Omuhepe Woko Salefa Wayambelue Mokonda Yekolelo Liae
OMUHEPI omuhepe waumbakana omona wae, wongunga. Ketyivili okutavela kuetyi eluete. Kapakalele omuvo omunyingi, omona ankho akuata, utupu vali omuenyo. Apakala vali katutu, pahe omukai utala omona wae watutilisua iya wahambukwa unene. Omulume ayekele okukala meumbo liae ati: “Tala, omona wove una omuenyo.”
Etutilo olio pomuvo liaendeleko palambale omanima alamba po 3.000. Upondola okulitanga mu 1 Reis okapitulu 17. Omulume ankho ukahi meumbo liae, o Eliya omuuli wa Huku. Me yomona olie? Omuhepe ukala mepundaumbo lioko Salefa, enyina liae kaliiwe. Etutilo liomona wae liapamekele unene ekolelo liae. Matulilongesa ovipuka vimwe viakolela kongeleka yomukai oo.
ELIYA WAVASA OMUHEPE UNA EKOLELO
Jeova watokolele okuti mouhamba wa Akabe, ohamba ondingavivi yo Isilayeli, ombila kamailoko omanima omanyingi. Etyi Eliya apopia okuti ombila kamailoko, Huku emuholeka ku Akabe iya nehuviso atumu ekuaila opo lituaile omuuli wae ombolo nohitu. Iya Jeova apopila Eliya okuti: “Katuka, enda ko Salefa, epundaumbo lio Sidon, ngako ukala. Iya mandyikutumu komuhepe opo ekuavele okulia.”—1 Reis 17:1-9.
Etyi Eliya ehika ko Salefa, wamona omuhepi omuhepe ukahi nokutiava ononkhuii. Okuti omukai ankho maavela okulia omuuli? Omukai ankho wahepa unene, oñgeni metyilingi? Namphila Eliya ankho asukalala, wahimbika okutomphola nomukai oo. Wati: “Mbambavo, mphevo katutu omeva ndyinwe.” Tyina akapola omeva, Eliya ayawisako okuti: “Mbambavo, ndyetelevo ombolo.” (1 Reis 17:10, 11) Okuavela omeva omunthu ehei ankho hatyitatekako pala omuhepe, mahi okumuavela ombolo ankho otyitateka.
Omukai wakumbulula okuti: “Ngetyi Jeova Huku yove ena omuenyo, ndyitupu ombolo, ndyina vala okahinde keyula peke momulindi omunene, nokamulela kehehi mokamulindi okatutu. Iya pahe ndyikahi nokutiava ounkhuii, na ndyende ndyikateleke pala ame nomona wange, atuli iya atunkhi.” (1 Reis 17:12) Tusokololei kuetyi etompho olio lilekesa.
Omuhepe waimbuka okuti Eliya omu Isilayeli una onthilo na Huku. Otyo tyamonekela monondaka mbae “ngetyi Jeova Huku yove ena omuenyo.” Namphila omukai oo ankho ena enoñgonoko limwe konthele ya Huku yo Isilayeli, etyi apopia konthele ya Jeova kaundapesile onondaka “Huku yange.” Otyo tyilekesa okuti ankho kaumbila Jeova. Ankho ukala ko Salefa, epundaumbo limwe lilinga onthele yo Fenícia epundaumbo lio Sidon. Tupu, ovanthu ankho vakala mo Salefa ankho ovafendi va Baale. Mahi, Jeova ankho wamona tyimwe tyakolela unene komuhepe oo.
Namphila omuhepi omuhepe woko Salefa ankho akala pokati kovanthu vafenda ono huku, ankho una ekolelo. Jeova watumine Eliya komuhepe opo emuyovolele kumwe nomuhepe. Tupondola okulilongesilako unene.
Haaveho ankho vakala mo Salefa vokufenda Baale valinga ovipuka ovivi. Mokuatuma Eliya komuhepe oo, Jeova walekesile okuti uluete vana vena omutima omuwa namphila nkhele vehemuumbila. Tyotyili, Huku “utavela kese omunthu una onthilo nae nokulinga etyi tyaviuka, momalongo aeho.”—Atos 10:35.
Ovanthu veñgapi potyilongo tyove velifwa nomuhepe woko Salefa? Namphila vekahi pokati kovanthu vonongeleya mbomatutu, hamwe vahanda otyipuka tyimwe otyiwa. Hamwe vena vala enoñgonoko lihehi ine vetupu enoñgonoko konthele ya Jeova, ngotyo inkha vahanda okuendela mefendelo liotyotyili vesukisa okukuatesuako. Okuti ukahi nokuovola ovanthu ovo nokuvekuatesako?
‘TETE NDINGILEPO VALA OMBOLO’
Tala nawa etyi Eliya aitile komuhepe. Omuhepe wapopililiale Eliya okuti tyina amateleka palae nomona wae, mavali iya avankhi. Mahi, oityi Eliya apopile? “Uhatile owoma. Nyingila ngetyi wapopia. Mahi tete ndingilepo vala ombolo netyi una, iya oindyetela pano pondye. Pahe oteleka pala ove nomona wove. Tyetyi Jeova, Huku yo Isilayeli wati: ‘Ohinde momulindi omunene kamaipumo, tupu okamulela mokamulindi okatutu kamakapumo, alo Jeova alokesa ombila kombanda yohi.’”—1 Reis 17:11-14.
Vamwe vapondola okupopia okuti: ‘Okulia oku vala tuna oko tukuavela? Ukahi nokunyana.’ Mahi otyo hatyoko omuhepe apopile. Namphila ankho ehena enoñgonoko liafuapo konthele ya Jeova, wetavelele ku Eliya iya alingi etyi emuitile. Omukai oo wapitile motyitateka tyimwe otyinene tyokulola ekolelo liae, iya alingi etokolo limwe liaviuka!
Ekolelo omuhepe ankho ena mu Huku ya Eliya, Jeova, liahupisile omona wae nae muene
Huku wakuatesileko omuhepi oo omuhepe. Ngetyi Eliya apopile, Jeova wayauisa kokulia kwae ankho kuhehi opo Eliya, nomuhepe, nomona wae vahankhie ondyala alo ombila ihimbika vali okuloka. Tyotyili, “ohinde momulindi omunene ayahapumo, iya omulela momulindi omututu nao auhapumo, ngetyi Jeova apopilile Eliya.” (1 Reis 17:16; 18:1) Inkha omukai oo ketavelele ku Eliya, ohinde nomulela ñgeno viapuamo iya avankhi kondyala. Mahi, mokonda omukai ankho una ekolelo nonthumbi mu Jeova, tete waavelele okulia Eliya.
Ongeleka oyo, itulongesa okuti Huku uyamba vana vena ekolelo. Tyina ukahi nokupita mononkhumbi mokonda yekolelo liove iya okoleleya, Jeova mekukuatesako. Makala Omuavi wove, Nomuameni, Nepanga opo ekukuateseko okutetulula otyitateka tyove.—Êxo. 3:13-15.
Mo 1898, o Zion’s Watch Tower (Omutala Womulavi wo Sião) yapopile konthele yehipululo liomuhepe okuti: “Inkha omukai wakalele nekolelo liafuapo pala okutavela, watokalele ombatelo ya Tatekulu menyina Liomuuli. Inkha kakalele nekolelo, ñgeno kuaovolelwe omuhepe omukuavo. Otyo tyipondola okumoneka nonthue, mokueenda kuomuenyo wetu Tatekulu upondola okututuala pomphangu apa ekolelo lietu lilolwa. Inkha tukala nekolelo matuyambwa, mahi inkha katukala nekolelo, kamatuyambwa.”
Tyina tukahi nokupita mononkhumbi, tuesukisa okuovola ehongolelo lia Huku Movihonekwa, no momikanda vietu viapolwa Mombimbiliya. Mahi tuesukisa okulandula ehongolelo lia Jeova namphila katyapepukile okutyitavela. Tyotyili, matuyambwa inkha tulandula etyi tyapopia Ombimbiliya: “Yumba onthumbi mu Jeova nomutima wove auho, uhakolele menoñgonoko liove muene. Muimbuka monondyila mbove ambuho, opo aviukise onomphai mbove.”—Pro. 3:5, 6.
‘WEYA OPO WIIPAE OMONA WANGE?’
Ekolelo liomuhepe lialolwa vali. Ombimbiliya yati: “Konyima yovipuka ovio, omona womukai muene weumbo avele, ouvela wae auvilipo iya ankhi.” Mokonda ketyii omokonda yatyi omona wae ankhila, omukai wapopila Eliya nokulila okuti: “Oityi nekulinga, ove mulume wa Huku yotyotyili? Weya kuame opo unthyinangelese onkhali yange, nokuipaesisa omona wange?” (1 Reis 17:17, 18) Onondaka ombo mbuihamesa komutima mbulekesa tyi?
Okuti omukai wahinangelele onkhali imwe alingile? Okuti wasokele okuti Huku wemuhitisa nononkhia mbomona wae, iya Eliya omutumwa wa Huku pala ononkhia? Ombimbiliya kaitupopila tyo, mahi tyayandyuluka okuti: Omuhepe kavelele Huku onombei mokonda yotyivi otyo.
Eliya nae wanumanene unene nononkhia mbomona womuhepe, nolusoke luomuhepe luokuti omuuli oe waeta ononkhia mbomona wae. Etyi atuala otyivimbi mondyuo yae yokulala, Eliya weliyavele okuti: “Jeova, Huku yange, tupu waetela ononkhumbi omuhepe omu nehikila, okuetela ononkhia omona wae?” Omuuli ankho usoka vala okuti enyina lia Huku malipenyua inkha uyeka omukai oo woluembia nomukuatyali amone emone. Moluotyo, Eliya waita okuti: “Jeova, Huku yange, mbambavo, yeka omuenyo womona ou ukondokemo vali.”—1 Reis 17:20, 21.
“TALA, OMONA WOVE UNA OMUENYO”
Jeova ankho utyiivite. Omuhepe waavelele okulia omuuli wae iya ankho una ekolelo. Tyayandyuluka nawa okuti Huku wayekele ouvela womona umuiipae mokonda ankho utyii okuti memututilisa, olio etutilo liotete liapopiwa Movihonekwa iya ankho maliavela ekevelelo ovanthu komutwe. Etyi Eliya emuita, Jeova watutilisa omona. Soka kehambu omuhepe akalele nalio etyi Eliya apopia okuti: “Tala, omona wove una omuenyo”! Iya omuhepe atolela Eliya okuti: “Pahe ndyityii okuti tyilityili umunthu wa Huku, iya ondaka ya Jeova momulungu wove oyotyotyili.”—1 Reis 17:22-24.
Ehipululo mu 1 Reis okapitulu 17, kalipopi vali ovipuka ovikuavo konthele yomukai oo. Mokonda Jesus wapopia nawa konthele yomukai oo, hamwe wakalele omuumbili wa Jeova wekolelo. (Luc. 4:25, 26) Ehipululo liomukai oo, litulongesa okuti Huku uyamba vana valingila ovipuka oviwa ovaumbili vae. (Mat. 25:34-40) Otyo tyilekesa okuti Huku utekula ovaumbili vae vekolelo, alo umwe tyina vekahi movitateka viepuiya. (Mat. 6:25-34) Tupu ehipululo olio, lilekesa ehando lia Jeova nounongo wokututilisa vokuankhia. (Atos 24:15) Tyotyili, oo omahunga omawa pala okuhinangela omuhepe woko Salefa.