Opi Omaiho Ove Ekahi Nokutala?
“Omaiho ange atala kuove, upumphi kotyipundi tyoutumini.” — SALMO 123:1.
1, 2. Oityi tyihangununa okutala ku Jeova?
ONTHUE tukahi “momuvo wepuiya.” (2 Timóteo 3:1) Iya ovipuka mavivilipo okukala omapita tyina nkhele Jeova ehenehanyeko ouye uno wovivi opo aete ombembwa. Moluotyo, tuna okulipula okuti: ‘Okulie ndyiovola ekuateso, nehongolelo?’ Hamwe tupondola okukumbulula okuti “O ku Jeova,” iya ekumbululo olio liaviuka.
2 Mahi oityi tyihangununa okutala ku Jeova? Iya oñgeni tupondola okukala nonthumbi yokuti matutualako okutala kwe tyina tuna ovitateka? Kohale, omuhoneki umwe wo Mbimbiliya wapopile omokonda yatyi tyakolela okutala ku Jeova tyina tuesukisa ekuateso. (Tanga Salmo 123:1-4.) Wapopia okuti tyina tutala ku Jeova, tukahi ngomuundapi utala komuhona wae. Ñgeni ngotyo? Omuundapi utala komuhona wae, ine uyumba onthumbi kwe, mokonda umuavela okulia iya umuyakulila. Mahi tupu apeho utala komuhona wae opo anoñgonoke etyi ahanda alinge iya konyima ngatyo alinga. Tyelifwa notyo, tuna okulilongesa nawa Ondaka ya Huku ononthiki ambuho opo tunoñgonoke etyi Jeova ahanda tulinge iya ngatyo tulinga. Ngotyo tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova metukuatesako tyina tuesukisa.—Efésios 5:17.
3. Oityi tyipondola okutuhindila okuyekapo okutala ku Jeova?
3 Namphila tutyii nawa okuti apeho tuna okutala ku Jeova, pamwe tupondola okutalukwa. Otyo tyamonekele na Marta, epanga lya Jesus. Marta ankho “watalukua novipuka ovinyingi.” (Lucas 10:40-42) Inkha Marta watalukilue etyi ankho ekahi ponthele ya Jesus, okunoñgonoka okuti nonthue tupondola okutalukwa, katyituhuvisa. Ngotyo, oityi tyipondola okututalula, atuyekepo okutala ku Jeova? Monthele ei, matulilongesa oñgeni ovipuka vakuetu valinga vipondola okututalula. Tupu matulilongesa oñgeni tupondola okutualako okutala ku Jeova.
OMULUME OMUKUATYILI WAPUMBILUE ELAO ENENE
4. Omokonda yatyi hamwe tupondola okuhuva okunoñgonoka okuti Moisesi kanyingilile Motyilongo Tyalaelwe?
4 Moisesi ankho wovola ehongolelo lya Jeova. Ombimbiliya itupopila okuti Moisesi “watuaileko tyapama ngatyina eete Una uhamoneka komaiho.” (Tanga Hebreus 11:24-27.) Tupu itupopila okuti “mo Isilayeli kamuali omuuli nawike nga Moisesi, una Jeova ankho ei nawa.” (Deuteronômio 34:10) Namphila Moisesi ankho ena oupanga wapama na Jeova, no ngotyo wapumbilue elao liokunyingila Motyilongo Tyalaelwe. (Números 20:12) Oityi alingile tyapenga?
5-7. Oityi tyamonekele etyi ova Isilayeli vatunda ko Egitu, iya oityi Moisesi alingile?
5 Ankho kapalambele onohanyi onombali tunde etyi ova Isilayeli vatunda ko Egitu, apamoneka otyitateka tyimwe. Ova Isilayeli avahimbika okuñgoñga mokonda ankho petupu omaande. Avahimbika okuñgoñgena Moisesi iya mokonda yotyo, Moisesi anumana unene, alo umwe apopila Jeova okuti: “Oityi mandyilingi ovanthu ava? Apa katutu mavandyipaa nomamanya!” (Êxodo 17:4) Jeova aavela Moisesi onondonga mbayandyuluka nawa. Emupopila akuate omphangoti yae, opo avete memanya limwe ko Horebe. Ombimbiliya yati: “Moisesi wetyilinga otyo ovakulu vo Isilayeli vatala.” Omaande ahimbika okutunda, ova Isilayeli avanu, iya otyitateka atyipu. — Êxodo 17:5, 6.
6 Ombimbiliya itupopila okuti Moisesi waihana omphangu oyo okuti Massa, tyihangununa okuti “Okulola,” no Meribaa, tyihangununa okuti “Okutañguna.” Omokonda yatyi? “Omokonda ova Isilayeli vatañgunine iya valolele Jeova etyi vati: ‘Jeova una onthue ine kekahi nonthue?’” — Êxodo 17:7.
7 Oñgeni Jeova elitehelele mokonda yotyitateka otyo? Ku Jeova ha Moisesi vala ova Isilayeli ankho vatyitukila-po, mahi o Jeova kumwe noutumini wae. (Tanga Salmo 95:8, 9.) Etyi ova Isilayeli valingile, ankho tyapenga unene. Mahi Moisesi walingile etyi tyaviuka. Watalele ku Jeova iya alandula onondonga mbae.
8. Oityi tyamonekele-po etyi ova Isilayeli ankho vehungi kokuhika Motyilongo Tyalaelwe?
8 Mahi, oityi tyamonekele etyi palamba omanima 40? Oungendi wova Isilayeli ankho ukahi konthyulilo. Ankho vekahi popepi notyilongo tyo Kades iya ankho vehungi kokuhika Motyilongo Tyalaelwe. Omphangu oyo, tupu nayo iihanwa okuti Meribaa.a (Tala onondaka pokatoi.) Omokonda yatyi? Omokonda ova Isilayeli opo vali vañgoñgenene mokonda yomaande. (Números 20:1-5) Mahi otyikando etyi, Moisesi walingile onkhali onene.
9. Onondonga patyi Jeova aavelele Moisesi, mahi oityi Moisesi alingile? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
9 Oityi Moisesi alingile etyi ovanthu vemutyitukila-po? Waovolele vali ehongolelo lya Jeova. Mahi otyikando etyi, Jeova kapopilile Moisesi opo avete konkhanda. Jeova wapopilile Moisesi opo akuate omphangoti yae, aonganeka ovanthu iya tupu opo apopile onkhanda. (Números 20:6-8) Okuti otyo Moisesi alingile? Au. Mokonda ankho wanumana unene, apopila ovanthu okuti: “Nomphuki, tehelelei! Muhanda onthue tumupolele omaande monkhanda omu?” Konyima, avete monkhanda ovikando vivali.—Números 20:10, 11.
Moisesi kalandulile ehongolelo epe lya Jeova
10. Oñgeni Jeova elitehelela netyi Moisesi alingile?
10 Jeova anumana unene na Moisesi. (Deuteronômio 1:37; 3:26) Omokonda yatyi Jeova akalele ngotyo? Ehunga limwe, omokonda Moisesi kalandulile ehongolelo epe lya Jeova.
11. Etyi Moisesi aveta monkhanda, omokonda yatyi hamwe ova Isilayeli vasokele okuti Jeova hae-ko walinga ehuviso olio?
11 Tyafuile pena ehunga ekuavo liomokonda yatyi Jeova anumanene unene na Moisesi. Motyikando tyo tete vañgoñga, onkhanda yo Meribaa ankho yakola unene iya ankho nawike ukevelela okuti mupondola okutunda omaande. Mahi motyikando tya vali, onkhanda ankho yelikalela. Momphangu oyo, ankho muvasiwa ononkhanda mbahatenene unene. Iya mononkhanda ombo, apeho ankho mukala omaande. Ovanthu ankho vapondola okuvasa-mo omaande inkha vaheya-mo. Moluotyo, etyi Moisesi aveta monkhanda, hamwe ova Isilayeli vasokele okuti omaande eya vala aeke. Kuvo otyo ankho hehuviso lya Jeova.b (Tala onondaka pokatoi.)
OÑGENI MOISESI ALINGILE ONKHALI?
12. Ehunga patyi ekuavo lilekesa omokonda yatyi Jeova anumanene na Moisesi na Arau?
12 Tupu, tyafuile pena vali ehunga ekuavo liomokonda yatyi Jeova anumanene unene na Moisesi na Arau. Moisesi wapulile ova Isilayeli okuti: “Muhanda onthue tumupolele omaande monkhanda ei?” Etyi Moisesi apopia okuti “onthue,” hamwe ankho ukahi nokupopia oe na Arau. Moisesi kalekesile onthilo ku Jeova mokonda kemunkhimanekele. O Salmo 106:32, 33, yati: “Vemunumanesile pomaande o Meribaa iya Moisesi amono ononkhumbi mokonda yavo. Vemunumanesile unene, iya apopi tyihasokele.”c (Tala onondaka pokatoi.) (Números 27:14) Moisesi kaavelele Jeova omunkhima atokala. Jeova apopila Moisesi na Arau okuti: “Onwe kamuetavelele etyi nemutuma.” (Números 20:24) Tyotyili, ankho walinga onkhali onene!
13. Omokonda yatyi onkhalelo Jeova akoyesile Moisesi yaviuka?
13 Jeova ankho ukevelela ovipuka oviwa ku Moisesi na Arau, mokonda ankho vekahi nokuhongolela ovanthu Vae. (Lucas 12:48) Kohale, Jeova kayekele ova Isilayeli ovanyingi vanyingile Motyilongo Tyalaelwe mokonda vemutyitukililepo. (Números 14:26-30, 34) Tupu ankho tyaviuka Jeova akoyese Moisesi monkhalelo oyo. Ngetyi ova Isilayeli vana vatyitukilepo Jeova kavanyingilile Motyilongo Tyalaelwe, na Moisesi kanyingilile-mo.
OKU KUATUKA OTYITATEKA OTYO
14, 15. Oityi tyalingisile Moisesi okulinga onkhali?
14 Oityi tyalingisile Moisesi okulinga onkhali? Tala vali etyi o Salmo 106:32, 33 ipopia, yati: “Vemunumanesile pomaande o Meribaa iya Moisesi amono ononkhumbi mokonda yavo. Vemunumanesile unene, iya apopi tyihasokele.” Moisesi wanumanene unene, namphila ova Isilayeli vatyitukilile-po Jeova. Moisesi kelikondolele omutima, wapopia vala tyihasokele kovitateka vipondola okutundililako.
15 Moisesi wayekelepo okutala ku Jeova mokonda watalukilue noviponyo vya vakuavo. Otyikando tyo tete ova Isilayeli vañgoñgene, Moisesi walingile etyi tyaviuka. (Êxodo 7:6) Mahi tyafuile Moisesi ankho waponua, tupu ankho wanumana unene mokonda mokueenda kuomanima omanyingi ova Isilayeli vatyitukilile-po Jeova. Hamwe Moisesi ankho wasukalala vali unene nonkhalelo ankho elitehelela, iya ahasuku no ñgeni apondola okuhilivika Jeova.
Apeho tuna okutualako okutala ku Jeova nokumutavela
16. Omokonda yatyi tuna okusoka ku etyi Moisesi alingile?
16 Inkha Moisesi, omuuli omukuatyili watalukilue iya alingi onkhali, otyo tupu tyipondola okumoneka nonthue. Moisesi ankho uhungi kokunyingila Motyilongo Tyalaelwe, tupu apa katutu nonthue matunyingila mouye omupe. (2 Pedro 3:13) Tyotyili, onthue katuhande okupumbwa elao olio. Mahi opo tunyingile mouye omupe, apeho tuna okutualako okutala ku Jeova nokumutavela. (1 João 2:17) Oityi tupondola okulilongesila konkhali tya Moisesi?
WAHATALUKWE NETYI VAKUENYI VALINGA
17. Oñgeni tupondola okulikondola omutima tyina tuamanumana?
17 Likondola omutima tyina wamanumana. Pamwe tukala notyitateka tyimwe ovikando ovinyingi. Mahi Ombimbiliya itupopila okuti: “Tuhayekeipo okulinga oviwa, mokonda inkha katusoyo, momuvo wanakua matukateya.” (Gálatas 6:9; 2 Tessalonicenses 3:13) Tyina omunthu umwe ametunumanesa ovikando ovinyingi, okuti tusoka ku etyi matupopi? Okuti tulikondola omutima? (Provérbios 10:19; 17:27; Mateus 5:22) Tyina vakuetu vetunumanesa, tuna okulilongesa “okuyekapo okunumana,” ine okuyekela otyitateka otyo pomaoko a Jeova. (Tanga Romanos 12:17-21.) Otyo tyihangununa-tyi? Otyo tyilekesa okukevelela Jeova atetulule otyitateka otyo momuvo wae. Inkha katutale ku Jeova iya atukondolela vakuetu otyivi vetulinga, ngotyo tukahi nokulekesa okuti tutupu onthilo nae.
18. Oityi tuna okuhinangela konthele yokulandula ehongolelo lya Jeova?
18 Landula ehongolelo epe lya Jeova. Okuti onthue tulandula ehongolelo epe lya Jeova? Onthue katupondola vala okulinga ovipuka monkhalelo ankho tulinga kohale mokonda oyo tuetyiliya. Apeho tuna okukala tyafuapo opo tulandule ehongolelo epe Jeova etuavela pokati keongano liae. (Hebreus 13:17) Tupu, tuna okulunguka opo “tuhalambe ovipuka viahonekwa.” (1 Coríntios 4:6) Tyina tulandula nawa-nawa ehongolelo lya Jeova, ngotyo tukahi nokutualako okutala kwe.
Oityi tulilongesila konkhalelo Moisesi akalele mokonda yoviponyo vya vakuavo? (Tala opalagrafu 19)
19. Oñgeni tupondola okulityilika okuyeka oviponyo vya vakuetu vinyone oupanga wetu na Jeova?
19 Uhayeke oviponyo vya vakuenyi vinyone oupanga wove na Jeova. Inkha tutualako okutala ku Jeova, kamatuyeke oviponyo vya vakuetu vinyone oupanga wetu nae, tupu kamatunumana unene netyi valinga. Otyo tyakolela unene, haunene inkha nonthue tuna ovilinga viakolela meongano lya Huku, nga Moisesi. Tyotyili, kese wike puonthue wesukisa okulinga ononkhono, nokutavela ku Jeova opo akahupe. (Filipenses 2:12) Mahi, Jeova ukevelela tulinge vali ononkhono, haunene tyina tuna ovilinga meongano liae. (Lucas 12:48) Inkha tuhole umwe Jeova, kamatuyeke natyike tyitupundukise ine tyituyapule kwe.—Salmo 119:165; Romanos 8:37-39.
20. Oityi tuna okutokola okulinga?
20 Onthue tukahi momuvo wepuiya unene. Ngotyo, tyakolela unene tutualeko okutala ku Jeova, una “upumphi kotyipundi tyoutumini,” opo tunoñgonoke etyi ahanda tulinge. Katupondola okuyeka oviponyo vya vakuetu vinyone oupanga wetu na Jeova. Otyo tulilongesila ku etyi tyamonekele na Moisesi. Tyina vakuetu valinga oviponyo, onthue katunumana unene, mahi tuatokola “okutala ku Jeova Huku yetu, alo alekesa okuti utupanda.”—Salmo 123:1, 2.
a O Meribaa oyo, yelikalela no Meribaa ankho ikala popepi no Refidim tupu ankho iihanwa okuti Massa. Mahi onomphangu ombo ambuho mbuihanwa Meribaa mokonda opo ova Isilayeli vañgoñgenene Moisesi.—Tala omapa 7 momukanda una osapi yati: Omukanda Ukuatesako Okulilongesa Ondaka ya Huku.
b Omunongo umwe upopia konthele Yombimbiliya, wapopia okuti ova Isilayeli vatyitukile-po Moisesi, ankho vapopia okuti otyo hehuviso lya Jeova, mokonda Moisesi ankho utyii nawa okuti monkhanda oyo ankho mutunda-le omaande. Tupu ankho vahanda Moisesi alinge vali ehuviso olio monkhanda onkhuavo. Mahi olo olusoke vala luo va Judeu.
c Tala “Omapulo Ovatangi” Momutala Womulavi 15 ya Outubro yo 1987.