Kala Notyinepo Tyapama, Tyihambukiswa
“Inkha Jeova katungu ondyuo, vana valinga ononkhono mbokuitunga, velipuilisa vala.”—SALMO 127:1a.
1-3. Ovitateka patyi ovalinepi vakala navio? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
OMULUME umwe una ehambu motyinepo tyae mokueenda kuomanima 38 wati: “Inkha ulinga ononkhono, nokulekesa okuti tyotyili uhanda otyinepo tyove tyihambukiswe, upondola okuyambwa na Jeova.” Tyotyili, ovalinepi vapondola okukala nehambu motyinepo tyavo, nokulikuatesako tyina vena ovitateka.—Provérbios 18:22.
2 Petupu ovalinepi vehena ovitateka. Ombimbiliya ipopia okuti tyina ovanthu velinepa, ‘velietela ovitateka.’ (1 Coríntios 7:28) Omokonda yatyi? Ovitateka ovalinepi vakala navio ononthiki ambuho vipondola okuvenumanesa. Mokonda omulume ine omukai omukuankhali, pamwe upondola okupopia ovipuka vinumanesa mukuavo, avahatomphola nawa. (Tiago 3:2, 5, 8) Ovalinepi ovanyingi vaundapa unene iya vatekula ovana. Mokonda yeponwa, tyipondola okuvepuiya okukala nomuvo wokupameka otyinepo tyavo. Ovitateka vionombongo, no viekongoko, ine ovitateka ovikuavo vali, katutu-katutu vipondola okutepulula ohole, nonthilo pokati kovalinepi. Iya otyinepo tyimoneka ngoti tyapama, tyipondola okunyonwa “novilinga violutu,” ngetyi oumbalehi, novituwa vikundisa, noundyale, nomaluei, nonkhuelume, nehipa, nonyengo, nokutañguna.—Gálatas 5:19-21.
3 Ovipuka ‘mononthiki mbuno mbahulililako,’ viavilapo vali mokonda ovanthu vena elungavi, iya vetupu onthilo na Huku. Ovituwa ovio vipondola okunyona otyinepo. (2 Timóteo 3:1-4) Tupu, kuna ondyale imwe onene ihanda okunyona ovinepo. Apostolu Petulu wetulondola okuti: “Ondyale yenyi Eliapu, ikahi nokuenda-enda ngatyina onkheyama ikoma yovola ou maili.”—1 Pedro 5:8; Revelação 12:12.
4. Okuti tyitavela okukala notyinepo tyapama nokuna ehambu?
4 Omulume umwe wanepa ukala ko Japão wati: “Ankho ndyina ovitateka mokonda yonombongo. Iya mokonda ankho hitomphola nawa nomukai wange, nae akala notyiho otyinene. Iya mokonda yotyo pahe una ovitateka viekongoko. Mokueenda kuomuvo, pahe ankho tukalela vala okuyaya.” Tyotyili, matukala novitateka vimwe motyinepo, mahi tupondola okuvitetulula. Nekuateso lia Jeova, ovalinepi vapondola okukala nehambu, noupanga wapama. (Tanga Salmo 127:1.) Matupopi ononkhalelo ononthano mbukuatesako okukala notyinepo tyitualako nokuapama. Tupu matutale omokonda yatyi ohole yesukisila pala okupameka otyinepo.
PAKA JEOVA MOTYINEPO TYOVE
5, 6. Oityi ovalinepi vapondola okulinga opo vapake Jeova motyinepo tyavo?
5 Putyina ovalinepi ovakuatyili, nokutavela ku Jeova, otyinepo tyavo tyikala noluhi luapama. (Tanga Eclesiastes 4:12.) Ovalinepi, vapaka Huku motyinepo tyavo tyina valandula ehongolelo lia Huku. Ombimbiliya yati: “Omatwi ove maeivi konyima yove ondaka iti: ‘Ondyila oyei. Endeleimo’ putyina muenda nokokulio ine o putyina muenda no kokumbili.” (Isaías 30:20, 21) Hono, ovalinepi “veiva” ondaka ya Jeova tyina vatangela kumwe Ombimbiliya. (Salmo 1:1-3) Vapameka vali otyinepo tyavo tyina valinga apeho efendelo liombunga lipameka nokuhambukiswa. Iya tyina ovalinepi velikuambela kumwe ononthiki ambuho, vakala notyinepo tyimwe tyapama tyihanyonwa nouye wa Satanasi.
6 Gerhard ukala ko Alemanha wati: “Tyina ehambu lietu lihanda okunyonwa novitateka vimwe, onondonga mbukahi Mondaka ya Huku, mbutukuatesako okukala noumphwa-lundo, notyituwa tyokuevela.” Ayawisako okuti ovituwa ovio viakolela pala okukala notyinepo otyiwa. Tyina ovalinepi valinga ononkhono mbokupaka Huku motyinepo tyavo mokumuumbila kumwe aveho, vafuena vali ku Jeova iya oupanga wavo upama.
OVALUME VAHONGOLELA OMBUNGA NOLUEMBIA
7. Oñgeni omulume ena okutekula omukai wae?
7 Onkhalelo omulume ahongolela ombunga yae tyipondola okukuatesako okukala notyinepo tyapama nokuna ehambu. Ombimbiliya yati: “Omutwe womulume o Kristu, iya omutwe womukai omulume.” (1 Coríntios 11:3) Otyo tyilekesa tyi? Tyilekesa okuti ovalume vena okutekula ovakai vavo ngetyi Jesus atekulile ovalongwa vae. Jesus ankho hamukalaviko. Apeho ankho una oluembia, nokankhenda, nomutima wapoleya nokueliola, iya ankho wapola pokati.—Mateus 11:28-30.
8. Oityi omulume ena okulinga opo omukai akale nonthilo nohole nae?
8 Ovalume Ovakristau kavesukisa okuhinda ovakai vavo opo vakale nonthilo navo. Mahi “vatualako okukala novakai vavo nenoñgonoko, nokuvehumba ngombiya yahapamene.” (1 Pedro 3:7) Ovalume vesukisa okupopia onondaka mbulekesa okuti vena onthilo, nokankhenda novakai vavo, tyilinge pokati kovanthu, na tyina vekahi aveke. Ovalume valekesa okuti vapanda unene ovakai vavo monkhalelo vevetekula, nokupopia navo. (Provérbios 31:28) Tyina omulume atekula omukai wae noluembia, omukai nae makala nohole nonthilo nae, iya Jeova mayambe otyinepo tyavo.
OVAKAI VOKUTAVELA, NOKUNA OMUTIMA WELIOLA
9. Oñgeni omukai malekesa okuti utavela komulume wae?
9 Okukala nohole yotyotyili na Jeova matyitukuatesako okuliola omutima “mombuelo yokuoko kuapama kwa Huku.” (1 Pedro 5:6) Onkhalelo imwe yakolela omukai alekesa okuti una onthilo noutumini wa Jeova, omokuundapela kumwe nomulume wae. Ombimbiliya yati: “Onwe vakai, tavelei kovalume venyi, ngetyi tyaviuka mu Tatekulu.” (Colossenses 3:18) Otyili okuti omukai hamwe ketavela omatokolo aeho omulume wae alinga. Mahi, inkha omatokolo ae kaayapuka movitumino via Huku, omukai wokutavela, mahande okuundapela kumwe nomulume wae.—1 Pedro 3:1.
10. Okutavela noluembia tyakolela mokonda yatyi?
10 Jeova waavela ovakai otyilinga tyimwe otyiwa mombunga. Omukai “omukuatesiko” womulume wae. (Malaquias 2:14) Tyina ovalinepi valinga omatokolo mombunga, omukai upopia nonthilo etyi asoka, mahi otyo atualako nokutavela. Omulume wonondunge matehelela nawa etyi tyipopia omukai wae. (Provérbios 31:10-31) Okutavela noluembia, tyipondola okueta ehambu, nombembwa mombunga. Mokonda yotyo, ovalinepi mavakala nehambu mokonda vetyii okuti vekahi nokuhambukiswa Huku.—Efésios 5:22.
TUALEIKO OKULIEVELA TYIHAKULUMINYUA
11. Okulievela tyakolela unene mokonda yatyi?
11 Opo otyinepo tyitualeko, ovalinepi vena okulilongesa okulievela. Tyina ovalinepi “vatualako okulikoleleya, nokulievela tyihakuluminyua,” vapameka oupanga wavo. (Colossenses 3:13) Mahi, inkha ovalinepi kavalimbwa oviponyo viokohale, aveliluisi, otyinepo katyipame. Ngetyi ominkhia vipondola okutokesa ondyuo, onyengo, nokunumana vipondola okupuilisa ovalinepi okulievela, nokuundapela kumwe. Mahi, otyinepo tyikala vali tyapama tyina omulume, nomukai velievela, ngetyi Jeova eveevela.—Miquéias 7:18, 19.
12. Oñgeni ohole ipata “ononkhali ononyingi”?
12 Ohole yotyotyili “kayasukile nokulingwa omapita.” Tyotyili, “ohole ipata ononkhali ononyingi.” (1 Coríntios 13:4, 5; tanga 1 Pedro 4:8.) Ngotyo, inkha tuhole vakuetu, matuveevela ovikando viatyo aviho. Etyi apostolu Petulu apula tuñgapi ena okuevela omunthu umwe, Jesus wakumbululile okuti: “Alo ovikando 77.” (Mateus 18:21, 22) Oityi Jesus ankho ahanda okupopia? Ankho ukahi nokupopia okuti Omukristau una okuevela vakuavo ovikando viatyo aviho.—Provérbios 10:12.a (Tala onondaka pokatoi.)
13. Oñgeni tupondola okukala notyituwa tyokuevela?
13 Annette ukala ko Alemanha wati: “Inkha ovalinepi kavahande okulievela, mavakala nonkhongo, aveheliyumbu vali onthumbi, iya otyo tyipondola okunyona otyinepo. Okuevela tyipameka oupanga motyinepo.” Kala notyituwa tyokupandula. Tala ovipuka mukuenyi alinga iya omupandula. Inkha ulinga ngotyo, motyivili okukala notyituwa tyokuevela. (Colossenses 3:15) Ngotyo, mamukala nombembwa komutima, newaneko, nokupandwa na Huku.—Romanos 14:19.
ENDELA MONONDONGA MBA JESUS
14, 15. Oityi Jesus alongesile, iya oñgeni okuendelamo tyipameka otyinepo?
14 Ovanthu ovanyingi vahanda okutekulwa nonthilo. Utyihole tyina vakuenyi vekutehelela, nokusuka nove. Mahi, okuti onthiki imwe weiviliale omunthu upopia okuti, “etyi andinga, naame otyo mandyimulingi?” Pamwe tusoka okuti okulinga ngotyo tyaviuka. Mahi Ombimbiliya itupopila okuti: “Uhapopie okuti: ‘Etyi andinga, naame otyo mandyimulingi.’” (Provérbios 24:29) Jesus walongesa ovanthu onkhalelo ongwa yokutetulula ovitateka, wati: “Ngetyi muhanda ovanthu vemulinge, tupu nonwe otyo muvelinga.” (Lucas 6:31) Jesus ankho ukahi nokupopia okuti tuesukisa okutekula ovanthu ngetyi onthue tuhanda okutekulwa, ha ngetyi-ko vetutekula. Otyo tyilekesa okuti motyinepo, tuesukisa okutekula mukuetu ngetyi onthue tuhanda etutekule.
Tuesukisa okutekula mukuetu ngetyi onthue tuhanda etutekule
15 Ovalinepi, vapameka oupanga wavo tyina vesuka kese umwe na mukuavo. Omulume umwe woko Afrika do Sul wati: “Tukahi nokuovola okulandula onondonga mba Jesus. Tyotyili, pamwe tunumana, mahi tulikuatehila opo tupopie nonthilo na mukuetu ngetyi tuhanda apopie nonthilo nonthue.”
16. Oityi ovalinepi vahapondola okulilinga?
16 Uhapopile vakuenyi oviponyo viou muelinepa nae ine okuliyava konthele yovituwa vikunumanesa, wehetyilinge nii vala mokunyana. Hinangela okuti motyinepo hapala okulilola opo ulekese olie wapama vali, olie upondola vali okukatula ondaka, ine olie upondola okupopia etyi tyinumanesa vali. Tyotyili, atuho tuvakuankhali iya pamwe tupopia etyi tyinumanesa vakuetu. Mahi petupu ehunga nalike pala ovalinepi velipopile onondaka mbunumanesa, nokulitahaula ine okulwa.—Tanga Provérbios 17:27; 31:26.
17. Oñgeni ovalume vapondola okuendela monondonga mba Jesus?
17 Movilongo vimwe, ovalume vatekula omapita ine vaveta ovakai vavo opo valekese okuti vena ononkhono. Mahi Ombimbiliya ipopia okuti: “Hahe vali omunthu uhanumana liwa, tyipona una una epondolo, iya una utyivila okulikondola, hahe vali tyipona una uhanya epundaumbo.” (Provérbios 16:32) Omunthu wesukisa okulinga ononkhono opo etyivile okulikondola ngetyi tyalingile Jesus Kristu, omulume omunene waliko. Omulume utekula omapita ine uveta omukai wae watopa iya Jeova kamemupande vali. David, omulume ankho wapama, nokuakola omutima, wati: “Numanei, mahi muhalingei onkhali. Popiei momutima wenyi, moula wenyi, iya amukala tyahiliya.”—Salmo 4:4.
“LIVALEKEI OHOLE”
18. Omokonda yatyi tyesukisila okutualako okukala nohole?
18 Tanga 1 Coríntios 13:4-7. Otyituwa tyakolela vali motyinepo ohole. Ombimbiliya yati: “Livalekei okankhenda, nehiliyo, nomutima weliola, noumphua-lundo. Haunene, livalekei vali ohole, mokonda oyo omuoyo wewaneko.” (Colossenses 3:12, 14) Ovalinepi vesukisa okukala nohole yotyotyili, nokuhetekela Jesus Kristu waava omuenyo wae pala vakuavo. Inkha ovalinepi vakala nohole, mavapameka otyinepo tyavo namphila pamoneka ovituwa vinumanesa, nomauvela, novitateka konthele yonombongo, novitateka nombunga yomulume ine yomukai.
19, 20. (a) Oityi ovalinepi vapondola okulinga opo vakale notyinepo tyapama iya tyihambukiswa? (b) Oityi matulilongesa monthele ilandulako?
19 Opo ukale notyinepo otyiwa, tyesukisa okulinga ononkhono, nokukala nohole, noukuatyili. Tyina pamoneka ovitateka, ovalinepi kavesukisile okulihenga. Mahi vena okutokola okupameka vali oupanga wavo. Ovalinepi velihole, iya vehole Jeova, vatokola okutetulula ovitateka viavo mokonda “ohole kaiponyo na lumwe.”—1 Coríntios 13:8; Mateus 19:5, 6; Hebreus 13:4.
20 ‘Mononthiki mbuno mbahulililako,’ tyipuiya vali unene okukala notyinepo tyihambukiswa nokuapama. (2 Timóteo 3:1) Mahi nombatelo ya Jeova, matutyivili. Nkhele nongotyo, ovalinepi vena okulinga ononkhono opo vahayondyue nouye uno usoka vala kovivi. Monthele ilandulako, matulilongesa oñgeni ovalinepi vapondola okutualako okupameka otyinepo tyavo.
a Namphila ovalinepi vaovola okulievela, velikuatesako opo vatetulule ovitateka viavo, Ombimbiliya ipopia okuti inkha umwe puvo ulinga oumbalehi, wokualavisua oe una okusoka inkha maevela mukuavo ine memuhenge. (Mateus 19:9) Tala o apendise posapi yati “Oityi Ombimbiliya Ipopia Konthele Yokulihenga Nokuliyapuka” pomafo 219-221, momukanda “Ohole ya Huku.”