Omokonda Yatyi Tulingila Omaliongiyo Okufenda?
“Vatuaileko okupanda ondongeso . . . nokulikuambela kumwe na vakuavo.”—ATOS 2:42.
OTYIIMBO: 20, 119
1-3. (a) Oñgeni Ovakristau valekesa okuti vetyihole tyokuenda komaliongiyo? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Oityi matulilongesa monthele ei?
ETYI Corinna ankho ena omanima 17, me yae wakuatelue atualwa kotyilongo tyimwe kokule, akakala otyikonde. Konyima Corinna nae akuatwa apolwa ko Siberia, atualwa kokule neumbo liavo. Oku vemutuala ankho uundapa mepia iya ankho utekulwa ngomupika. Pamwe ankho ukuluminyua anyingile momakina yokutendesa ovipuka, ngamo aundapa tyihena ovikutu viokutokota. Nongotyo, Corinna na mukuavo ankho venae, vatokolele okulinga atyiho vevila opo vatunde mepia omo vapakua opo vende keliongiyo.
2 Corinna wati: “Tutunda povilinga kounthiki, atuende otyikambo otyilale onokilometu 25. Ekalela lienda kombimba iya paendua onovola epandu alo apa tutulukila, mahi okutunda opo alo komphango yomaliongiyo paendua onokilometu 10.” Corinna ankho uhambukwa unene okulinga oungendi oo. Wati: “Keliongiyo kulilongeswa Omutala Womulavi, kuiimbwa oviimbo Viouhamba. Ovipuka ovio vitupameka iya ekolelo lietu nalio liliyawisa.” Onomphange ovo vevali tyina ankho vamai keliongiyo vakala ononthiki ononthatu, avakondoka kepia otyo hekulu ehetyii okuti vatundilepo.
3 Ovanthu va Jeova vetyihole tyokuliongiya kumwe na vakuavo. Mongeleka, Ovakristau votete ankho vehole omaliongiyo valinga pala okufenda Jeova iya ankho velilongesa ondaka yae. (Atos 2:42) Tyafuile noove uhole omaliongiyo. Mahi, ngovakuatate ovo no nomphange, tyipondola pamwe tyikupuiya okuenda apeho komaliongiyo. Hamwe uundapa omuvo omunyingi ine hamwe una ovilinga ovinyingi vikukalesa tyaponwa. Moluotyo, oityi matyitukuatesako okulinga atyiho tuvila opo tuende komaliongiyo?[1] (Tala okatoi konthyulilo yonthele.) Oñgeni tupondola okulunda ovalongwa vetu novakuatate vakuetu opo vende komaliongiyo? Monthele ei, matulilongesa omokonda yatyi okuenda komaliongiyo (1) otyiwa pala onthue (2) tyieta ouwa pala vakuetu (3) tyinkhimaneka Jeova.[2]—Tala okatoi konthyulilo yonthele.
OMALIONGIYO ETUETELA OUWA
4. Oñgeni omaliongiyo etukuatesako okunoñgonoka Jeova?
4 Omaliongiyo etulongesa. Omaliongiyo etukuatesako okunoñgonoka vali nawa Jeova. Mongeleka, omawaneno omanyingi, ankho ekahi nokulilongesa omukanda Achegue-se a Jeová Melilongeso Liombimbiliya Mewaneno. Oñgeni ove wakalele etyi tuelilongesa ovituwa via Jeova? Welitehelela ñgeni etyi weiva ovakuatate vapopia onkhalelo vehole ovituwa via Jeova? Tyili, tyipondola tyayawisa ohole una na Jeova. Tupu momaliongiyo, tulilongesa unene konthele Yombimbiliya tyina tutehelela omalongomona, nomalekeso, na tyina tutehelela nawa tyina Ombimbiliya itangwa. (Neemias 8:8) Tupu soka kovipuka ovinyingi tulilongesa onosimanu ambuho tyina tutanga ovikapitulu viaholovonwa vio simano na tyina tutehelela vakuetu vapopia etyi velilongesilako.
5. Oñgeni omaliongiyo etukuatesako okueendela muetyi tulongeswa Nombimbiliya nokukala nounongo wokulongesa nawa movilinga viokuivisa?
5 Omaliongiyo, etukuatesako okunoñgonoka oñgeni matuendela muetyi Ombimbiliya ilongesa. (1 Tessalonicenses 4:9, 10) Mongeleka, okuti uhole okuenda keliongiyo lielilongeso Liomutala Womulavi, likukuatesako okuhanda okuyawisa ovilinga viove movilinga via Jeova, ine nokulinga vali nawa omalikuambelo, ine okuevela ovakuatate no nomphange mbove? Eliongiyo tulinga mokati kosimanu litukuatesako okutala oñgeni tupondola okuivisa onondaka onongwa no ñgeni tupondola okukuatesako vakuetu opo vanoñgonoke otyili Tyombimbiliya.—Mateus 28:19, 20.
6. Oñgeni omaliongiyo etu etupameka nokutukuatesako okutualako tyapama?
6 Okuliongiya tyituavela ondundo. Ouye wa Satanasi wovola okuteyapo ekolelo lietu, nokutunumanesa, nokutuponeswa. Omaliongiyo etuavela ondundo, tupu etukuatesako tutualeko okuumbila Jeova. (Tanga Atos 15:30-32) Pamwe tulilongesa konthele yomaulo avasiwa Mombimbiliya ekahi nokufuisuapo. Otyo tyitukuatesako okukala nonthumbi yokuti Jeova mafuisapo omaulo omakuavo. Ovakuatate vetu no nomphange vetuavela ondundo, hatyo-tyina vala valinga omalongomona, mahi no putyina vaava omakumbululo, na tyina vankhimaneka Jeova noviimbo. (1 Coríntios 14:26) Okutomphola navo tyina eliongiyo lihenehimbike, na tyina liamapu, tyituhambukiswa unene mokonda tuimbuka okuti tuavasa omapanga esuka nonthue.—1 Coríntios 16:17, 18.
Omaliongiyo etu etupameka nokutuavela ondundo yokutualako okufenda Jeova
7. Omokonda yatyi tyakolela okuenda komaliongiyo?
7 Momaliongiyo tukuatesuako no nonkhono mba Huku. Jesus uundapesa ospilitu oyo pala okuhongolela omawaneno. Jesus wati tuna “okutehelela etyi ospilitu ipopila omawaneno.” (Revelação 2:7) Ospilitu itukuatesako okuanya omahepeko, tupu itukuatesako okuivisa tyihena owoma. Itukuatesako okulinga omatokolo omawa. Otyo tuesukisila okulinga atyiho tuvila opo tuende komaliongiyo, atutambula ospilitu ya Huku.
ONTHUE TUKUATESAKO VAKUETU MOMALIONGIYO
8. Tyina tuenda komaliongiyo ovakuatate vetu vatehelela omakumbululo etu noviimbo, oñgeni otyo tyivekuatesako? (Tala okakasa “Apeho Ankhalesa Nawa.”)
8 Momaliongiyo onthue tuna onomphitilo mbokulekesa okuti tuhole ovakuatate vetu nonomphange. Ovanyingi mewaneno vekahi nokulwa novitateka ovinene. Apostolu Paulu wahoneka okuti: ‘Tulikuateipo kumwe na vakuetu na tulipameke.’ (Hebreus 10:24, 25; onondaka pokatoi) Onthue tupondola okulekesa okuti tuesuka novakuatate vetu mokuliongiya atulipameke kumwe na vakuetu. Tyina tuenda komaliongiyo, matulekesa okuti tuhanda okukala novakuatate vetu, nokutomphola navo tupu matulekesa okuti tuesuka navo. Tupu tuveavela ondundo tyina tuaava omakumbululo etu, na tyina tuimba nomutima auho. —Colossenses 3:16.
9, 10. (a) Hangununa oñgeni onondaka mba Jesus mbukahi mu João 10:16 mbutukuatesako okunoñgonoka omokonda yatyi tyakolela okuliongiya novakuatate vetu. (b) Inkha tuenda apeho komaliongiyo, oñgeni tupondola okukuatesako omukuatate wayalua nombunga yae?
9 Tyina tuenda komaliongiyo tukuatesako ovakuatate mewaneno velikuate okapandi. (Tanga João 10:16) Jesus welieleka nomunthita ulisa onongi mbotyunda tyike. Nkhele soka: Inkha una onongi mbove, pahe atyiti onombali mbuli komphunda ngo oko, ononkuavo onombali mbuli komphunda onkhuavo, ike ikahi momulola, okuti onongi ombo ononthano otyunda tyike? Au, hatyunda tyikeko, mokonda onongi mbotyunda tyike mbuhonya kumwe iya mbulandula omunthita wambo. Tyelifwa notyo, onthue katupondola okulikalela kokule novakuatate vetu atuhaende komaliongiyo. Tuesukisa okuliongiya kumwe opo tukale onongi “mbotyunda tyike” atulandula “omunthita wike.”
10 Omaliongiyo etu etukuatesako okuliwaneka kumwe novakuatate ngombunga ike. (Salmo 133:1) Vamwe vekahi mewaneno vatewa-tewa nonombunga mbavo, vamwe vatewa novohe, vamwe vatewa na ava velikwai navo, vamwe vatewa nonomphange mbavo. Mahi Jesus wati ovanthu ngovo meveavela ombunga isuka navo tupu ivehole. (Marcos 10:29, 30) Inkha wenda komaliongiyo apeho, mokala tate yavo, mokala me yavo, mokala ngatyina mulikuai navo ine hamwe mokala omphange yavo. Okusoka kotyipuka otyo matyitukuatesako okulinga atyiho tuvila opo tuende komaliongiyo.
ONTHUE TUHAMBUKISWA JEOVA
11. Oñgeni omaliongiyo etukuatesako okuavela Jeova etyi atokala okupewa?
11 Momaliongiyo, onthue tuavela Jeova etyi atokala. Mokonda Jeova oe omutungi wetu, onthue tuesukisa okumupandula, nokumunkhimaneka iya atumuhilivika. (Tanga Revelação 7:12) Onthue tulinga ngotyo pokulikuambela ku Jeova momaliongiyo, natyina tuimba na tyina tupopia konthele yae. Oyo omphitilo imwe ongwa tuna onosimanu ambuho mbokufenda Jeova!
Jeova weete ehando lietu liokuenda apeho komaliongiyo, uhole ononkhono tulinga pala okuenda komaliongiyo
12. Oñgeni Jeova elitehelela tyina tutavela otyitumino tyae tyokuenda komaliongiyo?
12 Jeova omutungi wetu iya onthue tuna okumutavela. Wetutuma tuliongiye, haunene tyina onthyulilo ifuenako. Moluotyo, tyina onthue tutavela otyitumino tyae otyo, Jeova uhambukwa. (1 João 3:22) Jeova weete ehando lietu liokuenda apeho komaliongiyo, uhole ononkhono tulinga pala okuenda komaliongiyo.—Hebreus 6:10.
13, 14. Oñgeni tufuena ku Jeova no ku Jesus momaliongiyo?
13 Tyina tuenda komaliongiyo, matulekesa okuti tuhanda Jeova Nomona wae vakale omapanga etu. Momaliongiyo tulilongesa Ombimbiliya, tupu tulilongesa onondonga mba Jeova konthele yetyi tuna okulinga no ñgeni tuna okutyinda omuenyo wetu. (Isaías 30:20, 21) Alo umwe vana vahaumbila Jeova, mahi veya komaliongiyo, vetyii okuti Huku oe utuhongolela. (1 Coríntios 14:23-25) Jeova oe uhongolela omaliongiyo etu nospilitu yae, tupu etyi tulilongesa momaliongiyo tyatunda kwe. Ngotyo, tyina tuenda komaliongiyo, tutehelela ondaka ya Jeova, tuimbuka okuti utuhole unene, iya tyipameka oupanga wetu nae.
14 Jesus Onkhalamutwe yewaneno, wati: “Apa pena vevali ine vetatu veliongiya menyina liange, na ame opo ndyikahi.” (Mateus 18:20) Ombimbiliya tupu ipopia okuti Jesus “ukahi kumwe” nomawaneno. (Revelação 1:20–2:1) Tyimoka nawa okuti, Jeova na Jesus vakala kumwe nonthue iya vetupameka tyina tukahi meliongiyio. Oñgeni Jeova akala tyina atala ononkhono tulinga, opo tukale noupanga nae Nomona wae?
15. Omokonda yatyi tyina tuenda komaliongiyo tulekesa okuti tuhanda okutavela Huku?
15 Tyina tuenda komaliongiyo, tulekesa okuti tuhanda okutavela Jeova. Jeova ketukuluminya tulinga etyi apopia. (Isaías 43:23) Ngotyo, tyina tutokola okutavela ovitumino viae tyokuenda komaliongiyo, tulekesa okuti tumuhole, iya tutavela okuti oe una okutupopila etyi tuna okulinga. (Romanos 6:17) Mongeleka, matulingi ñgeni tyina omuhona wetu a metutumu tuundape alo mononthiki mbomaliongiyo? Ine pamwe ovatumini vapondola okuhinda otyitumino tyiilika okufenda Jeova iya avapopi okuti una utyilinga mafete, ine mapakwa mokaleya. Tupu pamwe tupondola okusoka okulinga otyilinga tyimwe atuhaende keliongiyo. Movitateka ovio aviho, onthue tuna okutokola etyi matulingi. (Atos 5:29) Mahi ovikando aviho tuholovona okutavela Jeova, onthue tumuhambukiswa.—Provérbios 27:11
TUALAKO OKULIONGIYA NOVAKUATATE VOVE
16, 17. (a) Oñgeni tutyii okuti omaliongiyo ankho akolela unene Kovakristau votete? (b) Oñgeni okukala pokati ka vakuavo Mewaneno ankho tyikalesa omukuatate George Gangas?
16 Konyima yeliongiyo lio Pendekoste menima 33, Ovakristau vatuaileko okuliongiya opo vafende Jeova. Ovakristau “vatuaileko okupanda ondongeso yono apostolu nokuliongiya kumwe na vakuavo.” (Atos 2:42) Kavayekelepo okuliongiya, alo umwe tyina vamoneswa ononkhumbi novatumini vo Roma no nonkhalamutwe mbova Judeu. Namphila ankho katyapepukile, valingile atyiho vevila opo veliongiye.
17 Hono, tupu ovaumbili va Jeova vakala nehambu limwe enene liokuenda komaliongiyo. George Gangas omukuatate umwe wali Onkhalamutwe Yonombangi Mba Jeova momanima 22 wati: “Kuame okuliongiya novakuatate otyipuka tyimwe tyimpha ehambu momuenyo tupu tyimphameka unene. Ndyityihole tyokukala pokati ka vakuetu Mondyuo Yomaliongiyo, haunene tyina eliongiyo lihenehimbike na tyina liamapu. Tyimpha ehambu limwe enene okutomphola novanthu va Huku. Tyina ndyikahi pokati kavo ndyikala ngatyina uti ndyikahi pokati kombunga yange mouye omupe.” Tupu wati: “Okuenda komaliongiyo otyipuka tyimwe ndyihole unene.”
18. Oñgeni omaliongiyo ekukalesa iya oityi ove watokola okulinga?
18 Okuti nove ongotyo ulitehelela konthele yokufenda Jeova? Ankho ekukalesa ngotyo, tualako okulinga atyiho uvila opo ukale kumwe novakuatate momaliongiyo alo umwe momuvo wovitateka. Lekesa Jeova okuti ukahi ngetyi ankho David ekahi, wapopile okuti: “Ndyihole mondyuo yove yokukala, nomphangu mukala enkhimano liove.”—Salmo 26:8.
^ [1] (opalagrafu 3) Ovakuatate vamwe no nomphange mbetu kavetyivili okuenda apeho komaliongiyo mokonda yovitateka vimwe vehetyivili okulityilika. Mongeleka, vamwe tyipondola vavela. Mahi vetyii okuti Jeova weete ovitateka venavio, tupu kalimbwa ononkhono valinga opo vemufende. Ovakulu vewaneno vapondola okukuatesako ovakuatate vavahiwa movitateka ngoovio, okuvelikalela monotelefone mbavo opo avatehelele eliongiyo otyo vekahi keumbo, ine hamwe okungalavala eliongiyo avevetuaila.
^ [2] (opalagrafu 3) Tala okakasa “Omokonda Yatyi Tuila Komaliongiyo.”