Oityi Omalikuambelo Ove Alekesa Konthele Yove?
“Ove Muteheleli womalikuambelo, ovanthu aveho mavehiki kuove.”—SALMO 65:2.
1, 2. Omokonda yatyi ovaumbili va Jeova velikuambela kwe nonthumbi?
JEOVA apeho utehelela omalikuambelo ovaumbili vae vekolelo. Onthue tupondola okukala nonthumbi yokuti ututehelela. Alo umue inkha Onombangi mba Jeova velikuambela aveho ku Huku motyikando tyike, no ngotyo ukutehelela kese umue.
2 Nonthumbi yokuti Huku utehelela omalikuambelo ae, David omuhoneki wono salmu waimba okuti: “Ove Muteheleli womalikuambelo, ovanthu aveho mavehiki kuove.” (Salmo 65:2) Omalikuambelo a David akumbululwa mokonda ankho wali omufendeli wotyotyili wa Jeova. Onthue tupondola okulipula okuti: ‘Omalikuambelo ange alekesa okuti nayumba onthumbi mu Jeova nokuasuka tete nefendelo liasukuka? Oityi omalikuambelo ange alekesa konthele yange?’
Likuambela ku Jeova Nomutima Weliola
3, 4. (a) Tuesukisa okulikuambela ku Huku notyituwa patyi? (b) Oityi tuesukisa okulinga inkha “tueihama omutima” mokonda yonkhali tualinga?
3 Inkha tuhanda omalikuambelo etu akumbululwe, tuna okulikuambela ku Huku nomutima weliola. (Salmo 138:6) Tupondola okuita Jeova etutale nawa omutima wetu ngetyi tyaitile David, okuti: “Huku yange, nthale nawa, nokunoñgonoka omutima wange. Ovola okunthala nawa nokunoñgonoka omalusoke ange anthyukalalesa. Tala inkha mokati kange muna ondyila ombi. Iya onthyongolela mondyila ituala komuvo wahapu.” (Salmo 139:23, 24) Katulikuambela vala mahi tupu tuyeka Huku atale omitima vietu nokuviyulwa Nondaka yae. Jeova upondola “okutuhongolela pala apeho” okutukuatesako atuendela nawa mondyila itutuala komuenyo wahapu.
4 Iya inkha tumona “ononkhumbi mbomalusoke” etusukalalesa mokonda yonkhali tualinga? (Tanga Salmo 32:1-5.) Okukala nomutima walemenwa mokonda yonkhali tyipondola okutusoyesa ngomuti wauvuka mokonda yokuakamba omeva. Mokonda yonkhali, David wakalele tyihena ehambu nokumuvelesa. Mahi okupopia ononkhali mbae ku Huku tyemupolele omulemo! Nkhele soka ehambu liakalele na David etyi anoñgonoka okuti Jeova ‘wemuevela ononkhali mbae.’ Okupopia ononkhali mbetu ku Huku tyitupola omulemo. Iya ovakulu vewaneno tupu vakuatesako vokualinga onkhali okukala vali noupanga na Jeova.—Provérbios 28:13; Tiago 5:13-16.
Ita Unene ku Huku Nokumupandula
5. Oityi tyihangununa okuita unene ku Jeova?
5 Inkha tuna etyi tyetusukalalesa unene tuesukisa okutavela onondonga mba Paulu mbati: “Muhakalei notyiho notyipuka natyike, mahi, movipuka aviho, itei apeho ku Huku nomalikuambelo kumwe nolupandu.” (Filipenses 4:6) “Okuita unene” tyihangununa ‘okulikuambela nomutima weliola.’ Haunene tyina tukahi movitateka ine tyina tumoneswa ononkhumbi tuesukisa okuita ku Jeova opo etuvatele nokutuhongolela.
6, 7. Omokonda yatyi momalikuambelo etu tuesukisa okupandula?
6 Inkha tulikuambela vala tyina tuna etyi tuesukisa, otyo tyilekesa tyi konthele yetu? Paulu wapopia okuti onthue tuesukisa ‘okupopila Huku nolupandu.’ Onthue tuna omahunga okupopia onondaka ombu mba David mbati: “Ove Jeova, ounene, nepondolo, nouwa, oviove, nomunkhima, nehumbilo. Mokonda aviho keulu no pohi oviove. Ouhamba owove Jeova, wakulama ngomutwe kuaveho. . . Huku yetu, tukunkhimaneka nokuhivilika enyina liove ewa.”—1 Crônicas 29:11-13.
7 Jesus wapandulile Huku mokonda yokulia nombolo novinyu valile Mondalelo ya Tatekulu. (Mateus 15:36; Marco 14:22, 23) Tupu nonthue tuesukisa ‘okupandula Jeova’ mokonda yevi etuavela no “yovilinga viae vihuvisa alingila ovanthu” no ‘yomatokolo ae ekoyeso aviuka’ no mokonda yonondaka mbae pahe mbukahi Mombimbiliya.—Salmo 107:15; 119:62, 105.
Itilako Vakuenyi
8, 9. Omokonda yatyi tuesukisa okuitilako Ovakristau vakuetu?
8 Onthue tulinga omalikuambelo pala onthue muene, mahi tupu tupondola okukutikinyamo vakuetu, alo umue Ovakristau vana tuehei omanyina avo. Namphila o apostolu Paulu tyafuile ankho kei ovakuatate aveho mo Kolosu, wahoneka okuti: “Onthue tupandula Huku Tate ya Tatekulu yetu Jesus Kristu, apeho tyina tulikuambela mokonda yenyi. Mokonda tueiva ekolelo lienyi muna konthele ya Kristu Jesus, nohole muna no nosandu ambuho.” (Colossenses 1:3, 4) Paulu tupu ankho witilako Ovakristau mo Tesalonika. (2 Tessalonicenses 1:11, 12) Omalikuambelo ngoo apopia unene konthele yetu, tupu alekesa oñgeni tutala ovakuatate no nomphange mbetu Ovakristau.
9 Omalikuambelo etu tuitilako Ovakristau ovalembulwa nomapanga avo “onongi ononkhuavo” alekesa esuko tuna neongano lia Huku. (João 10:16) Paulu waitile omapanga ae vemuitileko opo ‘apewe ounongo wokupopia, ati opo ndyipopie noukuatyili, opo ndyinoñgonokese onondaka onongwa mbovipuka viaholekwa via Huku.’ (Efésios 6:17-20) Okuti onthue tuitilako Ovakristau vakuetu monkhalelo oyo?
10. Okuitilako vakuetu tyitukalesa ñgeni?
10 Okuitilako vakuetu tyipondola okupilulula onkhalelo yetu yokusoka konthele yavo. Inkha omunthu umue katumuhole, mahi atumuitilako, tyipondola okupilula onkhalelo yetu nae? (1 João 4:20, 21) Okulikuambela ngotyo tyitupameka nokutuwaneka novakuatate. Tupu, omalikuambelo ngoo alekesa okuti tuna ohole no Vakristau vakuetu. (João 13:34, 35) Ohole oyo onthele yotyinyango tyospilitu ya Huku. Okuti tulikuambela ku Jeova okuita ospilitu sandu, opo itukuateseko okukala notyinyango tyayo, oluembia, nehambu, nombembwa, noumphualundo, nokankhenda, nouwa-tima, nekolelo, nokuapoleya, nokulikondola omutima? (Lucas 11:13; Gálatas 5:22, 23) Inkha ongotyo, onondaka mbetu nevi tulinga mavilekesa okuti tuendela mospilitu.—Tanga Gálatas 5:16, 25.
11. Omokonda yatyi upondola okuti tyaviuka okuita vakuetu vetuitileko?
11 Inkha tuimbuka okuti ovana vetu kosikola vekahi nokulolua, tuesukisa okuveitilako nokuvekuatesako Novihonekua opo vetyivile okulinga etyi tyaviuka avelityilika kovivi. Paulu wapopilile Ovakristau mo Korintu okuti: “Tulikuambela ku Huku, opo muhalinge natyike tyapenga.” (2 Coríntios 13:7) Okulinga omalikuambelo ngoo nomutima weliola ahambukiswa Jeova nokuleksa ouwa-tima wetu. (Tanga Provérbios 15:8.) Tupondola okuita vakuetu vetuitileko, ngetyi tyalingile apostolu Paulu, ahoneka okuti: “Tulingileiko omalikuabelo, mokonda tuayumba onthumbi yokuti tuna omutima waviuka, tyetyi onthue tuhanda okulinga etyi tyaviuka movipuka aviho.”—Hebreus 13:18.
Omalikuambelo Etu Apopia Vali Unene Konthele Yetu
12. Oityi tuna okuita tete momalikuambelo etu?
12 Okuti Omalikuambelo etu alekesa okuti Tunombangi mba Jeova vokuna ehambu nombili? Okuti tuita haunene opo tufuisepo ehando lia Huku liokuivisa Ouhamba wae, nokuamena ouhamba wavilapo wa Jeova, nokusukukisa enyina liae? Ovio vina okukala ovipuka viotete momalikuambelo etu, ngetyi Jesus alekesa melikuambelo alongesa, lihimbika nonondaka mbati: “Tate yetu keulu, enyina liove linkhimanekwe. Ouhamba wove uye. Ehando liove lilingwe pano pohi, ngetyi lilingwa keulu.”—Mateus 6:9, 10.
13, 14. Oityi omalikuambelo etu alekesa konthele yetu?
13 Omalikuambelo etu ku Huku alekesa omayembelo etu, nomasuko nomahando etu. Jeova wii nawa etyi tyikahi momitima vietu. Provérbios 17:3 yati: “Omuyeveyo usengulula opalata, iya ofolonu isengulula oolu, mahi Jeova oe omutali womitima.” Huku utala etyi tyikahi momutima wetu. (1 Samuel 16:7) Oe wii oñgeni tulitehela konthele yomaliongiyo etu, no yovilinga vietu viokuivisa, no konthele yovakuatate vetu no nomphange. Jeova wii nawa etyi tusoka konthele “yonondenge” mba Kristu. (Mateus 25:40) Jeova utyi nawa inkha tyotyili tuhanda etyi tukahi nokuita ine tuwana-wana vala monondaka. Jesus wati: “Tyina ulikuambela, wahapalaukunune onondaka mbuike vala apeho, ngetyi tyilinga ovanthu vouye, mokonda vasoka okuti ngotyo mavatehelelwa mokonda yokupopia onondaka ononyingi.”—Mateus 6:7.
14 Onondaka mbetu melikuambelo tupu mbulekesa inkha tyili tuayumba onthumbi mu Huku. David wati: “Ove [Jeova] walekesa okuti utililo liange, utyiholamo tyapama kolupala luonondyale mbange. Mandyikala omueenda mekaka liove omuvo wahapu. Mandyiholama mombuelo yomavava ove.” (Salmo 61:3, 4) Tyina Huku ‘akatandaveka ekaka liae kombanda yetu’ onthue matukala tyapama mokonda metuamena. (Revelação 7:15) Tyitukengelela okulikuambela ku Jeova nonthumbi yokuti oe ukahi konthele yetu tyina tulolwa mokonda yekolelo lietu!—Tanga Salmo 118:5-9.
15, 16. Omalikuambelo apondola okutuvatela okupunga tyi konthele yovilinga tuhanda mewaneno?
15 Okulikuambela noukuatyili ku Jeova konthele yomahando etu, tyitukuatesako okupunga otyili konthele yomahando oo. Mongeleka, okukala nombili yokuundapa ngatyina onkhalamutue pokati kovanthu va Huku, okuti tutyihanda nomutima weliola opo tuvatele nokulinga atyiho tuvila pala okutuala komutue ovilinga Viouhamba wa Huku? Ine tutyihanda vala opo tukale “pomphangu yotete” ine ‘okutumina’ vakuetu? Mahi pokati kovanthu va Jeova ovipuka hangotyo ko vilingwa. (Tanga 3 João 9, 10; Lucas 22:24-27.) Inkha tuna omahando omavi, okulikuambela nokuatyili ku Jeova Huku tyipondola okuholola nokutukuatesako okupilula omalusoke tyina nkhele ehenekule.
16 Tyipondola ovakai Ovakristau vahanda unene ovalume vavo vakale ovakuatesiko vovakulu vewaneno alo vakala ovakulu vewaneno. Onomphange ovo vapondola okulikuatehila unene okulinga ngetyi vaita momaikuambelo avo, mokulinga ononkhono mbokukala novituwa oviwa nomuenyo omuwa. Otyo tyakolela unene, mokonda onkhalelo yae yokupopia novituwa viombunga, vipondola okulekesa oñgeni omulume atalwa mewaneno.
Okuitilako Vakuetu Mounyingi
17. Omokonda yatyi okukala apa pahayuele otyiwa tyina tulinga amalikuambelo atuike?
17 Jesus ovikando ovinyingi ankho utunda pokati kovanthu opo ekelikuapele ku Tate yae aike. (Mateus 14:13; Lucas 5:16; 6:12) Nonthue pamwe tuesukisa okukala otuike. Okulikuambelela pomphangu yapola, matyitukuatesako okulinga omatokolo ahambukiswa Jeova, nokupameka oupanga wetu nae. Anthi, tupu Jesus ankho ulikuambelela pounyingi, ngotyo otyiwa tulilongese oñgeni tyipondola okulingwa monkhalelo yaviuka.
18. Ovipuka patyi ovakuatate vena okukoneka tyina valinga elikuambelo lionyingi mewaneno?
18 Momaliongiyo etu, ovalume valingilako ewaneno omalikuambelo pounyingi. (1 Timóteo 2:8) Tyina elikuambelo liamapu ovakuatate avetavela okuti “amem,” tyipunguhuna okuti “tyiende ngotyo”. Okukumbulula ngotyo tyilekesa okuti tuetavela etyi tyapopiwa. Melikuambelo Jesus alongesa mutupu natyike tyinumanesa. (Lucas 11:2-4) Anthi, Jesus kapopilemo omasukasuka novitateka via kese umue ankho ulipo. Omasukasuka akese umue aituwa melikwambelo lioulike, hamounyingi. Iya tyina tuitilako vakuetu melikuambelo tuesikisa okulityilika okupopia ovipuka viatiwa vieheivale.
19. Oñgeni tuna okulinga mokueenda kuomalikuambelo pounyingi?
19 Tyina tulingilwako elikuambelo mouyingi, tuesukisa okukala ‘nonthilo na Huku.’ (1 Pedro 2:17) Ovipuka vimue kaviaviukile okulingilwa momaliongiyo Ovakristau. (Eclesiastes 3:1) Mongeleka, soka ñgeno vamue vena otyituwa tyokulikuata momaoko ine okulikondakana mokueenda kuelikuambelo pounyingi. Otyo tyipondola okulinga navi ine okutalula vamwe haunene ovaenda vehenombangi. Vamwe velinepa vapondola okulipa amaoko tyahamoneka, mahi inkha velikondakana otyituwa otyo tyipondola okuhindila ovivi vana vevetala. Vapondola okusoka okuti ovalinepi ovo veya okulihanda, kaveile okufenda Jeova. Anthi nonthilo onene na Jeova, ‘tulingei ovipuka aviho pala okunkhimaneka Huku,’ nokulityilika ovituwa vitalula vakuetu ine okuvehindila okulinga ovivi.—1 Coríntios 10:31, 32; 2 Coríntios 6:3.
Oityi Matuiti?
20. Oñgeni upondola okuhangununa Romanos 8:26, 27?
20 Pamue, tyipondola katutyi etyi matupopi momalikuambelo etu atuike. Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Katutyii okonthele yotyitateka patyi matuiti ngetyi tuesukisa. Mahi, ospilitu [sandu] muene ituitilako nonkhemo ihena ondaka. Anthi, [Huku] una utala nawa omitima, wii eyembelo liospilitu.” (Romanos 8:26, 27) Jeova watuma omalikuambelo omanyingi ahonekwe Movihonekwa. Oe utavela omalikuambelo oo ngatyina oetu, iya ekumbulula. Huku utwii nawa, tupu wii etyi ospilitu yae yapopia menyina liavana vahoneka Ombimbiliya. Jeova ukumbulula omalikuambelo etu tyina ospilitu “ituitilako.” Tyina tulilongesa apeho ondaka ya Huku matunoñgonoka nawa etyi matuiti atuhapopi vala omalusoke etu.
21. Oityi matulilongesa monthele mailandulako?
21 Ngetyi tuelilongesa omalikuambelo etu apopia unene konthele yetu. Omalikuambelo, apondola okulekesa okuti tuna oupanga omuwa na Jeova, nokuti tuanoñgonoka nawa Ondaka yae. (Tiago 4:8) Monthele mailandulako, matukelilongesa omalikuambelo amwe no nondaka mbolupandu mbukahi mo Mbimbiliya. Oñgeni okulilongesa Ovihonekwa tyipondola okutukuatesako tyina tulikwambela ku Huku?
Oñgeni Ove Mokumbulula?
• Tyina tulikuambela ku Jeova tuna okukala notyituwa patyi?
• Omokonda yatyi tuna okuitilako ovakuatate vetu?
• Omalikuambelo etu apondola okulekesa tyi konthele yetu novituwa vietu?
• Oñgeni tuna okukala mokueenda kuelikuambelo mounyingi?
[Olutalatu pefo 11]
Okuti ove apeho uhilivika nokupandula Jeova?
[Olutalatu pefo 13]
Ovituwa vietu tyina tulikuambela mounyingi vina okuhivilika apeho Jeova