHO OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI

  • Isihlengo siyindlela kaJehova yokutjhaphulula abantu esonweni nekufeni.—Kwebe-Efesu 1:7.

  • UJehova walungiselela isihlengo ngokuthumela okukuphela kweNdodanakhe ephasini bona izosifela.—1 KaJwanisi 4:9, 10.

  • Ngelungiselelo lesihlengo, sizuza ukulitjalelwa izono, unembeza ohlwengileko nethemba lokuphila okungapheliko.—1 KaJwanisi 1:8, 9.

  • Sitjengisa bona siyasithokoza isihlengo ngokwazi okungezelelekileko ngoJehova, ngokuba nekholo emhlatjelweni kaJesu wesihlengo, nangokuba khona eSidlweni seKosi saNtambama.—Jwanisi 3:16.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana