Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w13 7/1 pp. 21-25
  • Waundapesa Ovanthu Vehehi Pala Okuavela Okulia Ovanthu Ovanyingi

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Waundapesa Ovanthu Vehehi Pala Okuavela Okulia Ovanthu Ovanyingi
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • JESUS UHOLOVONA OVANTHU VEHEHI
  • OKUAVELA OKULIA OVANYINGI TUNDE MO PENDEKOSTE ALO HONO
  • PUETYI ANKHO EVU ENYINGI IYA OTILIKU KAIHI
  • OLIE MAAVE OKULIA POMUVO WOKUTEYA?
  • Waundapesa Ovanthu Vehehi pala Okuavela Okulia Ovanthu Ovanyingi
    Omuenyo Wetu Woukristau Novilinga Vietu — Omukanda Wovilinga — 2018
  • “Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho”
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Sesusi Waavela Okulia Ovanthu Ovanyingi
    Lilongesila Komahipululo Ombimbiliya
  • “Mwahalimbwei Ava Muna-vo Vemululika”
    Vaonganekwa Valinge Ovilinga Vya Siovaa
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
w13 7/1 pp. 21-25

Waundapesa Ovanthu Vehehi Pala Okuavela Okulia Ovanthu Ovanyingi

“Etyi avembula onombolo, [Jesus] embuavela ovalongwa, iya ovalongwa, avayapaulila ovanthu.”​ — MATEUS 14:19.

OÑGENI MOKUMBULULA?

  • Oñgeni Jesus aavelele okulia ovanthu ovanyingi?

  • Oñgeni Jesus aundapesile ono apostolu novakulu vewaneno mo Jelusalei?

  • Onalupi Kristu aholovona ovanthu vaonganekwa pala okuava okulia kuopaspilitu?

1-3. Popia oñgeni Jesus aavelele okulia ovanthu ovanyingi ko Betsaida. (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.)

SOKA oñgeni otyo tyaenda. (Tanga Mateus 14:14-21.) Opasikwa yo 32 P.K., ankho kainehimbike. Ovanthu ovanyingi, ovalume 5.000, novakai, novana, ankho vekahi na Jesus novalongwa vae motyipembe popepi no Betsaida, epundaumbo likala kokulio Kuelunga lio Galileia.

2 Etyi Jesus amona ovanthu ovo ovanyingi, wakalele nokankhenda navo, moluotyo ahakula ovavei vavo iya evelongesa ovipuka ovinyingi konthele Youhamba wa Huku. Etyi lietaka, ovalongwa avapopila Jesus alekele ovanthu opo vaye pomapundaumbo ekahi popepi, vakalande okulia opo valie. Mahi Jesus apopila ovalongwa vae okuti: “Veavelei tyimwe opo valie.” Ovalongwa kavanoñgonokele onondaka mba Jesus, mokonda ankho vena vala onombolo ononthano, no nombisi onombali.

3 Jesus wakalele nokankhenda, alingi ehuviso. Ehuviso olio, olio vala liahonekwa mono Evandyeliu ambuho ononkhuana. (Marcos 6:35-44; Lucas 9:10-17; João 6:1-13) Jesus watumine ovalongwa vae vapopile ovanthu veliongiye avapumphama peholi, ovikundyi viovanthu 50 alo 100. Etyi elikuambela, ahimbika okuvembula onombolo nokutunyauna ombisi. Mahi, Jesus haeko watambekele ovanthu okulia, wekuavelele ovalongwa iya ovalongwa avekuavela ovanthu. Ankho pena okulia okutuuka pala ovanthu aveho! Nkhele soka: Jesus waundapesa ovanthu vehehi, ovalongwa vae, opo vaavele ovanthu ovanyingi okulia.a

4. (a) Jesus ankho wasukalala vali nokuavela ovalongwa vae okulia patyi, iya omokonda yatyi? (b) Oityi matulilongesa monthele ei, no monkhuavo mailandulako?

4 Jesus ankho wesuka vali unene nokuavela ovalanduli vae okulia kuopaspilitu. Ankho utyii okuti okulia oko, otyili tyikahi Mondaka ya Huku, makuvekuatesako okukala nomuenyo wahapu. (João 6:26, 27; 17:3) Okankhenda kemulundile okuavela ovanthu ovanyingi ombolo nombisi, tupu kemulundile okuundapa onoola ononyingi pala okulongesa ovalanduli vae. (Marcos 6:34) Mahi ankho utyii okuti apa katutu makondoka keulu. (Mateus 16:21; João 14:12) Oñgeni Jesus kuna keulu ankho matualako okuavela ovalanduli vae okulia kuopaspilitu? Omokulandula etyi alingile pano pohi, okuundapesa ovanthu vehehi pala okuavela okulia ovanthu ovanyingi. Mahi, ovanthu ovo vehehi ovalie? Tutalei oñgeni Jesus aundapesile ovanthu vehehi opo aavele okulia ovalanduli vae ovalembulwa pomuvo Wovakristau votete. Iya monthele mailandulako, matulilongesa epulo eli liakolela unene pala onthue: Ovalie ovanthu vehehi Kristu aundapesa hono opo vetuavele okulia kuopaspilitu?

Ovanthu ovanyingi vapelwe okulia novanthu vehehi (Tala opalagrafu 4)

JESUS UHOLOVONA OVANTHU VEHEHI

5, 6. (a) Etokolo patyi liakolela Jesus alingile opo akale nonthumbi yokuti ovalanduli vae mavatualako okutekulwa nawa mopaspilitu tyina amankhi? (b) Oñgeni Jesus apongiyile ono apostolu mbae opo valinge otyilinga tyakolela tyina amankhi?

5 Ohongoi yombunga una onondunge, upongiya nawa ovipuka opo ombunga yae itekulwe nawa tyina amankhi. Tupu, Jesus Omutwe weuaneno Liovakristau, wapongiya nawa ovipuka opo akale nonthumbi yokuti ovalanduli vae mavatualako okutekulwa nawa mopaspilitu tyina amankhi. (Efésios 1:22) Mongeleka, etyi ankho kuakamba omanima evali opo ankhie, Jesus walingile etokolo limwe liakolela unene. Waholovonene ovanthu vehehi ankho maundapesa opo vaavele okulia ovanthu ovanyingi. Tutalei oityi tyaendelepo.

6 Konyima yokuelikuambela otyinthiki atyiho, Jesus waongiyile ovalongwa vae, aholovonapo ono apostolu 12. (Lucas 6:12-16) Momanima evali alandulako, wakalele vali unene nono apostolu 12, otyo evelongesa no nondaka no muetyi alinga. Ankho utyii okuti vena okulilongesa ovipuka ovinyingi, otyo ankho vaihanenwa okuti “ovalongwa.” (Mateus 11:1; 20:17) Weveavelele onondonga mbakolela, nokuvelongesa unene movilinga viokuivisa. (Mateus 10:1-42; 20:20-23; Lucas 8:1; 9:52-55) Tyotyili, Jesus ankho ukahi nokuvepongiya opo valinge otyilinga tyakolela tyina amankhi, akondoka keulu.

7. Oñgeni Jesus alekesile ono apostolu mbae etyi ankho vesukisa okusukalala natyo tete?

7 Ono apostolu ankho vena otyilinga patyi? Puetyi o Pendekoste yo 33 P.K. ankho ikahi popepi, tyayandyulukile nawa okuti ono apostolu mavaundapa “motyilinga tyounkhalamutwe.” (Atos 1:20) Oityi ankho vesukisa okusukalala natyo tete? Konyima yetutilo liae, etyi Jesus apopilile apostolu Petulu tyituavela ekumbululo. (Tanga João 21:1, 2, 15-17.) Pokati kono apostolu ononkhuavo, Jesus wapopilile Petulu okuti: “Nthita oundyona wange.” Ngotyo Jesus walekesile okuti ono apostolu mbae navo mavakala pokati kovanthu vehehi maundapesa opo vaavele okulia kuopaspilitu ovanthu ovanyingi. Onondaka ombo, tupu mbulekesa okuti Jesus uhole unene “oundyona wae”!b

OKUAVELA OKULIA OVANYINGI TUNDE MO PENDEKOSTE ALO HONO

8. Oñgeni ovataveli ovape mo Pendekoste valekesile okuti vei nawa ovalie Kristu ankho ekahi nokuundapesa?

8 Okuhimbikila mo Pendekoste yo 33 P.K., omututiliswa Kristu ankho uundapesa ono apostolu mbae opo aavele okulia ovalongwa vae ovalembulwa ovakuavo. (Tanga Atos 2:41, 42.) Ova Judeu na vana vokuetavela otyili avakala Ovakristau ovalembulwa monthiki oyo, ankho vei nawa ovalie Kristu ekahi nokuundapesa. Nonthumbi, “vatuaileko okulandula nombili ondongeso yono apostolu.” Omunongo umwe wapopia okuti, ondaka yo Gregu yapitiyua “vatuaileko okulandula nombili” ipondola okuhangununa ‘okukala omukuatyili, nokupamena motyipuka tyimwe uhanda okulinga.’ Ovataveli ovape ankho vahanda unene okulilongesa otyili tyikahi Mondaka ya Huku, iya ankho vei nawa ovalie vapondola okuvelongesa tyo. Ankho vaovola ono apostolu opo vevehangununine ovipuka Jesus apopile nevi alingile, nokuvekuatesako okunoñgonoka onotestu mbumwe.c —Atos 2:22-36.

9. Oñgeni ono apostolu valekesile okuti vatualako notyilinga tyavo tyokulongesa nokuhongolela ewaneno?

9 Ono apostolu vatuaileko notyilinga tyavo tyokulongesa nokuhongolela ewaneno. Mongeleka, tala oñgeni vatetululile otyitateka tyimwe otyinene tyamonekele mewaneno epe. Otyitateka otyo ankho okonthele yovikulia. Vamwe ankho vanumana mokonda ovahepe vokupopia o Gregu kavekahi nokupewa okulia kutambuliswa ononthiki ambuho, mahi okulia ankho kukahi vala nokupewa ovahepe vapopia o Hebraiku. Oñgeni ono apostolu vatetululile otyitateka otyo tyepuiya? Vaholovonene ovakuatate epanduvali valongoka nawa opo valinge otyilinga otyo. Ovanyingi pono apostolu, vaundapele pala okuavela ovanthu ovanyingi okulia etyi Jesus alingile ehuviso, mahi, vanoñgonokele okuti otyilinga tyakolela vali ankho vesukisa okulinga, okuaava okulia kuopaspilitu. Ngotyo, ankho vapondola okutualako “novilinga viokuivisa ondaka.”—Atos 6:1-6.

10. Oñgeni Kristu aundapesile ono apostolu novakulu vewaneno mo Jelusalei?

10 Mo 49 P.K., ono apostolu ankho vahupapo, veliwanekele novakulu ovakuavo vomawaneno ankho valongoka nawa. (Tanga Atos 15:1, 2.) “Ono apostolu novakulu vewaneno mo Jelusalei” ankho ovo ononkhalamutwe Mbovakristau. Mokonda Kristu, Omutwe weuaneno, waundapesile ovalume ovo vehehi valongoka nawa opo vatetulule ovitateka konthele yelongeso, nokuhongolela ovilinga viokuivisa, no viokulongesa onondaka onongwa Mbouhamba.—Atos 15:6-29; 21:17-19; Colossenses 1:18.

11, 12. (a) Oityi tyilekesa okuti kohale Jeova wayambele epongiyo lialingilwe opo Omona wae aavele okulia omawaneno? (b) Oñgeni ovanthu vanoñgonokele ovalie Kristu ankho ekahi nokuundapesa opo aavele okulia omawaneno?

11 Okuti Jeova wayambele epongiyo lialingilwe opo Omona wae aavele okulia omawaneno pomuvo Wovakristau votete? Eenga! Oityi tyituavela onthumbi? Omukanda wa Atos utupopila okuti: “Puetyi ankho [apostolu Paulu no omundyila yae] vaenda-enda momapundaumbo, ankho vaavela vana vavasamo ovitumino viatokolwa nono apostolu, novakulu ankho vekahi mo Jelusalei, opo vaendelemo. Moluotyo, omawaneno ankho atualako okupamekwa mekolelo, nokuliyawisa, kese nthiki.” (Atos 16:4, 5) Tala okuti omawaneno oo eliyawisile mokonda ankho vaundapela kumwe novakulu ononkhalamutwe Mbovakristau mo Jelusalei. Otyo tyilekesa okuti Jeova wayambele epongiyo lialingilwe opo Omona wae aavele okulia omawaneno. Tuhinangelei okuti ovilinga vietu vienda vala nokomutue mokonda yononkhano onongwa mba Jeova.—Provérbios 10:22; 1 Coríntios 3:6, 7.

12 Ngotyo, tuatala okuti Jesus walandulile etyi alingiliale etyi aavela okulia ovalanduli vae: Waundapesa ovanthu vehehi opo aavele okulia ovanthu ovanyingi. Pomuvo opo, tyamonekele nawa ovalie ankho ekahi nokuundapesa pala okuavela okulia omawaneno. Mongeleka, ono apostolu, ankho ononkhalamutwe Mbovakristau, ankho valinga omahuviso opo valekese okuti vena ombatelo ya Huku. Atos 5:12 yati: “Ono apostolu vatuaileko okulinga nomaoko avo omahuviso omanyingi, nomanyingilikilo pokati kovanthu.”d Moluotyo, ankho petupu ehunga nalike pala vana vakala Ovakristau velipule okuti: ‘Tyilityili ovalie Kristu ekahi nokuundapesa opo vaavele okulia onongi mbae?’ Mahi, konthyulilo yomuvo Wovakristau votete, ovipuka avipiluluka.

Pomuvo Wovakristau votete, tyamonekele nawa ovalie Jesus ankho ekahi nokuundapesa pala okuavela okulia omawaneno (Tala opalagrafu 12)

PUETYI ANKHO EVU ENYINGI IYA OTILIKU KAIHI

13, 14. (a) Elondolo patyi Jesus aavele konthele yokuutukilwa, iya onalupi onondaka mbae mbahimbika okufuisuapo? (b) Oñgeni ewaneno ankho maliutukilwa? (Tala pokuati tupu tala.)

13 Jesus waulile okuti ewaneno Liovakristau maliutukilwa. Hinangela okuti monthengele-popia yae yotiliku nevu, Jesus walondolele okuti evu (Ovakristau vomatutu) malikunwa motiliku (Ovakristau ovalembulwa). Wapopia okuti otiliku nevu mavikulila kumwe alo pokuteya, “konthyulilo youye uno.” (Mateus 13:24-30, 36-43) Kapakalele unene, onondaka mba Jesus ambuhimbika okufuisuapo.e

14 Pomuvo Wovakristau votete vamwe vayapukile motyili, mahi ono apostolu mbekolelo mba Jesus ambukala “ngomutyiko,” opo vayakulile ewaneno Liovakristau komalongeso omatutu. (2 Tessalonicenses 2:3, 6, 7) Mahi, etyi o apostolu yahulililako yankhia, ounkhembi auliyandyana momawaneno aeho, iya otiliku nevu avikulila kumwe mokueenda kuomanima omanyingi. Mokueenda kuomuvo oo, evu liakalele vali enyingi kotiliku. Ankho petupu ovanthu vaonganekwa pala okuava apeho okulia kuopaspilitu. Mahi otyo ankho matyipiluluka. Mahi pahe, Onalupi?

OLIE MAAVE OKULIA POMUVO WOKUTEYA?

15, 16. Etyi Ovalilongesi Vombimbiliya velilongesa nombili Ovihonekwa tyaetele tyi, iya epulo patyi lipondola okulingwa konthele Yovalilongesi Vombimbiliya?

15 Putyina onthyulilo yomuvo wokukula ikahi popepi, nkhele pena ovanthu vesuka notyili Tyombimbiliya. Hinangela okuti menima lio 1870, ovanthu vehehi ankho vaovola otyili nomutima waviuka, veliongiyile opo velilongese Ombimbiliya, aveliyapula kevu, Ovakristau vomatutu vonongeleya Mbovakristau vomouye. Nomutima weliola, Ovalilongesi ovo Vombimbiliya, ngetyi ankho veliihana, velilongesile nawa Ondaka ya Huku opo vavase otyili.—Mateus 11:25.

16 Ovalilongesi Vombimbiliya, velilongesile Ovihonekwa nombili atyiveetela ouwa omunene. Ovalume ovo novakai ovakuatyili Vombimbiliya, vaholololele omalongeso omatutu, nokulongesa vakuavo otyili tyikahi Mondaka ya Huku. Valingile omikanda viapolwa Mombimbiliya, avevitumu kononthele ambuho mbouye. Ovanthu ovanyingi ankho vahanda okulilongesa otyili Tyombimbiliya, vatangele omikanda ovio avetavela okuti otyili otyetyi. Moluotyo, tupondola okupula okuti: Okuti Ovalilongesi Vombimbiliya ankho ovo Kristu aundapesa pala okuaavela okulia onongi mbae puetyi enima lio 1914 liehenehikepo? Au. Pomuvo opo, otiliku nevu ankho nkhele vikahi nokukulila kumwe, iya ovanthu Kristu ankho maundapesa pala okuava okulia kuopaspilitu nkhele ankho vekahi nokupongiyua. Omuvo wokuyapula Ovakristau vomatutu Kovakristau votyotyili ankho nkhele kaunehikepo.

17. Ovipuka patyi viakolela viahimbika okumoneka mo 1914?

17 Ngetyi tuelilongesa monthele yokualamba, omuvo wokuteya wahimbika mo 1914. Menima olio, kuahimbika okumoneka ovipuka viakolela. Jesus wavialekua akala Ohamba, iya omuvo wonthyulilo auhimbika. (Revelação 11:15) Okuhimbikila mo 1914 alo konthyimbi yo 1919, Jesus weile na Tate yae pala okutala nawa nokusukula ondyuo ya Huku.f (Malaquias 3:1-4) Iya omuvo wokuhimbika okuongiya otiliku wahimbika mo 1919. Okuti oo pahe ankho omuvo pala Kristu aholovone ovanthu vaonganekwa pala okuava okulia kuopaspilitu? Eenga!

18. Jesus waulile okuti maholovona tyi? Etyi ononthiki mbahulililako mbahimbika, pakatulwa epulo patyi liakolela?

18 Meulo liae konthele yomuvo wonthyulilo, Jesus wapopile okuti maholovona “omupika” opo aave “okulia kuopaspilitu momuvo wanakua.” (Mateus 24:45-47) “Omupika” oo ankho olie? Ngetyi alingile pomuvo Wovakristau votete, ankho maundapesa vali ovanthu vehehi pala okuavela okulia ovanthu ovanyingi. Mahi, etyi ononthiki mbahulililako mbahimbika, pakatulwa epulo limwe liakolela, Ovalie mavakala ovanthu vehehi? Epulo olio, nomakuavo vali konthele yeulo lia Jesus, maakakumbululua monthele mailandulako.

a Opalagrafu 3: Onthiki onkhuavo, etyi Jesus nehuviso aavelele okulia ovalume 4.000, novakai, novana, tupu waavelele okulia “ovalongwa, iya ovalongwa avekuavela ovanthu.”—Mateus 15:32-38.

b Opalagrafu 7: Etyi Petulu ankho ena omuenyo, “oundyona” ankho ena okuavela okulia, ovanthu aveho vena ekevelelo liokuenda keulu.

c Opalagrafu 8: Ovataveli ovape ankho “vatuaileko okulandula nombili ondongeso yono apostolu,” tyilekesa okuti ono apostolu ankho valongesa apeho. Omalongeso amwe ono apostolu, ekahi momikanda viatumwa okuhonekwa na Huku vivasiwa pahe Movihonekwa Viovakristau mo Gregu.

d Opalagrafu 12: Ovakristau ankho vehe no apostolu navo vapelwe nehuviso otyali tyospilitu. Otyo, tyimoneka nawa okuti ovikando ovinyingi, ono apostolu, ankho ovo vaavela vakuavo nehuviso otyali otyo ine ankho vetyipewa tyina ono apostolu opo mbukahi.—Atos 8:14-18; 10:44, 45.

e Opalagrafu 13: Onondaka mba apostolu Paulu mbukahi mu Atos 20:29, 30, mbulekesa okuti ewaneno maliutukilwa no nondyale vokondye novo mokati keongano. Tete, Ovakristau vomatutu (“evu”) ankho “mavanyingila pokati” Kovakristau votyotyili. Vali, vamwe “pokati” Kovakristau votyotyili, mavayapuka motyili, avapopi “ovipuka viahaviukile.”

f Opalagrafu 17: Tala onthele yati “Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho” Momukanda ou pefo 17, palagrafu 6.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma