Otyipuka oselula yonkhiso yuundapa tyihuvisa! Ituminwa no DNA. Tyina itambula okulia, muene ipei apa ikupaka ngetyi tyilinga umwe olutu lwomunthu.
Oityi Tutalela Kovipuka Vili Kouye?
Ohi yehiwa tupu ñgaa, otyetyi ovipuka vina omuenyo vikula, vienda-enda, tupu vilityita. Ovanthu pahe vanoñgonoka umwe nawa etyi ovinyama, nomiti, nolutu lwovanthu luundapa. Matupopi ovipuka vimwe tuavasa kouye, pahe ove muene osoko ine pena ou wevitunga, ine vieya-ko vala avike.
Ovipuka vina omuenyo vimoneka umwe okuti viatungwa. Ovanongo vehole okupopia okuti omunthu una ono selula ononyingi-nyingi. Ono selula mbulinga ovilinga ovinyingi molutu lwomunthu no molutu lwovinyama, no momiti. Ine ono selula kambulingi nawa ovilinga viambo, ñgeno ovipuka vina omuenyo kavikalako ehimbwe, tupu ñgeno kavilityiti. Okuti nouselula oututu watyo, nao ulinga otyilinga tyao? Otyo matutale. Kuna oselula imwe onthutu itiwa oselula yonkhiso. Mokati ko selula oyo, muna otyipuka tyimwe tyitiwa o DNA. Otyo tyitumina oselula, tyiipopila etyi ina okulinga. Tyina tulia, olutu luetu apa penda okulia oko lupei. Tupu no selula yonkhiso, namphila onthutu vala, nayo otyo ilinga ngotyo, yuundapa umwe vala nawa ngolutu luetu. Tyina tualiwa nondyala, olutu luetu lusosoloka. Tyati umwe okusoka katusoka-ale liwa, okukanyauka katutyivili. Olutu lulinga ngotyo, lupake nawa okulia kwehehi lunako. Oselula yonkhiso, nayo tyina yahamono okulia, isosoloka umwe, ayahaundapa vali, ailingi ngoti yankhia. Pahe tyina yamamono vali okulia, aikala nawa aitualako okuundapa. Oselula oyo ivasiwa monthahi no monkhiso. Otyo tyitavelela okupaka nawa onthahi, haa tyina wamesuku nayo, onyungu vali nayo.
Ovanongo venale omanima omanyingi nokulilongesa oñgeni o selula yonkhiso yuundapa. Vapopia okuti ine vanoñgonoka nawa oñgeni oselula oyo yuundapa, tupu mavetyivili okunoñgonoka nawa etyi onoselula mbuli molutu luomunthu mbuundapa. Mahi nkhele oselula oyo kaveneinoñgonoke umwe nawa. Omulongesi umwe wokuatanga unene utiwa o Ross King wapopia okuti: “Tutupu ovanthu ovanyingi vatanga unene, ñgeno hamwe tuanoñgonoka umwe oñgeni oselula yonkhiso yuundapa.”
Oityi ove usoka? Okuti otyipuka otyo oselula yonkhiso yuundapa, katyilekesa okuti pena ou weitunga? Okuti tyitavela umwe otyipuka ngotyo tyiyeko umwe vala atyike?
Petupu otyipuka natyike tyina omuenyo tyeya-ko vala atyike. O DNA itungwa notyipuka tyimwe tyitiwa ono nucleotídeos. Ono nucleotídeos mbuna otyilinga tyokutuala okulia mohonde no mono selula. Ovanongo vehole okupopia okuti oselula ike vala ivasiwa molutu lwomunthu, ina ono nucleotídeos mbulamba pono mbiliau 3.
Ovanthu vokuatanga unene vapopia okuti o DNA kaitavela okuipilulula.
Ovanthu vokuatanga unene, vehole okupopia okuti kutupu otyipuka natyike tyina omuenyo tyeya-ko vala atyike.
Omuenyo womunthu welikalela. Onthue vanthu tuelikalela unene novinyama. Tutyivila okukala na vakuetu, tutyivila okusoka, tutyivila okuimbuka ovivala, tutyivila okutehelela ovipuka, tutyivila okuiva omuniko. Tutyivila okupanga etyi matukalinga komutwe wandyila, nokunoñgonoka omokonda yatyi tueila kouye.
Oityi ove usoka? Okuti ovipuka ovio vieya vala mwene muonthue opo tutyivile okukala nomuenyo nokulityita? Ine vilekesa okuti omuenyo tueupewa na Huku?