Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w08 1/1 pp. 21-23
  • Ononthele Mbavilapo Mbo Mukanda wa Mateusi

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Ononthele Mbavilapo Mbo Mukanda wa Mateusi
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • “OUHAMBA WO KEULU UKAHI POPEPI”
  • (Mat. 1:​1–20:⁠34)
  • ‘OMONA WOMUNTHU MAPAKULWA’
  • (Mat. 21:1–28:⁠20)
  • Ononthele Mbavilapo mbo Mukanda wa Marku
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
  • Ononthele Mbavilapo Mbomukanda wa João
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
  • Ononthele Mbavilapo Mbo Mukanda wa Luka
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
w08 1/1 pp. 21-23

Ondaka ya Jeova Ina Omuenyo

Ononthele Mbavilapo Mbo Mukanda wa Mateusi

OMUNTHU wotete wahoneka omahipululo ahuvisa omuenyo wa Jesus novilinga viae, o Mateusi, omulume umue ankho wokutantha elilimu, konyima akala omulongwa wa Jesus Kristu. Omukanda wa Mateusi tete wahonekua melaka lio Hebreu, konyima aupitiyua melaka lio Gregu. O Evandyeliu ya Mateusi yamanuhulwa okuhonekwa menima 41 Pomuvo wa Kristu. Omukanda wa Mateusi oo watopekenya Ovihonekwa vio Hebreu Novihonekwa vio Gregu.

Mokutala, omukanda wa Mateusi tete ankho wahonekelua ova Judeu. O Evandyeliu oyo ihika komutima, nokuakolela, ipopia okuti Jesus oe o Mesiya walaelue, Omona wa Huku. Okunoñgonoka nawa etyi tyahonekwa momukanda oo, matyiyawisa ekolelo lietu mu Huku yotyotyili, no Momona wae, no momilao Viae.​—⁠Heb. 4:⁠12.

“OUHAMBA WO KEULU UKAHI POPEPI”

(Mat. 1:​1–20:⁠34)

Omukanda wa Mateusi wapopia konthele Youhamba wa Huku, nomalongeso a Jesus, namphila pokupopia kawalandulile omuvo omu ovipuka ovio viaendela. Mongeleka, omukanda oo, uhipulula tete Elongomona lia Jesus lio Komphunda. Mahi Jesus walinga elongomona olio, puetyi ankho ekahi pokati-nakati komuvo wovilinga viae viokuivisa.

Mokueenda kuovilinga via Jesus viokuivisa mo Galileia, walinga omahuviso, walongesa ono apostolu 12 oñgeni vena okuivisa, wahololola ounkhembi wo va Faliseu, nokupopia onongeleka ononyingi konthele Youhamba wa Huku. Iya Jesus atundu ko Galileia, eya alo ‘konondimbu mbo Judeia, okuyauka o Jordau.’ (Mat. 19:⁠1) Mondyila, Jesus watolela ovalongwa vae okuti: ‘Tukahi nokuenda ko Jelusalei, Omona womunthu makaipawa, mahi monthiki yatatu mapinduluapo.’​—⁠Mat. 20:​18, 19.

Omapulo Ombimbiliya Akumbululwa:

3:16​—⁠Omonkhalelo patyi ‘eulu liaikuka’ etyi Jesus ambatisalwa? Otyo tyilekesa okuti Jesus wahinangela omuenyo wae etyi ankho ekahi keulu.

5:​21, 22​—⁠Okuti onkhali yokupopia nonyengo, onene vali tyipona yokupaka onkhongo momutima? Jesus walondola okuti, kese munthu ukala nonkhongo nomukuatate wae ulinga onkhali onene. Mahi tyina omunthu apopia mukuavo nonyengo onondaka onombi, ukahi nokulinga onkhali ituala kombonge onene yekoyeso.

5:48​—⁠Okuti tupondola okulinga ovipuka viaviuka monkhalelo yafuapo nga Tate [yetu] keulu wokuafuapo? Enga, tupondola okutyilinga monkhalelo yapola pokati. Jesus ankho ukahi nokupopia konthele yohole, apopila ovateheleli vae opo vahetekele Huku okukala nohole yafuapo. (Mat. 5:​43-​47) Oñgeni ankho mavetyilingi? Mokukala nohole novanthu vatyo aveho, alo umue onondyale mbavo.

7:16​—⁠Ongeleya yo tyotyili iimbukilwa “kovinyango” patyi? Ovinyango ovio havituwa vietu vala. Muakutikinya omatavelo etu ine omalongeso tukahi nokulandula.

10:​34-38​—⁠Okuti etyi Ombimbiliya ilongesa otyo tyiyapula onombunga? Au, hatyoko. Anthi etyi tyiyapula ombunga, onkhalelo ya vana vomombunga vehelilongesa Ombimbiliya. Mokonda ovo pamue vaholovona okuyala otyili tyo Mbimbiliya, vaeta etukauko mombunga.​—⁠Lucas 12:​51-53.

11:​2-6​—⁠João ankho utyiale okuti Jesus o Mesiya, mokonda weiva ondaka ya Huku yetyipopia. Iya omokonda yatyi apulila vali inkha Jesus oe umue ‘Una ankho Vakevela?’ João walinga epulo olio mokonda ankho uhanda okutyitehelela muene ku Jesus. Tupu ankho João wahandele okunoñgonoka inkha makuya vali “umue welikalela,” meya nounene Wouhamba opo afuisepo ovipuka aviho ankho ova Judeu vakevelela. Ekumbululo lia Jesus lialekesa okuti konyima yae kamakuya vali nawike.

19:28​—⁠“Omihoko ekwi na vivali vio Isilayeli” vina maviya okukoyeswa vilekesa tyi? Jesus ankho kekahi nokupopia omihoko 12 vio Isilayeli yopaspilitu. (Gál. 6:16; Revelação [Apocalipse] 7:​4-8) Ono apostolu ankho Jesus ekahi nokupopila, mavakakala vo Isilayeli yopaspilitu, ankho ha pala vakoyese vakuavo vo Isilayeli oyo. Jesus ankho walinga navo omphango Youhamba, opo vakakale ouhamba, novanakwa va Huku. (Lucas 22:​28-30; Revelação [Apocalipse] 5:​10) Vo Isilayeli yo paspilitu ‘mavakakoyesa ouye auho.’ (1 Cor. 6:⁠2) Moluotyo, omihoko 12 Jesus apopia okuti mavikakoyeswa na vana vapumphama kovipundi vioutumini keulu, ovanthu aveho mavakakala kombanda yoohi. Ovanthu ovo kavalingi onthele monthumbo yovatumini novanakwa valekesilwe nomihoko 12 Monthiki Yokuhita Ononkhali.​—⁠Lev., Okapitulu 16

Otyo Tyitulongesa Tyi:

4:​1-10. Omahipululo oo etulongesa okuti Satanasi omunthu wotyotyili, havivi ko. Satanasi uundapesa ‘ehando liolutu, nehando liomaiho, nokulihapa mokonda yomalumono omuenyo’ opo etuyondye. Mahi, okuendesila omuenyo wetu movitumino vio Mbimbiliya, matyitukuatesako opo tutualeko nekolelo mu Huku.​—⁠1 João 2:⁠16.

5:1–7:29. Noñgonoka okuti wesukisa ovipuka viopaspilitu. Kala omunthu wombembua. Anya omalusoke omavi. Fuisapo onondaka mbove. Tyina ulikuambela, ovipuka viopaspilitu vikale tete, konyima ovipuka viopalutu. Kala omuhona komaiho a Huku. Ovola tete Ouhamba wa Huku nouviuki wae. Wahapopie omapita vakuenyi. Linga ehando lia Huku. Melongomona lia Jesus lio Komphunda muna omalongeso omawa unene ngatyi!

9:​37, 38. Tuhole okuita ku Tatekulu opo ‘atume vali ovaundapi movilinga viae viokuteya.’ Tuesukisa okulinga ngatyina tuita, mokuundapa nombili movilinga viokulinga ovalongwa.​—⁠Mat. 28:​19, 20.

10:​32, 33. Tuhakalei nowoma wokupopia konthele yekolelo lietu.

13:​51, 52. Okunoñgonoka otyili konthele Youhamba wa Huku, tyituavela otyilinga tyokulongesa vakuetu, nokuvekuatesako opo navo vanoñgonoke otyili otyo.

14:​12, 13, 23. Pamue tyakolela okukala awike pomphangu imue pehena munthu pala okusokolola nawa ovipuka tuelilongesa.​—⁠Marcos 6:46; Lucas 6:⁠12.

17:20. Tuesukisa ekolelo opo tutyivile okutetulula ovitateka ovinene vipondola okututyilika okukula mopaspilitu, novitateka ovikuavo vali. Tuhanangei okupameka ekolelo lietu mu Jeova no komilao viae.​—⁠Marcos 11:23; Lucas 17:⁠6.

18:​1-4; 20:​20-28. Onkhali vapiñgana, nomalongeso onongeleya ankho apopia unene konthele yenkhimano, viahongiliyile ovalongwa va Jesus okusukalala vali nomunkhima. Moluotyo, tuesukisa okuliola omutima opo tulityilike omalusoke omavi ngoo, nokutualako okukala nolusoke luaviuka konthele yovilinga tupewa mewaneno.

‘OMONA WOMUNTHU MAPAKULWA’

(Mat. 21:1–28:⁠20)

Jesus ‘wavelamene kotyimbulu’ pokunyingila mo Jelusalei monthiki 9 yo Nisan, yenima 33, Pomuvo wa Kristu. (Mat. 21:⁠5) Monthiki onkhuavo, Jesus anyingila mondyuo ya Huku eisukukusa okutatamo ovakuavitanda. Monthiki 11 yo Nisan, Jesus walongesila mondyuo ya Huku, ahololola omaunkhembi ovanongo vovihonekwa no va Faliseu. Konyima aavela ovalongwa vae ‘enyingilikilo liokuya [kuae] no lionthyulilo youye.’ (Mat. 24:⁠3) Onthiki onkhuavo vali, Jesus watolela ovalongwa vae okuti: ‘Mutyii okuti kuakamba vala ononthiki onombali pala opasikwa, iya Omona womunthu mapakulwa apapelwa momuti.’​—⁠Mat. 26:​1, 2.

Ankho pahe omonthiki 14 yo Nisan. Etyi Jesus amana okulinga ehinangelo liononkhia mbae ankho mbukahi popepi, wapakulua, akuatwa, nokukoyeswa, iya apapelwa momuti. Monthiki ya tatu atutiliswa. Puetyi nkhele ehenelonde keulu, watuma ovalongwa vae okuti: ‘Endei, kalongesei ovanthu movilongo aviho opo vakale ovalongwa.’​—⁠Mat. 28:19.

Omapulo Ombimbiliya Akumbululwa:

22:​3, 4, 9​—⁠Onalupi kuakongwa ovanthu ovikando vitatu pala otyipito tyo kasamendo? Tete o puetyi Jesus novalongwa vae vahimbika okuivisa ondaka ya Huku mo 29 Pomuvo wa Kristu, alo mo 33 P.K. pala okuongiya ovanthu mavakala onondombwa. Otyikando tyavali okuhimbikila mo Pendekoste yo 33 Pomuvo wa Kristu, puetyi ovalongwa va Jesus vatambula ospilitu sandu, alo mo 36 P.K. Ovikando ovio vivali ankho o pala okukonga vala ova Judeu no va Samalitanu. Mahi otyikando tyatatu ankho o pala okukonga ovanthu veheva Judeu momatapalo kondye yepundaumbo. Ovilinga ovio viahimbika mo 36 Pomuvo wa Kristu, etyi Korneliu omutumini womasualali o Roma etavela ondaka ya Huku, alo mononthiki mbuno.

23:15​—⁠Omokonda yatyi tyina omunthu amakala omu Faliseu ‘atokalela okuenda mo Geena tuvali’ tyipona ova Faliseu vatyo muene? Ovanthu vamue etyi ankho vehenekale ova Faliseu ankho valinga ononkhali ononene. Etyi vakala ova Faliseu, vavilapo vali kokulinga ononkhali tyipona ova Faliseu vatyo muene ankho vahitiswale. Moluotyo ovo vatokala okuenda mo Geena ovikando vivali tyipona ova Judeu ova Faliseu vatyo muene.

27:​3-5​—⁠Juda ankho walinga otyitamphua-tima mokonda yatyi? Otyo ankho katyilekesa ko okuti welivela tyotyili. Mokonda kaovolele okuita ku Huku opo emuevele, mahi wakapopile vala otyiponyo tyae kovanene-nakwa no kovakulu. Mokonda walinga ‘onkhali yatokala ononkhia,’ akala notyitamphua-tima ekeliipaa. (1 João 5:​16) Wakala notyitamphua-tima mokonda ankho utupu vali ekevelelo.

Otyo Tyitulongesa Tyi:

21:​28-31. Jeova metupande inkha tulinga etyi ahanda. Jeova metupande tyina tuundapa nombili movilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku nokulinga ovalongwa.​—⁠Mat. 24:14; 28:​19, 20

22:​37-39. Ovitumino vivali ovinene vilekesa nawa oityi vana vahanda okumufenda vena okulinga.

[Olutalatu pefo 23]

Okuti ove ukahi umue nokuundapa nombili movilinga viokuteya?

[Lualandwa]

© 2003 BiblePlaces.com

[Olutalatu pefo 23]

Mateusi wapopia unene konthele yosapi Youhamba.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma