Vatokala Okutambula Ouhamba wa Huku
‘Eli elekeso liekoyeso liaviuka lia Huku, otyo muatokalela okutambula ouhamba wa Huku, una mukahi nokumonena ononkhumbi.’—2 TES. 1:5.
1, 2. Oityi Huku asoka konthele yokukoyesa ovanthu? Iya omukoyesi watyo olie?
MENIMA 50 Pomuvo wa Kristu, apostolu Paulu ankho ukahi mo Atena. Nonyengo mokonda yefendelo liovilolo ankho liayandyana mo Atena, tyemuhindilile okuava oumbangi omuwa. Paulu wamanuhulile elongomona liae nonondaka mbumue mbehikile komitima viovateheleli vae ovafendi vovilolo. Oe wati: ‘Pahe [Huku] ukahi nokupopila ovanthu aveho ouye auho, okuti livelei. Mokonda Huku waholovona onthiki makoyesa ovanthu nouviuki, menyina liomulume umue aholovona opo evekoyese’.—Atos 17:30, 31.
2 Tyakolela unene okusoka nawa konthiki Huku aholovona pala okukoyesa ovanthu aveho. Ekoyeso liatyo olio, malikalingwa nomunthu umue Paulu ahatumbulile enyina melongomona alingile mo Atena. Mahi onthue tumuii okuti o Jesus Kristu una wokuatutilisua. Ekoyeso lia Jesus malikaeta omuenyo ine ononkhia kovanthu vamue.
3. Omokonda yatyi Jeova alingila omphango yae na Abraiau? Olie una otyilinga tyavilapo tyokufuisapo omphango oyo?
3 Onthiki yatyo oyo yekoyeso maikakala omanima 1.000. Jesus oe makakala Ohamba Youhamba wa Huku opo akalinge ekoyeso olio menyina lia Jeova. Jeova waholovona ovanthu ovakuavo pano pohi, opo vakatumine nokukoyesa na Jesus mokueenda kuonthiki oyo yomanima ovityita ekwi. (Tyieleka na Lucas 22:29, 30.) Omanima 4.000 konyima, Jeova wapopia konthele Yonthiki Yekoyeso liatyo olio, puetyi alinga omphango nomuumbili wae wekolelo Abraiau. (Tanga Gênesis 22:17, 18.) Omphango yatyo oyo yahimbika okufuisuapo menima lio 1943 Puetyi Kristu Eheneye. Pomuvo oo, Abraiau ankho kanoñgonokele nawa oñgeni omphango oyo maikakuatesako ovanthu aveho. Mahi, hono onthue tuanoñgonoka nawa oñgeni ombuto ya Abraiau ina otyilinga tyavilapo tyokufuisapo ehando lia Huku liokukoyesa ovanthu aveho.
4, 5. (a) Ombuto yotete ya Abraiau olie? Oityi oe apopia konthele Youhamba wa Huku? (b) Onalupi ekevelo liokukaviala Mouhamba wa Huku liaikulwa?
4 Ombuto yotete ya Abraiau, o Jesus, una wanakua nospilitu sandu menima 29 Pomuvo wa kristu, akala Mesiya walaelue ine o Kristu. (Gál. 3:16) Momanima etatu no nohanyi epandu, Jesus waivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku ko va Judeu. Puetyi João Batista ankho ekahi mokaleya, Jesus walekesa okuti ovanthu vamue mavakala nekevelo liokukaviala Mouhamba wa Huku. Jesus wati: ‘Tunde pononthiki mba João Batista alo pahetyino, ovanthu vekahi nokuhateka nononkhono okuovola Ouhamba wo keulu. Iya vana vekahi nokuhateka nononkhono vekahi nokuuvasa.’—Mat. 11:12.
5 Puetyi nkhele Jesus ehenepopie konthele ya vana ‘mavakamona’ Ouhamba wo keulu, oe wati: ‘Tyotyili, ndyimupopila okuti: Pu vana vakutulwa novakai petupu omunthu omunene upona pu João Batista. Anthi, omututu mouhamba wo keulu, oe omunene vali tyipona João.’ (Mat. 11:11) Omokonda yatyi apopila ngotyo? Omokonda ankho ekevelo liokukaviala Mouhamba wa Huku ankho kalineikulwe. Liaikulwa vala po Pendekoste yo 33 Pomuvo wa Kristu, etyi ovalongwa vekolelo vatambula ospilitu sandu. Iya pomuvo opo João Batista ankho wankhiale.—Atos 2:1-4.
Ombuto ya Abraiau Yapopiwa Okuti Ovaviuki
6, 7. (a) Omonkhalelo patyi ombuto ya Abraiau ankho maikala ngo ‘nonthungululu mbo meulu’? (b) Ondyambi patyi Abraiau atambulile? Iya ombuto yae mavakatambula ondyambi patyi?
6 Abraiau wapopililwe okuti ombuto yae maikelityita aikala ngo ‘nonthungululu mbo meulu’ ine ngo noñgima mboluheke konthele yelunga. (Gên. 13:16; 22:17) Otyo tyilekesa okuti pomuvo wa Abraiau, ovanthu ankho kavetyii okuti ombuto yae maikakala ovanthu veñgapi. Anthi, konyima omuvalu wombuto yae yopaspilitu waholololua. Ku Jesus kuayawisua ovanthu 144.000. Revelação [Apocalipse] 7:4; 14:1.
7 Ondaka ya Huku ipopia konthele yekolelo lia Abraiau okuti: ‘ “[Abraiau] ankho wayumba onthumbi mu Jeova, moluotyo Jeova emutale okuti omuviuki.’ (Gên. 15:5, 6) Tyotyili, kutupu omunthu nawike omuviuki wokuamana. (Tia. 3:2) Mahi, no ngotyo mokonda Abraiau ankho una ekolelo enene, Jeova wemutala okuti omuviuki, emuihana alo umue okuti epanga liange. (Isa. 41:8) Tupu, vana valinga onthele mombuto ya Abraiau kumue na Jesus, navo Jeova uveihana okuti ovaviuki. Moluotyo, mavakatambula ononkhano onongwa unene tyipona Abraiau.
8. Vombuto ya Abraiau vakevela ouwa patyi?
8 Ovakristau ovanakwa vaihanwa okuti ovaviuki, mokonda vena ekolelo motyilikutila tyeyovo tya Jesus. (Rom. 3:24, 28) Komaiho a Jeova ononkhali mbo Vakristau ovo, mbanyimuapo. Moluotyo, vapondola okunakwa nospilitu sandu avakala ovana va Huku vopaspilitu, onondenge mba Jesus Kristu. (João 1:12, 13) Vanyingila momphango omphe, avakala elongo eepe, ‘o Isilayeli ya Huku’. (Gál. 6:16; Lucas 22:20) Vena ondyambi ongwa unene ngatyi! Mokonda yomphango oyo Jeova alinga no Vakristau ovanakwa, kamavakala apeho pano pohi. Vekahi nokulinga ononkhono putyina vakevela ehambu olio enene liokukaundapa kumue na Jesus mokueenda Kuonthiki Yekoyeso, no kukatumina nae keulu.—Tanga Romanos 8:17.
9, 10. (a) Onalupi Ovakristau votete vanakwa nospilitu sandu? Iya oityi vakevelela? (b) Ombatelo patyi Ovakristau ovanakwa vatambula?
9 Mo Pendekoste yenima 33 Pomuvo wa Kristu, onthumbo imue yovanthu vekolelo, vaikulilwa ombundi opo vakaviale na Jesus mokueenda Kuonthiki Yekoyeso. Monthiki oyo, 120 yovalongwa va Jesus, vambatisalwa nospilitu sandu, avakala Ovakristau ovanakwa votete. Anthi, ko Vakristau ovo, otyo ankho onthyimbi vala. Okupolelela opo, Ovakristau ovo, ankho vena okutualako nekolelo liavo mu Jeova, namphila Satanasi evemonesa ononkhumbi ononyingi. Ankho vena okukala nekolelo alo kononkhia mbavo, opo vakatambule ekolowa liomuenyo wo keulu.—Revelação [Apocalipse] 2:10.
10 Moluotyo, Jeova uundapesa Ondaka yae newaneno lio Vakristau, opo aavele Ovakristau ovanakwa onondonga nepameko vesukisa. Mongeleka, apostolu Paulu wahonekela Ovakristau ovanakwa ko Tesalonika okuti: ‘Ngatyina he alinga ovana vae, nonthue ankho tuemuavela ondundo kese umue puonue, okumupameka, nokumuavela oumbangi, opo mutualeko okueenda monkhalelo yapandwa na Huku, wo kuemuihanena mouhamba wae no menkhimano.’—1 Tes. 2:11, 12.
11. Ovihonekwa patyi Jeova aavelele o ‘Isilayeli ya Huku?’
11 Etyi palamba omanima omanyingi tunde etyi Ovakristau votete vaholovonwa, Jeova wasoka okuhonekesa ehipululo liovilinga viokuivisa via Jesus pano pohi, kumue no nondonga mba Jeova novipuka alingila Ovakristau ovanakwa kotyita tyotete. Iya Kovihonekwa ovio vio Hebreu ankho vahonekwale, Jeova ayawisako Ovihonekwa vio Gregu. Potete Ovihonekwa vio Hebreu viahonekelwe no velongo lio Isilayeli puetyi ankho vena oupanga omuwa na Huku. Ovihonekwa vio Gregu viahonekwa no ‘Isilayeli ya Huku’, vana vanakwa opo vakale ovana va Huku vopaspilitu no nondenge mba Kristu. Mahi, vana veheva Isaleyeli navo ankho vapondola okuvasa ouwa mokulilongesa Ovihonekwa ovio vio Hebreu. Tupu, no Vakristau vana vahanakelwe nospilitu sandu hono, vapondola okuvasa ouwa mokulilongesa Ovihonekwa vio Gregu, nokuendela monondonga mbuvasiwamo.—Tanga 2 Timóteo 3:15-17.
12. Ehinangeleso patyi Paulu aavelele Ovakristau ovanakwa?
12 Ovakristau kotyita tyotete vatiwa ovaviuki, avanakwa nospilitu sandu, opo vakatambule epingo liavo keulu. Namphila ankho vanakwa, otyo katyevepakele kounene wokutumina Ovakristau vakuavo ovanakwa pano pohi. Anthi, Ovakristau vamue ankho kavetyinoñgonokele ngotyo. Iya avahimbika okulipaka kounene pokati kovakuatate vavo mewaneno. Moluotyo, Paulu evepulu okuti: ‘Okuti onue muekutale? Okuti onue mualingale ovahona? Okuti muavialale kouhamba onthue otyo tuhepo? Ame nahandele ñgeno onue muavialale, opo nonthue tuviale kumue nonue.’ (1 Cor. 4:8) Paulu wahinangelesa ovanakwa vo kononthiki mbae okuti: ‘Onthue katuvatumini vekolelo lienyi, mahi tumukuatesako pala ehambu lienyi.’—2 Cor. 1:24.
Okutuukisa Omuvalu Wapopiua
13. Oñgeni eholovono lio Vakristau ovanakwa liatualako okulingwa tunde menima lio 33 P.K.?
13 Ovakristau ovanakwa kavaholovonenwe aveho motyita tyotete. Eholovono liovanakwa liatualako mokueenda kuomuvo wono apostolu, konyima nkhele alihimbika okutepuluka vali. Anthi, eholovono olio, liovanakwa liatualako mokueenda kuomanima omanyingi alo ononthiki mbo hono. (Mat. 28:20) Etyi Jesus ahimbika okutumina menima lio 1914, eholovono liovanakwa alihimbika okukanyauka vali unene.
14, 15. Oityi tyihole okumoneka mokueenda kuononthiki mbetu, konthele yeholovono liovanakwa?
14 Tete, Jesus wasukukisa keulu okutahako onondyale ambuho mbefendelo lia Huku. (Tanga Revelação [Apocalipse] 12:10, 12.) Konyima yotyo, ahimbika okuendesa eholovono lio Vakristau ovanakwa pala okutuukisa omuvalu wo 144.000 makaundapa navo moutumini Wouhamba wae. Okupolelela momanima o 1930, ovilinga ovio vieholovono, ankho vikahi popepi nokumanuhuka. Mokonda ovanthu ovanyingi ankho vekahi nokutavela Ondaka ya Huku, ankho vetupu ehando liokuenda keulu. Ospilitu ya Jeova ankho kaikahi nokuvepa oumbangi wokuti ovana va Huku. (Tyieleka na Romanos 8:16.) Anthi, ovanthu ovo ankho vaimbuka ovo muene okuti ‘ovonongi ononkhuavo’ vana vokuna ekevelo liokukala apeho momphangu yombembwa pano pohi. (João 10:16) Moluotyo, konyima yenima 1935, ovilinga viokuivisa viahimbika okuongiya ‘otyinyingi otyinene,’ tya vana apostolu João amuene memonekelo, no ñgeni mavakahupa ‘kononkhumbi ononene.’—Revelação [Apocalipse] 7:9, 10, 14.
15 Anthi, mokueenda kuomanima tunde momanima o 1930, nkhele ovanthu vamue valekesa okuti vena ekevelo liokuenda keulu. Omokonda yatyi? Ovikando vimue, o pala okupinga pu vamue ankho vena ekevelo olio, mahi avayekepo okuumbila Jeova. (Tyieleka na Revelação [Apocalipse] 3:16.) Paulu alo umue wapopia konthele yovanthu vamue vokuayekapo otyili tyo Mbimbiliya. (Fil. 3:17-19) Ovalie Jeova aholovona opo vapinge povanthu ovo? Tyotyili, etokolo liokuholovona ovanthu ovo, o lia Jeova. Mahi, tyaviuka okusoka okuti Jeova kamaholovona vana vetavela otyili pahetyino. Maholovona ovanthu vokualekesa ekolelo liavo omanima omanyingi, ngo valongwa vana Jesus ankho apopia navo etyi ahimbika okulinga Ehinangelo liononkhia mbae.a—Lucas 22:28.
16. Oityi tupandula konthele yo Vakristau ovanakwa? Iya tupondola okukala nonthumbi yatyi?
16 Ovakristau vaholovonwa tunde mo 1930 pala okuenda keulu, kavekahi nokupinga aveho pu vana vokuayekapo otyili. Jeova ulekesa okuti mokueenda kuononthiki ombu mbo konthyulilo alo ‘Ombambilonia Onene’ ihanyaunuapo, pokati ketu pena okukala Ovakristau ovanakwa.b (Revelação [Apocalipse] 17:5) Tupu, tupondola okukala nonthumbi yokuti omuvalu 144.000 wo Vakristau ovanakwa, Jeova meufuisapo momuvo aholovona. Iya aveho avakatambula onomphangu mbavo moutumini Wouhamba. Tupu, tupondola okukala nonthumbi Mondaka ya Huku yapopia okuti otyinyingi otyinene vokukahi nokutualako okuliyawisa, mavatualako nekolelo liavo. Apa katutu mavakalamba ‘mononkhumbi ononene mambuya’ okunyimako ouye wa Satanasi, avakanyingila mouye omupe wa Huku.
Outumini wa Huku Keulu Ukahi Nokuoya!
17. Ngetyi tyapopia 1 Tessalonicenses 4:15-17; na Revelação [Apocalipse] 6:9-11, oityi tyipita no Vakristau ovanakwa vankhia nekolelo?
17 Tunde menima lio 33 Pomuvo wa Kristu, Ovakristau ovanyingi ovanakwa valekesa onthumbi onene, nokukoleleya alo kononkhia mbavo. Ovakristau ovo, vavaluluale okuti vatokala okutambula Ouhamba. Moluotyo, tyimoneka okuti vahimbikale okutambula ondyambi yavo tunde ponthyimbi yononthiki mbokuya kua Kristu.—Tanga 1 Tessalonicenses 4:15-17; Revelação [Apocalipse] 6:9-11.
18. (a) Ovakristau ovanakwa nkhele vahupapo, vena onthumbi yatyi? (b) Oñgeni vonongi ononkhuavo vatala ovakuatate vavo Ovakristau ovanakwa?
18 Ovakristau ovanakwa nkhele vokuahupapo, vena onthumbi onene yokuti inkha vatualako nekolelo, apa katutu navo mavakatambula ondyambi yavo keulu. Putyina Ovakristau ovanyingi vonongi ononkhuavo, vatala ekolelo liovakuatate vavo ovanakwa, vetavela onondaka mbo apostolu Paulu, apopilile ovakuatate vae ovanakwa ko Tesalonika okuti: ‘Onthue tuna ehambu enene no onue, pokati komawaneno a Huku, mokonda yekolelo lienyi nekoleleyo mononkhumbi mbenyi ambuho mukahi nokumona. Eli elekeso liekoyeso liaviuka lia Huku, otyo muatokalela okutambula ouhamba wa Huku, una mukahi nokumonena ononkhumbi.’ (2 Tes. 1:3-5) Putyina Omukristau omunakwa wahulililako pano pohi amankhi, outumini wa Huku keulu maukaoyeswa. Oo, maukakala omuvo wehambu enene ngatyi keulu na pano pohi!
[Onondaka Poutoi]
a Tala mo Momutala wo Mulavi wa 1 ya Tyitalale yo 1992, pefo 20, palagrafu 17, melaka lio Putu.
b Tala ‘Omapulo Alingwa Novatangi’ mo Mutala Womulavi wa Kapepo wo 2007, melaka lio Putu.
Ove Upondola Okuhangununa?
• Oityi Huku apopilile Abraiau konthele Yonthiki Yekoyeso?
• Omokonda yatyi Abraiau aihanenwa okuti omuviuki?
• Ombuto ya Abraiau okupopiwa okuti ovaviuki, matyikeveetela tyi?
• Ovakristau aveho vena onthumbi yatyi?
[Olutalatu pefo 24]
Jesus waavela ondundo ovalongwa vae opo valinge ononkhono mbokukavasa Ouhamba wa Huku
[Olutalatu pefo 25]
Mo Pendekoste yenima lio 33 P.K., Jeova wahimbika okuholovona vonthele yavali yombuto ya Abraiau
[Omalutalatu pefo 26]
Onongi ononkhuavo vapandula unene mokonda nkhele vekahi no Vakristau ovanakwa mononthiki ombu mbonthyulilo