Kubayini Abantu Benza Izinto Ezimbi?
KUNENTO eyodwa abantu abayitjhalazelako: Soke asikapheleli ngalokho-ke senza iimtjhapho senza nezinto esizozisola ngazo. Nanyana lokho kuliqiniso, lokhu kungunobangela na wezenzo ezinengi ezimbi, ezikulu nezincani esizibona namtjhana esizizwa qobe ebantwini nofana kubabikiindaba?
Ngitjho nanyana abantu bangakapheleli, bayazi bona kuneemkhawulo yokuziphatha okungakafuzi yeqiwe nokobana abantu bangakghona ukubalekela ukwenza izenzo ezimbi. Abanengi bazokuvuma bona kunomehluko hlangana kokuleya amala ngephoso nokuhleba ngomqopho, nahlangana kokulimaza ungakanqophi nokubulala ngehloso. Nanyana kunjalo, izenzo ezithusako kubonakala kanengi zenziwa babantu abajayelekileko emphakathini. Kubayini abantu benza izinto ezimbi?
IBhayibhili iyasikhanyisela ngesihlokwesi. Iwaveza ngokunembileko amabanga ayihloko wokobana kubayini abantu benza izinto abaziko bona zimbi. Cabanga ngalokho ekutjhoko.
▪ “Ukugandeleleka kungenza umuntu ohlakaniphileko enze ubudlhayela.”—UMTJHUMAYELI 7:7.
IBhayibhili iyavuma bona ngezinye iinkhathi abantu bazizwa bakateleleka bona benze izinto abangafuni ukuzenza. Abanye bangenza izenzo zobulelesi ngomnqopho wokuletha lokho abakuqala njengesisombululo sobudisi nokungalungi. Incwadi i-Urban Terrorism ithi, “Kanengi, into ngokuyihloko eyenza abantu babe mavukelambuso kugandeleleka kwamambala, ukungalawuleki kwezepolotiki, kwezomphakathi, nezomnotho.”
▪ “Ukuthanda imali kusisusa sakho koke okumbi.”—1 KUTHIMOTHI 6:10.
Isitjho sekadeni sithi, imali ngusathana, okutjho bona ngitjho nabantu abalungileko bazimisele ukuphula iimthetho yokuziphatha nebathenjiswa imali.” Abanye ababonakala bathandeka banomusa, bayatjhuguluka nekunethuba lokobana bangafumana namtjhana balahlekelwe yimali, bangasaba nomusa babe nelaka. Cabanga ngobulelesi obubangelwa kukuba marhamaru—ukufuna imali emntwini bona angavezi okumbi okwenzileko, ukudlelezela, ukuthumba ngitjho nokubulala.
▪ Ngombana isigwebo ngomberego omumbi khenge sikhutjhwe ngokurhaba ngikho ihliziyo yamadodana wabantu izele ukwenza okumbi.”—UMTJHUMAYELI 8:11.
Umtlolo loyo uveza umukghwa wabantu wokucabanga bona bangaphunyurha kunanyana yini abayenzako abasemagunyeni nebangababoniko. Lokhu kuliqiniso ngabantu abatjhayela ngebelo eleqileko kuhayiweyi, ukukopa nekutlolwa iinhlahlubo, ukweba iimali zomphakathi nokhunye okudluleleko. Nengabe umthetho awukateleli, namtjhana nebangasabi bona bazokubotjhwa, ngokuvamileko abantu abalalela umthetho bangazizwa banesibindi sokwenza izinto ebebangekhe bazenze. Umagazini i-Arguments and Facts, wathi, “Ukutjhatjhululwa bulula kweenlelesi, kubonakala kwenza abahlali benze ubulelesi obuthusako.”
▪ “Loyo naloyo ulingwa adoswe ziinkanuko zakhe, kuthi iinkanuko zakhe ezimbi ziveze isono, kuthi isono nasele sikhulile, silethe ukufa.”—KAJAKOBOSI 1:14, 15.
Boke abantu bangaba nomcabango ongakalungi. Ngamalanga, sidindelwa ngezinto ezinengi ezingasilingela bona senze okumbi. Emva eenkhathini zeBhayibhili, amaKrestu atjelwa: “Ukulingwa koke esenidlule kikho, ngikho lokho okufikela abantu boke.” (1 KwebeKorinte 10:13) Nanyana kunjalo, umphumela usame ekukhetheni umuntu akwenzako—ukudlulisa umcabango omumbi msinyana namtjhana ukuwulisa bona ukhule. Umtlolo wencwadi ephefumulelweko kaJakobosi engehla uyelelisa ngokobana nengabe umuntu uvumela iimfiso ezimbi bona ‘zikhule’ ngokuqinisekileko kuzokulandela izenzo ezimbi.
▪ “Okhamba nabahlakaniphileko uzokuhlakanipha, kodwana oberegelana neendlhayela kuzomkhambela kumbi.”—IZIYEMA 13:20.
Abantu esizihlanganisa nabo bangaba nomthelela omkhulu kithi—wokuhle namtjhana wokumbi. Kanengi, abantu benza izinto abangakamedi ukuzenza—boke ngebanga labangani namtjhana, njengombana abanye bathi, kungebanga lokobana bazihlanganise nabantu abangakalungi, okwabangela umphumela omumbi. NgokweBhayibhili, ibizo ‘iindlhayela’ alikaqalisi kilabo abanganakuhlakanipha, kodwana kilabo abatjhalazela iinluleko ezivela eLizwini lakaZimu. Sibancani namtjhana sibakhulu, nengabe asibakhethi ngokuhlakanipha abangani nabantu esizihlanganisa nabo, okutjho bona, siberegise iinkambisolawulo zeBhayibhili, singalindela bonyana ‘kusikhambele kumbi.’
Lokhu namanye amavesi amanengi eBhayibhilini ngokurhunyeziweko nangokunqophileko ahlathulula bona kubayini abantu—mhlamunye abantu abajayelekileko—benza okumbi, ngitjho nezinto ezithusako. Nanyana kurhelebha ukwazi bonyana kubayini abantu benza izinto ezimbi khulu, likhona na ithemba lokobana kuzokuba ncono? Iye, ngombana iBhayibhili ayihlathululi kwaphela bona kubayini abantu benza izinto ezimbi, kodwana ithembisa nokobana izenzo ezinjalo zizokuphela. Ngiziphi iinthembiswezi? Zoke izinto ezimbi ephasini zizokuphela? Isihloko esilandelako sineempendulo.