IINLODLHELO ZETHABO LOMNDENI
NewunoMntwana OrhoLopheleko
UCARLO:a “Indodanethu u-Angelo, unobulwelwe obubizwa bona yi-Down syndrome. Ubulwelwe bayo buyasikhandla ngokomzimba, engqondweni nangokwamazizo. Akhe ucabange ngamandla owatlhogako ukutlhogomela umntwana ophilileko, bese uphinda lokho ngekhulu. Ngesinye isikhathi umtjhadwethu uba sengozini.”
UMIA: “Kutlhoga ukubekezela okukhulu ukufundisa u-Angelo izinto ezilula. Nengizizwa ngidinwe khulu, ngiphelela indodakwami uCarlo ihliziyo. Ngezinye iinkhathi siba neembono engafaniko bese siyaphikisana.”
Uyalikhumbula ilanga umntwanakho abelethwa ngalo? Akunakuzaza bona bewuqale phambili ekumsingatheni. Nokho, ebabelethini abafana noCarlo noMia, ukuthaba kwaphenduka amatlhuwo nebatjelwa bona umntwanabo uyagula namtjhana urholophele.
Unomntwana orholopheleko? Nengabe kunjalo, ungazibuza bona uzokuphumelela na. Ungaphelelwa lithemba. Ababelethi abafana nawe baqalana ngokuphumelelako nemiraro efanako. Cabangela imiraro emithathu ejayelekileko ongaqalana nayo nokobana ukuhlakanipha okuvela eBhayibhilini kungakusiza njani.
UMRARO 1: KUBUDISI UKWAMUKELA BONA UMNTWANAKHO URHOLOPHELE.
Ababelethi abanengi baphuka umoya nebezwa bona umntwanabo uyagula. Umma weMexico uJuliana uthi: “Udorhodere nekasitjela bona indodanethu uSantiago unokulimala okuthileko ebuchotjheni, akhenge ngikholwe. Ngabona ngasuthi ngifelwe yizwe.” Abanye bangazizwa njengomma omTariyana uVillana. Uthi: “Ngakhetha ukuba nomntwana nanyana bekuyingozi eminyakeni ebengikiyo. Manje indodanami neyiba nomraro we-Down syndrome, ngazizwa nginomlandu.”
Nengabe ulwisana nokuzizwa ulahliwe namtjhana unomlandu, tjheja bona indlela ozizwa ngayo ijayelekile. Ukugula bekungasiwo umnqopho kaZimu wekuthomeni. (Genesisi 1:27, 28) Akhenge abumbe ababelethi banamandla wokwamukela lula into engasi ngokwemvelo. Ngalokho-ke, kungenzeka “ulile” ngalokho okukuveleleko—ukuba nomntwana orholopheleko. Kuzokuthatha isikhathi ukwamukela.
Kuthiwani nengabe uzibeka umlandu ngokurholophala komntwanakho? Khumbula bona akekho ozwisisa ngokupheleleko bona ifuzo, ibhoduluko nezinye izinto ziyithinta njani ipilo yomntwana. Ngakelinye ihlangothi, ungazizwa ufuna ukubeka umlinganakho umlandu. Ungakuvumeli lokho. Uzokwenza ngcono newubambisana nomlinganakho ekutlhogomeleni umntwanenu.—UmTjhumayeli 4:9, 10.
ISIPHAKAMISO: Funda ngobulwelwe bomntwanakho. IBhayibhili ithi: “Kutlhoga ukuhlakanipha ukuba nomndeni omuhle, begodu kutlhoga ilemuko ukuwenza uqine.”—IzAga 24:3, New Century Version.
Ungafuna isizo labodorhodere neencwadini ezithembekileko. Ungafanisa ukufunda ngobulwelwe bomntwanakho nokufunda ilimi elitjha. Ekuthomeni, kuzokuba budisi, kodwana ungalifunda.
UCarlo noMia abadzubhulwe ekuthomeni bafuna ilwazi kudorhoderabo nehlanganweni enelwazi elikhethekileko ngobulwelwe bendodanabo. Bathi, “Lokhu kwasisiza ukuzwisisa ingasi imiraro esingayilindela kwaphela, kodwana godu nezinto umuntu one-Down syndrome angakwazi ukuzenza. Sabona bonyana indodanethu ingaphila ukuphila okujayelekileko. Lokhu kwasiduduza khulu.”
LINGA NAKU: Dzimelela kilokho umntwanakho akwazi ukukwenza. Hlela ukwenza izinto njengomndeni. Umntwanakho nekakghone “ukwenza ngitjho nento encani,” mbuke msinyana bese uthaba kunye naye.
UMRARO 2: UZIZWA UDINIWE BEGODU UBONA KWANGA AKEKHO UMUNTU ONGAKHULUMA NAYE.
Ungabona kwanga ukutlhogomela umntwanakho ogulako kumunya woke amandlana onawo. UJenney, umma weNew Zealand uthi: “Iminyaka embalwa ngemva kobana kufumaneke bona indodanami irholophele ithambo lomgogodlha, bengidinwa begodu ngilile nengabe ngilinga ukwenza okungeziweko ekhaya.”
Esinye isitjhijilo singaba kuzizwa unganabani. UBen unendodana etshwenywa bulwelwe bokuphelelwa mamandla kwemisipha nobulwelwe be-Asperger. UBen uthi: “Abantu abanengi abezwisisi bona ukuphila kwethu kunjani.” Ungazizwa urhalela ukukhuluma nothileko. Nokho, abanengi babangani bakho banabantwana abaphilileko. Ngalokho uzizwa ungakatjhaphuluki ukuthululela amazizwakho kibo.
ISIPHAKAMISO: Bawa isizo. Bese uyalamukela. UJuliana okukhulunywe ngaye ngehla uyavuma, “Ngezinye iinkhathi mina nendodakwami siba neenhloni ukubawa isizo.” Nokho, uyangezelela, “Sifundile bona siyalitlhoga isizo labanye. Abanye nebasisizako, asizizwa silahliwe.” Nengabe umngani oseduze namtjhana ilunga lomndeni libawa ukuhlala nomntwanakho embuthanweni namtjhana emhlanganweni wobuKrestu, kwamukele ngethabo lokho. Isaga seBhayibhili sithi: “Umngani weqiniso unethando ngaso soke isikhathi, mnakwabo lomuntu obelethwe ngesikhathi samatlhuwo.”—IzAga 17:17.
Tlhogomela ipilwakho. Njengombana i-ambulesi kufuze izalisa amafutha qobe nengabe ifuna ukuragela phambili nokuthuthela iinguli esibhedlela, kufuze uvuselele amandlakho ngokudla okunomsoco, uthabulule umzimba begodu uphumule bona ukghone ukuragela phambili unikela umntwanakho ukutlhogomela okufaneleko. UJavier, onendodana erholopheleko ukubeka ngendlela le: “Indodanami ayikwazi ukukhamba, ngalokho ngibona ukuthi kufuze ngidle ukudla okunomsoco. Ngimi okufuze ngiyise ngapha nangapha. Ngiziinyawo zayo!”
Ungasifumana njani isikhathi sokutlhogomela ipilwakho? Abanye ababelethi bayadlhegana ukutlhogomela umntwanabo. Ngalokho omunye umbelethi uyakwazi ukuphumula nanyana ukwenza ezinye izinto. Uzokutlhoga ukwenza isikhathi ngokubalekela ukwenza izinto ezingakaqakatheki, begodu kubudisi ukwenza njalo. UMayuri umma we-India uthi, “Ekugcineni uyakwazi ukuvumelana nobujamo.”
Khuluma nomngani omthembako. Ngitjho nabangani abanganabo abantwana abarholopheleko bangaba yinduduzo. Godu ungathandaza kuJehova uZimu. Umthandazo ungasiza na? UYazmin unabantwana ababili abane-cystic fibrosis, uyavuma, “Kuneenkhathi engizizwa ngingandeleleke kangangobana ngizizwe kwanga ngiyafa.” Nokho, uyangezelela: “Ngithandazela isizo namandla kuJehova. Ngemva kwalokho ngizizwa kwanga ngingaragela phambili godu.”—IRhalani 145:18.
LINGA NAKU: Tjheja ukudla okudlako, isikhathi othabulula ngaso umzimba nokobana ulala kangangani. Qala bona ungasenza njani isikhathi ngokulisa ukwenza izinto ezingakaqakatheki bona utlhogomele ipilwakho. Ragela phambili wenza ihlelo lakho ngokwalokho okutlhogekako.
UMRARO: 3: UNIKELA UMNTWANAKHO OGULAKO ISIKHATHI ESINENGI KUNAMANYE AMALUNGA WOMNDENI.
Ukugula komntwana kungathinta indlela umndeni odla ngayo, bona uyaphi nokobana singangani isikhathi ababelethi ababa naso nomntwana ngamunye. Ngikho abanye abantwana bazizwa balahliwe. Ngaphezu kwalokho, ababelethi bangatinazela nokutlhogomela umntwana ogulako kangangobana umtjhadwabo ube sengozini. Ubaba weLiberia uLionel uthi, “Ngezinye iinkhathi umkami uthi uthwele umthwalo omnengi begodu mina anginandaba nendodanethu. Ngizizwa ngidelelwa begodu ngezinye iinkhathi ngiba bukhali.”
ISIPHAKAMISO: Ukuqinisekisa boke abantwabakho bona uyabathanda, hlela ukwenza izinto abazithabelako. UJenney odzubhulwe ngehla uthi, “Ngezinye iinkhathi senzela indodanethu ekulu into ekhethekileko, ngitjho nanyana kungaba ukudla idina endaweni eyithandako.”
Ukuvikela umtjhadwakho, coca begodu uthandaze nomlinganakho. U-Aseem, ubaba we-India indodanakhe ephethwe yi-seizures uthi: “Nanyana mina nomkami ngezinye iinkhathi sizizwa sidiniwe begodu sihlangahlangene, siyaqiniseka bona siba nesikhathi sokucoca nokuthandaza ndawonye. Qobe ekuseni, ngaphambi kobana abantwana bethu bavuke, siba nesikhathi ndawonye sicoca ngevesi leBhayibhili.” Abanye abatjhadi bacoca ngerhorhomejeni ngaphambi kobana balale. Ingcocwenu yangerhorhomejeni nemithandazo esuka ehliziyweni kuzokuqinisa umtjhadwenu phakathi nesikhathi sokugandeleleka okukhulu. (IzAga 15:22) Njengombana esinye isibili sakubeka, “esinye isikhathi esihle khulu esakhe saba naso ndawonye kuphakathi namalanga abudisi khulu.”
LINGA NAKU: Buka abantwabakho ngananyana ngikuphi ukusekela abakwenzako emntwaneni ogulako. Qobe tjengisa abantwabakho nomlinganakho ithando nokuthokoza.
HLALA UNOMBONO OMUHLE
IBhayibhili ithembisa bona msinyana uZimu uzokususa koke ukugula nokurholophala okuthinta abakhulu nabancani. (IsAmbulo 21:3, 4) Mhlokho, “akekho ohlala khona ozokuthi: ‘Ngiyagula.’”b—Isaya 33:24.
Okwanje, ungaphumelela njengombelethi womntwana orholopheleko. UCarlo noMia abadzubhulwe ngehla bathi, “Ungalahli itewu nengabe ubona kwanga ayikho into elungako. Dzimelela ezintweni ezihle ngomntwanakho, ngombana zinengi.”
a Amabizo esihlokwenesi atjhentjhiwe.
b Ungafunda okungeziweko ngeenthembiso zeBhayibhili zepilo epheleleko esahlukweni 3 sencwadi ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? egadangiswa boFakazi bakaJehova.
ZIBUZE . . .
Khuyini engiyenzako ukubulunga umzimbami, amazizo nengokomoya kuqine ngendlela engingakghona ngayo?
Ngagcina nini ukubuka abanye abantwabami ngesizo abalinikelako?