Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w11 7/1 pp. 4-6
  • Vaovola Okumanako Oluhepo

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Vaovola Okumanako Oluhepo
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Vasoka Okukalesa Aveho Ovahona
  • Okuti o Plano Marshall—Ipondola Okumanako Oluhepo?
  • Oityi Ombatelo Yovilongo vio Kondye Isoyesila
  • Etyi Tyieta Oluhepo
  • Omapulo Ombimbiliya Akumbululwa
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2015
  • Onondaka Onongwa Pala Ovahepi
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
w11 7/1 pp. 4-6

Vaovola Okumanako Oluhepo

OVAHONA vamanakoale oluhepo luavo muene. Mahi, kavetyivili okumanako oluhepo luovanthu aveho. Omokonda yatyi? Omokonda omuhona kahande nawike ine otyipuka natyike tyinyona elao liae. Salomau Ohamba yo Isilayeli kohale wahoneka okuti: “Tala! namona ononkhuka mba vana vamoneswa emone, mahi vetupu omuungumanesi. Anthi konthele ya vana vevemonesa emone, kuna ononkhono.”—Eclesiastes 4:1.

Okuti ovanthu vokuna epondolo nomunkhima vapondola okupilulula ouye opo vamaneko oluhepo? Huku watuma Salomau okuhoneka okuti: “Tala! andyimono okuti atyiho ankho okupuila vala, okulinga ononkhono mbokukuata omphepo. Tyina tyalingwa tyapenga katyipondola okuviukiswa.” (Eclesiastes 1:14, 15) Otyo, tyilekeswa nawa nononkhono mbulingwa hono pala okumanako oluhepo.

Vasoka Okukalesa Aveho Ovahona

Motyita 19, puetyi ovilongo vihehi viaongiya omalumono omanyingi mokonda yovitanda no nofavilika, ovanthu vamwe vomunkhima vasukalalele unene notyitateka tyoluhepo. Okuti omalumono oohi apondola okuavununwa vali nawa?

Vamwe ankho vasoka okuti o socialismu ine o comunismu ipondola okuhonyeka ovanthu aveho nokuveavunina omalumono monkhalelo yelifwa. Tyotyili, ovahona ankho kavahande omalusoke oo. Mahi, ovanthu ankho vahambukwa nolusoke luokuti: “Kese umwe wava etyi tyatokala mounongo wae nononkhono mbae, iya atambula etyi tyatokala momasuka-suka ae.” Ovanyingi ankho vasoka okuti ovilongo aviho mavitavela o socialismu, opo aveho vakale nombembwa yamanamo. Ovilongo viokuamona vietavela o socialismu kavihi, iya avionganeka omautumini omawa alaa okuti maatekula aveho movilongo viavo, “tunde meimo alo pononkhia.” Ovilongo ovio viati vamanako oluhepo pokati kovanthu vavo.

Anthi, o socialismu kayevilile okueta ouye wovanthu vasuka navakuavo. Tyepuiya unene ovanthu okuundapa opo vaetele vakuavo ouwa. Vamwe vanumana okuakuatesako ovahepi mokonda vamona okuti vamwe povahepi ovo kavahande vali okuundapa. Ombimbiliya yapopia otyili okuti: “Kutupu omunthu nawike omuviuki kombanda yoohi, utualako okulinga oviwa nokuhalingi onkhali. . . . Huku yotyotyili walinga ovanthu vaviuka, anthi ovo muene vehole okusoka okulinga ovipuka ovinyingi.”—Eclesiastes 7:20, 29.

Ekevelelo ekuavo ankho liihanwa okuti Ondyoi yo va Amelika, ondyoi yomphangu imwe, omu kese munthu una ombili yokuundapa unene upondola makala omuhona. Mouye auho, ovilongo ovinyingi vietavela outumini wo demokrasia, muna kese umwe apondola okulinga ovitanda viae. Iya ankho ngoti otyo o Estadu Unidu yakalela nomalumono. Mahi, ovilongo haviho vietavela Ondyoi yo va Amelika, mokonda omalumono o kokulio kuo Amelika kaatundile mo pulitika oyo. Tyevekalesa ovahona, omalumono omanyingi ekahi moohi yavo, nevililo liokulinga ovitanda movilongo ovikuavo. Tupu, otyituwa tyouye tyokulilola komalumono, tyaeta ovahona vokuna omalumono omanyingi novahepi vamona emone. Okuti ovilongo viokuna olumono vipondola okulundwa opo vikuatesako vana vekahi nkhele moluhepo?

Okuti o Plano Marshall—Ipondola Okumanako Oluhepo?

Konyima Yovita Ovinene via 2, o Europa ankho yahanyua iya ovanthu vavo ovanyingi avakala motyitateka tyondyala. Outumini wo Amelika ankho wasukalala konthele yovanthu voutumini wo socialismu mo Europa. Moluotyo, momanima ekuana, waava onombongo ononyingi pala okupindulapo onofavilika novilinga viokulima movilongo vietavela outumini wo Amelika. Ankho vasoka okuti O Programa oyo yo Europa, itiwa Plano Marshall, maimaneko oluhepo. Koutakelo wo Europa, ovilinga vioutumini wo Amelika vieliyawisa, iya otyitateka tyoluhepo atyitepuluka unene. Okuti oyo ankho oyo ondyila yokumanako oluhepo ouye auho?

Ovilinga oviwa vialingwa no Plano Marshall, vialunda outumini wo Amelika okukuatesako vali ovilongo viahepa ouye auho, okuyawisa ovilinga viokulima, nokuhakula, no nosikola, noviendelo. O Estadu Unidu ilinga ngotyo, mokonda imonenamo. Ovilongo vio kondye tupu viahetekela okukuatesako ovikuavo. Konyima yomanima omakwi epandu, etyi vaundapa omuvo omunyingi mo Plano Marshall, etyi vevilako atyivesoyosa. Tyotyili, ovilongo vimwe ankho viahepa viakala nomalumono, haunene Koutundilo wo Asia. Anthi, namphila moluotyo ovana vankhia kavehi, iya ovanyingi valongeswa mosikola, mahi nkhele ovilongo ovinyingi vikahi moluhepo olunene.

Oityi Ombatelo Yovilongo vio Kondye Isoyesila

Okukuatesako ovilongo viahepa okutunda moluhepo, tyipuiya vali unene tyipona okukuatesako ovilongo viamona okuyekapo ovita. O Europa inale onofavilika, novitanda ovinene, noviendelo. Olumono luavo ankho luesukisa vala okuviukiswa. Anthi, movilongo viahepa, namphila vokondye vevekuatesako okulinga omatapalo, no nosikola, no nosipitali, ovanthu nkhele vatualako noluhepo olunene, mokonda movilongo ovio mutupu ovitanda, olumono luoohi novitanda vio kondye ovanthu vevityilikwa.

Ovitateka vieta oluhepo nevi vietwa noluhepo viepuiya, katyapepukile okuvitetulula. Mongeleka, omauvela aeta oluhepo, iya oluhepo lueta omauvela. Ovana vokuna ondyala vanama unene, iya tyina vekula kavetyivili okutekula ovana vavo. Tupu, tyina ovilongo viokuamona viaava okulia, ovakuavitanda vekulandesa, atyiyawisa vali koluhepo. Okutumikisa onombongo kovatumini vovilongo viahepa, vembuvaka nokulitepaulila. Iya otyo tyieta vali oluhepo. Tyotyili, ombatelo yo kondye kaimaneko etyi tyieta oluhepo.

Etyi Tyieta Oluhepo

Oluhepo olunene lutuka kovilongo, no kovatumini, novanthu valinga vala evi vasuka navio nokuliyakulila. Mongeleka, ovatumini movilongo viokuamona kavesukile unene nokumanako oluhepo mouye, mokonda vaholovonwa novanthu iya vena okuhambukiswa vana veveholovona. Ngotyo, vailika ovalimi vovilongo viahepa okulandesa evi valima kovilongo viokuamona, opo ovitanda ovalimi vovilongo ovio vihatepuluke. Tupu, ovatumini movilongo viamona vakuatesako unene ovalimi vavo opo valandelese vali unene mo movilongo viahepa.

Tyimoneka nawa, okuti oluhepo, luetwa novanthu, novatumini vasuka vala nokuyakulila omahando avo muene. Salomau omuhoneki Wombimbiliya wati: “Omunthu uviala omunthu mukuavo pala okulimonesa ononkhumbi.”—Eclesiastes 8:9.

Ngotyo, oñgeni oluhepo malupuko? Okuti kuna outumini upondola okupilulula omitima viovanthu?

[Okakasa pefo 6]

Ovitumino Viokutetulula Oluhepo

Jeova Huku wavelele elongo lio Isilayeli kohale ovitumino vimwe, ankho vipondola okutyilika unene oluhepo inkha vevitavelele. Movitumino ovio, kese mbunga yapelwe ofika yepingo, omuhoko wa Levi vala wovanakua uhapelwe. Ofika oyo yepingo liombunga ankho kaipondola okulandeswa aikoto. Mokonda tyina pamalambe omanima 50, kese ofika yalandesilwe ina okukondoka ku hekulu ine o kombunga yae. (Levítico 25:10, 23) Inkha mokonda yokuvela, ine otyiponga tyimwe, ine ondende, omunthu walendesa ofika yae, menima lio Jubileu ankho una okuikondolelwa tyihafete na tyike. Naike ombunga ankho ipondola okutokela moluhepo.

Otyipuka otyikuavo otyiwa Movitumino via Huku, ankho omunthu upondola okulilandesa oe muene koupika inkha una onongele ehevili okufeta. Oe utetekela okupewa onombongo elilandesa opo afete onongele mbae. Inkha ketyivilile okuliyovola, menima liapandu-vali una okuyekwa nokupewa ombuto, nokulia, opo akahimbike okulima vali. Tupu, inkha omunthu wahepa alevala onombongo, Ovitumino ovio ankho viilika ova Isilayeli okuita okuyumbiluako tyina vakondolelwa onombongo mbavo. Tupu, Ovitumino ankho vituma ovanthu vahateye pomavindi omapia avo, opo ovahepi vapupulule. Ngotyo, ankho nawike omu Isilayeli usukisa okuluvelela.—Deuteronômio 15:1-14; Levítico 23:22.

Anthi, ehipululo lilekesa okuti ova Isilayeli vamwe vatokelele moluhepo. Omokonda yatyi? Ova Isilayeli kavatavelele Ovitumino via Jeova. Moluotyo, ngo movilongo ovinyingi, ovanthu vamwe vakala ovahona vokuna onohika ononyingi, iya vamwe avakala ovahepi vehena ofika naike. Pokati ko va Isilayeli pali oluhepo, mokonda vamwe ankho kavetavela Ovitumino via Huku. Ankho vapaka komutwe omahando avo tyipona omasuka-suka avakuavo.—Mateus 22:37-40.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma