ONTHELE YOKULILONGESWA 38
OTYIIMBO 25 Ovana va Huku
Tyina Ulondolwa Ulondoka?
“Ovalume vevali mavakavasiwa kepia, umwe apolwa-po, omukwavo asiwa vala opo.”— MAT. 24:40.
ETYI MATYIPOPIWA-MO
Mamupopiwa omihe vitatu vya Sesusi, neetyi omihe ovio vipopia tyiyemba komphela onene maikalingwa apa katutu konthyulilo youye uno.
1. Oityi Sesusi malingi apa kapii?
ONTHWE tuli momuvo umwe matumono ovipuka ovinene. Apa kapii Sesusi maongela omphela ovanthu vatyo aveho. Sesusi wapopile umwe nawa-nawa ovipuka mavimoneka tyina nkhele omphela oyo yehenehike-po. Wapopilile ovalongwa vae ‘etyi matyilekesa’ okweya kwae, ‘nonthyulilo youye ou.’ (Mat. 24:3) Etyi apopile tyili mu Mateusi 24 no 25, no monotesitu ononkhwavo mbuhipulula otyipuka tyatyo otyo, Maluku okapitulu 13 na Luka okapitulu 21.
2. Oityi matulilongesa? Oityi tutila matyitukwatesako?
2 Sesusi wapopia omihe vitatu vitulondola tukale vali tyafwapo. Omihe ovio tyati, o wonongi novinkhombo, o wovahikwena vokwatopa no vokwalunguka, no wonotalendu. Omihe viatyo ovio, vitukwatesako okunoñgonoka okuti momphela onene, Sesusi munthu na munthu mekemulinga umwe etyi tyata mweevi ankho alinga. Pokulilongesa-vio, tutalei oityi tulilongesila-ko. Omuhe wotete matupopi, o wonongi novinkhombo.
ONONGI NOVINKHOMBO
3. Onalupi Sesusi makaongela omphela Ovanthu?
3 Momuhe wonongi novinkhombo, Sesusi wapopia-mo omphela yovanthu vali umwe nomphitilo yokunoñgonoka oviwa ovipe nokukwatesako ovalembulwa. (Mat. 25:31-46) Omphela oyo Sesusi mekeipopia “mononkhumbi ononene,” tyina kwakamba vala kapii opo o Alumangendom ihimbike. (Mat. 24:21) Ngeetyi omunthita etyivila umwe okupungulula onongi kovinkhombo, na Sesusi makapungulula vokwakwatesileko ovalembulwa kwaava vehevekwatesileko.
4. Omu mutyipopila Isaiya 11:3, 4, oityi tuyumbila-ko onthumbi okuti Sesusi munthu na munthu mekemulinga umwe etyi tyata mwe? (Tala olutalatu.)
4 Omaulo Ombimbiliya alekesa okuti omunthu Siovaa anaka aongele omphela ouye, Sesusi, munthu na munthu memulingi umwe etyi tyata mweevi alinga. (Tanga Isaiya 11:3, 4.) Sesusi matale umwe nawa evi omunthu alinga, neetyi atuwa, noomu apopila novanthu, nomu atekulila onondenge mbae, ovalembulwa. (Mat. 12:36, 37; 25:40) Sesusi mwene metyimono-ale olie wakwatesako onondenge mbae ovalembulwa movilinga ankho valinga.a Ava vokwaelekwa nonongi, otyipuka tyotete valinga vakwateseko onondenge mba Kilisitu, omokuundapa movilinga viokwivisa. Ovo vokukwatesako ovalembulwa, mavakatiwa “onondingaviwa,” avakapewa “omwenyo wahapu” pano pohi. (Mat. 25:46; Ehol. 7:16, 17) Oyo ondyambi imwe ongwa! Mahi ondyambi maituku vala kokukoleleya. Ine ovo vokwaelekwa nonongi, vakakatela mu Huku avehemuyeke-po, omanyina avo maakakala apeho “momukanda womwenyo,” mononkhumbi onene na tyina mbamalambe. — Ehol. 20:15.
Apa kapii Sesusi maongela omphela ovanthu vatyo aveho, atale olie matiwa ongi olie matiwa otyinkhombo. (Tala opalangalafu 4)
5. Oityi tulilongehila komuhe wonongi novinkhombo? Ya ovalie haunene vena okulilongehila-ko?
5 Linga omunthu wotyili wahayeke-po Huku. Omuhe wa Sesusi wonongi novinkhombo, haunene utala umwe mwaava vakevela okukakala apeho pano pohi. Matyimoneka vala okuti vayumba onthumbi mu Huku, ha mokukwatesako vala onondenge mba Sesusi ovalembulwa movilinga viokwivisa, mahi nomokutavela tyina valulikwa novanthu ovo vakoywa na Sesusi. (Mat. 24:45) Naava vakevela okukakala keulu vesukisa umwe okulondokela komuhe oo. Omokonda yatyi? Omokonda Sesusi navo uvetala umwe nawa evi valinga, neetyi vatuwa, noomu vapopila na vakwavo. Vena umwe okulinga ovanthu vakakatela motyili. Mahi Sesusi una vali omihe omikwavo apopia vilii noo, vilondola umwe ovalembulwa. Omihe ovio tuvivasa mu Mateusi okapitulu 25. Pahe matupopi omuhe wovahikwena vokwatopa no vokwalunguka.
OVAHIKWENA VOKWATOPA NO VOKWALUNGUKA
6. Oityi ovahikwena vetano valingile tyalekesa okuti valunguka? (Mateusi 25:6-10)
6 Momuhe wovahikwena veheneende nomulume, Sesusi wapopia-mo ovahikwena ekwii, vaile vakahonyene nomunepi. (Mat. 25:1-4) Aveho ankho vahanda okukala potyipito tyomukwendye oo manepe. Sesusi wapopia okuti vetano “valunguka,” ava vetano “vatopa.” Vokwalunguka ankho velifwiika-le, vakalele umwe tyavindya. Vaile tyamaneka pala okukevela omunepi, ngehika-hika vala mokati kovinthiki. Movikandiyelo viavo ankho vapaka-mo omulela, umwe nkhele avatyindi vali, mokwasoka okuti hamwe omunepi useta. Naina, omunepi ngaseta-seta vala, ovikandiyelo viavo ankho kamavinyimi-ale. (Tanga Mateusi 25:6-10.) Etyi omunepi ehika, ovahikwena vokwalunguka avanyingila nae motyipito tyotyinepo. Novakwa-Kilisitu ovalembulwa vakala vala apeho tyavindya, vahayeke-po Huku atee mokuya kwa Kilisitu, mavakatiwa vata-mo mokukala nomunepi Sesusi, Mouhamba wae keulu.b (Ehol. 7:1-3) Ya pahe ovahikwena vokwatopa mavalingwa ñgeni?
7. Ovahikwena vetano vokwatopa valingilwe ñgeni? Omokonda yatyi?
7 Ovahikwena vetano vokwatopa ankho velikalela unene na vetano vokwalunguka. Vahula okuti navo ankho veya kotyipito tyomunepi, mahi ankho kaveile tyamaneka. Omulela movikandiyelo viavo ankho uli-ale nokupwa-mo ngwe ankho kavatyindile vali omukwavo. Etyi pahe vetyiiva okuti omunepi una nokuhika, nkhele avatundu-po avaende vakalande omulela. Tyina omunepi ehika, nkhele kavenekondoke. Etyi omunepi ehika, “ovahikwena vokwalunguka vena-le atyiho, avanyingila nomunepi motyipito tyotyinepo, epito aliikwa.” (Mat. 25:10) Etyi ovahikwena vokwatopa vakondoka, avahande umwe navo vanyingile, mahi omunepi eveti “ame himwii.” (Mat. 25:11, 12) Ovahikwena ovo ankho vetupu atyiho mavesukisa mumuvo veli nokukevela omunepi. Oityi ovalembulwa velilongesila-ko?
8-9. Oityi ovalembulwa velilongehila komuhe wovahikwena 10? (Tala olutalatu.)
8 Kala tyamaneka kala tyavindya. Sesusi ankho keli nokupopia okuti mapakala ovinkhunkha vivali viovalembulwa. Atyiti ava vamwe mavavahiwa tyamaneka konthyulilo youye ou, ava vamwe mavavahiwa tyahamanekele. Mahi ankho uli vala nokupopia etyi tyipondola okumoneka-po ine ovalembulwa kavakala tyamaneka, kavakoleleya vahayeke-po Huku atee konthyulilo. Ine kavakoleleya atee konthyulilo, opo kamavakapewa ondyambi. (Swau 14:3, 4) Otyo hatyipuka tyokunyana. Atuho tyilinge tukevela okukakala apeho keulu tyilinge opopano pohi, tuna okulondokela komuhe oo wovahikwena. Atuho tuna okukala apeho tyavindya, tyamaneka, opo tutyivile okukoleleya atee konthyulilo. — Mat. 24:13.
9 Etyi Sesusi apopia omuhe wovahikwena ovo 10, opo alekese okuti tyesukisa unene okukala tyamaneka, tyavindya, pahe apopi omuhe wonotalendu ulekesa okuti otyiwa okulinga omunthu wonduvia novilinga.
Munthu na munthu otyiwa umwe alondokele komuhe wovahikwena 10, akala tyamaneka, tyavindya, etyivile okukoleleya atee konthyulilo. (Tala opalangalafu 8-9)
ONOTALENDU
10. Oityi ovapika vevali valingile tyalekesa okuti ovanthu vayumbwa onthumbi? (Mateusi 25:19-23)
10 Momuhe wonotalendu, Sesusi wapopia-mo ovapika vetatu. Vevali valinga umwe etyi velipopilile nou vaundapela, ou wike ehetyilingi. (Mat. 25:14-18) Vevali vamoneka vala okuti ovanthu vayumbwa onthumbi, etyi onombongo vasilwa vapiniyala nokulinga nambo oniñgoso ambweeta vali olukulu. Etyi ou vaundapela ehenetunde-po, wevehilile onotalendu, onombongo mbumwe ononyingi. Ovapika vevali vokuyumbwa onthumbi avakwata umwe nawa onombongo ombo avalingi nambo oniñgoso. Tyeveendelo-vo ñgeni otyo valinga? Etyi ou vaundapela akondoka, uvasa konombongo mbae kwayawisa vali. Evepandula, eveti endywei ‘hambukwei nou muundapela.’ (Tanga Mateusi 25:19-23.) Ya omupika watatu walingile ñgeni? Onombongo ahilililwe wembweendekele ñgeni?
11. Oityi tyalingile omupika “wondende?” Ya omokonda yatyi?
11 Omupika watatu wapelwe otalendu ike, una ankho omunthu “wondende.” Ou aundapela, ankho wati-vo hamwe ombongo oyo meikwate nawa alingi nayo oniñgoso, mahi una ekeihihila pohi. Etyi ou aundapela akondoka, omupika ahimbika vala okutataula, ombongo kayaetele olukulu. Otyipuka omupika oo alinga katyikahi nawa. Ahaiti-vo otyiponyo ou aundapela mokonda yokwahalingile oniñgoso nombongo yae, nkhele emuti vali “ove upwilisa.” Etyi tyalingile omupika oo tyanumanesile unene ou aundapela. Pahe atyiti umwe otalendu weipolwa, movilinga wataatwa-mo. — Mat. 25:24, 26-30.
12. Ovalie hono vaelekwa novapika vevali vayumbwa onthumbi?
12 Ovapika vevali vayumbwa onthumbi, valekesa Ovakwa-Kilisitu ovalembulwa vayumbwa onthumbi. Mwene weumbo Sesusi, uvekonga eveti, ‘hambukwei nou muundapela’. Ngwe vatambula ondyambi yavo metutilo liotete avai keulu. (Mat. 25:21, 23; Ehol. 20:5b) Mahi etyi tyalingile omupika wondende tyilondola ovalembulwa. Tyivelondola kutyi?
13-14. Oityi ovalembulwa velilongehila komuhe wonotalendu? (Tala olutalatu.)
13 Linga omunthu wonduvia usuka novilinga. Omuhe wonotalendu o ngomuhe wovahikwena ekwii vala. Sesusi ankho keli-ko nokupopia okuti ovalembulwa mavalingi ovanthu vondende. Mahi uli vala nokupopia etyi tyipondola okumoneka-po ine ombili vena-yo itepuluka. Opo vapondola umwe okupumbwa etyi ‘vaihanenwa neetyi vaholovonenwa,’ avahayekwa okunyingila Mouhamba wa Huku keulu. — 2 Pet. 1:10.
14 Omuhe wa Sesusi wovahikwena 10 no wonotalendu, ulekesa umwe nawa okuti Ovakwa-Kilisitu aveho ovalembulwa, vena okukala tyamaneka, tyavindya. Tupu vena okulinga ovanthu vonduvia vesuka novilinga. Okuti Sesusi una vali etyi apopia tyilondola ovalembulwa? Yoo, una etyi apopia. Etyi apopia tyivelondola, tutyivasa mu Mateusi 24:40, 41.
Sesusi uhanda ovalembulwa vakale ovanthu vonduvia, vesuka novilinga. (Tala opalangalafu 13-14)d
OLIE “MAPOLWA-PO”?
15-16. Oityi tyipopia Mateusi 24:40, 41, tyilekesa okuti ovalembulwa vesukisa okukala tyavindya?
15 Pweetyi Sesusi ehenepopie omihe ovio vitatu, nkhele wapopile omphela yahulilila-ko yovalembulwa, opo patalwe olie wetavelwa. Wapopia ovalume vevali veli nokuundapa mepia, novakai vevali vakunkha. Tyina utala ovanthu ovo vevali, aveho veli nokulinga otyilinga tyike. Mahi Sesusi wati “umwe mapolwa-po omukwavo asiwa vala opo.” (Tanga Mateusi 24:40, 41.) Pahe apopila ovalongwa vae ati: “Kalei tyavindya, tyeetyi onthiki Tatekulu yenyi aanguluka onwe kamuyii.” (Mat. 24:42) No pweetyi apopile omuhe wovahikwena 10, otyo ñgoo apopile otyo. (Mat. 25:13) Okuti Sesusi pokwapopia onondaka ombo momihe ovio vivali, ankho uli vala nokusoka kotyipuka tyike? Mokutala otyo umwe, mokonda ovalembulwa vatyo umwe votyotyili vahayeke-po Huku, ovo vala ‘mavapolwa-po,’ avatwalwa ku Sesusi Mouhamba wo keulu. — Swau 14:3.
16 Kala tyavindya. Omulembulwa wahatwalako tyavindya moupanga wae na Huku, kamakakala po “vokwaholovonwa.” (Mat. 24:31) Mahi ha valembulwa vala, ovanthu aveho va Huku naava umwe vakevela okukakala pano pohi, tuna okulondokela konondaka ombo mba Sesusi, opo tukale apeho tyavindya na tuhayeke-po okufenda Huku.
17. Oityi tyehetulingisila otyiho ine Siovaa nkhele una nokukoya ovalembulwa?
17 Matuyumbu vala onthumbi monomphela mba Siovaa tyina tumunoñgonoka vali nawa. Kamatulingi otyiho ine Siovaa una nokukoya vali ovalembulwa omanima ano.c Tuhinangelei etyi Sesusi apopia tyiyemba kovaundapi vokwaundapele onoola 11 momuhe womiti vionouva. (Mat. 20:1-16) Vokwakongelwe veye okuundapa mepia liomiti vionouva, tyina pahe liketaka vati pokutambula ondyambi yavo, wokuvefeta ahimbikila kwaava vokwesaililwa okuya mepia. Novalembulwa haityo ñgoo, mavakatambula vala ondyambi yavo keulu, tyina vakakatela mu Siovaa avehemuyeke-po, kamatyitalwa onalupi vakoywa.
NGA WALONDOLWA LONDOKA
18-19. Oityi twelilongesila komihe twapopia monthele ei?
18 Oityi twelilongesa? Komuhe wonongi novinkhombo, vokukevelela okukakala apeho pano pohi, velilongesila-ko okuti tyesukisa unene okukala ovanthu votyili, avahayeke-po Siovaa pehepano no mononkhumbi ononene apa kapii mambuhimbika. Apa kapii ava vokwahayeke-po Huku, Sesusi mekeveti, vehiwa okutwalwa “komwenyo wahapu.”— Mat. 25:46.
19 Tupu twapopia omihe vivali vilondola ovalembulwa, omuhe wovahikwena 10, pena vetano valunguka ovanongo, novakwavo vetano vokwatopa. Ovahikwena ovanongo ankho veya umwe tyamaneka, tyavindya, tyafwa-po umwe pala okukevela ou manepe nga seta-seta vala. Mahi ovahikwena vokwatopa ankho veya tyahamanekele. Omunepi ehevetavela vanyingile motyipito tyae tyotyinepo. Noonthwe twesukisa okukala tyamaneka mokukevelela Sesusi eye okuhanya-ko ouye ou, nga pakala vala ehimbwe. Momuhe wa Sesusi wonotalendu, omo twapopia-mo ovapika vevali vayumbwa onthumbi, vonduvia vesuka novilinga. Vatutumbile umwe nokuundapela mwene weumbo, nae evehambukilwa. Mahi omupika wondende, ataatwa. Otyo tyitulongesa-tyi? Tyitulongesa okuti tuna okuundapa nonduvia movilinga vya Siovaa, okuhimbikila pehepano atee konthyulilo. Pahe twavitula nokupopia oityi ovalembulwa vena okulinga vakale apeho tyavindya, opo ‘vapolwe-po’ na Sesusi avatwalwa keulu vakapewe ondyambi yavo. Ngwe navo tyili unene komutima, vesuka umwe natyo ‘tyokukelivasa’ na Sesusi keulu. Tyina ovilwa vyo Alumangendom viamapu, motyinepo Tyondyona Sesusi, ovo mavakalinga omunepwa watyo.— 2 Tesa. 2:1; Ehol. 19:9.
20. Oityi Siovaa meketulingila ine tulondoka tyina tulondolwa?
20 Omphela apa kapii maihimbika, mahi onthwe katusukisa okutila owoma. Ine tukala apeho ovanthu votyili, atuhumbu Tate yetu wo keulu, ngwe metwavela “ononkhono mbalambakana” opo tuhupe ‘atukatalama kotyipala Tyomona womulume.’ (2 Kol. 4:7; Luka 21:36) Tyilinge tukevela okukakala apeho pano pohi, tyilinge o keulu, matuhambukiswa vala Tate yetu ine tulondokela komihe vya Sesusi. Mokankhenda okanene ka Siovaa, omanyina etu ‘maakahonekwa momukanda womwenyo.’ — Ndan. 12:1; Ehol. 3:5.
OTYIIMBO 26 Otyo Muetyilingila Ame
a Tala onthele yati: “Oityi Twii Tyiyemba Komphela ya Siovaa?” m’Omutala Womulavi wa Kapepo yo 2024.
b Opo unoñgonoke vali, tala onthele yati: “Okuti ‘motualako tyalunguka’?” m’Omutala Womulavi 15 ya Tyitalale yo 2015.
[Okatoi]
d ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: Omukulukai omulembulwa uli movilinga viokwivisa, uli nokulongesa omunthu Ombimbiliya.