Omokonda Yatyi Okupola Pokati Nkhele Tyakolela
“Vena onondunge o vokuapola pokati.”—PROVÉRBIOS 11:2.
1, 2. Omokonda yatyi Huku anyena Saulu atualeko okukala ohamba? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
ETYI Jeova aholovona Saulu opo akale ohamba, Saulu ankho wapola pokati. (1 Samuel 9:1, 2, 21; 10:20-24) Mahi etyi pahe akala ohamba, akala nomalityindailo. Monthiki imwe, ova Filisteu ovanyingi avaluisa ova Isilayeli. Omuuli Samuele apopila Saulu okuti meya okuava otyilikutila ku Jeova. Mahi, etyi Samuele ehenehike, ova Isilayeli avatili owoma iya ovanyingi avahimbika okusapo Saulu. Saulu ahakevelela vali Samuele, alingi otyilikutila. Saulu ankho kapelwe otyilinga tyokulinga ovilikutila, iya Jeova anumana.—1 Samuel 13:5-9.
2 Etyi Samuele ehika, apopi Saulu mokonda ketavelele ku Jeova. Mahi Saulu ahaimbuka okuti etyi alinga tyapenga. Ahimbika okuliamena, alo umwe avele vakuavo onombei. (1 Samuel 13:10-14) Okuhimbikila pomuvo opo, Saulu ahimbika okulinga ovipuka ovikuavo ahatuminwe. Mokonda yotyo, Jeova aanye atualeko okukala ohamba. (1 Samuel 15:22, 23) Saulu wahimbikile nawa mahi amanuhula omapita.—1 Samuel 31:1-6.
3. (a) Oityi ovanthu ovanyingi vasoka konthele yokupola pokati? (b) Omapulo patyi matukumbulula?
3 Ovanthu ovanyingi vasoka okuti katyitavela okupola pokati, tupu okala nomunkhima. Ovanthu ovo vahanda okulipakako opo vatalue ngatyina vavilapo kuvakuavo. Mongeleka, omuhoneki umwe wankhimana wapopia okuti: “Okupola pokati otyituwa ame nehesukisile, iya—ndyikevelela okuhakala natyo.” Omokonda yatyi tyakolela Kovakristau okupola pokati? Oityi tyihangununa okupola pokati, iya oityi tyihahangununa? Monthele ei matukumbulula omapulo oo. Iya monthele mailandulako, matulilongesa oñgeni tupondola okutualako okupola pokati alo umwe tyina tyahapepukile okutyilinga.
OMOKONDA YATYI OKUPOLA POKATI TYAKOLELA?
4. Oityi tyihangununa okulinga ovipuka nomalityindailo?
4 Ombimbiliya ilekesa okuti omalityindailo kaelikuate kumwe nokupola pokati. (Tanga Provérbios 11:2.) David waita ku Jeova okuti: “Tyilika omuumbili wove opo ahalingi ovipuka nomalityindailo.” (Salmo 19:13) Ovipuka nomalityindailo oityi? Okulinga otyipuka tyimwe tuhatuminwe ine tuhapelwe, hamwe omokonda katuapuile elundo ine omokonda yokulipakako. Ovikando vimwe tulinga ovipuka nomalityindailo mokonda tuvakuankhali. Mahi tupondola okulilongesila kongeleka Yohamba Saulu, inkha tutyiliya okulinga ngotyo, Jeova kamahambukwa. O Salmo 119:21 ipopia okuti Jeova uyele ovanthu “vena omalityindailo.” Omokonda yatyi?
Onthue tulekesa onthilo ku Jeova tyina tupola pokati
5. Omokonda yatyi okulinga ovipuka nomalityindailo tyapenga unene?
5 Tete, inkha atuho tulinga ovipuka nomalityindailo, katukahi nokulekesa onthilo ku Jeova, Huku yetu Nomutumini wetu. Vali, tyina tulinga ovipuka tuhatuminwe ine tuhapelwe, matuliamena nokukala novitateka navakuetu. (Provérbios 13:10) Tatu, matukundu tyina vakuetu vaimbuka okuti tualinga ovipuka nomalityindailo. (Lucas 14:8, 9) Otyo tyiyandyulula nawa omokonda yatyi Jeova ahandela tukale ovanthu vapola pokati.
OKUPOLA POKATI MUAKUTIKINYA TYI?
6, 7. Oñgeni okupola pokati tyelikuata kumwe nokuliola omutima?
6 Okupola pokati tyelikuata kumwe nokuliola omutima. Omukristau weliola omutima kelipakeko mahi utala vakuavo ngatyina vakolela vali kwe.( Filipenses 2:3) Omunthu weliola omutima tupu wapola pokati. Wiimbuka okuti ketyivili okulinga ovipuka aviho, nomutima weliola utavela oviponyo viae. Utehelela etyi ovanthu vasoka nokulilongesila kuvo. Omunthu weliola omutima uhambukiswa Jeova.
7 Ombimbiliya ilekesa okuti omunthu wapola pokati ulii tupu wiimbuka okuti una ovipuka ehevili okulinga ine ahatuminwe. Otyo tyimukuatesako okukala nonthilo noluembia navakuavo.
8. Opo tutualeko okupola pokati, omalusoke patyi tuesukisa okulityilika?
8 Tupondola okuhimbika okukala nomalityindailo otyo tuhetyiimbuka. Oñgeni tyipondola okumoneka? Tupondola okuhimbika okusoka okuti tuavilapo ku vakuetu mokonda yovilinga tuna mewaneno. (Romanos 12:16) Ine hamwe tusoka vali unene kuonthue muene. (1 Timóteo 2:9, 10) Alo umwe tupondola okuhimbika okupopila vakuetu etyi vena okulinga netyi vahapondola okulinga.—1 Coríntios 4:6.
9. Omokonda yatyi ovanthu vamwe vakalela nomalityindailo? Popiapo ongeleka.
9 Inkha katulityilika omalusoke omavi, tupondola okuhimbika okukala nomalityindailo. Ovanthu ovanyingi vakala nomalityindailo mokonda vahanda omunkhima, vena onkhi ine mokonda kavetyivili okukondola onyengo. Otyo tyamonekele novanthu vamwe vapopiwa Mombimbiliya, Absalau na Usiya na Nambukondonosole. Jeova ayandyulula nawa okuti vesukisa okuliola omutima.—2 Samuel 15:1-6; 18:9-17; 2 Crônicas 26:16-21; Daniel 5:18-21.
10. Omokonda yatyi tuna okulityilika okukoyesa vakuetu? Popiapo ongeleka.
10 Mo nonthiki mbuno kuna ovipuka ovinyingi vituala ovanthu okuhapolo pokati. Soka kongeleka ya Abimeleke no ya Petulu. (Gênesis 20:2-7; Mateus 26:31-35) Okuti ovanthu ovo vakalele nomalityindailo? Okuti ankho kavei ovipuka aviho ine ankho valinga ovipuka tyihasoko? Onthue katutyii etyi ankho vasoka, ngotyo katupondola okukoyesa vakuetu mokonda yetyi vasoka.—Tanga Tiago 4:12.
OTYILINGA TYETU MEONGANO LIA HUKU
11. Oityi tuesukisa okunoñgonoka?
11 Omunthu wapola pokati unoñgonoka otyilinga tyae meongano lia Huku. Jeova o Huku uhanda ovipuka viaongana. Waavela otyilinga kese munthu mewaneno. Onthue atuho tuakolela. Jeova wetuavela ounongo welikalela iya utuyeka tuholovone oñgeni tuhanda okuundapesa. Inkha tuapola pokati, matuundapesa otyiawa tyetu monkhalelo Jeova ahanda tulinge. (Romanos 12:4-8) Matuimbuka okuti Jeova ukevela tuundapese ounongo wetu opo tumunkhimaneke nokukuatesako vakuetu.—Tanga 1 Pedro 4:10.
Oityi tupondola okulilongesila kongeleka ya Jesus tyina tupewa otyilinga otyikuavo? (Tala pono palagrafu 12-14)
12, 13. Oityi tuna okuhinangela inkha tukala nomapiluluko movilinga via Jeova?
12 Ovilinga tulinga meongano lia Jeova vipondola okupiluluka mokueenda kuomuvo. Mongeleka, soka komapiluluko omanyingi Jesus akalele nao. Tete, oe vala na Tate yae ankho vakala kouye. (Provérbios 8:22) Pahe, akuatesako Jeova okutunga onoandyu, nouye, novanthu. (Colossenses 1:16) Konyima, atumwa pano pohi. Akala okalukembe alo akala omukulu. (Filipenses 2:7) Etyi ankhia, Jesus akondoka keulu iya mo 1914 akala Ohamba Youhamba wa Huku. (Hebreus 2:9) Komutwe wandyila Jesus makatumina mokueenda kuomanima ovityita ekwi, akondola Ouhamba ku Jeova, Jeova akala “ovipuka aviho kovanthu aveho.”—1 Coríntios 15:28.
13 Nonthue tulambela momapiluluko omanyingi momuenyo wetu. Pamwe ovilinga tulinga vipiluluka mokonda yomatokolo etu. Mongeleka, hamwe katunenepe pahe atutokola okunepa. Ine hamwe tuatokola okukala novana. Ine hamwe tutokola okulinga omapiluluko amwe opo tuundape movilinga viomuvo auho. Ovilinga ovikuavo, pamwe vipiluluka mokonda yonkhalelo yetu yomuenyo. Hamwe tuna ononkhono mbokuundapa vali unene, ine tutupu ononkhono. Mahi tyilinge tuvakuendye ine tuakulupa, ine tuna ovitateka viekongoko ine tutupu, Jeova wii ononkhono kese umwe alinga movilinga viae. Kakevela tulinge ovipuka viapona puetyi tuvila. Iya uhambukwa unene no nonkhono tulinga movilinga viae.—Hebreus 6:10.
14. Oñgeni otyituwa tyokupola pokati tyitukuatesako okuhambukilwa etyi tuna?
14 Jesus wahambukilwe unene notyilinga apelwe na Jeova tupu nonthue tuna okuhambukwa. (Provérbios 8:30, 31) Omunthu wapola pokati uhambukilwa ovilinga apewa mewaneno. Katale kovilinga viavakuavo. Mahi, uhambukilwa ovilinga ena meongano lia Huku. Wiimbuka okuti ovilinga viae viatunda ku Jeova. Omunthu wapola pokati una onthilo navakuavo iya uhambukilwa okuvekuatesako. Wiimbuka okuti Jeova oe waavela vakuavo otyilinga vena.—Romanos 12:10.
OKUTALA OVIPUKA MONKHALELO YAPOLA POKATI
15. Oityi tulilongesila kongeleka ya Gideau?
15 Gideau waava ongeleka ongwa yokupola pokati. Etyi Jeova emuavela otyilinga tyokuyovola ova Isilayeli ko vanthu voko Midiaa, Gideau apopi okuti: “Ame ndyimututu vali melongo lia Manasesi, tupu ndyimututu vali meumbo lia tate yange.” (Juízes 6:15) Mahi mokonda Gideau ankho uyumba onthumbi mu Jeova etavela otyilinga. Tete alingi atyiho opo anoñgonoke etyi Jeova akevelela kwe iya elikuambela okuita ehongolelo liae. (Juízes 6:36-40) Gideau ankho omulume umwe wakola omutima, mahi tupu ankho omunongo nokualunguka. (Juízes 6:11, 27) Konyima, etyi ovanthu vemuita akale omutumini wavo, aanye. Etyi amana okulinga ovipuka Jeova emuita, akondoka keumbo.—Juízes 8:22, 23, 29.
16, 17. Omunthu wapola pokati oñgeni atala ovilinga?
16 Inkha omunthu utavela otyilinga otyipe ine uhanda okuundapa vali mewaneno, otyo katyilekesa okuti kapolele pokati. Ombimbiliya ipopia okuti otyiwa ovaumbili va Jeova vaovole okuundapela ovakuatate nokukula mopamphepo. (1 Timóteo 4:13-15) Mahi okuti tuesukisa okukala notyilinga otyipe opo tukule mopamphepo? Au. Atuho tupondola okuovola okukala novituwa oviwa nokuundapesa nawa ounongo Jeova etuavela opo tumuumbile vali nawa nokukuatesako vakuetu.
17 Tyina nkhele ehenetavele otyilinga omunthu wapola pokati, wovola okunoñgonoka oityi tyikevelelwa kwe. Ulikuambela konthele yotyilinga otyo, iya atale nawa inkha metyivili okutyifuisapo. Okuti matyimupe omuvo wokulinga ovipuka ovikuavo viakolela vali? Inkha katyimupe, okuti upondola okuavela ovilinga vimwe vakuavo? Tyina amasoko ngotyo, omunthu wapola pokati wiimbuka okuti kamafuisapo otyilinga otyo. Inkha nonthue tuapola pokati, matusukisa okuanya ovilinga vimwe.
18. (a) Oityi omunthu wapola pokati alinga tyina apewa otyilinga otyipe? (b) Oñgeni Romanos 12:3 itukuatesako okupola pokati?
18 Jeova uhanda “tupole pokati” kovipuka aviho. (Miquéias 6:8) Ngotyo tyina tupewa otyilinga otyipe, tuna okuita ehongolelo liae nekuateso liae, ngetyi tyalingile Gideau. Tuesukisa okusoka unene kuetyi Jeova etupopila Mombimbiliya neongano liae. Hinangela okuti matutyivili vala okufuisapo ovilinga vietu, ha mokonda younongo wetu mahi omokonda Jeova weliola omutima tupu wafuapo opo etukuatesako. (Salmo 18:35) Omunthu wapola pokati “kasoko konthele yae monkhalelo yokulipakako.”—Tanga Romanos 12:3.
19. Omokonda yatyi tyesukisa okupola pokati?
19 Omunthu wapola pokati utyii okuti Jeova oe vala watokala omunkhima, mokonda oe Omutungi Nomukulami mouye auho. (Apocalipse 4:11) Inkha tupola pokati, matuhambukwa novilinga tulingila Jeova. Matukala nonthilo netyi tyipopia ovakuatate vetu no nomphange opo tukale newaneko. Omunthu wapola pokati usoka nawa tyina nkhele ehenelinge otyipuka tyimwe opo elityilike okulinga ovipuka viapenga. Jeova uhambukwa unene na vana vapola pokati. Ngotyo, okupola pokati otyipuka tyakolela unene kovanthu va Huku. Monthele mailandulako, matutale oñgeni tupondola okutualako okupola pokati alo umwe tyina tyahapepukile okutyilinga.