Okuti Onkhalelo Yetu Yokufenda Huku Yakolela?
“OKUFENDA, otyipuka tyimue tyikahi mohonde yovanthu.” Ombo, onondaka mbo Mulongesi umue utiwa Alister Hardy, mbukahi momukanda The Spiritual Nature of Man (Eyembelo Liovanthu Liokufenda). Ovipuka ovanthu vekahi nokulilongesa mononthiki mbo hono, vilekesa okuti otyo otyili. Vavasa okuti otyinyingi tyovanthu, kese umue una ongeleya omu afendela.
Tupu, vamona okuti ovanthu ovo vekahi monongeleya 19 ononene. Iya kuna vali vamue veliti Ovakristau, vekahi moungeleya 37.000 welikalaila. Otyo, katyikuhindila okulipula inkha Huku utavela ononkhalelo ombo ambuho mbokufenda? Moluotyo, okuti onkhalelo yetu yokufenda Huku yakolela?
Otyo, tyilikesa okuti konthele yokufenda, katupondola okuholovona onthue muene oñgeni matutyilingi. Tuesukisa okunoñgonoka oñgeni Huku ahanda okufendwa. Moluotyo, tuesukisa okulilongesa Ombimbiliya Ondaka ya Huku. Omokonda yatyi? Omokonda Jesus kristu wapopia konthele ya Huku okuti: “Ondaka yove Otyili.” (João 17:17) Tupu, Paulu o apostolu ankho wokuna ekolelo, wati: “Huku oe watuma okuhoneka Ombimbiliya aiho. Moluotyo, ina esilivilo enene pala okulongesa, nokuviyula, nokuviukisa ovipuka, nokulonga nouviuki.”—2 Timóteo 3:16.
Ombimbiliya ilekesa okuti Huku katavela ononkhalelo ambuho mbokufenda. Itupopila ononkhalelo mbokufenda Huku etavelele kohale, na mbuna aanyene. Okunoñgonoka nawa onongeleka ombo, matyitukuatesako okuimbuka oityi tuna okulinga, netyi tuna okulityilika opo Huku apande efendelo lietu.
Ongeleka Yokohale
Jeova Huku waavelele ova Isilayeli ovitumino viae, menyina lia Moisesi. Ovitumino ovio, ankho vivelongesa oñgeni vena okufenda Huku ngetyi ahanda. Ankho vitiwa Ovitumino via Moisesi. Tyina ankho ovanthu valinga etyi ovitumino ovio vipopia, Huku ankho uvetavela okuti ovanthu vange, nokuvepa omuenyo omuwa. (Êxodo 19:5, 6) Namphila ova Isilayeli ankho vapandwa na Huku, mahi kavatuaileko okumufenda ngetyi ahanda. Ovikando ovinyingi, vayekelepo okufenda Jeova, avelipake monongeleya mbovanthu vovilongo vakala.
Kononthiki mbomuuli Ezekiele na Jeremia kotyita 7 P.K.E., ova Isilayeli ovanyingi kavatuaileko okuendela movitumino via Huku. Anthi, ankho valinga oupanga novanthu vovilongo ankho vakala. Moluotyo, avahimbika okuhonyaika efendelo, ankho valandula ovituwa viovanthu ovo nokulipaka movipito viavo. Ova Isilayeli ovanyingi avahimbika okupopia okuti: “Tulingei ngetyi tyilinga ovanthu vovilongo, no nombunga kombanda yoohi, okufenda omamanya nomiti.” (Ezequiel 20:32; Jeremias 2:28) Ova Isilayeli ankho vapopia okuti vafenda Jeova. Mahi, tupu ankho vafenda “ovilolo,” nokuyoka ovana vavo motupia, ngovilikutila pala onohuku ombo.—Ezequiel 23:37-39; Jeremias 19:3-5.
Tyina onongeleya mbulihonyeka mefendelo lio vikahuku, ovanongo vokunkhindulula pomatunthu vetyihana okuti [sincretismo] ehonyaiko lionongeleya. Pamue vati vala efendelo lilingwa novanthu ovanyingi. Hono, ovanthu ovanyingi vasoka okuti mouye ou wovanthu vomihoko ominyingi, tupondola okutavela vala ovipuka aviho, alo umue onongeleya. Ngotyo, vasoka okuti katyapengele okufenda Huku kese nkhalelo vahanda. Okuti otyo, otyili umue? Okuti tupondola okutavela vala kese efendelo, tyitupu natyiki? Tala ovipuka vimue ankho vilingwa mongeleya muelipakele ova Isilayeli ankho vokuhonyeka efendelo. Iya otale opi ovituwa ovio vievetuaile.
Efendelo Liahonyaikwa lio va Isilayeli
Onomphangu mbefendelo liahonyaikwa lio va Isilayeli ankho mbukala “poupunda” patungwa omitala, nokuikilwa onomphandyi mbo mamanya, no mbomiti, novilolo via Asera ohuku yolutyito yo va Kanaa. Onomphangu mbatyo ombo, ankho ononyingi mo Judaa. Omukanda wa 2 Reis 23:5, 8, upopia “oupunda oo wefendelo mo Judaa, okuti ankho weliseta no Jelusalei, . . . okutunda ko Geba [konondimbu mbokokulio kuekumbi], alo ko Berseba [konondimbu mbokokumbili kwekumbi.]”
Poupunda opo, ova Isilayeli ankho “vayokelapo ovilikutila pala Mbaale, nekumbi, nohanyi, no nonthungululu, novipuka aviho vio meulu.” Ankho vena onondyuo “mufendela omakunga . . . mokati kondyuo ya Jeova,” nokuyoka ovana vavo ngovilikutila pala ohuku ankho itiwa o Moloke.—2 Reis 23:4-10.
Ovanongo vankhindulula pomatunthu, vavasa ovilolo ovinyingi viohuku ankho itiwa terra-cota, pokuheya mo Jelusalei no mo Judaa, haunene ponondyuo mbovanthu. Ovilolo ovinyingi, ankho ovakai vahavalele no kuna omavele omanene unene. Ovanongo ovo, vaimbuka okuti ovilolo ovio, ovionohuku mbolutyito ankho mbutiwa Astorete na Asera. Ovanthu ankho vetavela okuti ovilolo ovio, “onohuku mbuvepa olutyito.”
Oityi ankho ova Isilayeli vasoka konthele yo nomphangu mbefendelo liokuahonyaikwa? Ephraim Stern Omulongesi Mosikola onene yo va Hebreu, wati oupunda oo wefendelo, tyafuile otyinyingi ankho “watungililue Yahweh [Jeova].” Onondaka mbahonekwa kovipuka vimue vaheyulula, otyo mbulekesa. Kuvimue kuahonekwa okuti, “ame ndyikukanena nawa menyina lia Yahweh yo Samaria no ya asera yae.” Kovikuavo kuahonekwa okuti, “ame ndyikukanena nawa menyima lia Yahweh yo Tamaa no ya asera yae!”
Onongeleka ombo, mbulekesa nawa oñgeni ova Isilayeli vahonyaikile efendelo liasukuka lia Jeova Huku, nomafendelo asila onongeleya. Otyo, tyevekalesile novituwa ovivi, nefendelo liasila. Oñgeni Huku ankho atala efendelo liatyo olio liokuasila?
Efendelo Olio Liakalesile Ñgeni Huku
Efendelo olio liokuasila lio va Isilayeli, lianumanesile unene Huku, iya atumu omuuli Ezekiele, okupopia okuti: “Omaumbo enyi, no mapundaumbo maahanyunuapo. Iya oupunda wenyi wakolela no no altar mbenyi mavihanyuapo. Onohuku mbenyi mbokuasila mambunyimiko, novilolo no nomphandyi mbenyi mbo isesu mambutetuapo, iya ovilinga vienyi mavinyimuako.” (Ezequiel 6:6) Otyo, tyilikesa okuti efendelo olio, ankho kaliapandelwe na Jeova.
Jeova wapopile oñgeni maveya okuhanyaunuako. Oe wati, “Ndyikahi nokutuma . . . omuumbili wange Nambukondonosole ohamba yo Mbambilonia. Mandyimueeta opo aluise otyilongo etyi novanthu vakalamo, novilongo aviho vikahi popepi natyo, andyivihanyeko . . . Iya otyilongo etyi atyiho matyihanyaukapo.” (Jeremias 25:9-11) Iya onondaka ombo tyili mbafuisuapo menima 607 P.K.E., etyi ova Mbambilonia valuisa o Jelusalei aveihanyaunapo kumue nondyuo ya Huku.
Omulongesi Stern wapopiua pombanda, wapopia konthele yokuteyuapo kuo Jelusalei okuti, omatunthu okuesalapo hono ehanyauno olio, “alekesa nawa okuti Ombimbiliya yapopia otyili, (2 Reis 25:8; 2 Crônicas 36:18, 19) okuti maihanyuapo, aipakwa otupia iya onondyuo novimato maviteyuapo.” Tupu wayauisako okuti: “Ounongo wokuheya omatunthu, ulekesa okuti ehipululo lio Jelusalei, . . . upondola okuvalulilwa kumue nomahanyauno omanene Ombimbiliya.”
Otyo Tyitulongesa Tyi?
Otyo, tyitulongesa unene okuti Huku ketavela omalongeso Ombimbiliya ahonyekwa noviso, nomatutu onongeleya ononkhuavo. Apostolu Paulu nae otyo wetyinoñgonokele nawa. Paulu ankho omu Judeu. Wekulila mongeleya yo va Fariseu, alongeswa ovitumino viongeleya oyo. Mahi, etyi etavela okuti Jesus oe Mesiya walaelue, oityi alinga? Paulu wati: ‘Ovipuka vina ankho viakolela unene kuame, nevisapo mokonda ya Kristu.’—Filipenses 3:5-7.
Mokonda Paulu walinga omaungendi movilinga vioumisionaliu, ankho wanoñgonoka nawa ovituwa vionongeleya, nomaunongo ovanthu ovanyingi. Moluotyo, wahonekela Ovakristau mo Korintu okuti: “Oñgeni ouviuki netyi tyahaviukile vikala kumue? Otyitei tyina oupanga patyi nenthiki? Tupu, oupanga patyi ukahi pokati na Kristu na Belial [Eliapu]? Ine oupanga patyi omunthu wekolelo ena na una uhetavela ku Huku? Ondyuo ya Huku ikala ñgeni noupanga no vikahuku? . . . Moluotyo, tundei pokati kavo. Yekeipo okukuata ovipuka viasila, opo ame ndyimutavele. Otyo tyapopia Jeova.’”—2 Coríntios 6:14-17.
Mokonda pahe tuanoñgonoka okuti onkhalelo yetu yokufenda yakolela ku Huku, tupondola okulipula okuti: ‘Onkhalelo patyi yokufenda Huku ehole? Oñgeni ndyipondola okukala noupanga omuwa na Huku? Oityi ame ndyina okulinga, opo ndyifende Huku monkhalelo ahanda?’
Onombangi mba Jeova vena ehambu enene liokukukuatesako okuvasa omakumbululo omapulo oo Ombimbiliya, nomakuavo vali. Tukuita ukapopie no Nombangi Pondyuo yavo Yomaliongiyo potyilongo tyenyi, ine uhonekela kovahoneki vomukanda uno, okuveita opo veye okukulongesa otyali Ombimbiliya, momuvo no pomphangu ove muene uhanda.
[Olutalatu pefo 9]
Omphangu Yo Tyikahuku Ankho Tyifendwa Kohale, Po Tel Arad, Mo Isilayeli
[Lualandwa]
Garo Nalbandian
[Olutalatu pefo 9]
Ovilolo Via Astorete VIapolwa Monondyuo Mbo Judeu Kohale
[Lualandwa]
Photograph © Israel Museum, Jerusalem; courtesy of Israel Antiquities Authority