Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w08 1/1 pp. 17-20
  • ‘Vokuhanda Omuenyo’ Vekahi Nokutavela

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • ‘Vokuhanda Omuenyo’ Vekahi Nokutavela
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Ivisa Tyihena Okapungulula
  • Vana Vaivisa ‘Tyihatalama’ Mavakapewa Ondyambi
  • Ombatelo Imue Yakolela Pala Okulongesa Ombimbiliya
  • ‘Tuhayekeipo Okulinga Etyi Tyaviuka’
  • ‘Tualako Okutala Nawa Ovilinga Wapeua na Tatekulu’
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
  • “Endei, Kalongesei Ovanthu Movilongo Aviho”
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
w08 1/1 pp. 17-20

‘Vokuhanda Omuenyo’ Vekahi Nokutavela

‘Aveho ankho vahanda omuenyo wahapu avetavela’.​—⁠ATOS 13:⁠48.

1, 2. Jesus wati onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku mambukaiviswa ouye auho. Oñgeni Ovakristau votete vetavelele eulo olio?

OMUKANDA wo Mbimbiliya wa Ato, una ehipululo lipameka, lilekesa oñgeni Ovakristau votete vetavelele eulo lia Jesus liati onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku mambukaiviswa ouye auho. (Mat. 24:​14) Ovaivisi ovo vombili vasapo ongeleka, pala aveho vekahi nokuvelandula. Oumbangi oo ovalongwa va Jesus vaavele nombili onene mo Jelusalei, wakuatesileko ovanthu ovanyingi, ‘nonthumbo onene yovanakwa,’ avelipake kumue newaneno lio Vakristau kotyita tyotete.​—⁠Atos 2: 41; 4:4; 6:⁠7.

2 Onomisionaliu kotyita tyotete vakuatesileko ovanthu ovanyingi okukala Ovakristau. Mongeleka, Filipe waivisile ko Samaria iya ovanthu ovanyingi avetavela Ondaka ya Huku. (Atos 8:​5-8) Paulu no vomundyila yae movilinga viokuivisa, waivisile movilongo ovinyingi mo Chipre, no kononthele ononkhuavo mbo ko Asia Menor, no ko Masedonia, no ko Gresia, no ko Italia. Moluotyo, momapundaumbo omo vaivisa Ondaka ya Huku ova Judeu no va Gregu ovanyingi vetavela avakala Ovakristau. (Atos 14:1; 16:5; 17:⁠4) Titu waivisile Ondaka ya Huku mo Kreta. (Tito 1:⁠5) Petulu ankho ukahi nokuivisa mo Mbambilonia, pomuvo ahoneka omukanda wae wotete menima 62 alo 64 Pomuvo wa Kristu. Ovilinga vio Vakristau ankho viiwe nawa motyilongo tyo Pontu, no mo Galasia, no mo Kapadosia, nomo Asia, no ko Betania. (1 Ped. 1:1; 5:​13) Oo, ankho omuvo uhambukiswa unene ngatyi! Ovakristau ovo vo kotyita tyotete ankho vena ombili onene, alo umue onondyale mbavo avapopi okuti, ‘vekahi nokunyona ovanthu ouye auho’.​—⁠Atos 17:6; 28:⁠22.

3. Ouwa patyi ovaivisi Vouhamba wa Huku vekahi nokuvasa hono movilinga viavo viokuivisa? Otyo tyikukalesa ñgeni?

3 Tupu, hono ewaneno lio Vakristau likahi nokuliyawisa unene. Tyina utanga ehipululo liovilinga vio Nombangi mba Jeova kese nima, vikahi nokuenda komutue ouye auho, katyikupe ondundo? Kuhambukwa okunoñgonoka okuti ovaivisi Vouhamba wa Huku, valongesa ovanthu 6,286,618 Ondaka ya Huku, menima lio 2007? Tupu, menima liokualamba Pehinangelo lio nonkhia mba Jesus Kristu, ankho pali ovanthu ovanyingi valamba po nomiliau ekwi. Otyinyingi povanthu ovo, ha Nombangi ko mba Jeova, mahi veile potyipito otyo tyakolela mokonda vasuka nonondaka onongwa. Otyo tyilekesa okuti nkhele kuna ovilinga ovinene vina okulingwa.

4. Ovalie vekahi nokutavela onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku?

4 Ngetyi tyalingile vo kotyita tyotete, hono ‘aveho vahanda omuenyo wahapu’ vekahi nokutavela otyili tyo Ndaka ya Huku. (Atos 13:​48) Jeova ukahi nokueta ovanthu ovo meongano liae. (Tanga Ageu 2:⁠7.) Olusoke patyi Omukristau esukisa okukala nalo opo aundape unene movilinga evi viokulinga ovalongwa?

Ivisa Tyihena Okapungulula

5. Ovanthu patyi Jeova etavela?

5 Ovakristau vo kotyita tyotete vanoñgonokele okuti ‘Huku utupu okapungulula, mahi movilongo aviho, Huku utavela kese munthu wokuna onthilo nae nokulinga etyi tyaviuka.’ (Atos 10:​34, 35) Omunthu uhanda okukala noupanga omuwa na Jeova, una okukolela motyilikutila tyeyovo tya Jesus. (João 3:​16, 36) Jeova ‘uhanda ovanthu aveho vayovolwe, avanoñgonoka nawa otyili’.​—⁠1 Tim. 2:​3, 4.

6. Oityi ovaivisi Vouhamba wa Huku vena okulityilika? Omokonda yatyi?

6 Katyaviukile ovaivisi vo nondaka onongwa okupungulula ovanthu mokonda yotyivala tyavo, no yonkhalelo yomuenyo wavo, ine omokonda yonongeleya mbavo novipuka ovikuavo vali. Nkhele sokolola vala katutu: Ove kupandula, mokonda omunthu wekupopilile otyili tyo Mbimbiliya ankho utupu okapungulula? Iya oityi ove, wahapopila novanthu aveho vahanda okutehelela Ondaka ya Huku iyovola omienyo?​—⁠Tanga Mateus 7:⁠12.

7. Onthue tuna okulityilika okupungulula vana tupopila Ondaka ya Huku mokonda yatyi?

7 Jeova waholovona Jesus opo akale omukoyesi. Moluotyo, otyilinga tyokupungulula ovanthu hatyetu ko. Otyo, tyaviuka, mokonda onthue tukoyesa vala mokutala kolupe luomunthu, nokutehelela ovipuka alinga. Mahi, Jesus utanga omalusoke omunthu na kuna kuayembela omutima vae.​—⁠Isa. 11: 1-5; 2 Tim. 4:⁠1.

8, 9. (a) Saulu wali omunthu patyi, etyi ehenekale Omukristau? (b) Ongeleka yo apostolu Paulu itulongesa tyi?

8 Ovanthu vokuatunda momihoko vielikalaila, valinga ovaumbili va Jeova. Ongeleka onene konthele oyo, o ya Saulu wo ko Tarsu, wokuakala apostolu Paulu. Saulu ankho omu Faliseu umue uyele unene Ovakristau. Ongeleya yae ankho yahaviukile, yemuhindilile okumonesa ononkhumbi ewaneno lio Vakristau votyotyili. (Gál. 1:​13) Mokusoka kuovanthu, Saulu ngoti ankho utupu vali ekevelo liokukala Omukristau. Mahi, Jesus wamona otyipuka tyimue otyiwa momutima wa Saulu, iya emuholovona opo alinge otyilinga tyimue tyakolela unene. Moluotyo, Saulu akala omuivisi umue po Vakristau ankho vokuna ombili mewaneno lio kotyita tyotete.

9 Ongeleka yo apostolu Paulu itulongesa tyi? Hamue potyilongo tyetu pena ovanthu vamue tyina tuvetala ngoti veyele Ondaka ya Huku tuivisa. Namphila tyimoneka ngoti nawike povanthu ovo metavela okukala Omukristau wotyotyili, onthue katupondola okuyekapo okuvepopila. Tuna okupopila alo umue vana tuahasoko okuti mavetavela Ondaka ya Huku. Otyilinga tyetu, okutualako okuivisa otyili kovanthu aveho ‘tyihatalama’.​—⁠Tanga Atos 5:⁠42.

Vana Vaivisa ‘Tyihatalama’ Mavakapewa Ondyambi

10. Omokonda yatyi katupondola okuyekapo okupopila ovanthu vana vatilisa owoma? Hipulula onongeleka mbo potyilongo tyenyi.

10 Okutala kovipala tyipondola okututuala kolusoke luapenga. Tala ongeleka ya Ignacioa wahimbika okulilongesa Ombimbiliya no Nombangi mba Jeova, puetyi ankho ekahi mokaleya ko Amelika yo ko Sul. Ovanthu ankho vena owoma nae, mokonda ankho omukalavi unene. Moluotyo, ononkhuatwa ononkhuavo ankho vatuma Ignacio okukatantha onongele mbavo ku vana ankho vahafete liwa. Mahi, Ignacio wahimbika okukula mopaspilitu, nokuundapesa momuenyo wae etyi ankho elilongesa. Moluotyo, omunthu wokuali omukalavi, walinga omunthu ondalawa. Nawike vali ankho umutuma okukatantha onongele. Ignacio pahe wahambukua unene, mokonda otyili tyo Mbimbiliya nospilitu ya Huku viapilulula ovituwa viae. Tupu, upandula unene omuivisi una wehena okapungulula walinga ononkhono okumulongesa otyili.

11. Omokonda yatyi tukondaukila okutalelapo ovanthu?

11 Etyi tukondaukila okutalelapo ovanthu vana tuapopia navo onondaka onongwa, omokonda onkhalelo yomienyo nomalusoke ovanthu vipilauluka. Hamue tunde monthiki tuapopia navo, vatumbukilwa nouvela omunene, ine vapolwa movilinga, ine umue vehole wankhia. (Tanga Eclesiastes 9:11.) Tupu, ovipuka vikahi nokupita mouye, vipondola okuhindila ovanthu okusoka nawa oñgeni omuenyo wavo maukakala komutue. Mokonda yovipuka ovio, alo umue omunthu ankho wahasukile no Ndaka ya Huku, ine ankho uyele Onombangi upondola okutavela. Moluotyo, katupondola okulityilika okupopila ovanthu aveho onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku momivo aviho.

12. Oñgeni tuna okutala ovanthu vana tupopila Ondaka ya Huku? Omokonda yatyi?

12 Ovanthu vena omitima viayembela kokapungulula. Mahi Jeova utala ovituwa oviwa kese munthu ena. (Tanga 1 Samuel 16:⁠7.) Movilinga vietu viokuivisa, nonthue tuesukisa okulinga ononkhono mbokutala ovanthu nga Jeova. Onongeleka ononyingi mbulekesa ouwa utundilila kokutala nolusoke luaviuka ovanthu aveho tupopila Ondaka ya Huku.

13, 14. (a) Omokonda yatyi omukokoli-ndyila umue ankho ahasukile unene nomukai umue avasa movilinga viokuivisa? (b) Ongeleka oyo itulongesa tyi?

13 Omphange umue omukokoli-ndyila utiwa o Sandra, pokuivisa umbo na umbo pokalongo katiwa Karibe, wavasa omukai utiwa o Rute ankho wokuelipaka unene movipito viokalunavale. Rute ankho wakala onkhaihamba yokalunavale tuvali. Anthi, ankho Rute wasuka unene netyi Sandra emupopila. Moluotyo, ahimbika okulilongesa Ombimbiliya. Sandra uhinangela okuti: ‘Onthiki imue etyi ankho ndyikahi nokuenda keumbo lia Rute, namona olutalatu luae olunene wavala ovikutu viokalunavale, nondyambi yae peke apewa. Andyihimbika okusoka okuti, omunthu ngou wokuankhimana unene nokuelipaka unene mokalunavale, kamatualako okusuka notyili tyo Mbimbiliya. Moluotyo, andyiyekepo okumutalelapo.’

14 Etyi papita ononthiki mbumue, Rute eya Kondyuo Yomalingiyo, etyi velivasa na Sandra emupulu okuti, ‘Omokonda yatyi wayekelapo okundongesa Ombimbiliya?’ Sandra wemuita otyiponyo, iya ahimbika vali okulilongesa nae. Rute kasetele okukula mopaspilitu, olutalatu luae olunene luo kalunavale elupolopo, iya ahimbika okuundapa movilinga viewaneno, konyima alingi elipakulo liae ku Jeova. Tyotyili, Sandra wanoñgonoka nawa okuti olusoke luae luotete, ankho luapenga.

15, 16. (a) Ouwa patyi omuivisi umue avasa mokonda yokupopila ombunga yae Ondaka ya Huku? (b) Omokonda yatyi enoñgonoko ovanthu vombunga yetu vena kalitusoyesa okuvepopila otyili?

15 Ovaivisi ovanyingi vekahi nokukala nehambu enene, mokonda yokuivisa otyili ko nombunga mbavo, alo umue vana vamoneka ngoti kamavetavela. Tala ongeleka ya Joise, omphange umue Omukristau ko Estadu Unidu. Nawa ya Joise tunde poututu, ankho ukalela vala okupakwa movikaleya. Joise wati, “ovanthu ankho vapopia okuti omuenyo wae utupu esilivilo, mokonda ankho otyimphulu, tupu ankho ulandesa epangwe novihemba ovikuavo vikoleswa, nokulinga ovipuka ovikuavo ovivi. Namphila ankho alinga ovipuka ovio ovivi, ame natualako okumupopila otyili tyo Mbimbiliya moule womanima 37.” Ononkhono Joise alinga nokuapwa elundo, ambumuetela unene ouwa puetyi nawa yae ahimbika okulilongesa Ombimbiliya no Nombangi mba Jeova, alingi omapiluluko omanene momuenyo wae. Moluotyo, etyi nawa ya Joise atuukisa omanima 50 ambatisalwa mo kongelesu yo distritu mo Kalifornia ko EUA. Iya Joise ati: “Andyikwilila nehambu enene. Ame ndyina ehambu limue liahakapuapwa vali!

16 Wahayekepo okupopila ombunga yove otyili tyo Mbimbiliya, mokonda vala vetavela unene ongeleya yavo. Otyo, katyatyilikile Joise okupopia na nawa yae. Etyi tyikahi momutima womunthu mukuetu onthue katutyii. Hamue omunthu oo, tyilityili ukahi nokuovola ongeleya yotyotyili. Moluotyo, tukuateseiko ovanthu aveho okuvasa ongeleya yotyotyili.​—⁠Tanga Provérbios 3:⁠27.

Ombatelo Imue Yakolela Pala Okulongesa Ombimbiliya

17, 18. (a) Omahipululo patyi alekesa okuti omukanda Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa wakolela unene? (b) Onongeleka patyi mbupameka wavasa pokuundapesa omukanda oo?

17 Omahipululo atundilila kovilongo ovinyingi ouye auho, alekesa okuti ovanthu ovanyingi vomutima omuwa vekahi nokutavela okulilongesa Ombimbiliya nombatelo yomukanda Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa? Omphange umue omukokoli-ndyila utiwa o Penni, wo ko Estadu Unidu, wahimbika okulongesa Ombimbiliya ovanthu ovanyingi nomukanda oo. Vevali povalongwa ovo, ankho ovakulu vamue velipaka unene monongeleya mbavo. Penni ankho ketyii inkha ovakulu ovo mavetavela umue otyili tyo Mbimbiliya tyikahi mo mukanda Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa. Mahi, Penni wahoneka okuti, ‘mokonda omukanda oo ulekesa otyili monondaka mbehehi, no kuapepuka, monkhalelo yaviuka nokuayandyuluka nawa, ovakulu ovo vetavela liwa-liwa okuti etyi vekahi nokulilongesa otyili.’

18 Pat, omuivisi umue wo ko Britania, wahimbika okulilongesa Ombimbiliya nomukai umue watunda ko Asia. Omukai oo watila kotyilongo tyae mokonda omulume wae novana vae vatyindwa no makongombanda, iya ehevemonamona vali. Omuenyo wae ankho ukahi motyiponga otyinene, mokonda eumbo liae liayokwa, oe muene akuatwa ovikando ovinyingi no makongombanda avalala nae kononkhono. Ononkhumbi ombo ambuho, mbemukalesa tyihena vali esuko nomuenyo, iya ovikando ovinyingi asoko okuliipaa. Anthi, okulilongesa Ombimbiliya tyemuavela ekevelo. Pat wahoneka okuti, ‘ehangununo liokuapepuka liomukanda Ombimbiliya Ilongesa, nomalutalatu ekahimo, viehika unene komutima womukai oo.’ Omukai oo akanyauka okukula mopaspilitu, akala omuivisi wahambatisalelwe. Tupu, waita okuti uhanda okumbatisalwa mo sembeleya ikahi popepi. Tyotyili, okuvatela ovanthu vomutima omuwa okunoñgonoka nokutavela ekevelelo liapopiwa no Mbimbiliya, tyihambukiswa unene!

‘Tuhayekeipo Okulinga Etyi Tyaviuka’

19. Omokonda yatyi ovilinga viokuivisa vialumbanena unene?

19 Kese nthiki, ovilinga vietu viokuivisa nokulinga ovalongwa vialumbana vali unene. Ovanthu ovanyingi vokuhanda omuenyo, vekahi nokutavela Ondaka ya Huku kese nima. ‘Anthi, onthiki onene ya Jeova ikahi popepi,’ tyilikesa okuti vana vatualako okukala menthiki liopaspilitu ‘vekahi nokuenda keipaelo’.​—⁠Sof. 1:14; Pro. 24:⁠11.

20. Kese umue puonthue wesukisa okutokola okulinga tyi?

20 Onthue nkhele tupondola okukuatesako ovanthu vatyo ovo. Mahi opo tuvekuateseko tuna okuhetekela Ovakristau vo kotyita tyotete ‘vatuaileko okulongesa tyahatalama nokuivisa onondaka onongwa konthele ya Kristu Jesus’. (Atos 5:​42) Landula ongeleka yavo, okukoleleya tyina umoneswa ononkhumbi, nokutala nawa ‘ounongo wove wokulongesa.’ Ivisa Ondaka ya Huku kovanthu aveho tyehena okapungulula! ‘Tuhayekeipo okulinga etyi tyaviuka,’ mokonda inkha katuasoyele matukamona ondyambi onene yokupandwa na Jeova.​—⁠2 Tim. 4:2; tanga Gálatas 6:⁠9.

[Onondaka Poutoi]

a Omanyina amue apilululwa.

Oñgeni Ove Mokumbulula?

• Ovalie vekahi nokutavela onondaka onongwa?

• Omokonda yatyi tuesukisila okulityilika okupungulula ovanthu vana tupopila Ondaka ya Huku?

• Oñgeni omukanda Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa ukahi nokukuatesako ovanthu?

[Omalutalatu pefo 17]

Ovanthu ovanyingi vomitima omiwa vekahi nokutavela

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma