Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w16 Pepo Linene pp. 31-32
  • Omapulo Ovatangi

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Omapulo Ovatangi
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
  • Tyelifwa
  • Okuti Mokapakwa Enyingilikilo Pala Okuhupa?
    Omuenyo Wetu Woukristau Novilinga Vietu — Omukanda Wovilinga — 2017
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
w16 Pepo Linene pp. 31-32
Jesus uhongolela onongombo mbovita mbo keulu

Omulume una otyilombo tyo muhoneki, ulekesa Jesus Kristu. Oe upaka enyingilikilo ku vana mavakahupa

Omapulo Ovatangi

Memonekelo lia Ezekiele, oityi tyilekesa omulume una otyilombo tyo muhoneki novalume epandu vena omauta okuipaa?

Valekesa ononkhono mbo keulu ankho mbakutikinya mehanyauno lio Jelusalei iya tupu mambukahanyako ouye wovivi wa Satanasi mo Armagedom. Eli enoñgonoko epe. Omokonda yatyi liesukisila?

Etyi enima lio 607 P.K.E., Jeova waavelele Ezekiele emonekelo lietyi matyikamoneka mo Jelusalei tyina ihenehanyuepo. Memonekelo olio, Ezekiele wamona ovipuka ovinyingi ovivi mavimoneka. Konyima amono ovalume epandu kese umwe “una pomaoko ae outa wokuipaa.” Tupu ankho pena omulume umwe “wavala ovikutu violinyu” iya ankho una “otyilombo tyo muhoneki.” (Ezequiel 8:6-12; 9:2, 3) Omulume oo apopilwa opo aye mepundaumbo opo “akapake enyingilikilo monombamba mbovanthu vekahi nokukema nokuepuila mokonda yovipuka vitoyesa vilingwa mepundaumbo.” Mahi, ovalume epandu vatyinda omauta vapopilwa vaipae aveho vekahi mepundaumbo vehena enyingilikilo. (Ezequiel 9:4-7) Oityi tulilongesila kemonekelo olio? Iya olie omulume watyinda otyilombo tyo muhoneki?

Ezekiele wakalele nemonekelo olio menima 612 P.K.E. Iya eulo olio liafuisuapo otyikando tyotete etyi palamba omanima etano, etyi Jeova ayeka ova Mbambilonia vahanyepo o Jerusalei. Monkhalelo oyo, Jeova waundapesile ova Ombambilonia opo vahanye ovanthu vehetavela. (Jeremias 25:9, 15-18) Oityi tyaendele nova Judeu ovaviuki ankho vaanya ovipuka ovivi vikahi nokumoneka mepundaumbo? Jeova walingile atyiho opo vahupe.

Memonekelo olio, Ezekiele haeko wapakele enyingilikilo ine okulipaka kumwe na vana vahanyapo epundaumbo. Mahi onoandyu, ombo mbahongolela ehanyauno lio Jelusalei. Ngotyo eulo olio lituavela omphitilo yokutala etyi matyiende keulu. Jeova wapopilile onoandyu opo mbuhanyeko onondingavivi iya ambulingi atyiho opo ovaviuki vahupe.a

Vana vayovokele, vamwe puvo o Baruke (omuhoneki wa Jeremia) na Ebede-meleke woko Etíope, nova Recabita, ankho vetupu enyingilikilo monombamba mbavo. (Jeremias 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Enyingilikilo olio lihangununa okuhupiswa.

Eulo olio, tupu malikafuiswapo komutwe. Onthue ankho tupopia okuti omulume una otyilombo tyo muhoneki ulekesa ovalembulwa nkhele vena omuenyo pano pohi. Tupu ankho tupopia okuti ovanthu vahimbika okupakwa enyingilikilo tyina vatehelela nokutavela onondaka onongwa tulongesa. Pahe, tyayandyuluka nawa okuti tuesukisa okupilulula onkhalelo tuhangununa eulo olio. Tulilongesa mu Mateus 25:31-33 okuti Jesus oe makakoyesa ovanthu. Iya meketyilinga mokueenda kuo nonkhumbi ononene. Momuvo oo, vana mavakakoyeswa ngonongi mavakayovoka, iya vana mavakakoyeswa ngo vinkhombo mavakahanyuako.

Ngotyo oityi tulilongesila kemonekelo lia Ezequiel? Tulilongesilako ovipuka vitano:

  1.  Etyi o Jelusalei yahanyuapo, Ezekiele na Jeremia na Isaías valondolele ovanthu konthele yetyi matyimoneka mepundaumbo olio. Ovo ankho vekahi ngomulavi. Hono, Jeova uundapesa otyikundyi otyitutu tyo valembulwa opo valongese ovanthu vae nokulondola ovanthu ovakuavo putyina ononkhumbi ononene mbehenehimbike. Tyotyili, aveho ovaumbili va Huku, vapewa otyilinga tyokulondola.​—Mateus 24:45-47.

  2.  Ezekiele, kapakele enyingilikilo ovanthu opo vahupe. Tupu hono ovanthu va Huku kavetyilingi. Mahi valongesa vala vakuavo nokuvelondola konthele yetyi matyikamoneka komutwe. Otyilinga tyokuivisa mouye auho tyikahi nokukuatesuako no noandyu.​—Revelação 14:6.

  3.  Vana vahupile pomuvo wa Ezequiel, ankho vetupu enyingilikilo monombamba mbavo. Tupu hono vana mavakahupa vetupu enyingilikilo monombamba. Oityi ovanthu vena okulinga opo vahupe kononkhumbi ononene? Oputyina vatehelela elondolo, avelilongesa okuhetekela Kristu, iya avelipakula ku Huku, tupu avakuatesako onondenge mba Kristu putyina vaivisa onondaka onongwa. (Mateus 25:35-40) Mokueenda kuononkhumbi ononene, vana vena enyingilikilo, ovo mavakaholovonwa opo vahupe.

  4.  Omulume una otyilombo otyilekeso tya Jesus. Mokueenda kuononkhumbi ononene, Jesus makapaka enyingilikilo kotyinyingi tyovanthu putyina evekoyesa okuti onongi. Ovo mavakala nomphitilo yokukala nomuenyo wa apeho pano pohi.—Mateus 25:34, 46.b

  5.  Hono valume epandu vena omauta okuipaa, valekesa onongombo mbovita mbo keulu, mbutuminwa na Jesus. Apa katutu mambukahanyako omalongo nokumanako ovivi aviho.​—Ezequiel 10:2, 6, 7; Revelação 19:11-21.

Etyi tulilongesila kemonekelo olio tyitukuatesako okukala nonthumbi yokuti Jeova kamahanyeko ovaviuki kumue nonondingavivi. (2 Pedro 2:9; 3:9) Tupu etyi tulilongesilako tyituhinangelesa okuti ovilinga viokuivisa mononthiki mbetu viakolela unene. Ovanthu aveho vesukisa okutehelela elondolo tyina nkhele onthyulilo iheneye!​—Mateus 24:14.

a Vana vayovokele, vamwe puvo o Baruke (omuhoneki wa Jeremia) na Ebede-meleke woko Etíope, nova Recabita, ankho vetupu enyingilikilo monombamba mbavo. (Jeremias 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Enyingilikilo olio lihangununa okuhupiswa.

b Kese mulembulwa wekolelo kesukisile okupewa enyingilikilo opo ahupe. Mahi, upewa enyingilikilo liahulililako tyina ehungi kononkhia ine tyina ononkhumbi ononene mbehenehimbike.—Revelação 7:1, 3.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma