Tualako Okuhalingi Onthele Youye Womaliyapauko
“Tya Huku, tyavelei Huku.”—MATEUS 22:21.
OVIIMBO: 33, 137
1. Oñgeni tupondola okutavela ku Huku, tupu otyo tutavela kovatumini?
OMBIMBILIYA itulongesa okuti tuna okutavela ovatumini, mahi tupu itupopila okuti apeho tuna okutavela Huku. (Atos 5:29; Tito 3:1) Oñgeni matutyivili? Jesus wapopia etyi tyipondola okutukuatesako okunoñgonoka olie tuna okutavela tete. Wapopia okuti, “tya Sesale tyavelei Sesale, mahi tya Huku, tyavelei Huku.”[1] (Tala okatoi konthyulilo yonthele.) (Mateus 22:21) Onthue “tya Sesale tutyavela Sesale” putyina tutavela ovatumini, tyina tukala nonthilo navo, natyina tufeta elilimu. (Romanos 13:7) Mahi inkha ovatumini vetupopila opo tulinge otyipuka tyimwe Huku eyele katutavela, mahi tukala nonthilo navo.
2. Oñgeni tulekesa okuti tuhula kopulitika youye?
2 Onkhalelo imwe “tya Huku, tutyavela Huku,” okuhalingi onthele yopulitika youye uno. Onthue katulipake povipuka viavo. (Isaías 2:4) Mokonda Jeova uyeka ovanthu vatumine, onthue katuveanye. Tupu onthue katuamena otyilongo natyike, ine ovanthu votyilongo tyimwe. (Romanos 13:1, 2) Onthue katuhindila ovatumini etyi vena okulinga, tupu katuholovona olie una okutumina, mokonda katulingi onthele yopulitika.
3. Omokonda yatyi tuesukisila okutualako tyehelipake mopulitika?
3 Pena omahunga omanyingi Huku tuhelipake mopulitika . Ehunga limwe omokonda onthue tuvahetekeli va Jesus, “wahalingile onthele youye.” Jesus kelipakele mopulitika, ine hamwe o movilwa viouye. (João 6:15; 17:16) Ehunga ekuavo omokonda onthue tuamena Ouhamba wa Huku. Mokonda onthue katuamena omautumini ovanthu, tyina tuivisa okuti Ouhamba wa Huku oo vala mauya okumanako ovitateka viovanthu tutyilinga nomutima wasukuka. Onongeleya mbomatutu mbulipaka mopulitika, iya otyo tyiyapaula ovanthu. Mahi mokonda onthue katulipake mopulitika, tuelikuata okapandi novakuatate vetu nonomphange vouye auho.—1 Pedro 2:17.
4. (a) Oñgeni tutyii okuti tupondola okumona ononkhumbi tyina tulityilika okulipaka mopulitika? (b) Omokonda yatyi tuesukisila okulipongiya pahe tyino opo tutualeko okuhelipake mopulitika?
4 Tyipondola pamwe tukala motyilongo tyimwe omu ovanthu vehesukile tyina tuhelipake mopulitika. Mahi mokonda tukahi nokuhika konthyulilo youye wa Satanasi, ovipuka mavileme vali unene atyitupulisa unene okutualako tyahalingi onthele youye. Ovanthu hono “kavetavela okulipakaila-mo” vena “omphata,” iya mavevilipo okuliyapauka. (2 Timóteo 3: 3, 4) Movilongo vimwe ovakuatate vetu vahongwa opo velipake mopulitika mokonda ovatumini pamwe vapilulula ovitumino. Otyo onthue tuesukisila okulifuiika pahetyino opo haa tutyivile okuhalingi onthele yopulitika alo umwe tyina tyamaleme. Tutalei ovipuka vikuana tuna okulinga opo tulifuiike.
TALA OVATUMINI NGETYI JEOVA EVETALA
5. Oñgeni Jeova atala ovatumini?
5 Onkhalelo imwe tupondola okulipongiya opo haa tuhalinge onthele yopulitika, okutala ovatumini ngetyi Jeova evetala. Etyi Jeova atunga ovanthu, keveavelele otyilinga tyokutumina vakuavo. (Jeremias 10:23) Jeova utala ovanthu ngatyina ombunga ike vala. Mahi ovatumini ovo vekahi nokuyapaula ovanthu tyina vapopia okuti otyilongo tyavo tyikahi vali nawa. Alo umwe tyina ovatumini valinga ngatyina vekahi nawa, mahi kavetyivili okutetulula ovitateka viovanthu. Tupu pamwe vakala onondyale Mbouhamba wa Huku, wahimbika okutumina mo 1914. Ouhamba wa Huku apa katutu maunyimiko omautumini aeho. —Tanga Salmo 2:2, 7-9.
Lipongiya pahe tyino opo utualeko okuhelipake mopulitika
6. Oñgeni tuna okutala ovatumini?
6 Huku uyeka ovanthu vatumini mokonda vapondola okuetako ombembwa yehehi. Ovatumini tupu vetukuatesako okuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. (Romanos 13:3, 4) Otyo etuitila tulingileko omalikuambelo vana vatumina mokonda vetuyeka tufende Huku nombembwa. (1 Timóteo 2:1, 2) Tupu tyina tukahi nokulingwa onya, tupondola okuita kovatumini opo vetukuateseko. Paulu nae otyo alingile. (Atos 25:11) Namphila Ombimbiliya yapopia okuti o Satanasi ukahi nokuhongolela ovatumini, mahi kaipopi okuti uhongolela ovanthu aveho vekahi nokutumina. (Lucas 4:5, 6) Ngotyo katupondola okupopia okuti ovatumini votyilongo tyimwe vekahi nokuhongolelwa Neliapu. Ombimbiliya yapopia okuti katupondola okupopia onondaka mbuleva.—Tito 3:1, 2.
7. Omalusoke patyi onthue tuesukisa okulityilika?
7 Onthue tutavela Huku tyina tuhelipake mopulitika ine motyikundyi tyimwe tyopulitika, alo umwe tyina etyi valinga tyituetela ouwa. Ovikando ovinyingi okulinga ngotyo katyapepukile. Mongeleka, soka ñgeno ovanthu vamwe velihongiliya pala okutyitukilapo ovatumini vekahi nokulinga onya ovanthu okukutikinya-mo Onombangi mba Jeova. Tyotyili onthue katulipake kumwe novanthu ngovo, mahi okuti tupondola okusoka okuti vena ehunga ine valinga nawa? (Efésios 2:2) Ankho katuhande okulipaka mopulitika, katupondola okusoka okuti otyikundyi tyimwe tyopulitika tyikahi vali nawa tyipona otyikundyi otyikuavo. Otyo matyimonekela kuetyi tutomphola netyi tulinga.
KALA “TYALUNGUKA”
8. Tyina tukahi nokumoneswa nononkhumbi mokonda yokuhelipake mopulitika, oñgeni matukala “tyalunguka”?
8 Onkhalelo onkhuavo itukuatesako okuhelipake mopulitika “okulunguka ngo nonyoka, nokukala ovamphembela ngo nopomba.” (Tanga Mateus 10:16, 17.) Opo “tulunguke” tuna okusoka kovitateka vipondola okuya komutwe. Tupu tutualako “noumphembela ngo nopomba” putyina tuhelipake mopulitika alo umwe tyina tumoneswa ononkhumbi. Matulilongesa ovitateka vimwe netyi tuna okulinga opo tuhelipake mopulitika.
9. Omokonda yatyi tuna okulunguka tyina tutomphola navakuetu?
9 Omatompho. Tuesukisa okulunguka unene putyina ovanthu vamwe vatomphola konthele yopulitika. Mongeleka, tyina tupopila omunthu umwe konthele Youhamba wa Huku, katupondola okupopia okuti tutavela ine katutavela ovipuka vilingwa notyikundyi tyimwe tyopulitika, ine omutumini umwe. Mahi onthue tupopia etyi Ombimbiliya ipopia konthele Youhamba wa Huku maukanyimiko ovitateka aviho, katupopi etyi ovanthu vena okulinga. Inkha ovanthu vamwe vahanda okupopia otyipuka tyimwe, ngetyi ovalume okulinepa poyavo, nokupolapo omaimo, vepopila vala etyi Ondaka ya Huku ipopia netyi onthue tulinga opo tuendelemo. Inkha umwe upopia okuti otyitumino tyimwe ñgeno tyipilululwa ine tyipoluako, onthue katuyawisa kuetyi apopia tupu katukuluminya nawike okupilulula etyi asoka.
Apeho tala inkha etyi utehelela tyelikuata no nondaka Mbombimbiliya mbati “kakatela monondaka mbotyotyili”
10. Oñgeni tupondola okukala nonthumbi yokuti katuayembele kopulitika tyina tutanga ine tutehelela otyipuka tyimwe molaliu?
10 Onosinema. Pamwe ovipuka vio mo nosinema vipopiwa monkhalelo imwe ilekesa okuti vaamena otyipuka tyimwe tyapopiwa mopulitika. Tyihole okulingwa movilongo omu ovatumini vahayungu onosinema mbuna okulekeswa. Inkha eongano limwe ine ovanthu vokupopia molaliu vahula nthele-imwe mopulitika, onthue tuesukisa okulunguka opo tuhehimbike okusoka ngavo. Mongeleka, lipula ñga: ‘Okuti ndyihambukwa tyina vo molaliu vapopia ovipuka vimwe viopulitika?’ Matyitukuatesako okuhelipake mopulitika, okuhatale ine okutanga omikanda vipopia konthele yopulitika. Ngotyo, ovola okutala ovipuka vihelikuatele nopulitika. Iya apeho tala inkha etyi utehelela tyelikuata nonondaka Mbombimbiliya mbati “kakatela monondaka mbotyotyili.”—2 Timóteo 1:13.
11. Oñgeni tupondola okulinga ononkhono mbokuhelipake mopulitika putyina tusoka okuti tukahi nokulingwa onya?
11 Omalumono. Inkha omalumono etu tuetala ngatyina akolela vali unene kuonthue, tyipondola okutupuiya unene okuhelipake mopulitika. Konyima yo 1970 ovanyingi Ponombangi mba Jeova ko Malawi vapolelwe ovipuka viavo aviho, mokonda ankho vaanya okulipaka mopulitika. Ovakuatate vamwe avehetavela okuyekapo omuenyo omuwa ankho vena. Omphange umwe utiwa Ruth, wati, “Vamwe tuatuailwe navo koukonde, konyima vetavelele okulipaka mopulitika, avakondoka komaumbo avo, ankho kavetyivilile okukala omapita momphango ankho tuapakwa koukonde.” Mahi ovanthu ovanyingi va Huku kavalingi ngotyo. Vatualako okuhelipake mopulitika, alo umwe tyina vapeseka konombongo mbavo ine omalumono avo.—Hebreus 10:34.
12, 13. (a) Oñgeni Jeova atala ovanthu? (b) Oñgeni upondola okunoñgonoka inkha tulipandela otyilongo tyetu?
12 Okulipakako. Tyakaka unene movanthu tyokulipakako, nokulitalesa mokonda yotyivala tyavo, novituwa viavo, nomapunda-umbo avo, ine otyilongo tyavo. Mahi Jeova kasoko okuti ovanthu vamwe vakolela vali tyipona vakuavo. Ku Jeova ovanthu aveho vekahi otyipuka tyike. Tyili Jeova wetutunga mononkhalelo mbelikalaila iya otyo tyituhuvisa. Kahande tuyekepo ovituwa vietu. Mahi tupu kahande tusoke okuti hamwe tukahi vali nawa tyipona vakuetu.—Romanos 10:12.
13 Onthue nalumwe tuna okusoka okuti otyilongo tyetu ine otyivala tyetu tyikahi vali nawa tyipona tya vakuetu. Ankho ongotyo tusoka, matyitupulisa okuhelipake mopulitika. Tyamonekele-ale potyita tyotete. Ovakuatate vamwe ova Hebreu ankho kavatekula nawa ova Gregu. (Atos 6:1) Oñgeni tupondola okutyimona okuti tuli nokukala notyituwa tyokulipakako? Ankho omukuatate umwe ine omphange wo kotyilongo tyimwe, upopia etyi asoka konthele yotyipuka tyimwe, okuti ove umuanya, osoko okuti: ‘Kuno onthue tulinga vali nawa ovipuka?’ Inkha otyo usoka, hinangela elondolo eli liakolela unene liati: “Kalei nomutima weliola, okutala vakuenyi ngatyina ovanene vali kuonwe.” —Filipenses 2:3.
JEOVA MEKUKUATESAKO
14. Oñgeni elikuambelo litukuatesako? Ongeleka patyi Yombimbiliya mbutyilekesa?
14 Onkhalelo yatatu tulityilika okuhelipake mopulitika oputyina tuyumba onthumbi mu Jeova. Likuambela okuita ononkhono mba Huku, mambukukuatesako okupwa-elundo nokulikondola omutima. Okukala novituwa ovio matyikuatesako inkha ovatumini valinga okapungulula. Ita ku Jeova ounongo opo unoñgonoke ovipuka vipondola okukupuiya okulityilika opulitika. Likuambela ku Jeova oiti ekukuateseko okulinga etyi tyaviuka movitateka ngovio. (Tiago 1:5) Ove pamwe upondola okupakwa mokaleya mokonda yokutualako noukuatyili ku Jeova. Tyina otyo tyamamoneka, likuambela oiti omutima wakola opo utyivile okuhangununa omokonda yatyi wehelipakela mopulitika. Kala nonthumbi yokuti Jeova mekukuatesako otyivili okukoleleya.—Tanga Atos 4:27-31.
Lilongesa ono versikulu mbo Mbimbiliya mambukukuatesako okuhelipake mopulitika, nombu mbupopia ovipuka mavikakala mouye omupe
15. Oñgeni Ombimbiliya ipondola okukuatesako okuhelipake mopulitika? (Tupu tala okakasa kati “Ondaka Ya Huku Yapameka Onthumbi Yae.”)
15 Jeova wetuavela Ombimbiliya opo itupameke. Sokolola konthele yono versikulu mbumwe mbupondola okukukuatesako okuhalingi onthele yopulitika. Nonoñgonoka nawa ono versikulu ombo, ombupake momutwe opo umbuhinangele, okulinga ngotyo matyikukuatesako tyina pamwe wehena Ombimbiliya. Ombimbiliya tupu ipondola okupameka ekevelelo liove momilao via Huku konthele yetyi matyiya komutwe wandyila. Tuna okunoñgonoka ekevelo olio opo tukoleleye. (Romanos 8:25) Holovona ono versikulu mbupopia ovipuka vimwe mavikakala mouye omupe, osoko ngatyina ukahiale mouye omupe.
LILONGESILA KUVANA VAUMBILA JEOVA NOUKUATYILI
16, 17. Oityi tulilongesila konongeleka mbovaumbili vekolelo va Huku vatuaileko tyehelipake mopulitika? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
16 Otyipuka tyakuana tyipondola okutukuatesako okuhelipake mopulitika, okulilongesa onongeleka mbavana vaumbila Jeova noukuatyili. Ombimbiliya ipopia ovanthu ovanyingi vakalele nomutima wakola, avalingi omatokolo omawa evekuatesileko okuhelipake mopulitika. Hinangela Sadrake na Mesake na Abedeneku vaanyene okufenda otyilolo tyilekesa outumini Wombambilonia. (Tanga Daniel 3:16-18) Ehipululo olio Liombimbiliya hono likuatesako ovanthu ovanyingi va Jeova okukala nomutima wakola nokuanya okufenda epandela. Jesus nae kelipakele mopulitika, tupu kelipakele movilwa ankho vipondola okuyapaula ovanthu. Ankho utyii okuti ongeleka yae maikuatesako ovalongwa vae. Wapopile okuti: “Kolei omutima! Ame nafinda ouye.”—João 16:33.
17 Hono Onombangi mba Jeova mononthiki mbuno vatualako tyihelipake mopulitika. Vamwe vehole okulingwa onya, vapakua mokaleya, vamwe alo umwe vaipawa mokonda vatualako noukuatyili ku Jeova. Ongeleka yavo ipondola okutukuatesako okukala nomutima wakola. Omukuatate umwe woko Turquia wati: “Omukuendye umwe utiwa Franz Reiter, wakuatelwe aipawa mokonda waanya okulipaka movita via Hitler. Konyima ahonekela me yae omukanda puetyi nkhele ehenenkhie, omukanda oo walekesa okuti una ekolelo liapama nonthumbi mu Jeova, andyisoko okuti inkha ndyikala notyitateka ngo tyae ndyina okulandula ongeleka yae.”[2]—Tala okatoi konthyulilo yonthele.
18, 19. (a) Oñgeni ovakuatate mewaneno vapondola okukukuatesako okuhelipake mopulitika? (b) Oityi ove watokola okulinga?
18 Ovakuatate no nomphange vekahi mewaneno liove vapondola okukukuatesako ohelipake mopulitika. Popila ovakulu vewaneno opo vanoñgonoke otyitateka tyove. Mavekuavela omalondolo omawa atunda Mombimbiliya. Tupu inkha ovakuatate mewaneno vanoñgonoka otyitateka tyove, navo vapondola okukukuatesako avekuavela ondundo. Veita vekulingileko omalikuambelo. Atuho tupondola okukuatesako ovakuatate vetu nokuvelingilako omalikuambelo. (Mateus 7:12) Opo uvase omanyina ovakuatate vekahi mokaleya mo jw.org monthele yati “Testemunhas de Jeová Presos por causa de sua fé—Por região,” manga pana pati: IMPRENSA > CASOS JURÍDICOS. Holovonapo omanyina amwe iya olikuambela ku Jeova opo akuateseko ovakuatate ovo no nomphange opo vetyivile okutualako nomutima wakola, noukuatyili ku Huku.—Efésios 6:19, 20.
19 Tyina onthyulilo ifuenapo, onthue tukevela okuti ovatumini nthiki imwe tyipondola mavetukuluminya okulipaka mopulitika. Ngotyo tuesukisa okulifuiika pahetyino opo ha tutyivile okutualako tyihalingi onthele yopulitika mouye uno weliyapauka!
^ [1] (opalagrafu 1) Jesus etyi apopia Sesale, ankho ovatumini ekahi nokupopia. Kohale, Sesale ankho omutumini omunene.
^ [2] (opalagrafu 17) Tala omukanda Testemunhas de Jeová — Proclamadores do Reino de Deus, pefo 662, no pokakasa kati “Wankhia Opo Ankhimaneke Huku” pefo mokapitulu 14 komukanda Ouhamba wa Huku Ukahi Nokutumina!